3-25-4474/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

5. detsembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4474

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus valduse (eluruum ja pani-

paik) läbivaatuse loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Peeter

Järve

Puudutatud isik X. X.

Menetlustoiming

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotluse lahendamisel arvestamata vormikaamera salvestised (digitoimiku

lehed (dtl) 45–50), fotod leitud esemetest (dtl 15–38) ja valduse läbivaatuse protokoll

(dtl 39).

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda tagantjärele luba X. X.i

eluruumi ja panipaiga läbivaatuseks aadressil Sääse 13-12, Tallinn.

3. Asendada avaldatavas määruses X. X.i, A. A. ja B. B.i nimed ning aadress Xxx

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204

lg 1). Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 2. detsembril 2025 Tallinna halduskohtule taotluse

korrakaitseseaduse (KorS) § 51 lg 2 alusel tagantjärele loa saamiseks aadressil Sääse 13-12,

Tallinn toimunud eluruumi ja panipaiga läbivaatuseks. Amet põhjendas taotlust järgmiselt.

1.1.

30. novembril 2025 kell 19.23 sai politsei väljakutse aadressile Xxx seoses sellega, et

korteris toimub mehe ja naise vahel peretüli ja et mehel võivad olla kodus relvad.

Kontrollimisel selgus, et lähisuhtevägivald on aset leidnud. Teataja A. A. rääkis sündmusele

reageerinud patrullile, et tema elukaalane X. X. oli paar päeva tagasi näidanud talle tulirelva

ja kahte padrunit. Üks padrun pidi väidetavat olema A.le ja teine X.le. Relvaluba X. X.il pole.

Isiku tausta kontrollimisel selgus, et X. X. on lõpetanud kõrgema sõjakooli ohvitseri eriala

ning on nooremleitnant. Samuti on ta olnud Kaitseliidus ja abipolitseinike ridades Tartumaal.

1.2.

PPA kontrollis sõjaväepolitsei käest, kas X.l võib olla kodus Kaitseliidu väljastatud

relvi. Sõjaväepolitsei sõnul ei ole X.le relva väljastatud. Varem on politsei andmebaasis

registreeritud info, mille põhjal oli alust arvata, et puudutatud isiku valduses võib olla siiski

tulirelvi. Sellise info andis endine elukaaslane B. B. 3. novembril 2025 ning 7. juunil 2025

laekus info majanaabrilt, et X. X. hoiab enda juures või autos relva. Politseil oli alust arvata,

et puudutatud isik tunneb relvi ja relvade kasutamine ei ole talle võõras.

1.3.

Tegu oli sündmusega, millesse oli seotud relv. Ohus oli nii A. A. kui ka X. X.i elu. Oli

suur tõenäosus, et korrarikkumine võib kohe alata, seetõttu otsustas politsei kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks valduse läbi vaadata X. X.i eluruumis Sääse 13-12,

Tallinn. Vahetu kõrgendatud ohu tõttu polnud võimalik toiminguks küsida halduskohtult luba,

seetõttu tehti valduse läbivaatus KorS § 51 lg 2 alusel ilma halduskohtu loata.

1.4.

Enne läbivaatust eitas puudutatud isik relvade või laskemoona olemasolu oma kodus.

Läbivaatuse käigus leiti kontoritoast sahtlist mitme erineva kaliibriga moona erinevates

kogustes (9 mm; 5,56 mm; 7,62 mm ja 12,7 mm). Mõni moon oli ka trasseeriv. Puudutatud

isiku seljakotist leiti õhkrelv ja sahtlist suitsugranaat, mida väljastatakse ainult Kaitseväest.

Politsei sai võtmega ligi kontoritoas asuvale seifile, kus oli üks 23 mm mürsk (õhutõrje

süsteemide oma). Valduse läbivaatus lõpetati ja alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku

§ 4182 lg 1 tunnustel (sõjarelva moona omamine).

1.5.

PPA vaatas läbi ka puudutatud isiku valduses olev panipaiga, millest läbivaatuse

käigus keelatud esemeid ei leitud. Panipaiga puhul on tegu eluruumist eraldiseisva

korteriomandiga, mis on Xxx asuva korterivaldajate ainukasutuses. Politsei vaatas läbi ka X.

X.i valduses oleva sõiduauto Škoda registreerimismärgiga Xxxxxx, mille jaoks pole

halduskohtu luba vaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks

volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsusta-

miseks vajalike tõendite ja seletustega. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi

ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS

§ 264 lg 4).

3. KorS § 51 lg 1 p 2 kohaselt võib politsei valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva

piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sh vaadata läbi seal asuva

asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS § 51 lg 2 järgi on isiku valduses oleva eluruumi

läbivaatus lubatud ainult halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik

taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi

vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema

tagantjärele. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise

HKMS-s haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. Kui kohus keeldub loa

andmisest, on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse.

4. Ka tagantjärgi luba andes hindab kohus PPA tegevust ex ante. See tähendab, et selgitada

tuleb seda, kas hetkel, mil PPA otsustas valduse läbi vaadata, oli tal piisavalt alust sedastada

vahetu kõrgendatud ohu esinemist ning kas vastavalt sellele oli vajadus valdus läbi vaadata.

Hiljem selgunud asjaolud ja kogutud tõendid ei oma seega hinnangu andmisel tähtsust.

Seetõttu jätab kohus arvestamata PPA edastatud vormikaamera salvestised (digitoimiku lehed

(dtl) 45–50), fotod leitud laskemoonast ja relvast (dtl 15–38) ning valduse läbivaatuse

protokolli (dtl 39) (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).

2(3)

5. PPA viitab taotluses oma andmebaasides olevale infole, mille ta sai 3. novembril 2025 X.

X.i endiselt elukaaslaselt B. B.ilt ja 7. juunil 2025 tema naabrilt. PPA pole aga lisanud sellist

infot kajastavaid tõendeid. Ka ei nähtu taotlusele lisatud patrullpolitseinike ettekannetest (dtl-

d 6 ja 9), et politseinikud, kes otsustasid valduse läbivaatuse teha, oleks sellisele infole

tuginenud. Pole arusaadav, kas politsei selgitas kõnealuse info välja enne otsust valduse

läbivaatus teha või pärast seda. Seega ei saa kohus PPA-le loa andmist otsustades seda infot

arvesse võtta.

6. Patrullpolitseinike ettekannetest nähtuvalt reageeris politsei lähisuhtevägivallaga seotud

väljakutsele 30. novembril 2025 kell 19.23. Väljakutse on ettekandes kajastatud järgnevalt:

„Kodus tüli, elukaaslane tahab teatajat välja visata, mees tegi haiget, helistaja nutuse-

väriseva häälega, naabrid tulid teatajale appi – seisavad ukse peal kuni pol.patrull saabub,

teataja sõnul mees ei ole alko.joobes kuid võib olla tarvitanud mingeid aineid, väikseid lapsi

ei ole, fl, mehel relvad kodus, ei ole relvaga ähvardanud ega kasutanud.“

7. Kui patrull kohale jõudis, rääkis S. Saad politseinikele, et X. X. oli varem näidanud talle

tulirelva ja kaht padrunit, öeldes, et need on tema ja naise jaoks. Naine rääkis, et mehel on

kodus tulirelvad, kuid relvaluba pole. Naise sõnul käib mees kodus vahel ringi, kandes kaasas

relvataolist eset. X. X. rääkis omakorda politseile, et töötas varem Kaitseväes. Tal on kõrgem

sõjaväeline haridus ja ta on nooremleitnant. Ta on olnud Kaitseliidu Jõgeva malevas

instruktor ja on siiani abipolitseinik Lõuna prefektuuris. Mees väitis, et tal kodus relvi pole.

8. Kohtu hinnangul oli PPA-l ettekannetes kirjeldatud olukorras alus eluruum ja panipaik

viivitamatult läbi vaadata. PPA pidi tegutsema talle laekunud info alusel, tehes

prognoosotsuse. PPA-l oli alust sedastada kõrgendatud ohu esinemist (vt KorS § 5 lg 4). Ohus

oli A. A. ja X. X.i elu ja tervis. Kuigi X. X. seda eitas, oli PPA-l tema elukaaslase A. A.

ütluste põhjal põhjendatud alus arvata, et korteris või panipaigas võib siiski olla tulirelvi. Oht

oli vahetu, PPA reageeris A. A. abipalvele (KorS § 5 lg 5). PPA tegutses tal olemasoleva info

valguses põhjendatult viivitamata. Kõrgendatud ohu tõhusaks tõrjumiseks polnud PPA-l

võimalik halduskohtult eelnevalt luba taotleda.

9. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab tagantjärele loa X. X.i

valduses oleva Tallinnas Xxx asuva eluruumi ja panipaiga läbivaatuseks.

10. Avaldatavas määruses tuleb X. X.i, A. A. ja B. B.i nimed ning aadress Xxx asendada

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)