2-25-11537/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11537

Tsiviilasi

Themis Õigusbüroo OÜ avaldus Z.X pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja: Themis Õigusbüroo OÜ

(registrikood 12803543, asukoht Narva mnt 5,10117 Tallinn)

Võlgnik: Z.X (isikukood XXX, elukoht XXX-i)

Pankrotihaldur: S.W (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ avaldus Z.X pankroti väljakuulutamiseks

2. Kuulutada välja Z.X (isikukood XXX) pankrot 05.12.2025 kell 10.00.

3. Nimetada Z.X pankrotihalduriks S.W .

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.01.2026 algusega kell 10.00.

Üldkoosolek viiakse läbi virtuaalselt videokõne teel. Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi

pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule hiljemalt

pankrotimenetluse lõppemisel või 04.12.2026 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem).

11. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud

reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

otsustatakse kolme aasta möödumisel.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

13. Menetluskulud jätta Z.X kanda.

14. Mõista Z.X-ilt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks väljamenetluskulud summas 757,50 eurot.

15. Määrata usaldusisik S.W tasuks 1 116 eurot ning mõista see välja Z.X-ilt Õigusbüroo

Edikte OÜ kasuks.

16. Usaldusisiku S.W tasu 1116 eurot maksta välja võlausaldaja poolt 29.09.2025 kohtu

deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda

see Õigusbüroo Edikte OÜ (registrikood xxx) arveldusarvele number xxx AS SEB Pank.

17. Käesolev määrus edastada võlgnikule, avaldajale ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse.

Asjaolud

Võlausaldaja esitas 17.07.2025 kohtule avalduse Z.X pankroti väljakuulutamiseks.

06.08.2025 kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja avalduse menetlusse ning määras võlgnikule

tähtaja vastamiseks.

27.08.2025 kohtumäärusega määras kohus võlgnikule usaldusisiku S.W .

Usaldusisik esitas 24.09.2025 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga.

Aruande kohaselt on Z.X esialgsed kohustused võlausaldajate ees vähemalt 12690,62 eurot, kohustuste

katteks likviidne vara puudub. Võlgniku pangakontodel vaadeldud perioodil üle 3000.-euro ulatuses

väljamakseid tehtud ei ole , võlgniku 2022.aasta tuludeklaratsiooni väljatrükist selgub et tulu puudus,

2023. ja 2024. aasta tuludeklaratsioonid on esitamata. Haldur hindab võlgniku makseraskusi püsivateks

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnik pole haldurit teavitanud et palub algatada võlgadest vabastamise menetlust. Võlgnik on varatu

ja antud asjas võivad esineda alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega PankS § 29. Pankroti

väljakuulutamise korral peavad võlausaldajad otsustama täiendavalt menetluskulude kandmise, et

menetlust jätkata. Haldur tegi ettepaneku nõuda pankrotiesitajalt kohtu deposiiti 1116 eurot.

Kohus tegi 29.09.2025 kohtumääruse, millega kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise

halduri kulutuste katteks 1116 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi 29.09.2025.

Võlgnik ei ole menetluses seisukohti esitanud ega avaldusele vastu vaielnud. Menetlusse võtmise

määrus ja pankrotiavaldus on võlgnikule kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel

06.08.2025. Usaldusisiku määramise määrus on kätte toimetatud samal viisil 25.09.2025.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et avaldaja taotlus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas

kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti 1 116 eurot, mis katab menetluses vähemalt esialgsed

toimingud.

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei saa siiski otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist

võlgniku tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3). Võlgnik peab selleks andma oma nõusoleku, mida Z.X ei ole

teinud.

Seetõttu kohus ei algata Z.X kohustustest vabastamise menetlust.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik S.W andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

seetõttu pankrotihalduriks S.W . Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja

kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

Menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda.

Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 420 eurot ja avalduse p-s 4.2 esile toodud lepingulise esindaja kulu

337,50 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu on 135 eurot/h ning avalduse koostamisele kulus 2,5h.

Kohus peab seda kulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Täiendavaid menetluskulude nimekirju avaldaja

esitanud ei ole.

Avalda poolt 29.09.2025 tasutud deposiit hüvitatakse pankrotimenetluse kuluna PankrS § 11 lg 2 alusel

pankrotivarast. Tegemist ei ole menetluskuluga TsMS mõttes.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh (menetlusdokumentidega tutvumine,

päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara-ja võlanimekirja koostamine ja esitamine.),

arvestuses sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja

palub määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216 eurot, kokku

1116 eurot . Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see

vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele Themis Õigusbüroo OÜ poolt 29.09.2025 sellel eesmärgil kohtu

deposiiti tasutud raha arvelt. Tasu tuleb välja maksta Õigusbüroo Edikte OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik