2-25-112942/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

2-25-112942

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi J.H.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja B2 Impact OÜ

(registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin (e-post: XXX)

Kostja J.H. (isikukood XXX)

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata B2 Impact OÜ hagi J.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 6. mail 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J.H. (kostja) vastu 2767 euro 33 sendi saamiseks. Kohus

koostas 7. juulil 2025 makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses

vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi 18. novembri 2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses..

2. Hageja esitas 18. novembril 2025 kostja vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse

põhivõlgnevuse 3493 euro 96 sendi, viivise 434 euro 82 sendi ja sissenõudekulude 35

euro väljamõistmiseks.

2-25-112942

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu

liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu

määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja

kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna

määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse

määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.

4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb ESTO AS ja kostja vahelisest

krediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.

5. Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti c kohaldamisalasse.

Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu

üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus

kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks

kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi

kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa

Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Kuigi määrus nr

44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu

menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul

ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast

kehtiva määruse tõlgendamisel.

6. Hagiavalduses on kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses ja rahvastikuregistri

andmetel on kostja elukoha aadressiks XXX Soome Vabariik. Rahvastikuregistri

andmetel on alates 6. märtsist 2025 kostja elukoha aadress XXX-i kehtetu ja kostja

elukoha aadressiks on alates 7. märtsist 2025 xxxxxxxxXXX Soome Vabariik.

7. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja aadressina märgitud XXX , Soome Vabariik.

Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, miks hageja esitas hagiavalduse Tartu

Maakohtule kuigi kostja elukoht on Soome Vabariigis. Kohtu hinnangul ei saa

kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on

hagejale teada vaid lähtuma peab kostja tegelikust elukoha aadressist.

8. Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus

siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1

kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3

sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib

järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kostja on muutnud rahvastikuregistris oma

elukoha aadressi ja märkinud oma elukohaks Soome Vabariigi. Kohtu hinnangul on

seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.

Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastamist leidnud, et kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht

on Soome Vabariigis. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks

Eestis.

9. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi

allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta

ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda

2(3)

2-25-112942

elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks

ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1,

mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja,

kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning

ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest.

Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja

kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Maksekäsu

kiirmenetluses on edastatud kostja e-postile menetlusdokumendid, mille kostja esitas

vastuväite, mis ei vastanud nõuetele. Tartu Maakohus edastas 27. novembril 2025

kostjale e-kirja, milles küsis kostja seisukohta kohtualluvuse osas ja palus täpsustada

kostjal enda elukoha andmeid. Kohus määras kostjale vastamise tähtajaks 4. detsember

2025. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks ega ka hilisemalt vastanud. Hageja on

kasutanud ka Soome kohtutäituri abi Soomes kostjale menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks, mis ebaõnnestus. Seega kohus järeldab, et kostja ei soovi asja

lahendamist Eesti kohtus. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust.

10. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei

allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et

asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt,

kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude

jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS

§ 173 lg 1 ja 2).

12. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Puusep

Kohtunik

3(3)