Legislator Case Law & Legislation
3-23-2717/12 AI generated

3-23-2717/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2717/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. esitas 30. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks 386,40 eurot. Kaebajal on

Legislator headnote

AI generated

3-23-2717/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 30. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks 386,40 eurot. Kaebajal on

Keywords

AI generated
transitional daily allowance holiday compensation duration of incapacity labour market measure provisional tax assessment restricted registered share
AI generated
3-22-1549/12
Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27.
3-14-51719/8
16. mai 2014 käskkirjaga nr 6-3/87 määras Tartu Vangla kinnipeetav Xe tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 19. maist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014. Kinnipeetava töötasuks määrati käskkirja punktiga 2 0,64 eurot tunnis. X esitas Tartu Vanglale käskkirja peale vaide, leides, et määratud töötasu ei ole kooskõlas vangistusseaduse (VangS) §-st 41 tuleneva inimväärikuse austamise põhimõttega. 10. juuli 2014 vaideotsusega nr 1-11/278-2 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata.
3-24-1136/12
Ingvar Parik (edaspidi ka kaebaja) esitas 11.03.2024 Tartu Vanglale kahjunõudena kinnipeetav töötab.
3-22-1433/3
Tallinna Halduskohtule saabus 04.07.2022 X kaebus seoses Tallinna Vangla 28.06.2022 vastusega nr 5-37/22/89-2.
3-12-1846/5
Kaebusest nähtuvalt kehtestas Tallinna Linnavalitsus ajaperioodil 01.09.2009 kuni 31.10.2010 01.10.2008 määrusega nr 66 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“), 29.07.2009 määrusega nr 61 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“) ja 30.09.2009 määrusega nr 75 („Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad) veeteenuse hinnad, mis kaebuse esitaja arvates rikuvad otseselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS, redaktsioon, mis kehtis kuni 31.10.2010) § 14 lg 4 diskrimineerimiskeeldu, kuna eelnimetatud määrustega kehtestatakse kaks erinevat veeteenuse hinnarežiimi, eristades kliente ainuüksi nende õigusliku liigi alusel. Kaebaja leiab, et eelnimetatud määrustest ei nähtu juriidiliste ja füüsiliste isikute eri hinnarežiimi kehtestamise seaduslikku alust ega objektiivset põhjendust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2717

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju 386,40 euro

hüvitamiseks (saamata jäänud töötasu)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

Kolmas isik / määruskaebuse esitaja – Riigi Kinnisvara

Aktsiaselts, esindajad vandeadvokaadid Rahel Behrsin

ja Tauno Tark

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmanda isiku määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 70 eurot Advokaadibüroo

TARK OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 235 lg 1, § 71 lg 6,

§ 21 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 30. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tartu

Vanglalt kaebaja kasuks välja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks 386,40 eurot. Kaebajal on

tekkinud varaline kahju, kuna kaebajal jäi osaliselt saamata töötasu töökuude september 2019

kuni aprill 2020 eest. Kaebuse kohaselt oli kaebaja Tartu Vangla kinnipeetav, kes lubati Tartu

Vangla 6. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-3/283 tööle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

(RKAS) Tartu osakonna territooriumile Turu 56 Tartu. RKAS tegi 7. septembril 2019 otsuse

kaebaja tööle vormistamiseks, selle kohaselt asus kaebaja tööle oskustöölise-kinnipeetavana

Tartu Vangla hooldustöödel palgamääraga 1,6 eurot tunnis. Kaebaja esitas hagi RKAS-lt

töötasu väljamõistmiseks maakohtule, kuid Tartu Maakohtu 13. aprilli 2023. a määruse ja

Tartu Ringkonnakohtu 21. augusti 2023. a määruse põhjal kohtuasjas 2-22-17689 ei ole

vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses.

2. Tartu Halduskohus võttis 4. juuni 2024. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras

vastustajaks Tartu Vangla. Halduskohus andis kaebajale tähtaja selgitamiseks, kuidas arvestab

ta kaebetähtaega ja miks on kaebus tema hinnangul esitatud tähtaegselt. Vajadusel on kaebajal

õigus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

3. Halduskohus ennistas 3. septembri 2025. a määrusega kaebetähtaja kahju hüvitamise

nõude esitamisel seoses septembri ja oktoobri 2019 töötasuga ja kaasas menetlusse kolmanda

isikuna Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi. Halduskohus määras otsuse ajaks 9. oktoober 2025.

Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

3.1. Kohus võttis kaebuse menetlusse varalise kahju hüvitamise nõudes. Hüvitamisnõue on

kaebuse asjaoludel kohane ja lubatav nõue.

3.2. Kaebaja esitas kaebuse tähtaegsuse kohta järgmised avaldused. Kaebaja ei saanud pikka

aega aru, et tema õigusi rikutakse. Pelgalt vabakasutuskontole laekunud summade põhjal oli

võimatu mõista, kuidas tööaega ja -tasu on arvestatud. Kaebaja usaldas vastustajat ja RKAS-i.

Niipea, kui kaebajal tekkisid oma õiguste rikkumise osas kahtlused, esitas ta Tartu

Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja seejärel esitas hagi Tartu Maakohtule. Kui

kohtu hinnangul on kaebaja ületanud kaebetähtaega, siis taotleb kaebaja selle ennistamist.

Kohtu hinnangul tuleb kaebetähtaega arvestada iga kuu töötasu puhul iseseisvalt lähtudes

sellest, millal kaebajale töötasu välja maksti (kaebaja vanglasisesele isikuarvele kanti).

Kaebaja vastutusalas oli töötasu saamisel hinnata, kas talle on töötasu arvestatud õigesti. See

tähendab, et kaebaja pidi kahju tekkimisest aru saama töötasu saamisel. Kaebajale pidi kohe

olema arusaadav ka see, et kahju tekitanud isikuks saab olla Tartu Vangla või RKAS.

3.3. Kaebaja esitas 23. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagi RKAS vastu nõudes mõista

tema kasuks välja saamata jäänud töötasu 386,40 eurot (kohtuasi 2-22-17689). Kohus leidis

selles kohtuasjas, et vaidluse lahendamine ei ole maakohtu pädevuses, asja läbi vaatamata

jätmise määrus jõustus 6. septembril 2023. Eeltoodu tähendab, et kaebus on perioodi

november 2019 kuni aprill 2020 töötasu osas tähtaegne.

3.4. Septembri 2019 töötasu kanti kaebaja kontole 4. oktoobril 2019 ja oktoobri 2019 töötasu

5. novembril 2019 (dtl 37-40). Nende perioodide osas on kaebaja ületanud nõude esitamise

tähtaega. Kohtu hinnangul kuulub kaebetähtaeg HKMS § 71 lg 1 alusel ennistamisele. Kohus

lähtub sellest, et kaebaja esitas kolme aasta jooksul septembri 2019 töötasu väljamaksmisest

ehk 3. augustil 2022 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Maakohus

andis kaebajale riigi õigusabi 5. septembri 2022. a määrusega (dtl 10-11), see on üle

kandunud kaebaja esindamiseks käesolevas kohtuasjas. Kohtupraktika põhjal on eeltoodu

piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

3.5. Kaebaja kui kinnipeetava töötamise korraldamine oli Tartu Vangla avalik-õiguslik

ülesanne. Kohtu hinnangul hõlmab see ülesanne tööaja kestuse määratlemist, järgimist ja

ületamise tagajärgi ning tehtud töö eest tasu maksmist. Kaebaja tööandjaks on RKAS ning

vastustajal puudub otsustusõigus RKAS majandustegevuse üle. Riigivastutuse seadus § 19 lg

1 võimaldab avaliku võimu kandjal esitada regressinõude RVastS § 12 lg 3 nimetatud isiku,

praegusel juhul RKAS vastu. On võimalik, et asja lahendamisel tuleb kohaldada seda sätet.

Kohus kaasab HKMS § 20 lg 1 alusel RKAS-i menetlusse kolmanda isikuna.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Kolmas isik RKAS esitas halduskohtu 3. septembri 2025. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada osas, mis puudutab kaebetähtaja

ennistamist ja kolmanda isiku menetlusse kaasamist. Kolmas isik palub määrata kindlaks

menetluskulude jaotus ja jätta kõik määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebaja

kanda. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

4.1. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, leides, et kaebaja nõue saab

olla hüvitamisnõue. Sellest tulenevalt on halduskohus omakorda ebaõigesti lugenud perioodi

2019. aasta november kuni 2020. aasta aprill töötasu osas kaebuse tähtaegseks ning valesti

ennistanud nõude seoses 2019. aasta septembri ja oktoobri töötasuga. RKAS on seisukohal, et

kaebaja nõue saaks olla üksnes kohustamisnõue.

4.2. Kaebuses esitatud töötasu nõuded on tekkinud 2019. aasta septembri kuni 2020. aasta

aprilli eest. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 30. novembril 2023. Kuivõrd

kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg sai olla maksimaalselt 2 aastat (HKMS § 46 lg 2), on

kaebetähtaeg kõigi töötasu nõuete osas möödunud. Ka hüvitamiskaebuse 3-aastane tähtaeg

oleks möödunud (HKMS § 46 lg 4).

4.3. Halduskohus on rikkunud HKMS § 71 lg-t 1, leides, et kaebetähtaeg 2019. aasta

septembri ja oktoobri töötasu osas kuulub ennistamisele. Kaebaja ei ole kaebuses kaebetähtaja

ennistamise taotlust esitanud. Ennistamise taotluse esitas kaebaja esmakordselt vastuseks

kohtunõudele 19. juunil 2024 ehk pärast seda, kui halduskohus juhtis 4. juuni 2024 määruses

kaebaja tähelepanu kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadusele. HKMS § 38 lg 5

kohaselt tulnuks kaebuse ennistamise taotlus aga esitada juba koos kaebusega. Kaebus ei

kuulu viidatud nõuete osas ennistamisele ka põhjusel, et kaebaja ei ole kaebetähtaja

ennistamise taotluses toonud esile selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud

menetlustähtajast kinnipidamist.

4.4. Tsiviilasjas nr 2-22-17689 jõustunud lahenditega tuvastati, et kaebaja töötas avalik-

õigusliku võimusuhte kaudu Tartu Vanglas ning kaebaja ja RKAS-i vahel puudub eraõiguslik

töösuhe ja samuti nõudeõigus RKAS-i vastu. Antud haldusasjas tehtava kohtulahendiga ei

otsustata kaebaja õiguste või kohustuste üle, mistõttu RKAS-i kaasamine antud menetlusse ei

ole põhjendatud. Kaebaja nõude kohustatud isikuks saaks olla üksnes Tartu Vangla. Antud

haldusasjas tehtava lahendiga otsustatakse üksnes vangla kohustuste üle, st kas vanglal on

kohustus maksta kaebajale väidetavalt saamata jäänud töötasu või mitte. RKAS ei ole

mistahes viisil õigusvastaselt tegutsenud ning mistahes nõuded RKAS-i vastu puuduvad.

Halduskohus on analoogses haldusasjas nr 3-24-1247 leidnud, et RKAS-i menetlusse

kolmanda isikuna kaasamine ei olnud põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kolmanda isiku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Kolmas isik vaidlustab halduskohtu 3. septembri 2025. a määrust osas, millega

halduskohus kaasas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi menetlusse kolmanda isikuna ja ennistas

kaebetähtaja kahju hüvitamise nõude esitamisel septembri ja oktoobri 2019 töötasuga.

7. Halduskohus on asjas pärast käesolevas asjas vaidlustatud määrust teinud otsuse.

Halduskohus jättis 9. oktoobri 2025. a otsusega rahuldamata kolmanda isiku taotluse lõpetada

asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus rahuldada kaebuse osaliselt ja

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 228,37 eurot. Halduskohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus jättis otsusega rahuldamata

kolmanda isiku taotluse menetlusest kõrvaldamiseks. Vastustaja on esitanud halduskohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on ringkonnakohtus menetlusse võtmise otsustamisel.

8. Kolmanda isiku kaasamist puudutavas osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida

järgmist. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda

isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

HKMS § 20 lg 1 järgi on isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse kaasamine

kohustuslik, kui kohtulahendiga võidakse otsustada isiku õiguste või kohustuste üle (RKHKm

3-21-150/44, p 16). Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või

kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada kolmanda isiku

õigusi, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada (HKMS § 21 lg 5). Kuna asjas on

tehtud pärast kolmanda isiku kaasamist halduskohtu otsus ja halduskohus on jätnud otsuses

kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamata jätmise taotluse rahuldamata ning vastustaja on

esitanud asjas apellatsioonkaebuse, ei ole kolmanda isiku kaasamise peale esitatud

määruskaebuse sisuline lahendamine enam põhjendatud ega võimalikki. Isegi kui

määruskaebus rahuldataks, ei muutu sellest midagi, sest menetlus halduskohtus on juba

lõppenud.

Kui ringkonnakohus leiab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel, et kolmanda isiku

menetluses jätkamine ei ole vajalik, saab ringkonnakohus kolmanda isiku menetlusest

kõrvaldada.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vaadata läbi määruskaebust ka osas, mis

puudutab kaebetähtaja ennistamist seoses septembri ja oktoobri 2019 töötasuga. Halduskohus

jättis 9. oktoobri 2025. a otsusega rahuldamata kolmanda isiku taotluse lõpetada asja

menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus jäi 3. septembri 2025. a määruses

esitatud põhjenduste juurde, miks on kaebus perioodide november 2019 kuni aprill 2020 osas

tähtaegne ja miks kaebetähtaeg tuleb perioodide september ja oktoober 2019 osas ennistada.

Halduskohus märkis, et kolmanda isiku väide, et kohus ennistas 3. septembri 2025. a

määrusega alusetult kaebetähtaja perioodide september ja oktoober 2019 osas, lahendab

määruskaebuse alusel ringkonnakohus (dtl 140). Halduskohus selgitas otsuses, et isegi kui

määruskaebuse lahendamise tulemusena selgub, et perioodide september ja oktoober 2019

osas oleks tulnud menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada, ei mõjuta see perioodide

november 2019 kuni aprill 2020 osas esitatud kaebuse lahendamist (dtl 148). Kuna

halduskohus on jätnud otsusega rahuldamata taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja

rikkumise tõttu ja vaadanud läbi kaebuse september 2019 kuni aprill 2020 osas, ei ole

põhjendatud lahendada enne otsust tehtud määruse peale esitatud määruskaebust seoses

kaebetähtaja ennistamisega. Halduskohtu otsust on võimalik tühistada ja muuta

apellatsioonkaebuse lahendamisel.

10. Kolmas isik on määruskaebuses seisukohal, et asjas ei saa esitada hüvitamiskaebust ja

võimalik saab olla kohustamiskaebus ning sellest lähtuvalt ei ole kaebus tähtaegne.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebusega ei ole vaidlustav, et halduskohus pidas

hüvitamisnõuet lubatavaks.

11. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus läbi vaatamata.

12. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu

haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba..

HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kuna määruskaebuselt on tasutud

riigilõiv 70 eurot, tagastab ringkonnakohus enam tasutud riigilõivu.

13. Kolmas isik palub jaotada menetluskulud ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kuna

kolmanda isiku määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis puudub ringkonnakohtul alus

kolmanda isiku poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)