3-25-4472/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4472

Määruse kuupäev

5. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 28. novembri 2025. a käskkirja nr

2-25/1-3/246 tühistamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 28. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/246 X-i (kaebaja)

süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks kartseri kolm ööpäeva. Käskkirja kohaselt esines 28. oktoobril 2025

kaebaja käitumises elemente, mis hälbisid enda olemuselt viisakatest suhtlus- või

käitumisnormidest.

2. Kaebaja esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab nii

tuvastamis-, kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse esitamisele. Lisaks taotleb kaebaja esialgse

õiguskaitse kohaldamist ja vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja

põhjendab, et inspektor-kontaktisik tõi talle 28. novembril 2025 kambrisse Tartu Vangla 28.

novembri 2025. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 2-25/1-5/248, mis tõlgiti kaebajale vene

keelde telefoni abil. Kaebaja nõudis haldusmenetlusse tõlgi kaasamist, kuid seda ei tehtud.

Kaebajalt ei võetud distsiplinaarmenetluses seletusi ja teda ei kuulatud ära. Mõne tunni pärast

toodi kaebajale Tartu Vangla 28. novembri 2025. a käskkiri nr 2-25/1-3/246. Vangla on

kohaldanud Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 ebakohaselt. Vangla on fakte moonutanud ja

3-25-4472

esitanud andmeid ebaõigesti. Kaebajat karistati ebaproportsionaalselt. Kaebajalt nõuti

koheselt asjade kokku pakkimist, et ta kartserisse paigutada, millega jäeti kaebaja

kaebeõigusest ilma. Vanglaametnikud käituvad kaebajaga õigusvastaselt.

3. Tartu Vangla esitas 4. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles

teatab, et kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla 28. novembri 2025. a käskkirja nr

2-25/1-3/246 ega esitanud sellega seonduvalt muid avaldusi. Kaebajale määratud

kartserikaristust ei ole veel täitmisele pööratud.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 28. novembri 2025. a

käskkirjaga nr 2-25/1-3/246 ning soovib seda vaidlustada. Seega mõistab kohus, et kaebaja

nõuab HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel eelnimetatud käskkirja tühistamist ning HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtule ei ilmne, et käesolevas

asjas oleks kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta kohustamisnõude esitamisega. Samuti ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine, kuna kohus hindab

vangla tegevuse õiguspärasust tühistamis- ja hüvitamisnõuete raames. Lisaks saab kohus aru,

et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 28.

novembri 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/246 kehtivuse või täitmise peatamist.

5. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne

menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja 8. VangS § 11 lg 5 sätestab, et

kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval

õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja esitanud vanglale seoses Tartu Vangla

28. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/246 vaiet, kahjunõuet ega muid avaldusi. Seega

ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-25-4472

8. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse

taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada

põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või

kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka

kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab

kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus

märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis tuleks

see jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole põhistanud, millised pöördumatud negatiivsed tagajärjed

talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneksid ning need ei ole ka kohtule

kaebuse ega haldusasja materjalide pinnalt äratuntavad. Samuti ei saa põhivaidluse

perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.

9. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider