2-25-111226/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Otsuse

avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111226

Tsiviilasi

K R (R) hagi S R (R) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja K R (isikukood xxx), seaduslik esindaja S Š

(isikukood xxx)

Kostja S R (isikukood xx)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista S Rlt välja K R kasuks K R ülalpidamiseks elatis

2.1.

alates 14.04.2025 kuni 09.07.2025 summas 301,74 eurot kuus ja

2.2.

alates 10.07.2025 summas 264,24 eurot kuus kuni K R täisealiseks saamiseni xxx,

mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (s.o 8,333 %

lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele

ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest).

3. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.2. märgitud elatis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista S Rlt välja K R kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest

summas 1729,71 eurot.

5. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on S R kohustatud

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.2. nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks S Š arveldusarvele nr XXX, näidates makse

selgituses ära lapse nime ning kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse. S R on kohustatud

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.1. ja 4. nimetatud elatise maksma S Š

arveldusarvele nr XXX.

6. Elatise maksmisel võtta arvesse S R poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.

Menetluskulude jaotus

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. K R esitas 14.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 350 euro

elatise saamiseks. Kohus tegi 15.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

30.04.2025 aadressil xxx. Võlgnik S R esitas 30.04.2025 nõudele vastuväite. 06.05.2025 määrusega

lõpetas Pärnu Maakohus K R maksekäsu kiirmenetluse S R vastu 350 euro nõudes ja andis asja üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. 12.05.2025 esitas alaealine laps

K R (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse S R (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt elab alaealine laps enda ema juures. Hageja vanemad on lahus alates augustist

2020. Seni on kehtinud lapse ülalpidamiseks vanemate vaheline suuline kokkulepe selliselt, et isa

maksab lapse ülalpidamiseks 300 eurot kuus. Kostja täitis kohustusi kokkulepitud summas kuni

2023. aastani. Peale seda on lapse ülalpidamine olnud keskmiselt 100-200 eurot kuus. Alates 2024.

aastast on kostjal raskusi maksta elatist isegi 50 euro ulatuses. Viimane makse laekus 30.03.2025 (50

eurot). Kostja veedab lapsega aega tavaliselt 2 nädalavahetust kuus reede õhtust või laupäeva

hommikust kuni pühapäeva õhtuni või esmaspäeva hommikuni, s.o 3 päeva kuus. Harva on juhtunud

olukordi, kus isa võtab lapse nädala sees üheks ööks enda juurde (laps läheb isa juurde kella 20-21

ajal õhtul ja isa viib lapse hommikul kella 08.15-ks kooli). Sellise kohtumisgraafiku alusel tuleb

kokku maksimaalselt 6-7 ööpäeva kuus. Tingimused erinevad koolivaheaegadel, kus laps veedab

aega lapse isa juures maal, kus ta tegelikkuses veedab aega vanaemaga. Vaheaegu on kokku 5.

Lühematel vaheaegadel on laps isa juures 4 ööpäeva ja pikemal ehk suvevaheajal on laps

maksimaalselt korraga 2 nädalat kuus. Sellise graafiku põhjuseks on see, et isa elab teises linnas ja ei

saa panustada lapse kasvatamisse piisavalt aega, aga laps käib Tallinnas koolis ja ka trennides ning

lapse elamiskord ei võimalda elada 2 linnas korraga, mille vahemaa on umbkaudselt 200 kilomeetrit.

Lapse ema sissetulek netos on orienteeruvalt 1300 eurot ja lastetoetus 2 x 80 eurot. Hageja ema

ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Hagejal puuduvad andmed kostja sissetulekute kohta, kuid

teadaolevalt käib kostja tööl ja omab uut autot. Lapse keskmised kulud kalendrikuus on 600 eurot.

Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 300 eurot,

transport 70 eurot, tervishoiule 50 eurot (sh xxx), hügieenitarvetele 20 eurot, riided 100 eurot,

arendavad mänguasjad ja õpikud 50 eurot, treeningutele 130 eurot (jalgpall 65 eurot, kuhu lisandub

turniiriosalushind 10-20 eurot kord- keskmiselt 1-2 korda kuu jooksul), MMA 45 eurot, suvised

laagrid 600 eurot (välja on toodud selle aasta laagrite maksumus, kuid laps on käinud laagrites alates

5. eluaastast igal suvel), kooliga seonduvad kulutused (kingitused õpetajatele, koolivorm, söök,

ekskursioonid ja aasta jooksul vajaminevad materjalid) keskmiselt 40 eurot kuus ja sidekulud 14,17

eurot. Lisanduvad muud ettenägematud kulud nagu sõprade ja koolikaaslaste sünnipäevad, kinos

käimised, teatrid ja muud ajaviitmise võimalused, millega on laps harjunud.

Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas

suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (25.07.2034)

ja tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest summas 1729,71 eurot.

Kostja vastuväited

2. 25.06.2025 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja vaidleb hageja elatise nõudele vastu.

Kostja nõustub katma lapse ülalpidamiskulusid, kuid ei nõustu hageja poolt esitatud nõude

suurusega. Kostja leiab, et elatiskalkulaatori arvutustele tuginedes peaks ülalpidamise kohustuse

katmiseks igakuine summa olema mitte rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja on katnud heast tahtest

lapse kulusid suuremas ulatuses, kui elatiskalkulaator soovitab, alates 2020. Nõudes ei ole

arvestatud, et K veedab isaga lisaks suveperioodile vähemalt 7 päeva kuus (70 p), suveperioodil

täiendavalt vähemalt kaks kuud (60 p) ja õppeaasta sisesed koolivaheajad (35 p). Nii kostja kui ka K

soovivad selle traditsiooni jätkamist. Samuti ei ole arvestatud, et hagejal sünnib sel aastal 3. laps,

mistõttu hakkab ta saama lasterikka pere toetust, mis muudab edaspidi elatiskalkulaatori

arvutuskäiku.

Menetluse käik

3. 27.06.2025 kohtunõudega määras kohus pooltele tähtaja kuni 03.07.2025 kompromissi

sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb

pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise

põhjustest hiljemalt 18.07.2025.

4. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi.

5. 30.06.2025 esitas hageja kohtule vastuse 27.06.2025 kohtunõudele, milles märkis, et ta ei näe

võimalust sõlmida kompromissi lapse isa pakutud tingimustel, kuna isa ei täida oma kohustusi lapse

ees rahaliselt ega kokkulepetest kinni pidades. Kostja väide, et laps viibib tema juures keskmiselt 7

päeva kuus ja suveperioodil 2 kuud, ei vasta tõele. Näiteks juunis viibis laps isa juures ainult 6,5

päeva ning juulis viibib laps samuti lühikest aega, kuna alates 13.07 kuni 18.07 viibib laps laagris,

pärast mida tuleb tagasi Tallinna tähistama oma sünnipäeva ema juurde. Isa ei aita sünnipäeva

korraldamisel ega rahaliselt, ei ole osalenud lapse koolielus ega huvide arendamises. Ta on korduvalt

jätnud tulemata kooli ümarlauale, kui teda on kutsutud ega ole kunagi aidanud lahendada lapse

kooliprobleeme. Samuti ei ole isa kunagi toetanud lapse huviringide ega trennide kulude katmist.

Lapsel on meditsiiniline diagnoos (xxx), mille korral on arst soovitanud kehalist aktiivsust kui osa

raviskeemist. Treeningud ja ravimid ei ole lihtsalt vaba aja tegevused, vaid osa lapse tervisest ja

arengust. Isa keeldub nende kulude katmisest. Kostja ei ole järjepidevalt maksnud elatist ega

pidanud kinni varasematest kokkulepetest. Isa vastused on olnud viivitavad ja vabandustega, näiteks

viidates autoliisingule, miks ta ei saa elatist maksta. Hageja ema on esitanud kostjale korduvalt

konkreetseid arveid, mida ta ise on lubanud tasuda, kuid tasus neist vaid 2 väiksemat arvet summas

110 eurot, jättes ülejäänud (kokku ligi 600 eurot) maksmata. Arvete tasumise kohustus langes lõpuks

ikkagi lapse emale. Lisaks rahalisele ebausaldusväärsusele on kostja pidevalt rikkunud kokkuleppeid

lapsega kohtumiste osas. Lapse isa on korduvalt tühistanud viimase hetke kokkuleppeid, põhjustades

segadust ja ebastabiilsust. Lähtudes kõigist eeltoodust- korduvalt rikutud kokkulepetest, rahaliste

kohustuste täitmata jätmisest, lapse vajaduste eiramistest ning vähesest osalusest lapse igapäevaelus-

peab hageja vajalikuks nõuda miinimummääras elatist, ilma vähendusteta.

6. 18.08.2025 kirjaga keeldus kohus hageja poolt 30.06.2025 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

7. 18.08.2025 kohtunõudega teostas kohus päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate

varalise seisundi hindamiseks.

8. 24.09.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, muuhulgas kvalifitseeris

nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus määras pooltele tähtaja kuni

08.10.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled

kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 15.10.2025 ülevaade

kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad

ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi.

9. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi.

10. 14.10.2025 esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad.

11. Kostja täiendavat seisukohta 24.09.2025 kohtunõude täitmiseks ei esitanud.

12. 31.10.2025 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 31.10.2025. Kohus keeldus S R 25.06.2025

esitatud tõendite vastuvõtmisest.

13. 12.11.2025 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 19.11.2025 ja

vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 26.11.2025. Kohus teatas, et kohus teeb

lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-

toimikus 05.12.2025.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

15. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud enda

vanematelt ülalpidamist saama.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana

või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101

lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab,

et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere

toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja K R vanemad;



hageja elab koos emaga;



hageja eest tasutakse hageja ema kontole lapsetoetust 80 eurot (dtl 214-215).

17. Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates

hagi esitamisest (antud juhul TsMS § 486 lg 2 kohaselt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest s.o 14.04.2025), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib

hageja kooskõlas PKS §-iga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et

kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni.

Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas

suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (25.07.2034)

ja tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest summas 1729,71 eurot.

18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatiskalkulaatori arvutustele tuginedes peaks

ülalpidamise kohustuse katmiseks igakuine summa olema mitte rohkem kui 150 eurot kuus. Hageja

veedab kostjaga lisaks suveperioodile vähemalt 7 päeva kuus (70 p), suveperioodil täiendavalt

vähemalt kaks kuud (60 p) ja õppeaasta sisesed koolivaheajad (35 p). Samuti ei ole arvestatud, et

hageja seaduslikul esindajal sünnib sel aastal 3. laps, mistõttu hakkab ta saama lasterikka pere

toetust, mis muudab edaspidi elatiskalkulaatori arvutuskäiku.

19. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

PKS § 99 lg-te 1-2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

Hageja on esile toonud 14.05.2025 menetlusdokumendis, et hageja keskmised kulud kalendrikuus on

600 eurot, millesse ei ole arvestatud elamis- ja toidukulud.

Hageja igakuised kulud on järgmised:



eluasemekulud 100 eurot,



kulutused toidule 300 eurot,



transport 70 eurot,



tervishoiule 50 eurot (sh xxx ravimid),



hügieenitarvetele 20 eurot,



riided 100 eurot,



arendavad mänguasjad ja õpikud 50 eurot,



treeningutele 130 eurot (jalgpall 65 eurot, kuhu lisandub turniiriosalushind 10-20 eurot kord-

keskmiselt 1-2 korda kuu jooksul),



MMA 45 eurot,



suvised laagrid 600 eurot (välja on toodud selle aasta laagrite maksumus, kuid laps on käinud

laagrites alates 5. eluaastast igal suvel),



kooliga seonduvad kulutused (kingitused õpetajatele, koolivorm, söök, ekskursioonid ja aasta

jooksul vajaminevad materjalid) keskmiselt 40 eurot kuus ja



sidekulud 14,17 eurot.

Lisanduvad muud ettenägematud kulud nagu sõprade ja koolikaaslaste sünnipäevad, kinos käimised,

teatrid ja muud ajaviitmise võimalused, millega on laps harjunud.

24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et hageja on igakuiste kogukuludena märkinud 600 eurot,

kuid vastav summa ei ole kooskõlas igakuiste kulude nimekirjas märgituga. Kohtule jääb ebaselgeks

muuhulgas kulu selgitusega MMA 45 eurot. Kohus selgitas, et lapse kogukulude summa peab olema

kulude liitmise tulemusel kontrollitav. Samuti peavad kulud olema korrelatsioonis taotletava

elatisega. Hagejal tuli igakuiste kulude nimekirjas märgitud kulusid täpsustada. 14.10.2025 esitas

hageja kohtule täiendava seisukoha, kuid jättis eeltoodud kohtunõude täitmata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12 asunud

seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt

ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Hageja nõue on antud juhul esitatud PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Seega ei ole alaealise

lapse kulude suurust vaja tõendada.

Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab

olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates

arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab

hageja seadusliku esindaja üüritud, liisitud või hageja seaduslikule esindajale omandiõiguse alusel

kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib hageja seaduslik esindaja olla võtnud laenu. Kõigil

neil juhtudel rahuldab hageja seaduslik esindaja ka lapse eluasemevajadust, st täidab

ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kohus leiab, et

üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja

on kasvueas laps. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui

ettenägematute haigestumiste puhuks. Lisaks tarvitab hageja käesoleval juhul XXX ravimeid. Kohus

leiab, et põhjendatud on kulutused hageja huvihariduse ja oskuste kujundamisel. Arvestades hageja

poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et kasvueas laps vajab

elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja

võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses

märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud osaliselt. Eeltoodud kulude hulka on arvestatud ka kulud

koolikohustuse täitmiseks, meelelahutusele ja muud jooksvad kulud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud

selgitusi MMA 45 eurot osas, siis kohus eeltoodud kulu vajalikuks ega põhjendatuks ei loe. Kohus

loeb hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1474,17 eurot kuus (100 + 300 + 70 +

50 + 20 + 100 + 50 + 130 + 600 + 40 + 14,17) (PKS § 99).

19.1. Antud juhul väidab kostja, et esineb alus PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks, kuna laps viibib isa

juures aasta jooksul vähemalt 7 päeva kuus. Oluline ei ole seejuures mitte konkreetselt igakuine

(juuni jne) isa juures viibimine, vaid aasta jooksul arvestatud kuude keskmine tulemus. Kohus

selgitab, et vanavanemate juures viibitud aeg ei ole arvestatav vanema juures viibimise ajana.

24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et pooltel tuleb kohtu ette tuua selged andmed, millal

(kuupäevaliselt) on laps isa juures viimase aasta jooksul viibinud. Hageja selgitas 14.10.2025

menetlusdokumendis, et laps viibib isa juures 5-6 ööpäeva kuus, sageli vähem. Nüüd peale kohtu

poole pöördumist keeldub isa last enda hoolde võtmast, nagu ta väga soovis ja lihtsalt eirab lapse

kõnesid ja tühistab kohtumisi (dtl 564-565). Koolivaheaegadel veedab laps enamasti aega vanaema

juures, mitte isa juures, mistõttu ei saa seda aega arvestada isapoolse ülalpidamisena. Kostja jättis

kohtunõude täitmata. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust PKS § 101 lg 6 järgi miinimumelatise

suurust vastavalt suhtluspäevade arvule vähendada.

19.2. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on

lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Perehüvitiste

seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.

Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Rahvastikuregistri andmetel

on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel lisaks hagejale veel 2 alaealist last (xxx, sünd xxx ja

xxx, sünd xxx). Seega maksab riik alates 10.07.2025 hageja seaduslikule esindajale lasterikka pere

toetust 450 eurot kuus (dtl 215). Nii lasterikka pere toetuse kui ka lapsele makstava lapsetoetusega

tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada.

19.3. Kuivõrd hageja viibib kostja juures aasta jooksul vähem kui 7 ööpäeva kuus, on

elatiskalkulaatori arvutuste kohaselt alates 14.04.2024 kuni 31.03.2025 igakuine elatis 287,72 eurot,

alates 01.04.2025 kuni 09.07.2025 301,74 eurot ja alates 10.07.2025 264,24 eurot.

20. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust

täitnud.

Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse

kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20).

Käesoleval juhul on hageja esitanud elatisenõude alates 14.04.2024. 24.09.2025 kohtunõudes märkis

kohus muuhulgas, et kostja on esitanud pangakonto väljavõtte perioodil 20.05.2024-22.12.2024

makstud elatise kohta summas 895 eurot. Samas on hageja väitel kostja perioodil 14.04.2024 kuni

13.04.2025 tasunud lapsele elatist 1729 eurot. 24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et pooltel

tuleb kohtu ette tuua selged andmed (millal/kui palju) nõudeperioodil tasutud elatise kohta. Juhul kui

kostja on alates 14.04.2024 tasunud lapsele elatist, tuleb selle kohta esitada kohtule tõendid

(pangakonto väljavõte, maksekorraldused vms). Pooled kohtunõuet täitnud ei ole. 31.10.2025

määrusega keeldus kohus kostja 25.06.2025 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib

seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 20.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11).

Perioodil 14.04.2024 kuni tasus kostja hagejale elatist 1729 eurot (dtl 27-28; dtl 39-40; dtl 49-50)

järgmiselt: 50 eurot (30.03.2025), 100 eurot (17.03.2025), 20 eurot (27.02.2025), 200 eurot

(20.02.2025), 100 eurot (17.01.2025), 50 eurot (22.12.2024), 14 eurot (22.12.2024), 50 eurot

(18.12.2025), 200 eurot (22.11.2024), 150 eurot (05.11.2024), 10 eurot (07.09.2024), 300 eurot

(06.09.2024), 30 eurot (21.08.2024), 180 eurot (23.07.2024), 70 eurot (23.07.2024), 5 eurot

(04.06.2024), 100 eurot (20.05.2024) ja 100 eurot (14.05.2024). Eeltoodust nähtub, et kostja on

hagejale elatist tasunud ebakorrapäraselt ja seaduses ettenähtust vähem. Puudub vaidlus, et kostja ei

ole kohtu poolt märgitud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja rikkunud hageja

ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.

21. Kohus selgitab pooltele, et lisaks PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatule tuleb lapse ülalpidamise

ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei

vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

vähemalt PKS § 101 sätestatud suuruses. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema,

mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 13).

Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti

igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet.

Hagi kohaselt on hageja seadusliku esindaja sissetulek netos orienteeruvalt 1300 eurot ja lastetoetus

2 x 80 eurot.

18.08.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele

hageja vanemate varalise seisundi hindamiseks. 24.09.2025 kohtunõudega määras kohus pooltele

tähtaja eeltoodud päringute vastustele seisukoha esitamiseks. Lisaks tuli pooltel kohtule selgitada

kõiki hageja vanemate pangakontodele tehtud sularaha sissemakseid ja laekumisi kolmandatelt

isikutelt (milline summa/millal ja millisel eesmärgil kanne sooritati, LHV Pank). Kostjal tuli

selgitada muuhulgas raha ülekandeid/laekumisi xxx-lt. Juhul, kui kostja soovib käesoleva tsiviilasja

menetluses tugineda teise alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele, tuli kostjal selgelt kohtu

ette tuua teise lapse igakuised kulud/ülalpidamise summa suurus ja andmed lapse teise vanema

igakuiste sissetulekute ja kulude kohta. Lisaks tuli pooltel esitada kohtule tõendid hageja vanemate

hariduse ja töökogemise kohta. Pooled kohtunõuet ei täitnud.

Hageja seaduslikule esindajale registrisse kantud vara ei kuulu (dtl 164-167). Eesti Töötukassa

andmekogu alusel ei ole hageja seaduslik esindaja olnud viimase kuue kuu jooksul töötuna arvel või

pöördunud Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Isikule ei ole viimase kuue kuu jooksul

tehtud Eesti Töötukassa poolt väljamakseid (dtl 196-197). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

seadusliku esindaja tööandjaks xxx ja tema töötasu suuruseks kuus on keskmiselt 8965,60 eurot/6

kuud 1494,27 eurot (bruto). Lisaks on hageja seaduslikule esindajale tehtud Sotsiaalkindlustusameti

poolt juunis 2025 väljamakse 423,60 eurot, millest on tulumaks 93,19 eurot maha arvestatud, ja

juulis 2025 136,65 eurot, millest on tulumaks 30,06 eurot maha arvestatud ning Tervisekassa poolt

märtsis 2025 väljamakse 141,74 eurot, millest on tulumaks 31,18 eurot maha arvestatud, ja aprillis

2025 118,12 eurot, millest on tulumaks 25,99 eurot maha arvestatud (dtl 161-163; dtl 509-510).

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on hageja seaduslikule esindajale makstud sotsiaal- ja peretoetusi

viimase kuue kuu jooksul alljärgnevalt: peretoetused= 03.-06.2025 igakuine summa 160 eurot;

07.2025 summa 550,32 eurot; 08.2025 summa 710 eurot; lapsepuhkus= 06.2025 summa 330,41

eurot; sünnitoetus= 07.2025 summa 320 eurot ja ema vanemahüvitis= 07.2025 summa 106,59 eurot

ja 08.2025 summa 755,22 eurot (dtl 214-215). Kohus ei arvesta peretoetusi hageja seadusliku

esindaja sissetuleku hulka (täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1). xxx teatas, et hageja

seaduslikul esindajal on xxx ees lepinguline kohustus igakuise maksega summas 214,39 eurot (dtl

530-531). xxx AS-i ja hageja seadusliku esindajal vahel on sõlmitud 04.01.2025 järelmaksu leping

xxx. xxx AS-il on hageja seadusliku esindaja suhtes rahaline nõue summas 310,93 eurot (dtl 200-

201; dtl 202-206). Hageja seaduslik esindaja omab AS-is xxx arvelduskontosid nr XXX, xxx, xxx,

xxx ja xxx (dtl 224-225). Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 352)

sissetulekute suuruseks 271 eurot (arvelduskontot on kastutatud mai- kuni augustikuuni 2025,

mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt

135,50 eurot kuus) ja antud arvelduskonto hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ei ole.

Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 370-378) sissetulekute suuruseks

3281,03 eurot (arvelduskontot on kastutatud maikuu lõpust kuni augustikuu keskpaigani 2025 s.o

kokku 3 kuud ülekannete „Üritused-mikrokogunemine“ tegemiseks), mistõttu on hageja seadusliku

esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 1096,68 eurot kuus) ja antud

arvelduskonto hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ei ole. Hageja seaduslik esindaja

eeltoodud ülekannete sisu selgitanud ei ole. Arvelduskontol nr xxx (dtl 380) puudusid tehingud

perioodil 18.02.2025-18.08.2025 ja lõppsaldo on 0,01 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli

arvelduskontol nr xxx (dtl 390-394) sissetulekute suuruseks 3912,69 eurot (arvelduskontot on

kastutatud aprilli- kuni augustikuuni 2025 s.o 5 kuud, mistõttu on hageja seadusliku esindaja

keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 782,54 eurot kuus). Eeltoodud arvelduskonto

väljavõttelt nähtuvad hageja seaduslikule esindajale tehtud kolmandate isikute (näiteks xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx) ülekanded

vahemikus 1-226 eurot kogusummas 2159,19 eurot (1 + 226 + 60 + 60 + 226 + 10 + 5 + 35 + 70 +

35 + 28 + 8,19 + 42 + 18 + 18 + 18 + 18 + 13 + 30,50 + 12,50 + 30,50 + 12,50 + 12,50 + 13 + 13 +

13 + 13 + 13 + 14,50 + 12 + 110 + 110 + 92 + 22 + 23 + 135 + 21,50 + 3,50 + 10 + 11,50 + 11,5+

11,5 + 1 + 11,50 + 8 + 10 + 8 + 13). Hageja seaduslik esindaja ei ole selgitanud eeltoodud

ülekandeid. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr XXX (dtl 469-504) sissetulekute

suuruseks 39 860,30 eurot, mille saldo oli 18.08.2025 seisuga 8,20 eurot. Perioodil 18.02.2025-

18.08.2025 oli hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek antud arvelduskonto väljavõtte

kohaselt 36 447,76 eurot (välja arvatud laekumised Sotsiaalkindlustusametilt)/6 kuud= 6074,63

eurot. Arvelduskonto on hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ja sealt nähtuvad

tasumised näiteks apteekides, mitmesugustes toidupoodides ja restoranides/kiirtoidukohtades,

erinevates tanklates, xxx-ile, xxx-ile, hambaravile, xxx AS-ile, riidepoodides, kinos. Samuti nähtub

sealt töötasu laekumine xxx. Lisaks on hageja seaduslik teinud broneeringu OÜ xxx kaudu summas

2966,06 eurot ja 5000 eurot ning käinud spaas (xxx xxx). Samuti on erinevad 3. isikud (näiteks xxx,

xxx, xxx, xxx, AS xxx, TF xxx, xxx, xxx, xxx) teinud hageja seaduslikule esindajale ülekandeid

vahemikus 3-8000 eurot (27 eurot, 12 eurot, 800 eurot, 285 eurot, 200 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 190

eurot, 40 eurot, 50 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 80 eurot, 300 eurot, 110 eurot, 7840 eurot, 8000 eurot,

55 eurot, 800 eurot, 120 eurot, 33 eurot, 60 eurot, 12 eurot, 250 eurot, 20 eurot, 30 eurot, 33 eurot,

250 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 35 eurot, 50 eurot, 50 eurot, 35 eurot, 33 eurot, 150 eurot,

700 eurot, 1000 eurot, 20 eurot, 300 eurot, 100 eurot, 74 eurot, 33 eurot, 40 eurot, 3 eurot, 5 eurot, 5

eurot). Hageja seaduslik esindaja ei ole selgitanud 3. isikutelt laekunud ülekandeid, mistõttu arvestab

kohus eeltoodud summad samuti hageja seadusliku sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on hageja

seadusliku esindaja igakuisteks sissetulekuallikateks töötasu ja 3. isikute poolt tehtud ülekanded.

Kostja on seaduslik esindaja, osanik ja tegelik kasusaaja xxx OÜ-s (dtl 170). Kostjale kuulub sõiduk

xxx (registreerimismärk xxx) ja haagis xxx (registreerimismärk xxx) (dtl 171-172). Kinnisvara

kostjale ei kuulu (dtl 169). Eesti Töötukassa andmekogu alusel ei ole kostja viimase kuue kuu

jooksul töötuna arvel või pöördunud Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Isikule ei ole

viimase kuue kuu jooksul tehtud Eesti Töötukassa poolt väljamakseid (dtl 196-197). Maksu- ja

Tolliameti andmetel on kostja tööandjaks xxx ja kostja töötasu suuruseks on 0,01 eurot (bruto) (dtl

168; dtl 511-512). Lisaks on kostjale tehtud väljamakse Sotsiaalkindlustusameti poolt mais 2025

708,72 eurot, millest on maha arvestatud tulumaks 155,92 eurot ja juunis 2025 177,18 eurot, millest

on maha arvestatud tulumaks 38,98 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et kostjale on

makstud sotsiaal- ja peretoetusi järgmiselt: isa vanemahüvitis- 05.2025 summa 552,80 eurot ja

06.2025 summa 138,20 eurot (dtl 214-215). Kohus ei arvesta peretoetusi kostja sissetuleku hulka

(täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1). Kostja omab AS-is SEB Pank arvelduskontot number xxx

(dtl 517-528), mille saldo oli 18.08.2025 seisuga 0,22 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli

kostja keskmine sissetulek antud arvelduskonto väljavõtte kohaselt 1302,30 eurot/6 kuud= 217 eurot.

Eeltoodud arvelduskontolt nähtuvalt peamiselt kostjale laekunud elukindlustusmaksed kokku 168,80

eurot (samas on arvelduskontolt läinud maha elukindlustusmaksed kokku 127,50 eurot). Kostja on

teinud ülekandeid summas 513 eurot xxx AB-le. Lisaks on kostja xxx-lt saanud laenu kokku 270

eurot, millest tagastatud on 50 eurot. Samuti on kostjale laekunud laenu katteks kokku 69 eurot ja

xxx (xxx) raha 14 eurot. Kostja kontole on laekunud makseid summas 140 eurot selgitusega „laen“,

summas 100 eurot (selgitusega „jalgpall“), summas 285,50 eurot (selgitusega „raha“), summas 101

eurot (selgitusega „vaja“). Kostja on teinud xxx ülekandeid kokku 289 eurot. Kostja ülekannetega

seonduvat selgitanud ei ole, mistõttu loeb kohus eeltoodud laekumised kostjale tema sissetulekuks.

Lisaks omab kostja arvelduskontot nr xxx AS-is LHV Pank (dtl 224-225; dtl 309-350), mille jääk oli

18.08.2025 seisuga 38,43 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 laekus arvelduskontole kokku 26

558,35 eurot. Seega kostja keskmine sissetulek oli antud arvelduskonto väljavõtte kohaselt

25 867,35 eurot (välja arvatud laekumised Sotsiaalkindlustusametilt)/6 kuud= 4311,23 eurot.

Arvelduskonto on kostja igapäevases kasutuses ja sealt nähtuvad tasumised näiteks erinevates

tanklates, xxx-ile, mitmesugustes toidupoodides ja restoranides/kiirtoidukohtades, xxx-ile, xxx-ile,

xxx-le, xxx, xxx AS-ile, xxx-le. Lisaks on kostja teinud arvelduskontole sularaha sissemakseid

kokku 8460 eurot (50 eurot, 900 eurot, 200 eurot, 750 eurot, 400 eurot, 150 eurot, 180 eurot, 100

eurot, 1100 eurot, 350 eurot, 200 eurot, 250 eurot, 200 eurot, 380 eurot, 500 eurot, 400 eurot, 200

eurot, 300 eurot, 100 eurot, 170 eurot, 250 eurot, 130 eurot ja 1200 eurot). Samuti on kostjale

laekunud maksed Xxx OÜ-lt, kes on kostja tööandjaks ja kellega kostja seotud on, kokku summas

3141 eurot (80 eurot, 40 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 125 eurot, 100 eurot, 120 eurot, 100 eurot, 150

eurot, 70 eurot, 4 eurot, 164 eurot, 30 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 22 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 100

eurot, 50 eurot, 40 eurot, 200 eurot, 50 eurot, 70 eurot, 7 eurot, 350 eurot, 50 eurot, 100 eurot, 400

eurot, 100 eurot, 100 eurot, 170 eurot, 49 eurot). Kohus loeb eeltoodud summad kostja töötasuks.

Samuti on erinevad 3. isikud (näiteks xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx AS, xxx, xxx) teinud kostjale

ülekandeid vahemikus 1-500 eurot (20 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 5

eurot, 120 eurot, 300 eurot, 45 eurot, 15 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 20

eurot, 100 eurot, 5 eurot, 50 eurot, 400 eurot, 100 eurot, 20 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 200 eurot, 175

eurot, 50 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 150 eurot, 20 eurot, 11 eurot, 10 eurot, 50 eurot, 31

eurot, 112 eurot, 25 eurot, 15 eurot, 25 eurot, 25 eurot, 200 eurot, 405 eurot, 20 eurot, 163 eurot, 5

eurot, 50 eurot, 50 eurot, 200 eurot, 266 eurot, 30 eurot, 150 eurot, 40 eurot, 445 eurot, 15 eurot, 100

eurot, 500 eurot, 20 eurot, 50 eurot, 1140 eurot, 55 eurot, 250 eurot, 100 eurot, 500 eurot, 5 eurot, 70

eurot, 1 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 50 eurot, 100

eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 20 eurot, 50 eurot, 263,80 eurot, 45 eurot, 100

eurot, 200 eurot, 20 eurot, 400 eurot, 50 eurot, 1100 eurot, 490 eurot, 70 eurot, 60 eurot, 100 eurot,

50 eurot, 500 eurot, 60 eurot). Kostja ei ole selgitanud 3. isikutelt laekunud ülekandeid, mistõttu

arvestab kohus eeltoodud summad samuti kostja sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on kostja

arvestatavateks igakuisteks sissetulekuallikateks laekumised Xxx OÜ-lt (töötasu), kostja poolt tehtud

sularaha sissemaksed ja 3. isikute poolt tehtud ülekanded.

24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et elatise väljamõistmine alla PKS § 101

sätestatud määra on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv

põhjus. Kohus märgib, et mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või ka

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esile toonud ega

tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise väljamõistmiseks alla PKS §-is 101 sätestatud määra.

Kostja on tööealine ja -võimeline. Lisaks ei ole kostja töötuna arvel. Kohus on tuvastanud, et kostja

majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kohtu üldiste veendumuste

kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat

elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt

on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele

tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema.

Käesoleval ajal on hageja elukoht ema (s.o hageja seaduslik esindaja) juures. Seega annab vahetut

ülalpidamist hagejale antud juhul hageja seaduslik esindaja ja kostja, kes ei ela hagejaga koos, peab

andma hagejale ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. Kostja ei ole viidanud, et tal puuduks

majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Seega järeldab kohus, et kostja on

võimeline hagejale seadusjärgset elatist tasuma.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks

alaealisele hagejale väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta elatis üldse

välja mõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad hagejale anda ülalpidamist

vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

22. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatise 1729,71 eurot.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

Tagasiulatuva elatisenõude arvestuskäik on järgmine: 14.04.2024 kuni 30.04.2024 17 päeva eest

287,72 eurot/30 x 25 päeva= 163,04 eurot + 01.05.2024 kuni 31.03.2025 11 kuud x 287,72 eurot=

3164,92 eurot + aprill 2025 13 päeva eest 301,74 eurot/30 päeva x 13 päeva= 130,75 eurot, kokku

3458,71 eurot (163,04 + 3164,92 + 130,75) – 1729= 1729,71 eurot.

Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist arvestusega, et kostja kohustus on seadusjärgne

miinimummäär. Seetõttu ei saaks nõue olla üllatav- kostja pidi vastavas suuruses kohustuse

olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et

tasuda edasiulatuvat elatist seadusjärgses miinimummääras. Kostja ei ole menetluses esile toonud

ega esitanud tõendeid selle kohta, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda, kuigi kohus seda kostjale 24.09.2025 kohtunõudes selgitas.

Seega on perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest elatisevõlgnevus 1729,71 eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

23. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra

vastavalt hageja taotlusele.

24. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse

sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud

ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning

tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

25. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse

ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate

perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja on esitanud hagi kostjalt igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas

suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust

tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 kuud x 301,74 eurot).

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik