3-24-1904/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1904

Haldusasi

G.S kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks vastata

sisuliselt kaebaja 15.04.2024 (täiendatud 03.06.2024)

selgitustaotlusele

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – G.S

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja- Taavi Käärid, volitatud

esindaja – Kristi Matiisen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus eemaldada asja materjalide juurest Pärnu linnavalitsuse

22.06.2022 kiri nr 9-13/4810-1 rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.S (kaebaja) esitas Pärnu Linnavalitsusele 15.04.2024 selgitustaotluse (kaebuse lisa 1, dtl

5), millele Pärnu Linnavalitsus vastas 16.05.2024 (kaebuse lisa 2, dtl 6-7). 03.06.2024 esitas

kaebaja täiendava pöördumise (kaebuse lisa 3, dtl 8), millele Pärnu Linnavalitsus vastas

25.06.2024 (kaebuse lisa 4, dtl 9).

2. 26.06.2024 saabus Tallinna Halduskohtule G.S kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust

nõudega Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks vastata sisuliselt kaebaja 15.04.2024 (täiendatud

03.06.2024) selgitustaotlusele.

3. Tallinna Halduskohus võttis 02.08.2024 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 28.08.2025

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et Pärnu linna vastuskirjad 16.05.2024 nr 8-18/3657-1 ja 25.06.2024 nr

8-18/3657-3 ei ole kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seadusega (MSVS), haldusmenetluse seadusega (HMS) ja hea halduse

tavaga.

MSVS § 3 kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema

poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Nii tuleb isiku

selgitustaotlusele vastamisel anda taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või

põhjendada selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8).

Pärnu Linnavalitsus ei ole selgitustaotluses palutud õigusalaseid selgitusi andnud ega

põhjendanud mis on seda tegemast ega ka viidanud vastavale sättele mis seda lubab. Hea

halduse tavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne, kui

asjaolusid arvestades vajalik ja võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning

olema põhistatud.

Pärnu linn on rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid põhiõigusi, hea

halduse tava ning MSVS § 3 ja § 5 lg 8 sätestatut.

5.2. Kaebaja ei saanud linna vastuskirjadest oma 15.04.2024 (täiendav 03.06.2024)

pöördumise punktis 1 küsitule palutud õiguslikult motiveeritud selgitusi.

Linnavalitsus ei põhjendanud, mis takistas küsitule sisuliselt ja konkreetselt vastamast ega

viidanud õiguslikule alusele, mis lubas jätta küsitule sisuliselt ja konkreetselt vastamata.

4.3. Kohtule esitas vastustaja oma 09.09.2024 kirja lisana ka Pärnu linnavalitsuse poolt kaks

aastat tagasi (22.06.2022) X. X-ile saadetud kirja. Linnavalitsus ei ole põhjendanud kuidas

kaks aastat tagasi X. X-ile saadetud kiri 22.06.2022 nr 9-13/4810-1 seondub kaebaja (G.S-i)

15.04.2024 selgitustaotlusega ja käesoleva kohtuasjaga. Kohus peab asjakohatud tõendid

jätma vastu võtmata. Kaebaja palub eemaldada kohtumaterjalide hulgast Pärnu linnavalitsuse

poolt X. X-ile edastatud kiri 22.06.2022 nr 9-13/4810-1 kui asjakohatu tõend.

4.4. Kaebaja toob välja, et vastustaja püüab ka kohut ja kaebajat petta moonutades ja

kirjutades omale sobivaks seaduse sätteid. EhS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusluba annab õiguse

ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. See säte selliselt

vastustajale ei sobinud, kuna reguleerib ehitusloaga seonduvat aga vastustajal oleks vaja

justkui, et EhS § 38 lg 1 reguleeriks kaevetöödega seonduvat. Häbenematult moonutab

vastustaja EhS § 38 lg 1 sätet kirjutades: „Õigusliku aluse ehitustöödele, sh ehitamisel

vältimatult vajalikele kaevetöödele andis EhS § 38 lg 1 kohane ehitusluba". Vastustaja lisas

2(8)

EhS § 38 lg 1 sättele lubamatult "sh ehitamisel vältimatult vajalikele kaevetöödele".

Eeldavalt annab kohus sellisele tahtlikule petmisele ka mingi seisukoha.

4.5. Tõele ei vasta vastustaja 09.09.2024 kirjaga kohtule (nr 4.3-4/6966-5) esitatud väide

punktis 6, nagu oleks kaebaja küsimused seotud konkreetsete asjaolude või kinnistutega.

Küsimustest nähtub, et need on üldist laadi, kuna ehitusseadustik ja linna õigusaktid, mille

kohta selgitusi küsiti, ei kehti üksnes konkreetsete kinnistute või objektide kohta.

4.6.

Kaebaja ei saa nõustuda ka linnavalitsuse vastuskirjas 25.06.2024 nr 8-18/3657-3 toodud

seisukohaga, justkui oleks kaebaja küsinud oma selgitustaotluses linnavalitsuselt millegi

kohta mingeid õiguslikke hinnanguid. Kaebaja küsimused olid faktilised ning suunatud

linnavalitsuse tegevuse ja kehtivate õigusnormide rakendamise selgitamisele.

4.7. Kaebaja ei ole esitatud küsimustele konkreetseid vastuseid saanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebajale on vastatud sisuliselt ning vastustaja ei ole selgitustaotlusele vastamisel rikkunud

vastamist reguleerivaid õigusakte ega hea halduse tava.

5.1. Kaebaja 15.04.2024 selgitustaotlus puudutab Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutele

kanalite ja tiigi rajamise kaevetöid. Oma selgitustaotluse sissejuhatavas osas viitab kaebaja

kanalite ja tiigi rajamise aluseks olevale ehitusprojektile ja ehitusloale. Samuti viitab kaebaja

vastustaja varasemale selgitusele, et kanalite ja tiigi kaevetöödeks üldkasutataval maal

kaeveluba ei väljastatud, vaid et Audru vald olevat lugenud vastava ehitamisega seotud

kaevetööde loa antuks sellele ehitisele ehitusloa andmisega.

Selgitustaotluse punktis 1 palub kaebaja viidata konkreetsele õiguslikule alusele, mis lubas

kaevetööde loa antuks lugeda ehitusloa andmisega ja anda õiguslikult motiveeritud selgitus,

miks ei tulnud antud juhul järgida Audru valla kaevetööde eeskirja ja taotleda kaeveluba.

Selgitustaotluse punktis 2 on kaebaja esitanud oma seisukoha, et tema hinnangul EhS § 38 lg

1 ei reguleeri kaevelubade väljastamist ega anna ka õigust lugeda kaevetööde luba antuks

ehitusloa väljastamisega.

5.2. Vastustaja käsitles kaebaja selgitustaotlust tervikuna ja järeldas sellest, et kaebajale on

linnavalitsuse seisukoht teada. Samas küsimuses on vastustajalt selgitusi küsinud X. X, kellele

on vastustaja vastanud ja selgitused varasemalt (vt näiteks Pärnu Linnavalitsuse 22.06.2022

kiri nr 9-13/4810-1, vastuse lisa 1, dtl 33-38). Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja oma

15.04.2024 selgitustaotluses sõna-sõnalt kirjutab ümber varem vastustaja poolt X. X-ile

saadetud vastuse küsimusele 1.1. Eelnevast nähtub vastustaja hinnangul üheselt, et kaebajale

oli nimetatud kiri ja seega ka linnavalitsuse seisukoht vaadeldavas küsimuses teada.

5.3. Arvestades, et kaebajale on linnavalitsuse seisukoht kanalite ja tiigi ehitamisega seotud

kaevetöödel kaeveloa mittenõudmise ja kaevetööde ehitusloaga lubatuks lugemisega

seonduvalt teada, ei selgitanud vastustaja vastuses selgitustaotlusele kõiki kanalite ja tiigi

kaeve- ja ehitustöödega seotud asjaolusid. Vastuses selgitati, et kanalite ja tiigi ehitusega

seotud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektis ja need loeti ehitusloaga lubatuks.

Õigusliku aluse ehitustöödele, sh ehitamisel vältimatult vajalikele kaevetöödele andis EhS §

38 lg 1 kohane ehitusluba. Viimati viidatud sätte kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada

ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Eelnevat on vastustaja

ka kaebajale saadetud vastuses selgitanud.

5.4. Asjaolu, et kaebaja vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja oleks

sisulised selgitused jätnud andmata. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, mis vormis

tuleb vastata, samuti ei saa esitada nõudeid sõnastuse osas. Ka ei pea selgitustaotlusele

vastamisel hakkama ümber lükkama kaebaja seisukohti.

3(8)

5.5. Vaadeldaval juhul on kaebajale sisuliselt vastatud, vastus on olnud asjakohane ning

piisavalt põhjalik ja informatiivne. Selgitustaotlus puudutas seda, et Päikesemetsa ja

Jõesuudme kinnistutel kanalite ja tiigi rajamisel ei nõutud kaeveluba, vaid kaevetööd loeti

lubatuks ehitusloaga. Vastuses on kokkuvõtvalt selgitatud, millistest asjaoludest on Audru

Vallavalitsus ligi 7 aastat tagasi teostatud kanalite ja tiigi ehitus- ja kaevetööde puhul

lähtunud. Vastustaja on vastuses selgitustaotlusele ka viidanud, et ei anna selgitustaotlusele

vastamisel õiguslikke hinnanguid Audru Vallavalitsuse tegevuse kohta.

5.6. Kaebaja näib arvavat, et kanalite ja tiigi ehitamisel kaevetööde tegemine ilma kaeveloata

ei olnud õiguspärane. Ent seda, kas vastustaja tegevus ehitusloa saanud kanalite ja tiigi

ehitamisega seotud kaevetöödel kaeveloa mittenõudmisel oli õiguspärane või mitte, ei

lahendata selgitustaotlusele vastamisega. Vaadeldaval juhul on vaidluse esemeks see, kas

vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele sisulised vastused andnud.

5.7. Lisaks märgib vastustaja, et talle jääb mõistetamatuks kaebuse motiiv. Nagu eelnevalt

viidatud, nähtub selgitustaotlusest, et kaebajale on tegelikult vastustaja seisukoht

Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutele kanalite ja tiigi rajamise kaevetöödega seonduvalt

teada.

5.8. Vastustaja on sarnased selgitused varem andnud X. X-ile (lisa 1, dtl 34-38). X. X on

muuhulgas kohtus taotlenud Pärnu linna kohustamist vastama tema selgitustaotlusele,

kusjuures selgitustaotlus puudutas ka käesoleva vaidlusega seotud küsimusi (haldusasi nr 3-

22-1423). Käesolevaks ajaks on viidatud haldusasjas kohtumenetlus lõppenud ja X. X-i

kaebus ja apellatsioonkaebus on jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus on viidatud kohtuasjas

leidnud, et MSVS § 3 kohaselt piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse õigusalaste selgituste

andmine selgitustega tema enda poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.

Normi eesmärk ei ole kohustada kohaliku omavalitsuse üksust õigustama oma tegevust või

lükkama ümber taotluse esitaja õiguslikke väiteid (p 9).

5.9. Käesolevas asjas on kaebajale saadetud kompromissi arutamiseks kohtumise ettepanekule

vastanud X. X (03.09.2024 menetlusdokumendi lisa 2, dtl 27). Seegi viitab, et X. X ja kaebaja

G.S on ühes inforuumis ja neile on teada vastustaja seisukohad ja arvamused.

5.10. Kokkuvõttes on vastustaja hinnangul kaebus põhjendamatu ja tehtud etteheited alusetud,

kuivõrd vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele vastanud ja seda on tehtud hea halduse tava

järgivalt sisuliselt. MSVS ei anna selgitustaotluse esitajale õigust otsustada ja nõuda, milline

peaks olema temale antava vastuse sisu. Antud vastused tuleb lugeda piisavaks, kui need on

sisulised ja nende andmisel on järgitud asjakohaseid õigusakte. Arvestades käesolevas

vastuses välja toodud asjaolusid, on vastustaja hinnangul kaebaja selgitustaotlusele antud

piisavad vastused.

5.11. Vastuseks kaebaja väidetele märgib vastustaja, et ei ole kohtule esitatud vastuses

moonutanud seaduses sätestatut, vaid on selgitanud, millistest asjaoludest on Audru

Vallavalitsus Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutel kanalite ja tiigi ehitus- ja kaevetööde

puhul lähtunud. Kanalite ja tiigi (ehitusregistri kood 220755986) rajamiseks andis Audru

Vallavalitsus 06.10.2015 ehitusloa nr 1512219/10694. Vastustaja on varasemalt selgitanud, et

kanalite ja tiigi rajamise kaevetöödeks kaeveluba ei väljastatud, vaid et Audru vald luges

kaevetööd lubatuks ehitusloaga. Kaebaja 15.04.2024 esitatud selgitustaotluse sissejuhatavast

osast nähtuvalt on kaebajale need asjaolud teada.

Viidates EhS § 38 lg-le 1 ei ole vastustaja moonutanud seaduse sätet, vaid on selgitanud,

kuidas on Audru Vallavalitsus kanalite ja tiigi rajamisel tõlgendanud EhS § 38 lg-s 1

sätestatut. EhS § 38 lg 1 alusel antud ehitusluba on haldusakt, mis annab õiguse ehitada

ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Vaadeldaval juhul oli

4(8)

tegemist kanalite ja tiigi rajamise projektiga, mille lahutamatu ja vältimatu osa oli pinnase

eemaldamine ehk kaevetööd. Ehitusprojekt, mis oli ehitusloa aluseks, nägi need kaevetööd

ette. Audru Vallavalitsus lähtus oma tegevuses sellest, et ehitusluba andis õiguse kogu

projektiga hõlmatud tegevuseks, sealhulgas selle realiseerimiseks vajalikeks kaevetöödeks.

Vastuses kaebaja selgitustaotlusele on vastustaja seda ka selgitanud.

5.12. Hea halduse tava kohaselt peab vastus olema asjakohane ja piisav. Vastustaja on

vastuses selgitustaotlusele selgitanud oma tegevuse loogikat (kaevetööd loeti ehitusloaga

kaetuks) koos viidetega õigusaktidele. See ongi asjakohane ja piisav teave. Asjaolu, et see

selgitus kaebajat ei rahulda või et ta sooviks sügavamat juriidilist analüüsi, ei muuda

kaebajale antud vastust hea halduse tavaga vastuolus olevaks.

5.13. Kaebaja püüab ilmselgelt selgitustaotluse esitamise ja selle menetluse kaudu saavutada

sisulist õiguslikku vaidlust aastatetaguse haldusakti õiguspärasuse üle. Käesoleva vaidluse ese

ei ole aga see, kas kanalite ja tiigi ehitusprotsessis eraldiseisva kaeveloa väljastamine oli

vajalik või mitte, vaid ainuüksi see, kas kaebaja taotlusele on vastatud. Selle osas jääb

vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde, sh selle juurde, et vastustaja on oma

vastamiskohustuse täitnud ja vastatud on hea halduse tava järgivalt sisuliselt. Vastustaja palub

jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, analüüsinud ja hinnanud kaebaja selgitustaotlust ja selle täpsustust (dtl 5 ja 8), sellele

vastustaja poolt esitatud vastust ja hilisemat täiendavat selgitust (vt dtl 6-7 ja 9), asjakohaseid

õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut

veenda ega tõendada, et vastustaja oleks rikkunud kohustust kaebaja 15.04.2024 (täiendatud

03.06.2024) selgitustaotlusele sisuliselt vastata.

HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata

jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba

põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses

kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii

vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud selgitustaotluse vastustes (dtl 6-7

ja 9), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks

konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid toodud selgituste ja põhjendustega.

Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.

7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 15.04.2024

selgitustaotluse, milles märkis: „Palun õigusalaseid selgitusi

Olete kirjutanud, et OÜ SLP esitas 29.06.2015 ehitusloa taotlus nr 1511219/14666 kanalite

ja tiigi rajamiseks vastavalt Kobras AS koostatud projektile „Päikesemetsa (15904:003:0968)

ja Jõesuudme kinnistu (15904:003:0424) kanalite rajamise ja tiigi reokonstrueerimise

eelprojekt“, Töö nr 2015- 061. Audru Vallavalitsus andis 06.10.2015 rajatisele kanalid ja tiik

ehitusloa nr 1512219/10694, EHR kood 220755986.

Samuti olete teatanud, et kanalite ja tiigi rajamise kaevetöödeks üldkasutataval maal

kaevelube ei väljastatud (nagu nägi ette Audru valla kaevetööde eeskiri) vaid et Audru vald

olevat lugenud vastava ehitise ehitamisega seotud kaevetööde loa antuks sellele ehitisele

ehitusloa andmisega.

5(8)

On põhjendatud arvamus, et Pärnu linnavalitsus järjekordselt hämab kuna eelnevalt on

linnavalitsus andnud teistsuguseid selgitusi.

1. Palun viidake konkreetsele õiguslikule alusele, mis lubas kaevetööde loa antuks lugeda

ehitusloa andmisega (seadus, §, lg, punkt või mõni muu õigusnorm) ja andke õiguslikult

motiveeritud selgitus miks ei tulnud antud juhul järgida Audru valla kaevetööde eeskirja ja

taotleda kaeveluba.

1.1 Kui viitate mingile õiguslikule alusel, kirjutage see lahti, andke õiguslik analüüs

selgitades millistel juhtudel andis see õiguse teostada kaevetöid ilma kaeveloata, ehitusloa

alusel, kuigi kaeveluba oli Audru valla kaevetööde eeskirja kohaselt nõutud.

1.2 Juhul kui jätate konkreetsele õiguslikule alusele viitamata põhjendage mis seda takistas

tegemast või mis seda lubas.

2. EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa

andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

Väidan, et viidatud EhS säte ei reguleeri kaevelubade väljastamist ega anna ka õigust lugeda

kaevetööde luba antuks ehitusloa väljastamisega. Kas nõustute allakirjutanuga? Palun

konkreetne jaatav või eitav vastus. Mittenõustumisel andke õiguslikult motiveeritud selgitus

miks ja millega ei nõustu ja kus allakirjutanu seadusesätte tõlgendamisel eksis.“(Dtl 5.)

8. Asjas on tõendamist leidnud ka see, et vastutaja vastas kaebajale 16.05.2024 järgmist:

„Esitasite 15.04.2024 linnavalitsusele selgitustaotluse seoses Audru Vallavalitsuse poolt

06.10.2015 antud kanalite ja tiigi ehitusloaga nr 1512219/10694. Oma pöördumises kirjutate

Teie 1. Palun viidake konkreetsele õiguslikule alusele mis lubas kaevetööde loa antuks lugeda

ehitusloa andmisega (seadus, §, lg, punkt või mõni muu õigusnorm) ja andke õiguslikult

motiveeritud selgitus miks ei tulnud antud juhul järgida Audru valla kaevetööde eeskirja ja

taotleda kaeveluba. /…/

Vastus. Nagu Teie pöördumisest nähtub, on Teile linnavalitsuse selgitus Päikesemetsa ja

Jõesuudme arendusalal kanalite ja tiigi ehitusel toimunud kaevetöödega teada. Pärnu

Linnavalitsus saab tänasel päeval vaid viidata, et Audru Vallavalitsus luges ehitusloa

andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, mis on ehitusloaga lubatud ja ehitise

ehitamisel vältimatult vajalikud (st projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa

koosseisus olevaks. Ehk et ehitiste ehitamiseks vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa

saanud projektis kohustusega lähtuda ja järgida muuhulgas Audru valla kaevetööde eeskirja.

Pärnu Linnavalitsus ei anna selgitustaotlusele vastamisel õiguslikke hinnanguid Audru

Vallavalitsuse tegevuse kohta.

Teie 2. EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa

andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Väidan, et viidatud EhS säte ei reguleeri

kaevelubade väljastamist ega anna ka õigust lugeda kaevetööde luba antuks ehitusloa

väljastamisega. Kas nõustute allakirjutanuga? Palun konkreetne jaatav või eitav vastus.

Mittenõustumisel antke õiguslikult motiveeritud selgitus miks ja millega ei nõustu ja kus

allakirjutanu seadusesätte tõlgendamisel eksis.

Nagu Te ise viitate, annab EhS § 38 lg 1 kohaselt ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab

ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Mis ehitamine on, on defineeritud EhS § 4

lg- s 1. Viidatud sätte kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,

lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises

ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos

ehitisega.

6(8)

Ehitusseadustik ehitamisel, sh juhul kui ehitamisega kaasnevad kaevetööd, kaeveloa vajadust

ette ei näe. Kohaliku omavalitsuse territooriumil kaevetööde eeskirjade kehtestamine on

tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p-st 361 kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Tegemist

on eeskirjaga, mille kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib kehtestada, muuhulgas võib

eeskirjas ette näha kaeveloa vajaduse ja regulatsiooni kaeveloa taotlemise ja väljastamise

kohta. Seega kaevelubadega seonduv on iga kohaliku omavalitsusüksuse enda otsustada ja

ehitusseadustik ei saagi selles osas midagi reguleerida.“(Dtl 6-7.)

9. Vaidlus puudub ka selles, et kaebajat vastus ei rahuldanud ja ta nõudis täiendavat vastust

(dtl 8) ning vastustaja vastas kaebajale märkides, et kaebajale on vastatud ning vastustajal ei

ole midagi lisada (dtl 9).

10. MSVS 2 lg 2 sätestab, et selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku

pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva

teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud

õigusalase selgituse andmist.

Kohus analüüsides kaebaja pöördumist leiab, et kaebaja taotles vastustajalt õigusalase

selgituse andmist seoses konkreetse ehitusloaga.

11. MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi

tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.

MSVS § 5 lg 8 tuleneb, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud

teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist.

12. Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et vastustaja on kaebaja 15.04.2025 selgitustaotlusele

ja selle täiendusele piisavalt vastanud.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus talle antud vastuste sisuga, sest näib arvavat,

et Audru Vallavalitsus on käitunud õigusvastaselt, kui lubas ehituslubade alusel teostada ka

kaevetöid eraldi kaevelubadeta. Kohus rõhutab, et see küsimus pole praeguse vaidluse ese.

Kuigi kaebaja püüab kaebuses väita, et ta esitas täiesti abstraktsed küsimused, mis eeldasid

üksnes jaa või ei vastust (vajadusel koos selgitusega), siis kohus sellega ei saa nõustuda.

Esiteks nähtub kaebaja selgitustaotluse esimesest lõigust selgelt, et kaebaja küsimused on

seotud ehitusloaga nr 1512219/10694, EHR kood 220755986. Sellest tulenevalt on vastustaja

ka õiguspäraselt oma vastused andnud lähtudes konkreetsest ehitusloast ja sellega seotud

asjaoludest. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et talle vastavad asjaolud seoses viidatud

ehitusloaga üldse teada ei olnudki. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et

kaebaja ja X. X on ühises inforuumis ning seda tõendab mh täiendavalt ka see, et X. X on

kaebaja eest vastanud seoses kompromissettepanekuga käesolevas menetluses kui kaebaja

volitatud esindaja. Tegemist on abikaasadega ning eluliselt ei ole usutav, et abikaasad vastavat

küsitud infot üksteise eest oleks varjanud ja seda olukorras, kus üks abikaasa esindab kohtus

teist abikaasat. Asjaolu, et kaebaja ja X. X on ühises inforuumis ja millist infot vastustaja oli

varasemalt antud küsimuses X. X-ile edastanud tõendas vastustaja oma 22.06.2022 aasta

kirjaga (dtl 34-38). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga ka selles, et tegemist oli

asjakohatu tõendiga, mis tuleb vastustajale tagastada. Kohus jätab vastava kaebaja taotluse

rahuldamata.

Kohtumenetluses on vastustaja asjakohaselt täpsustanud ja ära näidanud, miks vastustaja

käsitles kaebaja selgitustaotlust tervikuna ja järeldas sellest, et kaebajale on Pärnu

Linnavalitsuse seisukoht teada. Samas küsimuses on vastustajalt selgitusi küsinud X. X,

kellele on vastustaja vastanud ja selgitused esitanud varasemalt (vt dtl 33-38). Vastustaja juhib

7(8)

asjakohaselt tähelepanu, et kaebaja oma 15.04.2024 selgitustaotluses sõna-sõnalt kirjutab

ümber varem vastustaja poolt X. X-ile saadetud vastuse küsimusele 1.1. Eelnevast nähtus

vastustaja hinnangul üheselt, et kaebajale oli nimetatud kiri ja seega ka Pärnu Linnavalitsuse

seisukoht vaadeldavas küsimuses teada, millest tulenevalt ei pidanud vastustaja selgitama

vastuses kaebaja selgitustaotlusele kõiki kanalite ja tiigi kaeve- ja ehitustöödega seotud

asjaolusid uuesti. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ning viitab siinkohal

täiendavalt, et isegi kui kaebaja väidab, et talle need asjaolud teada ei olnud, siis on talle need

saanud teatavaks kohtumenetluse käigus ning täiendavat selgitamist ei vaja.

13. Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas kaebaja selgitustaotlusele on antud

sisulised vastused, mitte see, kas need vastused on õiguslikult põhjendatud. Tallinna

Ringkonnakohus on oma 18.03.2024 lahendis nr 3-22-1423 selgitanud, et MSVS § 3 kohaselt

piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse õigusalaste selgituste andmine selgitustega tema enda

poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Normi eesmärk ei ole

kohustada kohaliku omavalitsuse üksust õigustama oma tegevust või lükkama ümber taotluse

esitaja õiguslikke väiteid. Antud seisukohad on asjakohased ka käesoleval juhul. Kohus leiab,

et vastustaja on oma kohustust lähtudes MSVS §-st 3 antud juhul täitnud. Tegemist ei olnud

abstraktsete küsimustega, vaid küsimused olid esitatud seose konkreetse ehitusloaga, mille

osas on kaebajale arvestades küsimuste sisu ja eesmärki kohtu arvates piisavalt vastatud.

Asjaolu, et kaebajale vastus ei meeldi või ta ei nõustu sellega sisuliselt ei tähenda, et tal oleks

subjektiivne õigus nõuda teistsugust vastust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on

tervikuna alusetu.

14. Kaebaja avaldas veel seisukohta, et vastustaja püüab ka kohut ja kaebajat petta

moonutades ja kirjutades omale sobivaks seaduse sätteid. Kohus kaebaja seisukohaga ei saa

nõustuda. Vastustaja vastusest nähtub üheselt, et vastava lausega selgitas vastustaja, kuidas on

Audru Vallavalitsus kanalite ja tiigi rajamisel tõlgendanud EhS § 38 lg-s 1 sätestatut.

Tegemist ei ole kohtu ja kaebaja eksitamise või petmisega õigusnormi teksti teadlikult

moonutava esitamisega.

Seejuures, kuigi antud küsimus ei ole käesolevas asjas vaidluse all, peab kohus vajalikuks

märkida, et ei pea sellist tõlgendusviisi ka tingimata valeks või õigusvastaseks (nagu leiab

kaebaja).

Menetluskulud

15. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

8(8)