2-24-2672/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2672

Kohtuasi

Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) hagi Q.D

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hooneühistu

Kadakas

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel)

(registrikood 80071043), lepinguline esindaja Maie Talts

Kostja (vastustaja) Q.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2024 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-2672

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) (hageja, võlgnik) esitas 16.02.2024 Harju

Maakohtule Q.D (kostja, sissenõudja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr

034/2023/4789 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Hagiavalduse kohaselt on täitemenetluses nr 034/2023/4789 täitmisel Tallinna

Ringkonnakohtu 17.08.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-8676. Ringkonnakohus jättis selle

määrusega muutmata Harju Maakohtu 07.11.2022 määruse osas, millega maakohus rahuldas

kostja hagi hageja vastu ja kohustas hagejat võimaldama kostjal tutvuda määruses nimetatud

dokumentidega, ning muutis määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Täitemenetlus on

lubamatu, sest pooled sõlmisid kohtumenetluse ajal 29.11.2022 notariaalselt tõestatud

kompromissikokkuleppe (leping), mille p 1.6.4 kohaselt loobus kostja igasugustest nõuetest

(sh kohtunõuetest) hageja vastu, kohustus tasuma hagejale kohtu poolt väljamõistetud

summad (sh menetluskulud) ning võimaldama hagejale likvideerimismenetluse lõpuni viia.

Hageja täitis lepingust talle tulenevad kohustused, sh andis kostjale korteriomandi üle, kuid

kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja ei loobunud tsiviilasjas nr 2-22-12648 esitatud

nõuetest ja esitas tsiviilasjas nr 2-22-8676 kohtutäiturile täitmisavalduse.

Hagejal on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel õigus nõuda sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist. Kuigi TMS § 221 lg 2 järgi on vastuväited täitedokumendile lubatud

üksnes siis, kui need on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, jättis ringkonnakohus

tsiviilasjas nr 2-22-8676 lepingu uue tõendina vastu võtmata, mistõttu saab hageja sellele

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes tugineda. TMS § 221 lg-s 2 sisalduva piirangu

kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Lisaks ei ole kohtulahendit objektiivselt võimalik täita. Täitedokumendis nimetatud

dokumentide säilitustähtaeg möödunud ja dokumendid on hävitatud. Sellest hoolimata on

kohtutäitur määranud hagejale sunniraha. Sunniraha määramine ei ole sellises olukorras hea

usu põhimõttega kooskõlas.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt esitas hageja 29.11.2022 lepingust tuleneva vastuväite juba

tsiviilasja nr 2-22-8676 menetluses. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist oli kostja

ühepoolse avaldusega, mitte kompromissikokkuleppega. See ei toonud kaasa haginõuetest

loobumist. Kostja ei ole haginõuetest loobunud ega kavatse seda teha, sest hageja sundis

õigusvastaselt kostjat nõustuma lepingusse pandud kinnitusega, mistõttu on kinnitus tühine.

Sundtäitmine ei ole võimatu. Kõik nõutud dokumendid olid koostatud 2016 ning

raamatupidamise seaduse (RPS) § 12 lg-s 1 sätestatud seitsmeaastane dokumentide säilitamise

2-24-2672

tähtaeg ei olnud täitmisavalduse esitamise ajaks möödunud. Samuti ei ole hageja esitanud

kohtutäiturile ega kohtule dokumentide hävitamisakti. Tõenäoliselt ei ole hageja tegelikult

dokumente hävitanud, kui hoiab jätkuvalt, sihilikult, tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvale

täitedokumendi täitmisest.

Hagi eesmärgiks on täitemenetluse venitamine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 28.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 563,03 eurot ja alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

Tallinna Ringkonnakohus kohustas 17.08.2023 määruse tervikresolutsiooniga

(korrates Harju Maakohtu 07.11.2022 määrust, mis jõustus 22.11.2022) hagejat

võimaldama kostjal 7 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tutvuda

järgmiste dokumentidega:

o

30.06.2016 maksekorraldus nr 72 ja selle korralduse aluseks olev 10.06.2016

avaldus;

o

30.06.2016 maksekorraldus nr 73 ja selle korralduse aluseks olev 10.06.2016

avaldus;

o

30.06.2016 maksekorraldus nr 74 ja selle korralduse aluseks olev avaldus

(kuupäev teadmata);

o

14.12.2016 maksekorraldus nr 80 ja selle korralduse aluseks olev avaldus

(kuupäev teadmata);

o

hageja pangakonto väljavõte ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2021.

-

pooled sõlmisid 29.11.2022 notariaalselt tõestatud kokkuleppe;

-

ringkonnakohtu määrus jõustus 06.11.2023;

-

kostja esitas 20.11.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse tsiviilasjas nr 2-22-8676

Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023 määruse täitmiseks.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostjal õigus nõuda määruse sundtäitmist.

Hageja ei vaidlustanud Harju Maakohtu 07.11.2022 määrust ega Tallinna Ringkonnakohtu

17.08.2023 määrust, seega on vaidlus selles asjas lõppenud. Kuna pooled sõlmisid 29.11.2022

kokkuleppe enne ringkonnakohtu määruse jõustumist, ei ole hageja vastav vastuväide lubatav.

Tegemist oli korteriomandi võõrandamise lepinguga. Lepingu p-s 1.6.4 sisalduv kokkulepe on

sedavõrd üldine, et see ei võimalda tuvastada, millistest nõuetest kostja (lepingus omandaja)

loobus. Kohtulahendist tulenevast dokumentide tutvumise kohustustest vabanemiseks tulnuks

see sõnaselgelt lepingusse märkida. Hagejal olnuks võimalus taotleda tsiviilasjas nr 2-22-8676

kokkuleppe kinnitamist.

Lepingusse p 1.6.4 lisamist puudutavat poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada. Poolte

selgitused on vastuolulised. Hageja väitel loobus kostja tsiviilasjas 2-22-8676 esitatud

kõikidest nõuetest, kuid kostja väitel oli see kostja ühepoolne kinnitus selleks, et puudutatud

isik ei müüks likvideerimismenetluse käigus avaldajale kuuluvat garaaži, ning kinnitus lisati

hageja nõudel. Kuna kostja ei ole teinud lepingu p 1.6.4 alusel kohtumenetluses avaldusi ja

2-24-2672

soovis täitemenetlust alustades jätkuvalt tutvuda dokumentidega, ei saa seda lepingupunkti

tõlgendada selliselt, et kostja loobus tsiviilasjas nr 2-22-8676 tehtud kohtumääruse alusel

dokumentide väljanõudmisest.

Kuna kõik dokumendid olid koostatud 2016, tuli hagejal RPS § 12 lg 1 kohaselt säilitada neid

seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, s.o kuni 31.12.2023. Seega ei olnud

täitmisavalduse esitamise ajaks (20.11.2023) see tähtaeg veel möödunud. Juhul, kui hageja

hävitas nõutud dokumendid rikkus ta dokumentide säilimiskohustust ja/või kohtulahendi

täitmise kohustust. Ka juhul, kui dokumendid on hävitatud, saab andmed pangalt välja nõuda.

3.3. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on

563,03 eurot. Menetluskulude hüvitiselt tuleb alates kohtulahendi jõustumisest tasuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus nõuetekohaselt tuvastamata poolte

tahte 29.11.2022 lepingu p 1.6.4 osas ning täitmata eelmenetluse ülesanded, sh

selgitamiskohustuse, ja asus vääralt seisukohale, et lepingu p 1.6.4 oli sedavõrd üldine, et

poolte tahet ei saa tuvastada.

Igasugustest nõuetest loobumine tähendab igat liiki või laadi nõuetest loobumist.

Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad olid maakohtule ebaselged, pidi kohus pooli

küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt pooltele selgitama, missuguseid asjaolusid nad

peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Teises

pooltevahelises vaidluses (tsiviilasi nr 2-22-12648) kuulas kohus kostja vande all üle,

selgitamaks välja, mida pooled notariaalses kokkuleppes kompromissi sõlmimisel kõigist

kohtuvaidlustest ja nõuetest loobumisel täpselt silmas pidasid, ning asus seisukohale, et

pooled sõlmisid kompromissi, mille üheks tingimuseks oli kõigist kohtuvaidlustest ja nõuetest

loobumine.

Kostja ei ole 29.11.2022 lepingut vaidlustanud.

4.2. Hageja ei rikkunud dokumentide säilitamiskohustust. Säilitamise tähtaeg sai läbi ja

seetõttu hävitas hageja dokumendid.

4.3. Kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise ajal (20.11.2023) ei olnud kostja enam

hooneühistu liige ning tal ei olnud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg 2 kohaselt õigust

ühistu dokumentidega tutvuda.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Hagejal ei ole õigust tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes 29.11.2022

lepingule.

2-24-2672

Hageja tõlgendab ekslikult korteriomandi (garaaži) müügilepingu p 1.6.4 ning leiab vääralt, et

kostja on seda rikkunud. Kuna hageja sundis kostjat lepingusse seda punkti lisama, loeb kostja

seda punkti algusest peale tühiseks ning teavitas sellest tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 98 lg-s 1 sätestatud korras ka kohut ja hagejat. Hagejal oli hooneühistuseaduse

(HÜS) § 18 lg 1 järgi hooneühistu lõpetamisel kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel

kohustus anda garaaž kostja omandisse ning igasuguste tingimuste seadmine oli õigusvastane.

Sellel, kas dokumentidega tutvumist sooviv isik on ühistu liige, on tähtsust üksnes kohtule

avalduse esitamisel, mitte kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel.

Sundtäitmist ei saa tunnistada lubamatuks põhjusel, et hageja tõendamata väite kohaselt on ta

dokumendid hävitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel

osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises

ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud suures osas välja selgitamata ning

otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust

ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 3.1), kuivõrd puuduvad kahtlused

nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

8. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole lubatav tugineda

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet esitades poolte 29.11.2022 sõlmitud lepingule,

millega kostja väidetavalt loobus sundtäidetavast nõudest.

8.1. Kuigi TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul lubatud võlgnikul esitada

täitedokumendist tulenevale nõudele vastuväiteid üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad,

on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, ei välista see siinses asjas hagi rahuldamist.

8.2. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt saab võlgnik esitada sundtäidetavuse kohta

vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus jõustunud

kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses. Kui aga sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei

olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel)

menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud

võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS §

221 lg 1 järgne hagi. Lisaks võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete

esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui sissenõudja on hea

usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ning vastuoluliselt käitudes mõjutanud

võlgnikku käituma varasemas kohtumenetluses selliselt, et viimane jätab oma olulised

menetluslikud õigused kasutamata (vt nt RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401/29, p 14).

2-24-2672

8.3. Siinses asjas palus hageja tunnistada lubamatuks tsiviilasjas 2-22-8676 Tallinna

Ringkonnakohtu 17.08.2023 määruse täitmiseks alustatud sundtäitmise. Arvestades seda, et

hageja ei vaidlustanud samas asjas tehtud Harju Maakohtu 07.11.2022 määrust avalduse

rahuldamist puudutavas osas, jõustus maakohtu määrus selles osas 22.11.2022. Seega

sõlmisid pooled 29.11.2022 kokkuleppe pärast seda, kui oli jõustunud kohtulahend, mis

kohustas hagejat võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda, ning hagejal oli maakohtu

tuvastatud asjaoludel võimalik tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis asjaolule,

et pooled sõlmisid 29.11.2022 lepingu, millega kostja väidetavalt loobus sundtäidetavatest

nõuetest. Sellel, et ringkonnakohtu määrus jõustus alles 06.11.2023, ei ole tähtsust, sest

ringkonnakohus vaatas läbi üksnes kostja määruskaebust menetluskulude väära jaotuse peale.

9. Edasi märgib ringkonnakohus, et sundtäitmine võib olla lubamatu, kui võlasuhe on

lõppenud seoses kostja loobumisega täitedokumendist tulenevast nõudest.

9.1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1,

mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi

täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja

sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo

15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 9). Eeltoodut arvestades saab kohus tunnistada võlgniku vastu

alustatud sundtäitmise TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks mh juhul, täidetav nõue võlgniku

vastu on võlgniku väitel lõppenud, kuid täitemenetluse osalistel on selle üle vaidlus.

9.2. Võlasuhe lõpeb mh VÕS § 207 lg 1 järgi, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte

lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Seejuures on võlasuhte

lõpetamine nõudest loobumise tõttu VÕS § 207 järgi koosmõjus VÕS § 186 p-ga 4 võimalik

üksnes poolte kokkuleppel, s.o lepinguga. Seadus ei tunne võimalust lõpetada nõudest

loobumise tõttu võlasuhe ühepoolse tahteavaldusega.

9.3. Siinses asjas tõi hageja esile, et kostja loobus 29.11.2022 lepingu p-s 1.6.4 kõigist, sh

vaidlusaluses täitemenetluses täitmisele esitatud dokumentidega tutvumise nõuetest hageja

vastu. Lepingu p-s 1.6.4 kinnitas kostja (omandaja), et ta loobub käesolevaga igasugustest

nõuetest (sh kohtunõuetest) hageja (võõrandaja) ja/või tema likvideerijate vastu, tasub kõik

temalt kohtu poolt välja mõistetavad summad, sh menetluskulud, ning võimaldab hagejal

(võõrandajal) viia lõpuni likvideerimismenetluse. Arvestades viidatud lepingupunkti väga

üldist sõnastust, tuli maakohtul lepingu p 1.6.4 vastavalt VÕS §-s 29 sätestatud

tõlgendamisreeglitele tõlgendada, sh selgitada kohtumenetluses välja, miks pooled lisasid

vastava lepingupunkti korteriomandi omandamise lepingusse ning kas poolte ühiseks tahteks

oli leppida kokku vaidlusalusest täitedokumendist tulenevast dokumentidega tutvumise

nõudest loobumise tõttu vastava võlasuhte lõpetamises või kas sellise tahte kindlakstegemise

võimatuse korral pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma

kokkulepet sellisena. Seda ei ole maakohus nõuetekohaselt teinud, mistõttu on vaidluse

lahendamiseks olulised asjaolud jäänud välja selgitamata.

9.4. Juhul, kui pooled leppisid 29.11.2022 lepingu p-s 1.6.4 kokku mh vaidlusalusest

täitedokumendist tuleneva dokumentidega tutvumise nõudest loobumise tõttu vastava

võlasuhte lõpetamises, saab sellise nõude sundtäitmist pidada TMS § 221 lg 1 tähenduses

lubamatuks. Lisaks tuleb aga maakohtul sellisel juhul arvestada kostja vastuväidet selle kohta,

et hageja sundis kostjat õigusvastaselt vastava lepingupunktiga nõustuma, mistõttu pidas

kostja lepingupunkti tühiseks ning märkis, et andis sellest TsÜS § 98 lg-s 1 ettenähtud korras

2-24-2672

teada ka hagejale. Arvestades kostja esile toodut, ei ole välistatud, et kostja võib olla

võlasuhte lõpetamise lepingu TsÜS § 90 lg 1 tähenduses tühistanud, kui selleks esines

seaduses sätestatud alus (nt ähvardus TsÜS § 96 tähenduses) ning kui kostja on teinud selle

kohta TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaja jooksul hagejale tühistamisavalduse TsÜS § 98 lg 1

tähenduses. Ka kostja vastuväite aluseks olevaid asjaolusid ei ole maakohtu nõuetekohaselt

välja selgitanud. Juhul, kui pooltel oli vastava võlasuhte lõpetamise kokkulepe, kuid kostja on

selle kokkuleppe tühistanud, ei ole kohtul alust tunnistada sundtäitmist 29.11.2022 lepingu

alusel lubamatuks.

10. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et sundtäitmine on lubamatu, kuna hageja on

dokumendid hävitanud, ei ole põhjendatud, ega anna ringkonnakohtule alust tunnistada ise sel

põhjusel sundtäitmist lubamatuks. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega.

11. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide selle kohta, et kostja ei olnud

täitmisavalduse esitamise ajal enam hooneühistu (hageja) liige, on esitatud hilinenult.

Ringkonnakohus märgib siiski, et asjaolu, et kostja liikmesus on pärast sundtäidetava

kohtumääruse tegemist lõppenud, ei anna alust tunnistada dokumentidega tutvumise nõude

täitmiseks alustatud sundtäitmist lubamatuks. Riigikohus on leidnud, et sundtäitmine ei ole

lubamatu, kui osanik on pärast kohtulahendi tegemist osanike hulgast välja arvatud ning

kohtulahendist ei tulene endisele osanikule tulevikku suunatud nõudeid (vt RKTKo

06.11.2013, 3-2-1-114-13, p-d 12–13). Ka õiguskirjanduses on leitud, et osaniku teabeõigust

saab maksma panna isik, kes on teabenõude esitamise ajal osanik ning kui osanikule on juba

kohtulahendiga antud õigus teavet saada, siis ainuüksi tema liikmesussuhte lõppemine ei

välista talle varasema kohtulahendiga antud õigust saada osaühingult infot osaühingu

tegevuse kohta – osanikul on õigus saada teavet selle aja kohta, mil ta oli osanik. Sama

põhimõte kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka hooneühistu liikme puhul – hooneühistu

liikmel on õigus jõustunud kohtulahendi alusel saada ka pärast tema liikmesuse lõppemist

hooneühistult teavet aja kohta, mil ta oli liige.

12. Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab

maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul poolte 29.11.2022 lepingu p 1.6.4 sisu

vastavalt VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitele välja selgitada ning juhul, kui pooled

leppisid selles kokku võlasuhte lõpetamises, tuvastada, kas selline kokkulepe kehtib või on

TsÜS § 90 lg 1 tähenduses tühistatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)