3-23-1804/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1804

Haldusasi

J.M kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. juuni 2023. a

korralduse nr 12.2-3/060992-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – J.M, esindaja v.adv Helena Noot

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin

Kask

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.M apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.M apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14. märtsi

2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-1804 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kinnistu aadress tähemärgiga ning

mitte avaldada otsuse põhjenduste punktis 10 halli taustavärviga tähistatud osa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. jaanuaril 2026

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-1804

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 04.04.2023 korraldusega nr 12.2-3/060992-1 J.M

suhtes kontrollimenetlust, et kontrollida maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021

residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust. Kontrolli alustamise

tingis see, et J.M ei vastanud MTA 17.03.2023 e-kirjas esitatud küsimustele selle kohta,

millistest tuluallikatest soetas ta 2021. a-l XXX XXX kinnistu. Korraldusega kohustati J.M-i

muu hulgas andma teavet, mis olid tema sissetulekuallikad ajavahemikul 01.01.2021–

31.12.2021, ning esitama maksuhaldurile kõigi enda pangakontode väljavõtted filtreerimata

kujul ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2021 kohta. J.M esitas 24.05.2023 vastused

maksuhalduri küsimustele ning AS SEB Pank ja AS LHV Pank kontode filtreerimata

väljavõtted ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2021 kohta.

2. MTA kohustas 08.06.2023 korraldusega nr 12.2-3/060992-2 J.M-i esitama 10 päeva

jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates täiendavat teavet ja dokumente 2021. a-l

toimunud tehingute või ülekannete kohta, mis nähtusid maksuhaldurile esitatud

dokumentidest (sh AS SEB Pank ja AS LHV Pank kontode väljavõtetest). Samuti kohustati

esitama kõikide J.M nimel olevate pangakontode ja alternatiivsete maksesüsteemide (k.a

krediitkaardi, kasvukonto jm) terviklikud väljavõtted nii Eestis kui ka välismaal ajavahemiku

01.01.2021–31.12.2021 kohta. Korralduses selgitati, et jätkub 04.04.2023 korraldusega

alustatud kontroll, mis hõlmab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud

andmete õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021. Maksuhaldur on

analüüsinud J.M poolt 24.05.2023 esitatud selgitusi ja dokumente ning nende alusel tekkisid

täiendavad küsimused, mistõttu vajab maksuhaldur temalt täiendavat teavet 01.01.2021–

31.12.2021 toimunu kohta. Korralduse õiguslikeks alusteks olid maksukorralduse seaduse

(MKS) § 46, § 551 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2, § 552 lg 1, § 553 lg 1 p-d 2 ja 4, § 60 lg 1 ning § 62

lg-d 1 ja 3. Korraldus sisaldas hoiatust, et sellega pandud kohustuste tähtajaks täitmata

jätmisel võib maksuhaldur rakendada sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel

esimesel korral 120 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 120 eurot.

3. J.M esitas Tallinna Halduskohtule 14.08.2023 kaebuse MTA 08.06.2023 korralduse nr

12.2-3/060992-2 tühistamiseks. Korraldus on ebaproportsionaalne, sest kaebajalt on nõutud

suures mahus dokumente ja selgitusi, mis puudutavad tema eraelu (vrd Riigikohtu 26.09.2018

otsus nr 3-16-2324, p 12). Kõigi ülekannete puhul on küsitud, kuidas on kaebaja loonud

kontakti ülekande teinud isikuga. Jääb arusaamatuks, kuidas saaks selline informatsioon

omada maksustamisel tähtsust. Põhiseaduse (PS) § 26 ei võimalda eraellu sekkuda selleks, et

kontrollida maksude deklareerimise õigsust. Korralduse täitmine on võimatu või kaebaja

jaoks ebamõistlikult koormav (ülemäära ajamahukas). Sellise hulga teabe nõudmiseks peaks

esinema konkreetne kahtlus või muu vajadus. Kaebajalt ei saa eeldada, et ta mäletab täpselt,

mille eest ülekanded tehti, või tal oleks nende aluseks olnud dokumendid. Kaebaja täitis MTA

korralduse, millega nõuti kõigi pangakontode filtreerimata väljavõtete esitamist, kuigi juba

see tundus ebaseaduslikuna. Küsimuste esitamiseks peab olema põhjendatud vajadus. Kaebaja

ei soovi kõiki oma sõpru ja tuttavaid maksuhaldurile teatavaks teha. Asjakohane ei ole

vastuväide, et kui kaebaja tunneb, et vastamine sekkuks liigselt tema eraellu, siis ta võikski

vastata üksnes osaliselt, ning kui tähtaeg on liiga lühike, siis taotleda tähtaja pikendamist.

2(9)

3-23-1804

Eeskätt maksuhaldur peab tagama, et välja antud haldusakt oleks kooskõlas haldusmenetluse

põhimõtetega. MTA on mh küsinud, millistest vahenditest kaebaja laenu tagastab. Veel

toimumata tulevikusündmuste kohta teabe nõudmine saab olla vaid erandlik ja seda tuleb

põhjendada (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 14). Maksuhalduri seisukohtadest

nähutvalt oli eesmärk selgitada välja, millistest tuluallikatest soetas kaebaja XXX kinnistu.

Kinnistu soetati 2021. a märtsi lõpus, kuid korralduses on valdavalt nõutud selgitusi ja

dokumente hilisema aja kohta.

4. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Küsitud teave on vajalik konkreetse

maksuasja lahendamiseks. Pangakontode filtreerimata väljavõtete nõudmist on füüsilise isiku

tulumaksu kontrolli puhul peetud kohtupraktikas õiguspäraseks ja maksukohustuslase eraelu

puutumatust mitte ülemäära riivavaks. Maksuhalduril on õigus otsustada, millises mahus on

tal vaja nõuda tõendeid maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks. Tulumaksuarvestuse kontrolli puhul ei ole MTA-l võimalik täita MKS §

11 eesmärki, omamata täielikku ülevaadet kõigist kaebaja 2021. a tulusid ja kulusid

puudutavatest asjaoludest (vt Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsus nr 3-20-2300, p 17).

Korraldus ei välju maksumenetluse raamidest ja maksuhalduri esitatud küsimused on

põhjendatud. Kaebaja 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsuse

kontrollimisel on paratamatu uurida mh kaebaja kontoväljavõtteid, neist nähtuvaid ülekandeid

ja nende sisu (sh uurida, millised õiguslikud, ärilised vm suhted on kaebajal temale

ülekandeid teinud isikutega). Muul viisil oleks äärmiselt keeruline teha kindlaks, kas

maksukohustuslane on varjanud maksustatava tulu saamist. Riivet kaebaja eraelule ei saa

pidada tõsiseks mh tulenevalt MKS §-s 26 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest. PS § 26

lubab isiku eraellu sekkumist mh avaliku korra kaitseks, mis hõlmab ka isiku

maksukohustuste täitmise kontrollimist. Kui kohus peaks leidma, et mõni küsimus on

üleliigne või väljub kontrolli piiridest, ei too see kaasa korralduse tervikuna tühistamist.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas MTA

08.06.2023 korralduse nr 12.2-3/060992-2 küsimuste nr 2.4, 3.2, 4.6, 4.8, 6.2, 7.6, 7.8 ja 9.2

osas ning jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Maksuhaldur ei ole piisavalt

põhjendanud küsimuste nr 2.4, 3.2, 4.6, 4.8, 6.2, 7.6, 7.8 ja 9.2 vajalikkust kaebaja 2021. a

tuludeklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimisel ning see ei ole ka kohtule üheselt äratuntav.

Muudes küsimustes on vaidlustatud korraldus õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele.

Korraldusest on arusaadav, millise alusel ja eesmärgil on maksuhaldur kaebaja poole

pöördunud. Korralduse õiguslikeks alusteks olid MKS § 46, § 551 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2, § 552

lg 1, § 553 lg 1 p-d 2 ja 4, § 60 lg 1 ning § 62 lg-d 1 ja 3. Maksuhaldur alustas 04.04.2023

korraldusega 2021. a tuludeklaratsiooni andmete õigsuse kontrolli, sest kaebaja ei vastanud

MTA 17.03.2023 e-kirjale. Maksuhalduril tekkisid kaebaja 24.05.2023 selgituste ja

dokumentide analüüsimisel täiendavad küsimused, mistõttu nõuti vaidlustatud korraldusega

kaebajalt lisaselgitusi ja dokumente. Eeltoodu põhjal on ilmne, et läbiviidava maksukontrolli

eesmärk ei seondu üksnes 2021. a kinnisvaratehinguga, vaid hõlmab kaebaja kui füüsilise

isiku kogu 2021. a tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (MKS

§ 551 lg 2 p-d 1 ja 2). Järelikult oli maksuhaldur õigustatud küsima kaebajalt teavet ja

dokumente, mis seondusid maksustamisperioodiga laiemalt.

MKS § 11 lg 2 ja § 12 annavad maksuhaldurile õiguse otsustada, milliseid tõendeid on tal

maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vaja. Oluline on

aga ära näidata seos nõutava teabe ja kontrolliobjekti vahel (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr

3-16-2324, p 11). Vastustaja on kohtumenetluses täpsustanud, et korralduses nõutav teave oli

oluline selleks, et hinnata, kas kaebajal oli 2021. a-l varjatud sissetulekuid või tulu, mida ei

ole 2021. a tuludeklaratsioonis kajastatud. Kohtule ei ole siiski äratuntav, kuidas võiksid

3(9)

3-23-1804

kaebaja 2021. a tulumaksuarvestuse kontrollimisele kaasa aidata vastused küsimustele nr 2.4,

3.2, 4.8, 6.2, 7.8 ja 9.2, milles kaebajalt uuriti, kuidas ta on loonud kontakti temale ülekandeid

teinud isikutega. Seos läbiviidava maksumenetlusega ei ole arusaadav ka küsimuste nr 4.6 ja

7.6 puhul, milles maksuhaldur on soovinud teada, millistest vahenditest plaanib kaebaja

tagastada laenu äriühingutele. Eeltoodud küsimuste osas tuleb korraldus tühistada.

Korralduses sisalduvad ülejäänud küsimused ning nõutavad dokumendid (sh pangakontode ja

alternatiivsete maksesüsteemide väljavõtted) on nii teabe iseloomust kui ka maksuhalduri

välja toodud põhjendustest tulenevalt seostatavad kaebaja suhtes läbiviidava

maksumenetlusega. Tuludeklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimisel on oluline saada

terviklik ülevaade kõigist kaebaja 2021. a tulusid ja kulusid puudutavatest asjaoludest (vt

lisaks MKS § 11 lg 1; Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsus nr 3-20-2300, p-d 18–19).

Kontoväljavõtte analüüsimisel on seejuures paratamatu uurida ka kontrolliperioodil tehtud

ülekannete sisu, sh küsimust, millised õiguslikud, ärilised vm suhted on kaebajal temale

ülekandeid teinud isikutega. Maksuhalduri küsimused nr 2.1–2.3, 3.1, 4.1–4.5, 4.7, 5.1, 6.1,

7.1–7.5, 7.7, 9.1 ja 10.1 on seega põhjendatud ja vajalikud. Vastasel korral oleks

maksuhalduril äärmiselt keeruline teha kindlaks, kas kaebaja on varjanud maksustatava tulu

saamist. Kahtlemata tuleb mh uurida kaebaja pangakontodele laekunud sularaha sissemakseid,

mis võivad viidata deklareerimata tulule. Korralduse kohaselt on 2021. a-l tehtud kaebaja AS

LHV Pank kontole sularaha sissemakseid 7930 eurot ja AS SEB Pank kontole 3920 eurot.

Sissemaksete suurust arvestades on kaebajalt põhjendatult palutud sularaha päritolu

puudutavate dokumentide esitamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2020 otsus nr 3-18-

1539, p 11). Füüsilise isiku pangakontode väljavõtete ja pangakontolt nähtuvate ülekannete

aluseks olevate asjaolude ja dokumentide esitamise kohustus riivab küll isiku eraelu

puutumatust, kuid avaliku korra kaitse hõlmab isikute maksukohustuste täitmise kontrollimist

ja kontrolli eesmärki arvestades ei saa kaebaja eraelu puutumatuse riivet pidada ülemääraseks.

Korralduse täitmine ei ole kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav. Kui korraldust ei saanud

täita MTA määratud tähtajaks, siis oli kaebajal võimalik taotleda selle täitmise tähtaja

pikendamist. Korralduse täitmine on kaebaja enda huvides (vt MKS § 102 lg 1 p 2) ning tema

eraelu riive intensiivsust vähendab või tasakaalustab maksusaladuse hoidmise kohustus (MKS

§ 26).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. J.M palub 15.04.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 24.10.2025) tühistada

halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, ning uue otsusega rahuldada kaebus

tervikuna. Kuna vaidlusaluse maksustamisperioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta on

kaebajale tehtud MTA 03.06.2025 maksuotsus nr 12.2-3/060992-17, mis on vaidlustatud

haldusasjas nr 3-25-2203, siis ei ole MTA 08.06.2023 korraldusel enam praktilist tähendust

ning tühistamise asemel tuleks korraldus tunnistada õigusvastaseks (HKMS § 152 lg 2).

Halduskohus leidis ebaõigesti, et kõigi 2021. a sularaha sissemaksete päritolu kohta kaebajalt

teabe nõudmine on õiguspärane ning ei arvestanud, et see koormab kaebajat kui füüsilist

isikut ebamõistlikult. Kohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2020 otsusele nr 3-18-

1539 (p 11), kuid ei arvestanud, et selle kohaselt peaks maksuhaldur esmalt veenvalt

tõendama oma kahtlusi kaebaja sissetulekutes, kuid seda ei ole tehtud. Korralduses viidatud

summad on sisse makstud 2021. a jooksul, mitte ei ole tegemist ühekordsete maksetega.

Halduskohus ei ole lisaks võtnud arvesse, et kaebaja tegi 2021. a-l suures ulatuses mh

sularaha väljamakseid (sh on AS SEB Pank kontolt võetud välja 8300 eurot ja sisse makstud

3920 eurot; AS LHV Pank kontolt on võetud välja 10 478,42 eurot ja sisse makstud 7930

eurot). Seega on kaebaja võtnud 2021. a-l mõlemast pangast välja rohkem sularaha kui sisse

4(9)

3-23-1804

maksnud. On loogiline, et sisse on makstud raha, mille kaebaja oli varem välja võtnud.

Kuivõrd MTA ei ole põhistanud kahtlust, et sisse makstud raha võis olla kaebaja maksustatav

tulu, siis ei saanud kaebajal kohtupraktikast tulenevalt seega olla kohustust esitada tõendeid,

mis selle väidetava eelduse ümber lükkaksid. Kaebajalt nõutakse mahukaid andmeid mitme

aasta taguste ülekannete ja sissemaksete kohta, mis on ülemäärane (vt Riigikohtu 26.09.2018

otsus nr 3-16-2324, p 12). Kaebajalt kui füüsiliselt isikult ei saa nõuda piiritlemata teavet

tema varasemate sissetulekute kohta.

Halduskohus ei ole korralduses toodud küsimusi sisuliselt hinnanud ja ei arvestanud oluliste

asjaoludega, millest tulenevalt ei saa küsimused omada kaebaja tulumaksuarvestuse õigsuse

kontrollimisel tähtsust. Kohus jättis tähelepanuta, et osadele küsimustele on vastused olemas

juba ülekannete selgitustes, kuid maksuhaldur nõudis ka nende tehingutega seoses selgitusi ja

dokumentatsiooni. Kaebaja 2021. a maksukohustust ei saaks mõjutada asjaolud, kellelt ja mis

eesmärgiga ning millistel tingimustel ta laenu võttis. Samuti ei oma tähtsust, kuidas on kokku

lepitud laenu tagasimaksmine. Tulevaste maksukohustuste kontrollimine ei ole põhjendatud

(vt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 14). Füüsilise isikuna ei ole kaebaja

kohustatud korraldama raamatupidamist samal määral juriidiliste isikutega. Põhjendatud ei

ole küsimused selle kohta, kui palju on kaebaja kellelegi laenu andnud ning mis on laenujääk

01.01.2021 või 31.12.2021 seisuga. Sularaha sissemaksete puhul võib MTA-l kahtlus tekkida

siis, kui tegemist on ühekordsete suurte summadega, aga igal juhul tuleb kahtlust põhjendada.

Kuna maksuhaldur ei ole põhistanud küsimuste vajalikkust ja mahtu, siis on korraldus

ebaproportsionaalne ning riivab ülemääraselt kaebaja eraelu puutumatust. Kuigi

maksuhalduril on õigus ise otsustada, milliseid tõendeid maksumenetluses koguda, tuleb tal

seejuures järgida ka haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Kaebajalt on nõutud väga palju

eraelulist teavet isikute kohta, kellele kaebaja on teinud ülekandeid või kes on teinud temale

ülekandeid, ning samas ei saa mitmed küsimused kuidagi mõjutada kaebaja 2021. a

tuludeklaratsiooni õigsust või seonduda XXX kinnistuga. Maksuhalduril ei olnud mh õigust

nõuda kaebajalt tema pangakontode filtreerimata väljavõtteid. Korralduses ei ole välja toodud,

millist avaliku korra rikkumist sellega ära hoida soovitakse. Maksuhaldur pidanuks selgitama,

miks ei ole võimalik maksukohustuste täitmise kontrolli tagada vähem koormavate

meetmetega. Sisuliselt on MTA soovinud ligipääsu kaebaja kontoväljavõtetele pelgalt enda

uudishimu rahuldamiseks, mis ei saa olla PS §-ga 26 kooskõlas (vt ka Riigikohtu 01.02.2021

määrus nr 3-18-1328, p 11; Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsus nr 3-20-2300, p 16).

Asjaolu, et MTA on teinud kaebaja suhtes 03.06.2025 maksuotsuse, kinnitab samuti

08.06.2023 korralduse õigusvastasust, kuna maksuhalduril oli seega võimalik menetlus lõpule

viia ka ilma 08.06.2023 korralduses nõutud teabeta.

Halduskohus on jätnud arvestamata, et MTA seisukohtade põhjal oli maksukontrolli eesmärk

hinnata kinnisvaratehinguga seonduvat, mistõttu oli ebaproportsionaalne nõuda kaebajalt

teavet ülekannete kohta, mis on tehtud pärast tehingu toimumist. MTA rõhutas ka

kohtumenetluses, et kontrolli eesmärk oli selgitada välja, millistest tuluallikatest kaebaja

kinnisasja soetas (vt 18.08.2023 vastuse p 3.1, 31.08.2023 vastuse p 3.2). Kaebaja kanti XXX

omanikuna kinnistusraamatusse 25.03.2021. Sellele vaatamata on maksuhaldur nõudnud mh

teavet pärast 2021. a märtsi tehtud ülekannete kohta, mis ei olnud vajalik ega järelikult ka

proportsionaalne.

7. MTA palub 20.05.2024 vastuses (ja 21.11.2025 täiendavas seisukohas) jätta kaebaja

apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Halduskohtu

otsus on kaebaja poolt vaidlustatud osas õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust.

Maksuhaldur alustas 04.04.2023 korraldusega kaebaja 2021. a tuludeklaratsiooni andmete

õigsuse kontrolli. Kuna kaebaja esitatud teabe ja dokumentide põhjal tekkis täiendavaid

5(9)

3-23-1804

küsimusi talle 2021. a-l laekunud raha päritolu kohta, esitati 08.06.2023 korraldusele

kaebajale täiendavad küsimused. Kontrollimenetluse alustamine oli õiguspärane ja kaebajale

ei tulnud eraldi põhjendada, miks sooviti tema 2021. a deklareeritud sissetulekute õigsust

kontrollida. Maksukohustuslasel lasuv kaasaaitamiskohustus hõlmab ka kohustust esitada

tõendeid (MKS § 56 lg-d 1 ja 2). Kaebaja ei saa maksuhalduri eest otsustada, millised tõendid

on kontrollimiseks vajalikud ja millised mitte. Korraldusest ja selle lisast nähtub üheselt, et

maksuhaldur kahtles kaebaja 2021. a sissetulekute suuruses. Üks väheseid võimalusi isiku

tegelike sissetulekute väljaselgitamiseks on uurida tema pangakonto väljavõtteid ja laekunud

rahaliste vahendite päritolu.

Maksukontroll ei ole kaebajat ebamõistlikult koormav. Kui maksuhaldur ei tohiks füüsiliselt

isikult tema sissetulekute kohta pärida, siis ei olekski füüsilise isiku deklareeritud

sissetulekuid võimalik kontrollida. Asjaolu, et sissemaksed tehti mitme erineva maksena, ei

muuda järeldust, et kogumis on tegemist kahtlusi tekitava summaga. See, et pangakontodelt

on sularaha võetud välja rohkem kui sisse makstud, ei selgita sissemakstud raha päritolu. Pole

loogilist selgitust, miks peaks isik võtma sularaha välja ja selle hiljem tagasi sisse maksma.

Tegelikult olid sisse makstud summad seejuures suuremad kui tehtud väljamaksed.

Korralduses on kaebajalt nõutud teavet üksnes konkreetsete summade ning nende päritolu ja

ülekannetega seotud isikute kohta. Samuti on küsimused piiritletud ühe aastaga. Seega on

küsimused piiritletud nii esemeliselt kui ka ajaliselt ning teabe esitamise kohustus on

proportsionaalne (sh on väheusutav, et kaebaja ei mäletaks, miks temale laekus ühelt

äriühingult kokku 55 000 eurot). Kõik korralduses esitatud küsimused olid vajalikud, et

veenduda kaebaja tulumaksuarvestuse õigsuses. Tehtud ülekannete selgitused on

napisõnalised ning ei ole piisavad nt tuvastamiseks, kas tegemist oli tõepoolest

laenulepingutest tulenevate maksetega, mitte kaebaja varjatud sissetulekuga. Tegemist ei

olnud tulevikus tekkida võivate maksukohustuste kontrolliga. Kaebaja 2021. a

tuludeklaratsioon oli esitatud enne kontrolli alustamist. Halduskohtu hinnangul ülemäära

isiklikku laadi küsimused on kohtuotsusega tühistatud. Ülejäänud küsimused olid kontrolli

eesmärgist lähtudes selgelt põhjendatud ega väljunud kontrollieseme piiridest. Kaebaja eraelu

kaitset tagab ka MKS § 26. Halduskohus nõustus, et filtreerimata pangakontode väljavõtete

esitamise nõue riivab kaebaja eraelu puutumatust, kuid pidas seda praegusel juhul õigustatuks

avaliku korra kaitse eesmärgil. Maksuhaldur on põhjendanud, et nimetatud eesmärki ei ole

võimalik saavutada kaebajat vähem riivaval viisil (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021

otsus nr 3-20-2300, p 17). Kontrolli ei ole selle eesmärki (MKS § 551 lg 1) ja

uurimispõhimõtet (MKS § 11 lg 1) arvestades võimalik läbi viia üksnes osaliselt, piirdudes

kindlate ülekannetega. Kontrolli ese ei olnud piiratud üksnes kinnisasja soetamise tehinguga,

vaid 04.04.2023 korralduse alusel kontrolliti kaebaja 2021. a tuludeklaratsiooni õigsust.

Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328 ei ole asjakohane, sest puudutas kolmandale

isikule, mitte maksukohustuslasele endale tehtud korraldust. Asjaolu, et kontrollimenetlus

viidi lõpule ja kaebajale koostati 03.06.2025 maksuotsus ilma 08.06.2023 korraldusega

nõutud teavet saamata, ei mõjuta korralduse õiguspärasust. Maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu tuli maksuhalduril koguda teavet teistest allikatest (see

tõi mh kaasa põhjendamatult suurema koormuse kolmandatele isikutele).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus rahuldas 29.10.2025 määrusega kaebaja 24.10.2025 taotluse ning

lubas tal HKMS § 152 lg 2 alusel minna MTA 08.06.2023 korralduse nr 12.2-3/060992-2 (dtl

6–12) tühistamise nõudelt üle nõudele tuvastada selle korralduse õigusvastasus

(apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses). Maksumenetlus, mille raames kaebajalt MTA

08.06.2023 korraldusega teavet ja dokumente nõuti, on MTA 03.06.2025 maksuotsuse nr

6(9)

3-23-1804

12.2-3/060992-17 (dtl 238–249) tegemisega lõppenud ja kaebaja on maksuotsuse

vaidlustanud haldusasjas nr 3-25-2203. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2025 otsusega nr 3-

25-2203 J.M kaebuse rahuldamata, kuid see kohtuotsus ei ole jõustunud.

9. Apellatsiooniastmes on halduskohtu otsust vaidlustatud üksnes osas, milles halduskohus

jättis kaebuse rahuldamata (s.o 08.06.2023 korralduses esitatud küsimuste nr 1, 2.1–2.3, 3.1,

4.1–4.5, 4.7, 5.1, 6.1, 7.1–7.5, 7.7, 8, 9.1, 10.1 ja 11.1 osas). Osas, milles halduskohus

kaebuse rahuldas (s.o 08.06.2023 korralduses esitatud küsimuste nr 2.4, 3.2, 4.6, 4.8, 6.2, 7.6,

7.8 ja 9.2 osas) ei ole halduskohtu otsust vaidlustatud ning see on jõustunud. Ringkonnakohus

leiab, et J.M apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS §

201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. MTA 08.06.2023 korraldusest nähtuvalt seonduvad kõik kaebajale esitatud küsimused

tema 24.05.2023 esitatud pangakontode väljavõtetes kajastatud maksetega. Kokkuvõtlikult on

kaebajalt nõutud selgitusi ja dokumente järgmiste asjaolude kohta:

–

sisse makstud sularaha päritolu (küsimused nr 1 ja 8);

–

ülekanded /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimused nr 2.1–2.4 ja lisa tabel 1);

–

ülekanded /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimused nr 3.1–3.2 ja 10.1 ning lisa

tabelid 2 ja 6);

–

laenusuhe /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimused nr 4.1–4.8 ja lisa tabel 3);

–

ülekanded /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimus nr 5.1 ja lisa tabel 4);

–

ülekanded /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimused nr 6.1–6.2);

–

laenusuhe /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimused nr 7.1–7.8);

–

laekumised /eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (küsimused nr 9.1–9.2 ja lisa tabel 5).

Kuna AS SEB Pank ja AS LHV Pank kontoväljavõtetelt nähtus, et kaebajal on veel kontosid,

siis nõudis maksuhaldur küsimuse nr 11.1 all täiendavalt kõigi pangakontode ja alternatiivsete

maksesüsteemide filtreerimata väljavõtete esitamist 2021. a kohta.

11. Ülekannete puhul, mille selgitused ei viidanud konkreetsele õigussuhtele (nt laen), on

maksuhaldur palunud kaebajal selgitada, mille eest on ülekanded tehtud ja esitada ülekannete

aluseks olnud dokumendid. Selliste maksete puhul, mille selgituseks oli märgitud „laen“ või

„laenu tagasimakse“, on maksuhaldur esitanud täpsemaid küsimusi, paludes kaebajal selgitada

laenu tingimusi (eesmärk, summa, intress, tähtaeg, laenujääk 31.12.2021 seisuga).

Täiendavalt on maksuhaldur nõudnud kaebajalt teavet selle kohta, millistest vahenditest ta

laenu tagastab (küsimused nr 4.6 ja 7.6) ning kuidas ta on loonud kontaktid isikutega, kellega

on ülekandeid tehtud (küsimused nr 2.4, 3.2, 4.8, 6.2, 7.8 ja 9.2), kuid nende küsimuste osas

on halduskohus kaebuse rahuldanud ja 08.06.2023 korralduse tühistanud, mistõttu ei ole neid

vaja analüüsida.

12. Maksukontrolli eesmärk ei olnud seotud kitsalt XXX kinnistu soetamisega, mis toimus

19.03.2021. Vaatamata sellele, et kaebaja suhtes maksukontrolli alustamise ajendiks oli see, et

J.M ei vastanud MTA 17.03.2023 päringule (dtl 99–100), milles paluti selgitust, millistest

tuluallikatest saadud vahendite arvelt kõnealune kinnisvaratehing tehti, nähtub MTA

04.04.2023 korraldusest (dtl 4–5) üheselt, et kaebaja suhtes alustatud kontrollimenetlus

hõlmas J.M 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust tervikuna.

See oli selgelt välja toodud korralduse teises lõigus ning nähtub mh küsimusest nr 1.b („Mis

olid Teie sissetuleku allikateks perioodil 01.01.2021 - 31.12.2021?“). Vastustaja

kohtumenetluses esitatud seisukohad ei saa muuta MTA 04.04.2023 korralduses kirjapandut.

7(9)

3-23-1804

Maksuhaldur ei ole seejuures kohtumenetluses möönnud, et maksukontroll piirduski üksnes

kinnisvaratehinguga, ehkki see võis olla kaebaja 2021. a sissetulekute kontrollimise peamine

eesmärk.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et MTA 08.06.2023 korraldusega

temalt nõutud teabe esitamine (apellatsiooniastmes vaidluse all olevas ulatuses) koormanuks

kaebajat ebamõistlikult. Asjaolust, et kaebajal kui füüsilisel isikul ei ole kohustust pidada

samaväärset raamatupidamis- ja maksuarvestust nagu juriidilistel isikutel (vt MKS § 57;

raamatupidamise seaduse § 12 – sh ei ole kohustust kindla aja jooksul säilitada tehingute

algdokumente jm), ei saa tuletada, et kaebajalt ei tohigi eeldada mingite dokumentide

olemasolu või temalt ei oleks võimalik nõuda neid dokumente, mis tal on olemas (st mida isik

on kohustuse puudumisest olenemata säilitanud). MTA 08.06.2023 korralduses toodud nõuet

esitada „kõik dokumendid“ või „ülekande aluseks olevad dokumendid“ jne ei ole õige

sisustada viisil, et kui kaebajal endal sellised dokumendid puuduvad, siis tuleb tal need ise

hankida või taastada, vaid korraldusest tulenes kaebajale üksnes kohustus esitada

maksuhaldurile need dokumendid, mis tal on olemas. Kaebaja seisukohtadest nähtuvalt on ta

korraldust selliselt ka ise mõistnud. Tegemist ei olnud ka sedalaadi tehingutega, mille puhul ei

ole üldse tõenäoline, et kaebaja võiks ca kaks aastat hiljem mäletada tehingutega seotud

asjaolusid või oleks ta pidanud vajalikuks nende kohta mingeid dokumente säilitada (nt aasta

jooksul äriühingult kokku 55 000 euro ulatuses laenu saamine või mitmete füüsiliste isikutega

suhteliselt suurtes summades ülekannete tegemine: sh ühelt isikult saadud 34 300 eurot ja

temale makstud 10 000 eurot). Kaebaja ei ole seejuures ka väitnud, et tal puuduksid

maksuhalduri nõutavad dokumendid või ta ei oskaks ülekannete kohta mingeid selgitusi anda.

Maksuhalduril oli lisaks õigus nõuda täpsemat teavet ja dokumente mh tehingute kohta,

millega seoses tehtud maksete puhul nähtuvad kontoväljavõtetest mõnevõrra täpsemad

selgitused kui pelgalt „makse“, „ülekanne“, „raha“ jms (nt „laen kuni 31.12.2021“, „Dubai

reisiraha tagasimakse“ või „Lennupiletid“). Täiendav teave ja dokumendid võivad olla

maksuhaldurile vajalikud näiteks selleks, et kontrollida maksetele lisatud selgituste õigsust.

14. Kaebaja on teinud halduskohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2020 otsusest

nr 3-18-1539 (p 11) ebaõige järelduse, et kaebajalt teabe nõudmiseks pidanuks maksuhaldur

enne veenvalt tõendama põhjendatud kahtlust kaebaja sissetulekutes. Kõnealune lahend

puudutas füüsilisele isikule tehtud maksuotsust (s.o deklareerimata rahasummadelt täiendava

tulumaksu määramist), mitte temalt teabe nõudmist. Maksukontrolli käigus

maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmisel ei pea maksuhaldur tõendama kahtlust,

et tegemist võis olla kaebaja varjatud sissetulekuga, vaid korraldusest peab olema selge

nõutava teabe seotus kaebaja suhtes toimuva maksumenetlusega. See tingimus on täidetud.

Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja 2021. a tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsuse

kontrollimiseks oli maksuhalduril vaja saada terviklik ülevaade kõigist tema 2021. a tulusid ja

kulusid puudutavatest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsus nr 3-20-

2300, p-d 15–19). Seda, kas kaebaja on teinud 2021. a jooksul sularaha sissemakseid nendest

summadest, mille ta oli varem pangakontolt välja võtnud või mingitest muudest vahenditest,

saanuks kaebaja korralduse täitmisel maksuhaldurile selgitada. Kaebaja viited pangakontodelt

suurtes summades sularaha väljavõtmisele ei saa aga iseenesest kuidagi tõendada

maksuhalduri nõude ebaproportsionaalsust ega selgituste küsimise vajaduse puudumist.

Järeldus, et pangakontodele tehtud sularaha sissemaksed kujutavad üksnes pangakontodelt

varasemalt välja võetud sularaha tagasi kontodele panemist, ei ole kahtlemata ainus ega ka

mitte eluliselt kõige loogilisem (s.o eelduspärane) seletus nimetatud tehingutele.

15. Halduskohus on küsimuste asjakohasust piisavalt hinnanud ning kõrvaldas küsimused,

mis olid kas tulevikku suunatud (küsimused nr 4.6 ja 7.6) või mille seos kaebaja 2021. a

8(9)

3-23-1804

tulude õigsuse kontrolliga ei olnud arusaadav (küsimused nr 2.4, 3.2, 4.8, 6.2, 7.8 ja 9.2).

Ülejäänud küsimused, millega on kaebajalt sisuliselt nõutud üksnes pangakontodelt nähtuvate

ülekannete ja laenusuhete sisu selgitamist (võimalusel koos neid selgitusi kinnitavate

dokumentidega) ning kõigi veel esitamata pangakontode jms filtreerimata väljavõtteid 2021. a

kohta, on äratuntavalt seotud kontrolliesemega. Teave laenutingimuste ja laenujäägi kohta oli

maksuhaldurile vajalik selleks, et hinnata, kas kaebajale laenu andmise või laenu

tagasimaksena kajastatud ülekanded olid seda ka tegelikult, mitte ei kujutanud need maksed

kaebaja varjatud sissetulekut. Kaebaja eraelu puutumatust on riivatud seaduse alusel. Sellest,

et tegemist ei pruugi olla väheintensiivse riivega, ei järeldu, et kaebaja õigusi on riivatud

ebaproportsionaalselt. Kaebaja suhtes alustatud maksumenetluse eesmärk oli kontrollida

maksuhalduril tekkinud kahtlust, et kaebaja võib olla 2021. a tuludeklaratsioonis varjanud

enda tegelikke sissetulekuid. Asjaolu, et kaebaja suhtes on hiljem tehtud MTA 03.06.2025

maksuotsus, ei kinnita, et 08.06.2023 korraldusega kaebajalt nõutud teave ja dokumendid olid

maksuhaldurile kontrollimenetluse lõpuleviimiseks tegelikult ebavajalikud. Maksuotsusest

nähtuvalt määrati kaebajale täiendavalt tasumiseks maksusumma 34 513,13 eurot nimelt

põhjusel, et kaebaja on jätnud esitamata selgitused ja dokumendid, mis tõendaksid, et tema

pangakontodele tehtud ülekanded (vt 08.06.2023 korralduse küsimused nr 4.1–4.8) ning

sularaha sissemaksed ei kujutanud endast deklareerimata tulu.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb J.M apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. J.M on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 20 eurot ja kandnud

ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3337,60 eurot (sh käibemaks), mis vastab advokaadi

17 töötunnile hinnaga 160 eurot/tund + käibemaks. Kokku 3357,60 euro suuruse

menetluskulu kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega

ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole apellatsioonimenetlusega seoses

kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

18. Kuna otsus kajastab kaebaja eraelulisi andmeid, siis tuleb jõustunud otsuse arvutivõrgus

avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kinnistu aadress (XXX) tähemärgiga ning mitte

avaldada otsuse põhjenduste p-s 10 halli taustavärviga tähistatud osa (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)