3-23-1491/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1491

Otsuse kuupäev

5. detsember 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

V.V kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31. mai 2023. a otsuse nr P16452-

1 tühistamiseks, alternatiivselt Sotsiaalkindlustusameti 31. mai 2023. a

otsuse

nr

P16452-1 tühistamiseks osas, millega tunnistati

Sotsiaalkindlustusameti 21. juuli 2022. a otsus nr 1 kehtetuks

tagasiulatuvalt

Menetlusosalised

Kaebaja  V.V, esindaja vandeadvokaat Paavo Paal

Vastustaja  Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.V kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 31. mai 2023. a otsus nr P16452-1.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt V.V kasuks välja menetluskulu 2215 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 5. jaanuar 2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-1491

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 21. juuli 2022. a otsusega nr 1 V.V-le (edaspidi

kaebaja) ennetähtaegse vanaduspensioni alates 19. juulist 2022 eluaegselt. Pensioni suuruseks

määrati 347,02 eurot kuus. Pensioni määramisel võeti arvesse pensionistaaži 18,413 aastat.

2. SKA tunnistas 31. mai 2023. a otsusega nr P16452-1 enda 21. juuli 2022. a otsuse nr 1

alates 19. juulist 2022 kehtetuks. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281 lõige 2

sätestab, et õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti

poole on siis, kui dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud. Sotsiaalministri

27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise

kord“ (edaspidi määrus nr 59) § 28 lõige 1 sätestab, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s

28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes

juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja

selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Terviseameti 2.

septembri 2020. a vastuskirjast nähtub, et ametil puuduvad andmed kaebaja tööle võtmise,

töölt vabastamise või puhkusele lubamise kohta Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas

perioodil 1984‒1991. Samuti kinnitab Terviseamet, et neil aastatel ei olnud Rakvere Sanitaar-

Epidemioloogia Jaamas meditsiiniõe ametikohta. Seega puudub õiguslik alus kaebajale

pensioniõigusliku staaži arvestamiseks tunnistajate ütluste alusel perioodil 1986–1991. Õigus

ennetähtaegsele vanaduspensionile on isikul, kellel oli 2022. aastal Eestis omandatud

pensionistaaži vähemalt 17 aastat. Kaebajal on Eestis omandatud pensionistaaži 19. juuli

2022. a seisuga kokku 13 aastat 9 kuud ja 10 päeva, seega puudub õiguslik alus ennetähtaegse

vanaduspensioni määramiseks. Otsuses oli märgitud, et perioodi 19. juuli 2022 – 31. mai 2023

eest enammakstud pensioni osas algatatakse enammakse tagasinõudmise menetlus.

3. Kaebaja esitas 30. juunil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis edastati

kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja palus tühistada SKA 31. mai

2023. a otsuse nr P16452-1 või alternatiivselt tühistada 31. mai 2023. a otsus nr P16452-1

osas, millega 21. juuli 2022. a otsus tühistatakse tagasiulatuvalt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja hinnangul on SKA 31. mai 2023. a otsus nr P16452-1 õigusvastane nii

materiaalses kui formaalses tähenduses ja tuleb tühistada. Vaidlustatav haldusakt on olulistes

küsimustes motiveerimata, puuduvad põhjendused, miks ei arvestata tunnistaja Ü. Kondi

ütlustega. Kaebajat ei ole ära kuulatud, millega on rikutud ühte olulisemat menetluslikku

õigust. Tunnistaja Ü. Kond töötas kaebajaga Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas

samaaegselt, ta on kirjeldanud kaebaja tööülesandeid ning enda isiklikke kokkupuuteid

temaga. Seega on leidnud tõendamist kaebaja töötamine Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia

Jaamas. SKA on vääralt tuginenud Terviseameti 2. septembri 2020. a kirjale. Selles kirjas

väidetakse, justkui ei oleks kaebaja töötamise kohta olnud teistel töötajatel andmeid ning et

Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas ei olnud meditsiiniõe ametikohta. Neid väiteid on

SKA võtnud kui tunnistaja ütlusi, samas kui kedagi ei ole üle kuulatud ja kellegi ütlusi ei ole

protokollitud. Terviseameti kiri kinnitab sisuliselt, et dokumendid töötamise kohta puuduvad,

mistõttu on töötamise tõendamine tunnistaja Ü. Kondi ütlustega põhjendatud. Otsus on tehtud

3-23-1491

samade materjalide alusel, mis SKA-l olid olemas 21. juuli 2022. a otsuse tegemisel.

Sisuliselt on ümber hinnatud juba korra esitatud tõendid. Haldusakti kehtetuks tunnistamise

otsus on kaalutlusotsus, mille puhul on eriti oluline isik ära kuulata. SKA ei ole 31. mai 2023.

a. otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust ega kaebajat ära kuulanud. Vaidlustatud otsusest

ei nähtu kaalutlusi ega seda, kas SKA on välja selgitanud ja arvestanud haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-des 64 ja 67 nimetatud asjaolusid. Kaebaja on usaldanud pensioni

määramise õiguspärasust ning pensioni elamiseks ära kasutanud ja teinud elukorralduses

muudatusi arvestusega, et ta suudab pensioniga toime tulla. Pension on kaebaja ainuke

sissetulekuallikas. Põhjendatud ei ole pensioni määramise kehtetuks tunnistamine tagasi- ega

edasiulatuvalt.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. SKA-l on õigus tuvastada tunnistajate

ütluste põhjal isikute pensioniõiguslikku staaži juhul, kui rahvastikuregistri andmeid või

dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud (RPKS § 281 lõige 2). Määruse nr 59

§ 28 lõige 1 täpsustab, et tunnistajate ütluste alusel on pensioniõigusliku staaži hulka arvatava

tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või

selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse

poolt väljastatud tõend. Rahvusarhiiv on kinnitanud, et neile Rakvere Sanitaar-

Epidemioloogia Jaama vastavaid dokumente ei ole üle antud. Arhiiv ei ole avaldanud, et

dokumendid ei ole säilinud, vaid neile ei ole dokumente üle antud. Terviseamet on oma 2.

septembri 2020. a vastuses SKA järelepärimisele vastanud, et nad vaatasid läbi käskkirjad

aastatest 1984–1991, kuid kaebaja nimega inimest ei ole nende aastate käskkirjades tööle

võetud, töölt vabastatud ega ka puhkusele lubatud. 7. detsembril 2023 on Terviseamet

väljastanud dokumendi, mille kohaselt leidsid nad täiendavaid andmeid ja tõendavad kaebaja

töötamist Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas 0,5 ametikohaga meditsiiniõena perioodil

31. oktoober 1988 – 2. juuli 1990. Terviseameti tõendi alusel kuulub kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele ka periood 31. oktoober 1988 – 2. juuli 1990, s.o 1

aasta 8 kuud ja 3 päeva. 31. mai 2023. a otsuse kohaselt oli kaebaja Eestis omandatud

pensionistaaž 19. juuli 2022. a seisuga kokku 13 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Ennetähtaegsele

vanaduspensionile oli õigus isikul, kellel oli 2022. aastal Eestis omandatud pensionistaaž

vähemalt 17 aastat. Arvates kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka Terviseameti 7. detsembri

2023. a kirjaga tõendatud perioodi, jääb tema Eestis omandatud pensionistaaž siiski alla 17

aasta ehk lisanduv staaž ei anna kaebajale õigust ennetähtaegsele vanaduspensionile.

Terviseameti kirjas on välja pakutud ka võimalus, et kaebaja töötas Rakvere Sanitaar-

Epidemioloogia Jaamas Rakvere Haigla töötajana, aga Rakvere Haigla seda ei kinnita.

Eelnevast järeldub, et dokumendid on säilinud, kuid need ei kinnita kaebaja töötamist kogu

vaidlusalusel perioodil Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas. SKA-l puudus pädevus

pensionistaaži tuvastada tunnistaja ütluste alusel. Asjaolu, et kaebajale on määratud ekslikult

ennetähtaegne pension, ei anna talle õigust selle saamiseks edaspidi ning SKA-l on õigus ja

kohustus viia haldusakt vastavusse kehtiva õigusega. Kaebajale on makstud alusetult pensioni

alates 19. juulist 2022, kuid tagasinõuet, s.o ettekirjutust, ei ole kaebajale esitatud.

Tagasinõude menetlus on eraldiseisev menetlus ning selle käigus otsustatakse, kas kaebajalt

nõutakse pension tagasi ja mis summas.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Vastustaja tunnistas 31. mai 2023. a otsusega enda 21. juuli 2022. a otsuse kehtetuks,

leides, et 21. juuli 2022. a otsus oli õigusvastane.

3-23-1491

7. HMS § 64 lõike 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise

kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta

haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 64 lõige 3 sätestab, et kaalutlusõiguse teostamisel

tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule,

haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste

olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu

tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

HMS § 66 lõike 1 järgi võib õigusvastase haldusakti, arvestades käesoleva seaduse

§-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt,

kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 67 lõige 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks

tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu

ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku

huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lõike 2 kohaselt ei tohi haldusakti

tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades

kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on

muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles

avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

8. Vaidlustatud SKA otsusest ei nähtu kaalutlusõiguse rakendamist. HMS § 56 lõike 3

kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on oma praktikas korduvalt

väljendanud seisukohta, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam

õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon (vt 24.

novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-74-11, p 15).

9. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtuasjas nr 3-3-1-33-07

leidis kolleegium, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid

see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon

on olemas (otsuse p 16). Kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 laiendas Riigikohus seda seisukohta

juhtumile, kus on ilmselge, et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti

põhjendamiseks, kuna sellisel juhul peaks haldusorgan nii või teisiti vaidlustatud akti uuesti

välja andma (otsuse p 11). Tegemist on siiski erandliku võimalusega ning kohus ei saa asuda

haldusorgani asemel teostama kaalutlusõigust (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas

nr 3-3-1-85-10, p 44; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-09, p 22).

Põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus jõusse jätta üksnes

juhul, kui kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline otsus tuleks igal juhul

uuesti vastu võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-57-09, p-d 13 ja

23).

10. HMS § 64 lõiked 2 ja 3 ning § 67 lõige 1 annavad haldusorganile haldusakti isiku

kahjuks kehtetuks tunnistamisel ulatusliku kaalutlusruumi ning nimetavad mitmeid asjaolusid,

millega kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb arvestada. Kaebaja on kohtumenetluses

selgitanud, et ta on usaldanud 21. juuli 2022. a otsuse õiguspärasust, makstud ennetähtaegse

vanaduspensioni heauskselt elamiseks ära kasutanud, tegu on tema ainsa sissetulekuga ning ta

on oma elukorralduses teinud muudatusi arvestusega, et ta elatubki ainult pensionist.

Nimetatud asjaolusid tuleb SKA-l usalduse kaitse ja avaliku huvi kaalumisel arvesse võtta.

Haldusmenetluse seaduse viidatud sätetes nimetatud asjaolude kaalumiseks on üldjuhul

vajalik ka isiku ärakuulamine vastavalt HMS § 40 lõikele 1 ‒ vastasel korral ei pruugi

haldusorganil olla piisavalt teavet haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Vastustaja

3-23-1491

ei ole siinsel juhul esile toonud asjaolusid, mis oleksid õigustanud kaebaja ära kuulamata

jätmist. Seega tuli kaebajale anda enne vaidlustatud otsuse tegemist võimalus oma arvamuse

ja vastuväidete esitamiseks. Eeltoodut arvestades ei saa olla kindel, kas kaalutlusõiguse

kasutamisel oleks 21. juuli 2022. a otsuse ümbervaatamise menetlus lõppenud sama

tulemusega.

11. Täiendavalt osutab kohus sellele, et tunnistaja Ü. Kond on oma 27. septembri 2021. a

ütlustes selgitanud, kuidas ta aastatel 1986‒1991 kaebajaga tööalaselt kokku puutus, ning

öelnud järgmist: „Tamsalu TERKO ja väikeettevõtte Hermes alluvuses tegelik töötamine

toimus ikkagi Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaama tööruumides.“ Kohus märgib, et kui

vastustaja leidis 21. juuli 2022. a otsuse ümbervaatamisel, et tunnistaja Ü. Kondi ütluste

alusel ei saanud kaebaja pensionistaaži tuvastada, oli vastustajal uurimispõhimõttest (HMS §

6) tulenevalt siiski kohustus kontrollida Ü. Kondilt saadud teavet, st seda, kas kaebaja võis

perioodidel 1. veebruar 1986 ‒ 30. oktoober 1988 ja 3. juuli 1990 ‒ 30. august 1991 olla

ametlikult ettevõtete Tamsalu TERKO ja Hermes töötaja, kes täitis oma tööülesandeid

faktiliselt Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas. Vastustaja ei ole seda teinud ja on seega

praegusel juhul jätnud täitmata oma uurimispõhimõttest tuleneva kohustuse teha kindlaks

kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab SKA 31. mai 2023. a otsuse.

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lõige 6).

14. Kaebaja on kandnud menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulusid summas

3151,86 eurot: riigilõiv 40 eurot ja õigusabikulud summas 3111,86 eurot (koos

käibemaksuga). Õigusabikulude kinnituseks on kohtule esitatud arved nr 1904914, 1904994,

1905219, 1905360, 1905589, 1906013 ja 1907551 ning arvete spetsifikatsioonid.

15. Kohus märgib esmalt, et vastustajalt riigilõivu väljamõistmiseks ei ole alust. Kaebaja ei

ole praeguse kaebuse eest riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine ei olnud ka vajalik, sest

praegune kaebus oli riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkt 8 ja lõike 2 punkt 2).

Menetluskulude nimekirjale lisatud maksekorralduselt nr 1963 nähtuv riigilõiv ei ole tasutud

siinse kaebuse eest, vaid kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see riigilõiv arvestatud

haldusasja nr 3-23-1463 juurde. Praeguses asjas esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud

riigilõiv on aga kaebajale 14. augusti 2023. a määrusega tagastatud.

16. HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse

kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute

dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh

menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See

tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust

arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a

otsus asjas nr 3-23-2038, p 29 ja 29. novembri 2023. a otsus asjas nr 3-23-2037, p 28).

3-23-1491

17. Arvetelt nähtuvalt on kaebajale osutatud õigusteenust tunnitasuga 170 eurot.

Advokatuuri veebilehelt nähtuvalt on kaebaja esindaja advokatuuri liige alates 14. märtsist

2023 ja vandeadvokaat alates 15. oktoobrist 2024. Kohtupraktikas on leitud, et

vandeadvokaadi abi põhjendatud tunnihind ei saa üldjuhul olla sama mis vandeadvokaadil

ning põhjendatuks võib pidada vandeadvokaadi abi tunnihinda 150 eurot (ilma käibemaksuta)

(vt Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024. a määrus asjas nr 3-24-798). Seda arvestades

tuleb kuni 15. oktoobrini 2024 kaebaja esindaja poolt tehtud toimingute põhjendatud

tunnihinnaks pidada 150 eurot (ilma käibemaksuta). Vandeadvokaadina osutatud õigusteenuse

tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikaga kooskõlas.

18. Kohus ei pea kaebaja õigusabikulusid täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks. Arvetelt

nähtuvalt on kaebaja esindaja teinud mitmeid toiminguid (suhtlemine kirjalikult ja suuliselt

SKA-ga, kliendiga nõupidamine ja ettevalmistus selleks, materjalide analüüs), millele ei ole

aga järgnenud menetlustoimingute tegemist kohtumenetluses. Selliste toimingutega

seonduvate õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. Samuti on kohtu

hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud 15. oktoobri 2025. a seisukoha koostamisele kulutatud

aeg, võttes arvesse, et selles korratakse suuresti varem esitatud seisukohti. Eeltoodut ning asja

mahtu ja keerukust arvestades peab kohus kaebaja põhjendatud õigusabikuludeks 2215 eurot

(koos käibemaksuga, kohus on arvestanud erinevaid käibemaksumäärasid). See tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)