2-22-7407/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7407

Kohtuasi

V.F-i hagi Tallinna linna vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.F-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) V.F (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja (vastustaja) Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei

kaudu, registrikood 75014920), lepinguline esindaja Inge

Lumiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu V.F-i 09.07.2024 menetlusdokumendile lisatud Eesti Posti tõend ning

jätta ülejäänud tõendid ja muud dokumendid vastu võtmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 25.04.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud V.F-i kanda. Tallinna linnal ei ole

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-7407

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.F (hageja) esitas 18.05.2022 (täpsustatud 31.08.2023 ja 26.10.2023) Harju Maakohtule

Tallinna linna (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise kohtu määratud suuruses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja 01.06.2011 sõlmitud üürilepingu alusel Tallinnas XXX

asuva munitsipaaleluruumi (korteri) üürnik. Elamu võeti esmakordselt kasutusse 2006 ja on

ehitatud äärmiselt halva kvaliteediga. Üürnikel on probleeme eluruumide sisekliimaga, mis

tekitab ebamugavust ja mõjutab elanike tervist. Hageja hakkas 2014. aastal tajuma korteris

pidevat tõmbetuult. Tõmbetuule mõjul tungis korterisse talvel sisse külm õhk ning teiste

korterite toidulõhn. Hageja pöördus korduvalt probleemide lahendamiseks nii kostja kui ka

elamu haldaja (Osaühing MAKET KINNISVARA) poole. Hoolimata sellest, et elamu haldaja

mõõtis korteri õhu- ja seinte temperatuuri, tihendas akende ümbrust ja vahetas välisukse

tihendi, jäi tõmbetuul püsima. 01.11.2021 kontrollis AS Ecomatic töömees

ventilatsioonisüsteemi ning 05.11.2021 tuvastas Männi Elekter OÜ töömees, et köögikubul ei

olnud tagasilöögi klappi. Köögikubu vahetati 05.11.2021 ja seejärel tõmbetuul vähenes.

07.02.2022 ja 08.02.2022 kontrollis sama töömees maja väljatõmbe ventilaatorite tööd ja

vähendas nende töökiirust. Pärast seda toimib korteris normaalne õhuvahetus ning tõmbetuul

lakkas. Elamu sisekliima paranes oluliselt pärast 2022 tehtud elamu remonti, kui tihendati

hoone välised piirded, kõrvaldati remondi käigus muud suuremad ehituslikud puudused ja

paigaldati korterite kütteradiaatoritele automaatsed õhueraldusventiilid.

Hagejal ei ole esitada otsest tõendit tõmbetuule kohta, kuid seda asjaolud kinnitavad kaudselt

hageja ja teiste elanike pöördumised koosmõjus sellega, et kostja üritas probleeme

kõrvaldada.

Hageja on nõrga tervisega, mitmeid kroonilisi haigusi põdev inimene. Hageja pidi aastate

jooksul kannatama tõmbetuult. Haige ja abi vajava hageja abipalvetele aastate jooksul mitte

reageerimine ja elamu puuduste kõrvaldamata jätmine põhjustas hagejale stressi,

märkimisväärseid psüühilisi kannatusi, mis omakorda kahjustasid tema füüsilist tervist.

Pidevast külmast ja tõmbetuulest tekkis hagejal kopsupõletik ja äge põiepõletik. Elamine

külmas ja tõmbetuulte meelevallas olevas korteris süvendas hageja haigusi ja tekkisid

tüsistused. Hageja põdes 2014 läbi kopsupõletiku. Hagejal on diagnoositud segatüüpi astma

ning krooniline hingamispuudulikkus. 04.09.2019 diagnoositi hagejal külmetusest tingitud

põletikulised protsessid. On üldteada asjaolu, et tuuletõmbus ei ole tervisele kasulik ning see

võib haiget ja nõrgema inimese tervist oluliselt kahjustada.

Kui hageja oleks kohe kontrollinud nii köögikubu kui maja väljatõmbeventilaatorite

töökiirust, oleks tuuletõmbe probleem mõistliku aja jooksul kõrvaldatud ja kahjulik tagajärg

hagejale ära hoitud või oleks see saabunud kergemal kujul.

2-22-7407

1.2. Hageja nõuab kostjalt üürilepingulepingu rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Kostja andis hageja kasutusse eluruumi, mis ei olnud lepingujärgseks

kasutamiseks sobivas seisundis võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg 1 tähenduses, sest

eluruumis oli pidev tuuletõmbus. Sundventilatsiooni reguleerimine ja välispiirete

hermeetilisuse tagamine oli üürileandja kohustus. Kostja ei tutvustanud hagejale

munitsipaaleluruumi tingimusi, mille kohaselt oli köögikubu korrashoid üürniku kohustus.

Üürnikul ei ole oskust tuvastada, et tõmbetuult võib põhjustada mittekomplektne köögikubu.

Kostja põhjustas oma tegevusetusega või asendustegevustega (sh toatemperatuuri

mõõtmistega) hagejale kannatusi, mis rikkus hageja tervise. Hageja hinnangul on õiglane

hüvitis 10 000 eurot.

1.3. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS §

1045 lg 1 p 2 alusel. Kostja rikkus ülaltoodud asjaoludel käibekohustust ning põhjustas

tegevusetusega hooletusest hageja tervise halvenemise.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu rikkumisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Üürileping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgmisele, mistõttu ei vastuta kostja VÕS § 134

lg 1 järgi üürilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju eest.

Tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud.

Kostja ei ole üürilepingut rikkunud. Hageja tõendanud, et kostjal lasus väidetud puuduse

kõrvaldamise kohustus. Üürilepingu üldtingimuste p 10.1 järgi oli akende ja rõduuste

tihendamine ning korterisiseste ventilatsiooniosade hooldus ja asendamine üürniku

kohustuseks. Hageja on allkirjaga kinnitanud üldtingimustega tutvumist. Hoolimata vastava

kohustuse puudumisest kõrvaldas kostja mõistliku aja jooksul alates puudusest teadasaamisest

hageja väidetud puudusi. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et eluruumi ventilatsioon

ei vastanud nõuetele. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile

esitatavad nõuded“ § 4 lg 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline

ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Toimiva

ventilatsiooniga kaasneb ka õhu liikumine ning hageja subjektiivne tunnetus tuuletõmbuse ja

külma kohta ei ole piisav. Kostja tuvastas, et eluruumi temperatuur vastas nõuetele.

Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja põhjuslikku seost. Ainuüksi uuring ja diagnoos ei

tõenda mittevaralise kahju tekkimist. Isegi kui eeldada, hagejal tervisekahjustuse tekkimist, ei

ole hageja tõendanud, et see tekkis just üürilepingu väidetava puuduse tõttu.

2.2. Kostja ei ole tõendanud ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldusi.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et korteris oli väidetav tõmbetuul

(õhuvoolude hulk ei vastanud nõuetele). Üksnes see, et hagejale ei olnud ventilatsioon

subjektiivselt meelepärane, ei tähenda, et eluruumil oli puudus või et see oli ohtlik. Kostjale ei

saa ette heita käibekohustuse rikkumist ning sellist rikkumist ei esine.

Hageja ei ole tõendanud, et väidetav tõmbetuul on konkreetse haigestumise ja tervisliku

seisundi halvenemise algpõhjus. Seda ei saa pidada üldteada asjaoluks.

2-22-7407

2.3. Hageja nõue võib olla aegunud. Hageja väidete alusel ei ole selge, millal tekkis hagejale

väidetav kahju. Kuna hageja sõnul oli ta haige juba 2014. aastal, on sellele tuginev nõue

aegunud.

3. Harju Maakohus jättis 30.03.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.06.2023 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 25.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 01.06.2011 tähtajalise lepingu, mille alusel andis kostja hagejale

üürile munitsipaaleluruumi; hiljem on pooled korduvalt sõlminud uue üürilepingu ning

hageja kasutab eluruumi siiani;

-

elamu võeti ehitisregistri andmetel kasutusele 2006 (maakohtu otsuses ekslikult

märgitud 2016) ning hoone on ehitatud vastavalt ehitusprojektile, järgides 2006

kehtinud nõudeid;

-

majahalduri 05.12.2014 kirja kohaselt kaebas hageja alates 22.11.2014 tõmbetuule üle

toas, töömees käis kontrollimas ja sulges hageja vannitoas ventilatsiooniava, pärast

seda kiitis hageja, et enam ei ole tõmbetuult, aga viie päeva pärast hakkas taas

tuuletõmbuse üle kaebama, 01.12.2014 suleti ka trepikoja ventilaator, 04.12.2014

mõõdeti aparaatidega olukorda hageja korteris ja see oli täiesti normaalne; 04.12.2014

ülevaatamise akti kohaselt olid kõik näitajad, sh ventilatsioon, normis;

-

hageja esitas 2015–2021 korduvalt kaebusi majahaldurile ja kostjale; kostja reageeris

kaebustele, kontrollis korterit ja puudusi ei tuvastanud;

-

Tallinna Linnavaraameti 18.04.2019 kirja kohaselt teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et

neile saabus kaebus korteri sisekliima kohta, amet jälgis olukorda ning ei tuvastanud

puudujääke eluruumide sisekliima kvaliteedis;

-

Tallinna abilinnapea 02.12.2020 vastuse kohaselt tegi haldusettevõtte haldur

22.10.2020 hageja korteri ülevaatuse ja mõõtis temperatuuri, kuid ei tuvastanud

ülevaatuse ajal akendest ruumi külma õhu sissevoolu ega eluruumi nõuetele

mittevastavat temperatuuri;

-

01.11.2021 akti kohaselt kontrollis AS Ecomatic töömees ventilatsioonisüsteemi ja

märkis akti: „Suure tõenäosusega ei sulgu köögikulu tagasilöögiklapp. Köögikubu

peaks välja vahetama“.

-

Männi Elekter OÜ töömees tuvastas 05.11.2021, et köögikubul ei olnud

tagasilöögiklappi ja mootor oli ajaga praadimisjääkidest ummistunud, ning märkis, et

seetõttu võis olla korteris pidevalt külm ja korterisse võisid tungida sisse külmad

õhuvoolud ja haisud;

-

hageja korteris vahetati 05.11.2021 köögikubu välja.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja üürilepingust tulenevat kohustust

rikkunud, mistõttu ei vastuta kostja lepingu alusel.

Kuigi hageja väitel põhjustasid talle korteris ebamugavust tõmbetuul ja madal temperatuur, ei

ole hageja tõendanud, et tajutud mõjutusi põhjustas ehitise halb kvaliteet. Asjas esitatud

2-22-7407

tõendite alusel ei saa tuvastada seost hoone halva kvaliteedi ning hageja tajutud tõmbetuule ja

külma vahel.

Kuna hageja kaebas tõmbetuule üle alles 2014, ei saa kostjale ette heita seda, et ta andis

hagejale lepingu sõlmimisel üle eluruumi, mis ei olnud lepingujärgseks kasutamiseks sobiv

VÕS § 276 lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja rikkus kohustust hoida eluruum lepingu kehtivuse ajal

kasutamiseks sobivas seisundis VÕS § 276 lg 1 tähenduses. Hageja võis küll tunda korteris

külma ja tuuletõmbust, kuid hageja subjektiivne tajumine ei ole piisav, et heita kostjale ette

kohustuse rikkumist. Otsustamaks lepingu rikkumise üle tuleb lähtuda objektiivse vaatleja

standardist. Kostja tõendas, et ta reageeris hageja kaebustele, kontrollis hageja korteri

sisekliimat ning ei tuvastanud hageja korteris tuuletõmbust ega muid sisekliima probleeme.

Kuna hageja ei nõudnud korteri vahetamist, ei olnud hageja väidetud mõjutused sedavõrd

tõsised, et oleksid takistanud korteri eesmärgipärast kasutamist.

See, kui kostja ei ole hageja väitel pika aja jooksul suutnud sisekliima probleemi kõrvaldada,

annab üürnikule VÕS § 279 lg 1 järgi alust öelda üürileping üles, kuid viidatud säte ei kaitse

üürnikku kahju tekkimise eest. Lisaks on kostja reageerinud hageja kaebustele mõistlikul aja

jooksul.

4.3. Kostjale ei saa ette heita ka käibekohustuse rikkumist, mistõttu ei vastuta kostja ka VÕS

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel.

Kostja võib vastutada hagejale tegevusetusega põhjustatud tervisekahjustuse eest, kui ta on

rikkunud käibekohustust. Eluruumi üürileandja käibekohustuseks saab pidada eluruumi

kasutusse andmist seisundis, mis on ohutu / ei kahjusta üürniku tervist ning eluruumi

perioodilist kontrollimist tuvastamaks, kas tehnosüsteemid töötavad korrektselt ega kujuta

endast ohtu üürniku tervisele. Kui üürnik on esitanud kaebuse eluruumis valitsevate

ebarahuldavate tingimuste kohta, peaks üürileandja reageerima kaebusele mõistliku ajal

jooksul ning võtma tarvitusele mõislikud meetmed, et välja selgitada ruumi ebarahuldavate

tingimuste põhjus, ja pärast tehnilise probleemi põhjuse väljaselgitamist selle mõistliku aja

jooksul kõrvaldama.

Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt andis kostja hagejale üle eluruumi, millel ei esinenud

väidetud puudusi, st see oli üürnikule ohutu, ning kostja reageeris hageja kaebustele mõistliku

aja jooksul. Seega täitis kostja nõuetekohaselt käibekohustust.

4.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja rikkus VÕS § 276 lg-s 1 sätestatud kohustusi.

Kuna maakohus möönis hageja esile toodud tuuletõmbust ja madalat toatemperatuuri, on

ekslik maakohtu järeldus, et kostja ei rikkunud kohustust hoida lepingu kehtivuse ajal

eluruum lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seda ei muuda asjaolu, et kostja

2-22-7407

reageeris hageja kaebustele, kuid tegi seda tulutult ega kõrvaldanud puudust mõistliku aja

jooksul VÕS § 279 tähenduses.

Asjakohatu ja ekslik on maakohtu järeldus, et tõmbetuul ja madal toatemperatuur ei olnud

sedavõrd tõsised, et hageja oleks kasutanud õigust üürileping üles öelda. Hageja on

töövõimetu pensionär, kellel ei ole munitsipaaleluruumi kaotuse järel võimalik

turutingimustel eluruumi üürida.

Maakohus tõlgendas ekslikult kitsendavalt VÕS § 276 lg-t 1, kui sisustas üürileandja

kohustuste rikkumist ainult sedavõrd tõsiste mõjutustega, mis takistavad korteris elamist ehk

korteri sihipärast kasutamist.

5.2. Maakohus jättis hageja nõude vääralt rahuldamata VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel.

Maakohus sisustas õigesti üürileandja käibekohustust, kuid asus vääralt seisukohale, et kostja

ei ole seda rikkunud, piirdudes üksnes sellega, et kostja reageeris hageja pöördumistele, mitte

sellega, et kostja oleks puudused kõrvaldanud.

Maakohus jättis nõuetekohaselt välja selgitamata, milline kahjulik tagajärg hagejale saabus.

Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja kohtumeditsiinilise ekspertiisi taotluse ja lahendas

hageja taotluse kirjaga, mitte põhjendatud määrusega. Maakohus piiras ekspertiisi taotlust

rahuldamata jättes hageja võimalust tõendada kahjuliku tagajärje saabumist (millal ja milline

kahju hagejale tekkis).

5.3. Maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus jättis

hageja taotlusest hoolimata eelistungi korraldamata. Hageja soovis võtta eelistungist isiklikult

osa, et kuulata ära kohtu selgituskohustuse täitmisel antavad juhised ja anda kohtule selgitusi.

Kohtuistung kestis üksnes neli minutit.

5.4. Hageja tutvus ringkonnakohtus pabertoimikuga ning esitas 09.07.2024 taotluse lisada

toimikusse sinna lisamata või sealt eemaldatud hageja menetlusdokumendid. Samuti esitas

hageja uued tõendid.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

8. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohtul ei ole alust tühistada maakohtu otsust

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, kui jättis asjas eelistungi

korraldamata.

Kohus võib TsMS § 398 lg 1 järgi määrata eelmenetluses eelistungina korraldava

kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist. Tegemist on

2-22-7407

kohtu kaalutlusõigusega ning siinsel juhul ei saa maakohtule heita ette kaalumispiiridest

väljumist, sest toimiku põhjal ei saa järeldada, et eelistungi korraldamine oleks olnud vajalik

asja paremaks ettevalmistamiseks.

Vaidlust teist korda läbi vaadates andis maakohus vastavalt ringkonnakohtu juhisele

21.08.2023 kirjaga hagejale võimaluse esitada alternatiivselt deliktiline nõue ning täiendada

hagi deliktilise nõude asjaoludega. Pärast hageja esitatud esmast vastust täitis maakohus

03.10.2023 kirjas põhjalikult selgitamiskohustust, käsitledes vastavalt hageja taotlusele nii

lepingulisel kui ka deliktilisel alusel esitatud nõuete rahuldamiseks kohaldatava õiguse ja

sellest tuleneva tõendamiskoormise küsimusi, paludes sellest juhindudes hagejal hagi

veelkord täpsustada. Hageja esindaja esitas 26.10.2023 hagiavalduse täienduse ning palus

vastavalt hageja soovile korraldada eelistungi. Ringkonnakohtu hinnangul täitis maakohus

26.10.2023 kirjas ammendavalt selgitamiskohustus ja hagiavalduse täiendus oli asjaolude

väljaselgitamiseks piisav, mistõttu ei olnud täiendavalt vaja eelistungil selgitamiskohustust

täita.

Seejuures ei ole maakohus rikkunud hageja õigust olla ärakuulatud. Maakohus korraldas

25.03.2024 asjas istungi, kus hageja osales isiklikult ja hagejal oli võimalik esitada kohtule

suuliselt oma seisukohad, kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei soovinud hageja midagi

lisada. Olukorras, kus menetlusosalistel ei olnud lisaks kirjalikele seisukohtadele midagi

lisada, ei saa menetlusõiguse normi rikkumiseks pidada ka istungi lühikest kestust.

9. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt

ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohtu parandab selle vea ja muudab osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi.

9.1. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks esimese astme kohtus

tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 4.1), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude

tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nende uut tuvastamist vajalikuks.

9.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja (üürileandja) peab maksma hagejale (üürnikule)

korteris (üüriesemel) aastaid kestnud tuuletõmbuse ja madala toatemperatuuri tõttu tekkinud

tervisekahjustusest tingitud mittevaralise kahju hüvitist. Seejuures tugineb hageja kostja vastu

nõuet esitades nii nende vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva kohustuse rikkumisele kui ka

alternatiivselt tervisekahjustamise põhjustamisega kahju õigusvastasele tekitamisele

lepinguväliselt.

9.3. Maakohus leidis õigesti, et hagi ei saa üürilepingu alusel rahuldada, kuid maakohtu

põhjendusi tuleb selles osas muuta.

Kolleegium leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa üürilepingust tuleneva

kohustuse rikkumisele tuginedes rahuldada, sest hagejal ei ole VÕS § 134 lg 1 järgi õigust

nõuda kostjalt üürilepingu väidetava rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist.

Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134

lg 1 järgi nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning

sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru

saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

2-22-7407

Kuigi maakohus selgitas vaidlust teist korda läbi vaadates 03.10.2023 kirja p-des 5–6 VÕS §

134 lg 1 kohaldamise eeldusi ja tõendamiskoormist, ei võtnud maakohus otsuses seisukohta,

kas üürnikul on VÕS § 134 lg 1 järgi õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist

üürilepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Maakohtu otsuse sisust saab siiski järeldada,

et maakohus pidas VÕS § 276 lg-st 1 tuleneva üürileandja kohustuse rikkumise puhul

mittevaralise kahju hüvitamist võimalikuks, sest lahendas sisuliselt haginõude nii lepingulisel

kui ka lepinguvälisel alusel. Hageja nõude põhjendatust lepingulisel alusel kontrollides jättis

maakohus arvestamata, et vaidlust esimest korda läbi vaadates asus Harju Maakohus

30.03.2023 otsuses seisukohale, et poolte vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva kohustuse

eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest VÕS § 134 lg 1

tähenduses ning Tallinna Ringkonnakohus nõustus 15.06.2023 otsuses sisuliselt maakohtu

järeldusega, saates asja maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks

deliktilisel alusel. Seda arvestades tuli maakohtul vaidlust uuesti läbi vaadates lähtuda TsMS

§ 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu seisukohast õigusnormi kohaldamisel ja tõlgendamisel

ning jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue lepingulisel alusel rahuldamata, sest

poolte vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva kostja kohustuse eesmärgiks ei olnud VÕS § 134

lg 1 tähenduses mittevaralise huvi järgimine ning sellest tulenevalt ei olnud hagejal õigust

nõuda kostjalt väidetava lepingurikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Riigikohtu praktika kohaselt on ka ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel seotud varem

samas asjas antud õigusliku seisukohaga, v.a erandlikel asjaoludel, eelkõige Riigikohtu

teistsuguse seisukoha võtmise korral selle õigusküsimuse kohta, millega kaasneks suure

tõenäosusega asjas varasema õigusliku seisukoha juurde jäämisel lahendi tühistamine

Riigikohtus (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohtule ei ole teada, et

Riigikohus oleks asunud ülaltoodust erinevale seisukohale. Riigikohtu praktika kohaselt on

lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine oluliselt

piiratud ning üldjuhul ei saa seda nõuda. Tavapärase käibetehingu rikkumise korral on

mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise

huvi järgimisele. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kahjustatud isik

tõendama VÕS § 134 lg 1 alusel nii seda, et lepingulise kohustuse eesmärk oli kaitsta teda

mittevaralise kahju tekkimise eest, kui ka seda, et lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise

asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada

mittevaralist kahju (RKÜKo 15.12.2015, 3-2-1-71-14, p 131). Lisaks on Riigikohus varem

leidnud, et üürilepingust tuleneva üürileandja kohustuse eesmärgiks ei olnud kaitsta üürnikku

mittevaralise kahju eest (RKTKo 25.02.2010, 3-2-1-159-09, p 11). Kuigi Riigikohus ei

täpsustanud põhjendavas osas, millist üürileandja kohustust silmas peeti, saab otsuse

kirjeldavast osast järeldada, et üürileandja ei taganud selles asjas eluruumi varustamist vee ja

elektriga, rikkudes VÕS § 276 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada eluruumi hoidmine

lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis lepingu kehtivuse ajal. Seega puudutavad nii

Riigikohtu viidatud otsus kui ka siinne vaidlus üürileandjale VÕS § 276 lg-st 1 tulenevat

kohustust ning ringkonnakohtul ei ole asja teist korda läbi vaadates alust muuta

ringkonnakohtu varasemat seisukohta.

9.4. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti hageja mittevaralise kahju hüvitamise

nõude ka VÕS § 1043 alusel rahuldamata, kuid ka selles osas muudab ringkonnakohus otsuse

põhjendusi.

9.4.1. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Seejuures on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi

õigusvastane mh juhul, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega, aga VÕS §

2-22-7407

1045 lg 1 p 7 järgi ka juhul, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega.

Deliktilise vastutuse esmaseks eelduseks on objektiivse teokoosseisu tuvastamine, st väidetav

kahjutekitaja peab olema toime pannud õigusvastase teo (tegevuse või tegevusetuse).

Seejuures on eelduslikult õigusvastane selline tegu, millega kahjustatakse mõnda

deliktiõigusega kaitstud õigushüve (sh teise isiku tervist VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses),

sest igaüks peab arvestama teise isiku (absoluutsete) õigushüvedega ning hoiduma neid

kahjustamast. Kui tegu seisneb tegevusetuses (tegutsemine oleks kahju ära hoidnud), ei saa

ainuüksi õigushüve kahjustamisest järeldada teo õigusvastasust. Sellisel juhul peab väidetav

kahju tekitaja olema rikkunud mingit õigusnormi, mis kohustas teda tegutsema kahju

ärahoidmise huvides VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, või hea usu põhimõttest tulenevat

käibekohustust s.o kohustust võtta tarvitusele kohaseid, st käibes tavapäraseid ja mõistlikke

abinõusid enda poolt käibetegevusega teise isiku kaitstud õigushüvele (sh tervisele) loodud

ohu kohaseks maandamiseks, et oht ei realiseeruks. Seejuures tuleb aga arvestada, et

seadusest tuleneva kohustuse rikkumist ei saa VÕS § 1045 lg 3 järgi pidada õigusvastaseks,

kui kaitsenormi eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest (vt TsMS IV komm

(2020), § 1043, p 3.1–3.3, § 1045, p 3.1.2.cc ja 3.8

).

9.4.2. Siinses asjas tugines hageja kostja tegevusetusele, täpsemalt sellele, et hoolimata hageja

palvetest ei lahendanud kostja aastaid hageja kasutusse antud korteris esinenud tuuletõmbuse

ja madala toatemperatuuri probleemi, rikkudes sellega VÕS § 276 lg-s 1 sisalduvat

üürileandja kohustust tagada, et eluruum oleks lepingujärgseks kasutamiseks sobivas

seisundis.

Kuigi hageja tugines seadusest tuleneva kohustuse rikkumisele, ei saa VÕS § 276 lg-s 1

sisalduva üürileandja kohustuse rikkumist pidada mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis

VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 koosmõjus õigusvastaseks, sest vastavalt ülal viidatud Riigikohtu

praktikale ei ole selle sätte eesmärgiks kaitsta üürnikku mittevaralise kahju tekkimise eest.

Seega ei ole hagejal VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 alusel õigust nõuda kostjalt

mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 276 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega

põhjustatud tervisekahjustuse tekitamise eest.

Kostjale ei saa ette heita ka tegevusetusega hea usu põhimõttest tuleneva käibekohustuse

rikkumist. Iseenesest peab isik, kes annab talle kuuluva eluruumi teise isiku kasutusse,

hoiduma seda tehes teise isiku tervise kahjustamisest ning kui eluruumi kasutamisega seondub

oht kasutaja tervisele, peab eluruumi omanik võtma tarvitusele käibes kohased mõistlikud

abinõud, et oht kasutaja tervisele ei realiseeruks. Siinsel juhul kurtis hageja asjas tuvastatud

vaidlustamata asjaolude kohaselt 2014–2021 korduvalt korteris esineva tõmbetuule ja madala

toatemperatuuri üle, kuid hageja ei ole tõendanud, et korteris esines elamiseks sobimatu ja

eluruumi normidele mittevastav temperatuur ja/või tuuletõmbus, mis ohustas korterit kasutava

inimese tervist. Ainuüksi hageja ja korteri nr 6 esitatud pöördumistest nähtuv hageja väide,

seda ei kinnita. Ka sellest, et kostja ja/või majahaldur reageeris alati hageja pöördumistele, ei

saa järeldada, et korteris esinesid tervist kahjustavad tingimused. Korteri ülevaatamise kohta

koostatud akt jms dokumendid kinnitavad, et korteris ei tuvastanud ülemäärast õhu liikumist

ega normist madalamat temperatuuri, mis ohustanuks hageja tervist. Seega ei ole hageja

tõendanud, et tema kasutusse antud eluruum oli tervisele ohtlik ning sellises olukorras ei saa

kostjale ette heita vastava ohu tõrjumata jätmist.

2-22-7407

9.4.3. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja pani tegevusetusega toime õigusvastase teo, ei

tule kohtul kontrollida ülejäänud deliktilise vastutuse eeldusi, sh seda, kas tuuletõmbus ja

madal toatemperatuur põhjustasid hagejale tervisekahjustuse. Seda arvestades ei ole tähtsust

apellatsioonkaebuse väitel, mis puudutab vastavate asjaolude tuvastamiseks esitatud

ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmist. Kuna väidetav rikkumine ei saa mõjutada

kohtulahendi tulemust, ei võta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustes selle

apellatsioonkaebuse väite kohta seisukohta.

10. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata.

11. Hageja esitas 09.07.2024 menetlusdokumendiga ringkonnakohtule uusi tõendeid.

Ringkonnakohus võtab vastu hageja esitatud Eesti Posti tõendi, kuid jätab ülejäänud tõendid

(Foto majast, Tallinna Linnavolikogu aseesimehe vastus, Õiguskantsleri 17.01.2020 vastus ja

28.10.2022 väljastusteade) vastu võtmata, sest need on esitatud hilinenult ja/või neil ei ole

asjas tähtsust, kuna need ei kinnita vaidlusaluseid asjaolusid.

12. Hageja palus maakohtu toimikusse lisada sealt puuduvad hageja esitatud

menetlusdokumendid. Ringkonnakohus jätab dokumendid toimikusse lisamata, sest maakohus

ei ole eksinud TsMS §-s 56 sisalduvate toimiku pidamise reeglite vastu.

Eesti Posti tõend kinnitab, et hageja saatis Harju Maakohtule 25.07.2022 tähitud kirja.

Kohtute infosüsteemis on 25.07.2022 postitatud hageja menetlusdokument registreeritud

26.07.2022. Kuigi kohtute infosüsteemis registreeritud ja hageja lisatud menetlusdokumendid

erinevad, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et maakohus jättis hageja saadetud teise kirja

registreerimata, sest Eesti Posti tõendist ei nähtu, et hageja oleks saatnud Harju Maakohtule

sel päeval kaks tähitud kirja. Seetõttu ei lisa ringkonnakohus hageja 09.07.2024 edastatud

25.07.2022 menetlusdokumenti toimikusse.

Eesti Posti tõend kinnitab, et hageja saatis Harju Maakohtule 16.12.2022 tähitud kirja.

Kohtute infosüsteemis on 16.12.2022 postitatud hageja menetlusdokument registreeritud

19.12.2022. Seetõttu ei ole vaja seda toimikusse lisada.

Eesti Posti tõendist ei nähtu, et hageja oleks saatnud Harju Maakohtule 09.09.2022 ja

19.09.2022 tähitud kirja. Seetõttu ei lisa ringkonnakohus vastava kuupäeva taotlusi

toimikusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuigi üldjuhul määrab ringkonnakohus menetluskulude

jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse, ei ole siinses asjas kostjal

apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)