2-25-12522/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

5.detsember 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-12522;

B2 Impact OÜ hagi U.M. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1338,71 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Anzhela Ternikova (XXX)

Kostja

U.M. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista U.M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus

421,17 eurot; välja mõista U.M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (421,17

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi

jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

2. Seoses eelnevaga:

1.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda;

1.2 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;

1.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmiti 19.04.2023

krediidileping 5665779, mille alusel kostja sai laenu summas 1600 eurot.

Intressimääraga 29,76% aastas(fikseeritud). Krediidikulukse määr (KKM) 40,84 %

aastas (fikseeritud), 36 kuulisele perioodile igakuise osamaksega 72,04 eurot ning

kogukuluga 2593,31 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud rahandusministri

13.10.2010 määruse nr 51 „Kostjakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas

esitatud lihtsustatud valemi alusel. Arvutamisel on eeldatud, et: • kogu krediit

võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus (VÕS § 406.1 lg 1), • krediit on antud

üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest (VÕS § 406.1 lg 4 p 1), •

kasutusse võetud krediit (s.t. krediidi põhiosa) makstakse tagasi 36 võrdse

tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest

krediidi kasutusse võtmisest (VÕS § 406.1 lg 4 p 2), • nimetatud võrdsed

ajavahemikud ehk kuud on pikkusega 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui

tegemist on liigaastaga (rahandusministri määruse nr 51 § 3 lg 3), • intressi ja muid

tasusid arvestatakse kostjakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning

intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega (VÕS § 406.1 lg

4 p 3). Leping loetakse sõlmituks krediidiotsusest teatamisega (üldtingimuste p 4.1).

19.04.2023-21.11.2024 tegi krediidiandja U.M. arvelduskontole väljamakse summas

1600 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva maksega allpool on kostjale saadetud meeldetuletused. Kostja

jättis novembri, detsembri ja jaanuari osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile

2. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt

vastavalt kostjale saadetud arvele. Krediidiandja saatis 28.01.2025 kostjale lepingu

ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud

võlgnevuse tasumiseks kuni 17.02.2025 Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja

jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles.

Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega

võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping

ülesöelduks 17.02.2025. 21.02.2025 loovutas krediidiandja nõude hagejale. Hageja

esitab hagiavalduse kostja elujärgsele kohtule. Hageja palub välja mõista kostjalt U.M.

hageja kasuks lepingust 5665779 tulenev põhivõlgnevus 1066,35 eurot, intress 76,42

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 52,81 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Välja

Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 280 eurot (riigilõiv

hagiavalduselt). Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1066,35 eurolt alates 02.08.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 13.11.2025, kostja tähtaegselt

vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Hagi hind on 1338,71 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja IPF Digital AS vahel

sõlmitud krediidilepingu nr 5665779 (dtl 11-20), mille alusel kostja sai laenu summas

1600 eurot (dtl 21). Leping on üles öeldud 17.02.2025 (dtl 25-26), nõue on loovutatud

hagejale (dtl 27-28).

6. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS

§ 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles

14.06.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 1600 eurot. Samuti ei

ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise

täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega

VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud

võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete

põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma

sissetulekuks märkinud 1350 eurot, (kinnitatud sissetulek EMTA andmetel on

1421,23 eurot). Finantskohustused on võlgnik märkinud 237 eurot ja

majapidamiskulud 450 eurot, ülalpeetavaid 0, töökoht XXX. IPF Digital AS tegi

04.04.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete

olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta

avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Taotlus aktsepteeriti

manuaal protsessis EMTA andmete alusel. Päring toimub IT süsteemide vahendusel

automatiseeritult ning saadud andmete alusel arvutab IPFD IT-süsteem välja

sissetuleku suuruse vastavalt IPFD sisereeglitele. Tarbija sissetuleku andmeid

kontrolliti EMTA andmete alusel. Selleks tegi krediidiandja päringu EMTA-sse, mille

andmete alusel arvutati välja tarbija keskmise netosissetuleku suurus. EMTA

andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 1421 eurot kuus.

Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis

krediidiandja aluseks taotluse andmete ja EMTA andmete võrdluses neist väiksema

ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks netosissetulekuks 1350 eurot

kuus.

9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.

novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

10. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit,

riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid

tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või

jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle

kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid

ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või

kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja

finantskohustuste kontrollimiseks.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati

kostjale krediiti kokku 1600 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku

1178,83 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 421,17

eurot.

13. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses

sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid

põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).

Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja

hagejale muid kulusid ega tasusid.

14. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1

sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija

satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.

jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale

uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse

sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta

rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 421,17 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on

seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

15. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 421,17 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu

menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et

tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik