3-24-1320/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1320

Haldusasi

F.R kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2024 otsuse

nr P26-2024-34262 ja 02.04.2024 vaideotsuse nr 5.2-

3/9284-4 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.R

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet,

esindaja Livia Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.09.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.R apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.R apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 27.09.2024

otsus haldusasjas nr 3-24-1320.

2. Teha haldusasjas nr 3-24-1320 uus otsus, millega rahuldada F.R kaebus, tühistada

Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2024 otsus nr P26-2024-34262 ja 02.04.2024 vaideotsus nr

5.2-3/9284-4 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit F.R 17.10.2023 taotlust puude

raskusastme määramiseks uuesti läbi vaatama.

3. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 08.01.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-24-1320

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.R (kaebaja) esitas 17.10.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks

ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 15.12.2023 otsusega kaebajal osalise töövõime kaheks aastaks.

Kaebaja esitas töötukassa otsusele vaide, mille töötukassa rahuldas ja tunnistas 15.12.2023

otsuse kehtetuks ning tegi 15.02.2024 uue otsuse, tuvastades kaebajal puuduva töövõime kuni

vanaduspensionieani.

3. SKA 19.02.2024 otsusega nr P26-2024-34262 ei tuvastatud tervise infosüsteemi (TIS)

andmete ja SKA ekspertarst JA arvamuse alusel kaebajal piiranguid iseseisval

hakkamasaamisel ulatuses, mis tingiks vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastava

kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei

määratud. Objektiivsete terviseandmete alusel kaebaja siirdub, liigub ja vahetab kehaasendit

kõrvalabita. Podagra on tänapäevase raviga kompenseeritav piisavalt, et mitte põhjustada

püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel. Sissekannete alusel on isik keeldunud

taastusravist ning võimleb ise kodus. Südamehaigusest tingitud püsivaid piiranguid liikumisel,

mida ei saaks kompenseerida raviga, sissekanded ei kinnita. Ühegi arsti sissekanne ei kinnita

püsivate piirangute esinemist käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine,

riietumine, hügieenitoimingud). Terviseandmed ei kinnita vaimse tervise haigusest

põhjustatud püsivate piirangute esinemist igapäevaelus. Kaebaja on orienteeritud ning oma

otsustes ja tegevustes iseseisev. Kaebaja võime töötada tavatingimustes võib olla alanenud,

kuid isik on iseseisev igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel. Isik võib vajada abivahendeid,

ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus, sh erijuhtumina.

4. Kaebaja esitas 20.03.2024 SKA-le vaide, mis jäeti SKA 02.04.2024 vaideotsusega nr 5.2-

3/9284-4 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et kaebajal ei esine raskusi ega piiranguid

igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude

raskusastme tuvastamisele. SKA küsis vaidemenetluse käigus täiendavat arvamust ekspertarst

ATlt, kes samuti leidis, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta

kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetuleku ja ühiskonnaelus osalemisega, et

oleks alust puudu raskusastme tuvastamiseks. Kuna kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud,

puudub tal õigus puudega tööealise inimese toetusele. Kaebajal ei esine terviseandmete alusel

kognitsioonilangust, intellektihäireid ega püsivaid psühhoosiilminguid, millest tulenevalt on ta

oma tegevustes ja otsustes iseseisev, võimeline tajuma oma ümbrust vastavalt reaalsusele ja

sihipäraselt juhtima oma tegevust ning mõistma selle tagajärgi. Eelnev puude raskusaste ei ole

alus uue otsuse koostamiseks ning varasema puude raskusastme olemasolu põhjal ei saa

eeldada, et järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Kaebaja tervisehäired on ravi

2(10)

3-24-1320

ja tugiteenustega kompenseeritavad, ta on normintellektiga ning oma otsustel ja tegevustel

iseseisev. Tervisehäiretest tulenevalt võib kaebaja vajada sobivaid või kohandatud

töötingimusi, ravi ja ravimeid, aga see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus. Tuginedes

aktuaalsetele terviseandmetele, on tervisehäired olulisel määral kompenseeritavad ning

puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks, seda ka erijuhtumi kontekstis.

5. Kaebaja esitas 02.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 19.02.2024 otsuse nr

P26-2024-34262 ja 02.04.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/9284 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle ja uue otsuse

tegemiseks, millega määrata kaebajale puue.

Kaebajal oli 2020. a-st raske puue. SKA on kaebaja puude määramise taotluse hindamisel

rikkunud uurimisprintsiipi. SKA väidab, et on arvestanud kõiki TIS-s olevaid andmeid, ometi

ei toimi vastustaja nende järgi. TIS andmetes on kõik vajalik teave olemas. SKA peaks üle

vaatama kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustegevuse astmed, sest SKA on

seal kohandanud raskusastmeid endale sobivalt, kuigi kirjelduste ja haiguslugude järgi peaksid

raskusastmete arvväärtused olema kõrgemad. SKA on teinud tööd hooletult.

6. SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

19.02.2024 otsuses on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses

sisalduvad andmed, TIS-s sisalduvad andmed ning ekspertarst JA arvamust. Ekspertarst JA ei

tuvastanud kaebajal vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavaid piiranguid mitte

üheski järgnevate valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine

(nägemine, kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja

tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja

suhted. Arvamust andes on aluseks võetud kõik kuni arvamuse andmise kuupäevani TIS-s

olnud isiku objektiivsed terviseandmed. SKA pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida

täiendavat ekspertarvamust ekspertarst ATlt, kes jäi arvamuse juurde, et tervislikust seisundist

tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga

toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks.

Kaebaja heidab ette, et ekspertiis ei ole toimunud TIS-i andmete kohaselt. Samas ütleb

kaebaja kaebuses, et tema TIS-i andmetes on kõik vajalik olemas. Sellega kinnitab kaebaja, et

uurimisprintsiipi tegelikult rikutud ei ole.

Puude raskusastme tuvastamise ekspertiis hindab võtmetegevusi vastavalt terviseandmetes

kirjeldatud tegutsemise ja osaluse piirangutele. Ekspertiisi viib läbi arstiõppe läbinud isik, kes

tugineb raviarstide poolt digilukku sisestatud haigusjuhtude kokkuvõtetele. Vastustaja

ekspertiis on leidnud, et terviseandmete alusel ei saa piiranguid võtmetegevustes hinnata

raskemateks kui kerge piirang ehk siis kaebajal esinevad küll piirangud, kuid mitte sellises

ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmise puude raskusastme määramist. Kerge piirangu

esinemisel puude raskusaste määramist puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) ei

võimalda. Ekspertiisi seisukoht on olnud korrektne, et tegemist on ravivajadusega ja eriarstide

jälgimise vajadusega ning seisunditega, mida on regulaarse raviga võimalik leevendada või

hoida ägenemisi kontrolli all. Ravimite kasutamise ja arstivisiitide vajadus ei samastu puude

raskusastmega.

7. Tallinna Halduskohus

jättis

27.09.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse

3(10)

3-24-1320

nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese

toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et

sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi,

millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või

puudumist.

Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus. Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima

kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub

haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas

haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i

kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub

puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). SKA sai

vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks

olemas.

Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme

tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka

rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p

12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul

inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet ei tuvastata.

Töövõime hindamisel arvestatakse riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund,

puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused,

piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja

avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda

takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus

osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada

tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilist survet, ajalisi piiranguid

puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused,

nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne.

Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda,

kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et

küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni.

PISTS § 2³ lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe

läbinud isikuid. Vastavalt määruse nr 18 § 4 lg-le 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse

andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma

tegutsemisvõimele. Ekspertarst JA ei tuvastanud isikul piiranguid mitte üheski

võtmetegevuses. Liikumise osas märkis ekspertarst, et objektiivsete terviseandmete alusel

kaebaja siirdub, liigub ja vahetab oma kehaasendit ilma kõrvalabita. Podagra on tänapäevase

raviga kompenseeritav piisavalt, et mitte põhjustada püsivaid piiranguid igapäevatoimingute

sooritamisel. Sissekannete alusel on isik keeldunud taastusravist ning võimleb ise kodus.

Sissekanded ei kinnita südamehaigusest tingitud püsivaid piiranguid liikumisel, mida ei saaks

kompenseerida raviga. Ühegi arsti sissekanne ei kinnita püsivate piirangute esinemist käeliste

igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine, hügieenitoimingud). Kaebaja on

teadvusel, ta ei vaja söötmist ning on iseseisev hügieenitoimingute sooritamisel.

Terviseandmed ei kinnita vaimse tervise haigusest põhjustatud püsivate piirangute esinemist

igapäevaelus. Kaebaja on igati orienteeritud ning oma otsustes ja tegevustes iseseisev.

Kaebaja võime töötada tavatingimustes võib olla alanenud, kuid isik on iseseisev

igapäevaelupõhitoimingute sooritamisel (hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel,

suhtlemisel ja söömisel). Esinevatest haigusseisunditest tulenevalt võib isik vajada

4(10)

3-24-1320

abivahendeid, ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise alus. Ekspert

märgib, et on arvamust andes võtnud aluseks kõik kuni arvamuse andmise kuupäevani TIS-s

olemas olnud isiku objektiivsed terviseandmed. Viidatud on kaebaja plaanilisel

hospitaliseerimisel tehtud uuringute kokkuvõttele, millest nähtub, et uuringute tulemusena on

rindkerevalude põhjusena kardiaalsed ja pulmonoloogilised haigused välistatud.

Tõenäolisemalt on tegemist närvi- või lihaskonna valudega. Südamepuudulikkus

normofrekventse AF foonil kompenseeritud, diureetilist ravi ei vaja. Hüpertoonia raviskeemi

korrigeeritud. Kaebaja on rahuldavas üldseisundis lubatud kodusele ravile ning soovitatud

valuraviskeemi üle vaatamist perearsti poolt. 15.02.2024 on kaebaja viibinud ortopeedi Tanel

V vastuvõtul seoses alaseljavaludega, kes kokkuvõtvalt on märkinud, et uuringutel on

tuvastanud L4/5 ebastabiilne listees. Kaasuva haigusena podagra, arütmia (xarelto 1x päevas),

RR ravi, alkohoolne kardiomüopaatia. Kaebaja operatsiooni võimalusel ei tahaks, samas

taastusravile ei soovi minna, kuna raske mõnikord liikuda ja saab ise ka teha harjutusi. Vajalik

telefonikonsultatsioon edasise ravi planeerimiseks. 09.01.2024 on perearst Külvi P märkinud,

et kaebajal on kanna valu, jalgade turse, paremal päksi piirkonnas petehiaalne lööve,

hüppeliigeste deformatsioon, astus. Uuringute leid sobib podagrale.

SKA küsis vaidemenetluses täiendavat selgitust ekspertarst ATlt, kes analüüsis täiendavalt

järgmisi epikriise: ambulatoorne epikriis nr 50912, perearst KP, 05.03.2024 (dtl 52˗55),

ambulatoorne epikriis nr 1003995358, taastusarst RK, 04.03.2024 (dtl 56˗61); ambulatoorne

epikriis nr 1003930212, reumatoloog TV, 27.12.2023 (dtl 62˗71); ortopeed TV, 15.02.2024

(dtl 72˗74); statsionaarne epikriis nr 1003966787, kardioloog KP, 06.02.2024 (dtl 75˗96);

ambulatoorne epikriis nr 21804, perearst KL, 30.06.2020 (97˗102) ning ambulatoorne epikriis

nr 27742, perearst KP, 03.05.2021 (dtl 103˗108). AT leidis, et püsivat, vähemalt keskmisele

puude raskusastmele vastavat liikumistakistust terviseandmed ei kinnita. Podagra atakk ei ole

püsiseisund, samuti on antud soovitused ja pakutud ravivõimalused lülisamba nimmeosa

muutuste kohta. Käelistel tegevustel on kaebaja iseseisev, reumatoloogi 2023. a sissekande

alusel on objektiivsel läbivaatusel õlaliigestest liikuvus vaba ja valutu. Küünarliigeste vähene

sirutusdefitsiit, mõlema küünarliigese sirutuspinnal palpeeritavad bursad, hetkel aktiivse

põletikuta. Randmed hellad, sõrmede põhiliigesed ja sõrmede- kämblaluude vahelised liigesed

deformeerunud, hetkel funktsiooni defitsiiti ei ole. Röntgenülesvõtete alusel on kerged

kulumised käte liigestes, tegemist on artriidi ja podagraga. Reumaatilist haigust alust

diagnoosida ei ole. Kaebajal ei esine terviseandmete alusel kognitsioonilangust,

intellektihäireid ega püsivaid psühhoosiilminguid, millest tulenevalt on ta oma tegevustel ja

otsustel iseseisev, võimeline tajuma oma ümbrust vastavalt reaalsusele ja sihipäraselt juhtima

oma tegevust ning mõistma selle tagajärgi. Tervisehäiretest tulenevalt võib kaebaja vajada

sobivaid või kohandatud töötingimusi, ravi ja ravimeid, aga see ei ole puude raskusastme

tuvastamise alus. Tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele, on tervisehäired olulisel määral

kompenseeritavad ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks.

Eeltoodu põhjal on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet.

Taotleja terviseandmete kohaselt ei ole tegemist ravile mittealluvate piirangutega. Vastustaja

on kaebaja puude raskusastme tuvastamise protsessis kaasanud kaks meditsiinilise

eriteadmisega ekspertarsti, kes on kaebaja TIS-i andmeid hinnates kujundanud seisukoha, et

puude raskusastet alust tuvastada ei ole. Ekspertarstid ei ole tuvastanud kaebaja TIS-i

andmetes anomaaliaid, mis oleks tinginud vajaduse kaebaja raviarstidele täiendavate päringute

tegemiseks. Kaebajal on küll kroonilised haigused, kuid kaebaja toimetulekuraskused ei kesta

enamuse ajast ega avaldu kõigis elulistes situatsioonides ning on raviga kompenseeritavad. Ei

nähtu, et ekspertarstid oleksid hinnangu andmisel jätnud olulised andmed tähelepanuta.

Kaebaja viitab, et tal on varasemalt tuvastatud sügav puue. Asja materjalidest nähtub siiski, et

eelmisel hindamisperioodil tuvastati keskmine puue kuni 17.10.2023. See tähendab, et

5(10)

3-24-1320

järgneval perioodil viib SKA läbi uue hindamise ja võib asuda ka eelnevast erinevale

seisukohale. Eelnev puude raskusaste ei ole aluseks uue otsuse koostamisel ning varasema

puude raskusastme olemasolu põhjal ei saa eeldada, et ka järgnevatel hindamistel jääb

hinnang muutumatuks. Puude raskusastme mittetuvastamine ei samastu haigusest

tervistumisega ega lükka ümber teatavate püsipiirangute olemasolu igapäevategevustel või

ühiskonnaelus osalemisel. Haigus ei võrdu puudega ja ravimeid tarvitatakse haiguste tõttu,

mitte puudest tingitult. Ravimite tarvitamise vajadus või arstivisiitidel käimise vajadus ei

samastu püsiva iseloomuga piirangutega igapäevategevustel ega ole puude raskusastme

tuvastamise aluseks.

Kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on

käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus

puude raskusastme määramiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-s.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebaja esitas 28.10.2024 apellatsioonkaebuse (täiendatud 05.12.2024) Tallinna

Halduskohtu 27.09.2024 otsuse tühistamiseks.

Kaebajal oli 2020˗2023. aastatel määratud töövõimetus ja raske puue. TIS-st tuleks vaadata ka

vanemaid andmeid, kaebajal ei ole midagi paremaks läinud. Vastustaja väidab, et ravimitega

on haigused kompenseeritavad, kuid tegelikkuses on kaebaja vahel nädalaid halvatud ja

võimetu liikuma nii podagra kui südame tõttu. Kaebaja ei ole keeldunud taastusravist. Kaebaja

on käinud taastusravil. Ortopeed TV saatis kaebaja luu-uuringule ja ütles, et tema ei tahaks

operatsiooni teha, sest luud on haprad ja peaks panema toetavad klambrid. Kaebaja saab aru,

et perearsti ega reumatoloogi arvamust ei ole üldse küsitud. Kaebaja oli augustis˗septembris

kolmel korral haiglas ning pärast seda on tasakaaluhäired süvenenud.

9. SKA palub 27.12.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Valdkonnapõhise tegutsemise ja osaluse piirangu raskusaste on ekspertarsti hindamisotsus.

SKA ei saa lahendada kaebaja etteheiteid raviarstide dokumenteerimiskohustuse täitmise osas,

kui neid esineb. Nii perearst kui reumatoloog on enda poolt vajalikuks peetud sissekanded

TIS-i teinud. Puudub alus eelduseks, et ekspertiisiarst peaks raviarstidega täiendavalt suhtlema

˗ ekspertiisiarst ei saa raviarstile esitada küsimust, et "kas midagi on jäänud haigusjuhu

kokkuvõttes märkimata". Vastustaja ekspertiisiarstil on pädevus anda hindamisotsus taotleja

tegusemise ja osaluse piirangute ulatuse, raskusastme ja sageduse osas. Väide, et

terviseandmetega on tutvutud pealiskaudselt, ei vasta tegelikkusele. Ekspertarst on hinnangut

andes tutvunud ka taotleja enesehinnanguga.

Töövõime hindamise protokollis (detsember 2023) on ekspert märkinud, et "Taotleja ei ole

saanud taastusravi teenuseid. Valuravi ja ainevahetust toetav ravi ja kardioloogiline ravi ei

ole digiretseptide alusel olnud järjepidev." Samuti märgitakse protokollis, et "Vereanalüüside

alusel jääb kahtlus, et vaatamata soovitustele ei ole taotleja loobunud alkoholist." Enese

tervise eest hoolitsemine, sh regulaarne ravi, on eeskätt isikute endi vastutus, mida ei

lahendata läbi puude raskusastme tuvastamise.

Vastustaja ei sea kahtluse alla raviarstlikke hinnanguid ja kirjeldusi, sh et südameprobleemide

põhjuseks on alkohol ning taastusravile ei soovi kaebaja minna. Kirjeldatud alaseljavalu

kuulub ravimeditsiini valdkonda ja terviseandmete alusel on asjakohaste sekkumistega

leevendatav, st puudub alus vähemalt keskmist puude raskusastet põhjustavate püsivate

soorituspiirangute tuvastamiseks. Ravisoostumuse suunamine ei ole vastustaja ekspertiisi

6(10)

3-24-1320

komponent. Mõned haigused ei ole täielikult väljaravitavad, raviprotseduurid ja ravimid

pakuvad leevendust ja aitavad piiranguid vähendada. Haiguse olemasolu nii diagnoosina kui

ka sümptomitena ei ole samastatav puude raskusastmega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus, mis põhineb

meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus nr 3-20-

1281, p 10). Määruse nr 18 § 6 lg 1 järgi tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme,

võttes arvesse taotluses sisalduvaid andmeid, arstiõppe läbinud isiku arvamust ja muid asjasse

puutuvaid andmeid (vt PISTS § 23 lg 6). Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud

viimase 5 aasta terviseandmete põhjal (PISTS § 22 lg 3, § 23 lg 3, määruse nr 18 § 4 lg 1;

sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-d 2–4). Vajaduse

korral võib ekspertarst SKA vahendusel nõuda taotleja perearstilt või raviarstidelt puuduvate

andmete TIS-i kandmist (PISTS § 23 lg 4) või täpsustada andmeid taotluses nimetatud

arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 18 § 4 lg 3). Ekspertarst arvestab arvamuse

andmisel ka taotleja tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja

määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2). Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks

hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi

asjaolusid õigusväliste mõõdupuude alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et

adressaat mõistaks, miks selline otsus on tehtud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022

otsus nr 3-20-1141, p 11).

12. Kaebajal oli perioodil 2019˗2020 tuvastatud puuduv töövõime ja määratud keskmine puue,

kusjuures puue määrati erijuhtumi alusel (haldusasi nr 3-20-417). Kaebaja on

kohtumenetluses väitnud, et perioodil 2020˗2023 oli tal tuvastatud puuduv töövõime ja

määratud raske puue. SKA ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Töötukassa 16.02.2024

otsusega (dtl 159 jj) tuvastati kaebajal puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, kuid SKA

19.02.2024 otsusega (dtl 8 jj) kaebajal puuet ei tuvastatud, seejuures ei nähtud alust erijuhtumi

kohaldamiseks. Miks ja kuidas on SKA ekspertarstid jõudnud töötukassa tervishoiuteenuse

osutaja (TTO) ekspertarstist niivõrd erinevale seisukohale, SKA otsusest ega vaideotsusest ei

nähtu. Arusaadavaid põhjendusi pole esitatud ka kohtumenetluses.

13. On tõsi, et puuduva töövõime tuvastamine TVTS alusel võib, aga ei pruugi alati

tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude raskusaste PISTS

alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku

hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste

eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev. TVTS alusel selgitatakse välja,

kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud

(TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise käigus ka soovitusi töötingimuste,

abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud

või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja töölesaamise toetamiseks ja talle

sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS alusel selgitakse välja,

kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega

tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Puude

raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 2 1 ). Tööealisele

7(10)

3-24-1320

inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude raskusaste, makstakse toetust puudest

tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema iseseisvat toimetulekut ja võrdseid

võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).

14. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui

võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Määruse nr

39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1. Puude raskusastme

tuvastamisel lähtutakse küll samadest võtmetegevuste piirangute raskusastmetest, kuid puude

tuvastamiseks on alust siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine

arvväärtus 2–2,75 (vt määruse nr 18 §-d 4–6). Seega kokkuvõttes hindab Eesti Töötukassa

TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas, kuid SKA hindab PISTS alusel

üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja

ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad

inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega

töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või

ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale

tulemusele.

15. Praegusel juhul on aga töötukassa ja SKA ekspertarstid hinnanud oluliselt erinevalt

samade võtmetegevuste piiranguid samadele terviseandmetele tuginedes põhjendustel, mis

pole arusaadavad. Töötukassa 15.02.2024 vaideotsusest (dtl 131 jj) ja 16.02.2024 otsusest (dtl

159 jj) nähtuvalt hindas TTO ekspertarst kaebaja tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas

raskeks, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, kõrgvererõhkhaigused,

muud südamehaigused, põletikulised polüartropaatiad, artroosid, spondülopaatiad e

lülihaigustused. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on raskusi kõndimise, treppidel liikumise,

seismise, istumise ja asendite vahetamisega. Piirangud on tingitud valudest, liigeste liikuvuse

halvenemisest, valkude ainevahetuse halvenemisest, ülekaalust, südame funktsiooni

halvenemisest, vererõhu tõusust ja koormustaluvuse langusest. Piirangud liikumisel eri

tasapindadel on hinnatud raskeks (raskusaste 3) ning piirangud seismisel ja istumisel on

hinnatud mõõdukaks (raskusaste 2). TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal TIS-i andmete

alusel luu-liigeskonna haigused, mille tõttu on raskusi liikumisega ja sundasendites (sh

seismise ja istumisega) püsimisega. Kaebaja ei ole saanud taastusravi teenuseid. Valuravi ja

ainevahetust toetav ravi ja kardioloogiline ravi ei ole digiretseptide alusel olnud järjepidev.

Kaasuvalt on tõusnud südamepuudulikkuse marker. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal

ka mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised

polüartropaatiad. Käte valude, nahatundlikkuse muutumise ja liigeste liikuvuse halvenemise

tõttu on kergelt piiratud asjade haaramine ja nende liigutamine. TTO ekspertarsti hinnangul on

kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille

põhjuseks on meessuguelundite haigused. Põietalitluse häire tõttu on kergelt piiratud

tualettruumi toimingud. Kaebajal on peamiselt kehalist võimekust halvendavad

haigusseisundid ja tema terviseseisund on aja jooksul halvenenud. Kuna võtmetegevuste

piirangute raskusastmete arvväärtuste summa oli kaebajal üle 4, hindas TTO ekspertarst

kaebaja töövõime puuduvaks kuni pensionieani ˗ arvestades isiku tervisekahjustuse iseloomu,

on tema töövõime vanaduspensioni eani tõenäoliselt vähe muutuv.

16. SKA ekspertarst JA (dtl 30 jj) aga ei tuvastanud kaebajal piiranguid mitte üheski

võtmetegevuses. Kui TTO ekspertarst hindas piirangud liikumisel eri tasapindadel raskeks

(raskusaste 3) ning piirangud seismisel ja istumisel mõõdukaks (raskusaste 2), siis JA leidis, et

taotleja siirdub, liigub ja vahetab oma kehaasendit kõrvalabita. Podagra on tänapäevase raviga

kompenseeritav piisavalt, et mitte põhjustada püsivaid piiranguid igapäevatoimingute

8(10)

3-24-1320

sooritamisel. Südamehaigusest tingitud püsivaid piiranguid liikumisel, mida ei saaks

kompenseerida raviga, sissekanded ei kinnita. Ühegi arsti sissekanne ei kinnita püsivate

piirangute esinemist käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine,

hügieenitoimingud). Need seisukohad on vastuolus TTO ekspertarsti hinnanguga liikumisel

(ka käte) tekkiva valu ja südamefunktsiooni halvenemise olulisusele. Miks pole SKA

ekspertarst pidanud vajalikuks teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna

tegutsemispiirangu juures arvestada uroloogi dr LL 2023. a epikriisidega (vrdl töötukassa

15.02.2024 vaideotsuse lk 10, dtl 140), ekspertarsti arvamusest ega SKA otsustest ei nähtu.

Seejuures on JA põhjendanud võtmetegevust 4.2 soole ja põie kontrollimine hoopis piirangute

puudumisega käeliste igapäevaste toimingute sooritamisel (söömine, riietumine,

hügieenitoimingud (dtl 38)). Ehkki kerge tegutsemispiirangu olemasolu (raskusaste 1) ei

muudaks üldhinnangut arvväärtuste summale, võib see siiski tähendust omada otsustamisel,

kas kohaldada isiku puhul erijuhtumit või mitte, eriti arvestades, et varem on kaebaja puhul

puude raskusastme määramisel erijuhtumit kohaldatud ja kaebaja tervis on TTO ekspertarsti

hinnangul halvenenud.

17. AT 02.04.2024 hinnangust vaidemenetluses (dtl 155 jj) nähtub aga, justkui nõustuks

ekspert töötukassa TTO ekspertarsti arvamusega liikumise valdkonnas (dtl 155 viimane lause)

ja käelise tegevuse valdkonnas (dtl 156 esimene lõik), kuid SKA 02.04.2024 vaideotsuses (dtl

11 jj) on seda käsitatud nõustumisena SKA ekspertarsti arvamusega, mis on sisuliselt hoopis

erinev. Seetõttu on arusaamatu, millise eelneva ekspertiisi võttis AT üldse oma arvamuse

aluseks. Ka AT ei ole võtnud arvesse uroloogi epikriise.

18. Puude raskusastme tuvastamisel ei ole ei SKA ega SKA ekspertarst seotud

eelnevalt TTO ekspertarsti antud arvamusega. Kui kaks ekspertarsti on sisuliselt

samade terviseandmete alusel andnud inimese konkreetsete võimekustele ja

võtmetegevustes esinevatele piirangutele olulisel määral erineva hinnangu, satub

kahtluse alla mõlema arvamuse usaldusväärsus. Esimesena antud arvamusest oluliselt

erinevale seisukohale asudes peab SKA teistsugust seisukohta veenvalt põhjendamata.

Toimiku materjalidest ei selgu, kas dr Ale oli arvamuse andmise ajal TTO ekspertarsti

arvamus kättesaadav. Isegi kui see paralleelselt toimuvate menetluste tõttu nii ei olnud

(ja dr A ei saanud TTO ekspertarsti arvamusega arvestada), pidi SKA oma otsuse

tegemisel olema teadlik, et töötukassa on teinud kaebaja töövõime osas otsuse, mille

aluseks pidi olema TTO ekspertarsti arvamus. Selles olukorras pidi SKA vastuolud

kõrvaldama kas oma ekspertarstilt täiendavaid küsimusi küsides või tegema täiendava

ekspertiisi, hiljemalt selgitama vastuolusid vaidemenetluses. Seda aga ei tehtud, mida

tuleb käsitada uurimis- ja põhjendamiskohustuse olulise rikkumisena.

19. Iseenesest on õige SKA seisukoht, et asjaolust, et isikule on eelnevalt määratud puue, ei

saa järeldada selle puude jätkuvat esinemist järgneval perioodil, sest puude raskusastme

tuvastamine peab tuginema aktuaalsetele terviseandmetele ja hinnangutele ning puue

määratakse teatud perioodiks (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 4 lg 1 ja § 7 lg 2).

Kuid ehkki töövõime ja puude raskusastme tuvastamisel on erinev eesmärk ja metoodika, ei

tohiks ekspertarstide poolt antavad arvväärtused isikul esinevatele piirangutele (tuginedes

samadele terviseandmetele) olla drastiliselt erinevad, kui selleks ei ole mingit loogilist

põhjust. Praegu ei ole selline põhjus ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge. Töötukassa

otsus töövõime hindamise kohta tehti 16.02.2024 ja SKA otsus puude tuvastamise kohta

19.02.2024, s.o paar päeva hiljem. Seetõttu olid puude raskusastme tuvastamise aluseks

töövõime hindamise dokumendid (määruse nr 18 § 4 lg 1).

20. Kuna töötukassa ja SKA ekspertarst on asunud oluliselt erinevatele seisukohtadele

kaebajal esinevate piirangute ja nende arvväärtuste osas; erinevusi pole veenvalt põhjendatud

9(10)

3-24-1320

vaidemenetluses tehtud ekspertiisiga ega kohtumenetluses; osa terviseandmeid on jäänud

SKA ekspertiisi teostamisel tähelepanuta, mis on kogumis võinud mõjutada SKA otsuse

tulemust, sh küsimust, kas puude esinemist kaebajal tuleks hinnata erijuhtumina, tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

21. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab F.R kaebuse, tühistab SKA

19.02.2024 otsuse ja 02.04.2024 vaideotsuse ning kohustab SKA-d uuesti hindama F.R

taotlust puude raskusastme kindlaksmääramiseks.

22. Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses kulusid kandnud, jäävad menetlusosaliste esimese ja

teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja eraelu

kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)