3-25-3059/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3059

Haldusasi

W.Y kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2025

otsuse nr P26-2025-294775 ja 03.06.2025 vaideotsuse

nr 5.2-3/14899-2 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.09.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – W.Y

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja

Anastassia Grigorjeva

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse W.Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.09.2025 määruse

peale.

2. Jätta W.Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.09.2025

määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja aadress XXX tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, §

155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.Y (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 08.11.2024 taotluse puude

raskusastme tuvastamiseks.

2. SKA lõpetas 06.05.2025 otsusega nr P26-2025-294775 menetluse haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3 alusel taotlust läbi vaatamata. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi

makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule

(puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lg 1). Kuna kaebaja on taotluses märkinud, et

3-25-3059

elab ja töötab alates 2010. a-st Rootsis, on ta sisenenud välisriigi tervisekaitsesüsteemi ning

tema tegelik elukoht on Rootsis.

3. W.Y esitas vaide, mille SKA jättis 03.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/14899-2

rahuldamata. Kaebaja alaline elukoht on Rootsis. Seega on SKA 06.05.2025 otsus

õiguspärane.

4. W.Y esitas SKA-le 05.06.2025 taotluse 03.06.2025 vaideotsuse ümbervaatamiseks.

Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht alates 12.03.2007 Maardus aadressil XXX.

Seega on SKA väide väär. Kaebaja viibib vähemalt poole aastast Eestis ning on alates 2018.

a-st täitnud lepingulisi funktsioone korteriühistus. Kaebaja on töövõimetu alates 16.11.2015,

mil sattus Rootsis raskesse õnnetusse, mistõttu saab ta ravi peamiselt seal.

5. SKA teatas kaebajale 16.07.2025 kirjaga nr 5.2-3/14899-5, et seoses asjaolude

täiendava selgitamise vajadusega (esitatud on päring Rootsi Kuningriigile) pikendatakse vaide

läbivaatamise tähtaega kuni 15.08.2025.

6. SKA selgitas 13.08.2025 kirjas nr 5.2-3/15548-2 seoses kaebaja 05.06.2025 taotlusega,

et vaideotsusega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva

jooksul.

7. W.Y esitas Tallinna Halduskohtule 16.09.2025 kaebuse SKA 06.05.2025 otsuse ja

03.06.2025 vaideotsuse tühiseks tunnistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja jätkas SKA-ga suhtlemist kuni 15.09.2025, mil talle

teatati, et rohkem infot ei anta. Kaebaja registreeris end 2010. a-l Rootsis, kuna töötas seal

ajutiselt. Kaebajal juhtus 2015. a-l Rootsis tööõnnetus, ta sai raskeid vigastusi ning oli Rootsis

pikka aega ravil. Seetõttu oli ta seotud Rootsi kindlustussüsteemiga. Samal ajal on kaebaja

tegelik elukoht kogu aeg olnud Eestis. Rootsi pädev ametiasutus edastas kaebaja taotluse

SKA-le, kuna kaebaja tegelik elukoht on Eestis ja puude raskusastme tuvastamine peab

toimuma Eesti seaduste alusel.

Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud pärast 30-päevase tähtaja möödumist, palub kaebaja

tähtaeg ennistada. Kaebaja jätkas pärast 03.06.2025 vaideotsust suhtlust SKA-ga ja sai

13.08.2025 ametlikult kirja, et otsust ei muudeta ja tal on õigus pöörduda kohtusse. Sellest

tulenevalt ei olnud kaebajale selge, et menetlus oli lõppenud juba 03.06.2025 vaideotsusega.

8. Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2025 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse.

Kaebust tuleb tõlgendada selliselt, et kaebaja ei ole esitanud tühisuse tuvastamise nõuet, vaid

tühistamis- ja kohustamisnõude.

Kuna kaebaja läbis kohtueelse vaidemenetluse, tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda

HKMS § 47 lg-st 2. Kaebaja ei ole märkinud, millal talle 03.06.2025 vaideotsus teatavaks

tehti, kuid kaebaja esitas 05.06.2025 SKA-le avalduse vaideotsuse ümbervaatamiseks. Seega

pidi kaebaja olema vaideotsusest teadlik hiljemalt 05.06.2025. Seda arvestades tulnuks kaebus

halduskohtule esitada hiljemalt 07.07.2025. Kaebaja esitas kaebuse 16.09.2025, s.o seaduses

sätestatud kaebetähtaega rikkudes.

Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis

takistas tal kaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja oli kaebetähtajast teadlik, sest vaideotsuse

edasikaebamise korras on selgelt välja toodud, et vaide esitajal on õigus pöörduda

halduskohtusse 30 päeva jooksul. See, et kaebaja otsustas veelkord haldusorganiga

haldusmenetluses vaielda, ei pikendanud kaebetähtaega. Kaebetähtaega saab pikendada vaid

seaduses reguleeritud kohtueelne menetlus. Praeguses asjas oli selleks vaidemenetlus.

Tegemist ei ole mõjuva põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks. SKA oli kaebajale kahel korral

2(5)

3-25-3059

(06.05.2025 otsuses ja 03.06.2025 vaideotsuses) oma seisukoha välja toonud. Seega ei saanud

kaebajal olla põhjendatud lootust, et tal õnnestub veenda SKA-d enda vastupidises

seisukohas. Kaebaja pidi esitama kaebuse kohtule tähtaegselt isegi siis, kui haldusorgan ei

olnud tema avaldusele veel vastanud. Kellelgi ei saa olla õigustatud ootust, et kaebusega võib

pöörduda kohtu poole määramata aja jooksul. Kuna kaebaja teadis kaebetähtaega, kuid jättis

selle mõjuva põhjuseta järgimata, siis puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb asja menetlus lõpetada kaebust menetlusse

võtmata (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. W.Y esitas määruskaebuse halduskohtu 17.09.2025 määruse tühistamiseks või

alternatiivselt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kaebaja jäi kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses esitatud seisukohtade juurde. SKA

tugines otsustes valeandmetele ja venitas vastustega. Kohus on jätnud arvestamata olulised

asjaolud ja SKA eksimused. Pärast 03.06.2025 vaideotsust ei olnud kaebajale selge, et vaidlus

on lõppenud. Vastupidi, SKA jätkas menetlust ja jättis mulje, et asi pole lõplikult lahendatud.

Kaebetähtaeg saab hakata kulgema alles pärast lõpliku otsuse teatavaks tegemist, mitte ajal,

mil SKA jätkab menetlust ja saadab selle kohta ametlikke kirju. Ka pärast 13.08.2025, kui

SKA teatas, et ei muuda otsust, pöördus kaebaja kirjaga vastustaja poole ja juhtis tähelepanu

eksimustele elukoha määramisel. SKA vaikis ligi kuu aega ja andis eitava vastuse alles

15.09.2025. Kaebus esitati kohtule kohe järgmisel päeval pärast seda, kui SKA selge sõnaga

kinnitas, et midagi enam ei menetleta. Rootsi ametite vastused näitavad, et kaebaja ei saa

Rootsi pensioni ega tööta Rootsis. Rootsi asutused maksavad kaebajale ajutist haigusraha

Rootsis toimunud tööõnnetuse tõttu.

10. SKA palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebaja pöördus 05.06.2025 vastustaja poole

vaideotsuse uuesti läbi vaatamiseks ja selle muutmiseks ning SKA esitas kaebaja tegeliku

elukoha täiendavaks kontrollimiseks päringud Rootsi pädevatele asutustele. Vastuste

viibimise tõttu saadeti kaebajale 16.07.2025 kiri, milles pikendati vaide läbivaatamise

tähtaega, tekitades sellega kaebajale ekslikult mulje, et vastustaja käsitab kaebaja 05.06.2025

taotlust vaidena. Päringutele Rootsist saadud vastused kinnitasid vastustaja järeldust, et

kaebaja ei ela tegelikult Eestis. Paraku ei saadetud kaebajale sellekohaste põhjendustega

vastust. SKA 13.08.2025 kirjas selgitati kaebajale uuesti halduskohtule kaebuse esitamise

korda. SKA tunnistab, et tema tegevus kaebaja 05.06.2025 taotluse menetlemisel ei olnud

selge, kuid vaideotsuses oli selgitus edasikaebamise võimaluse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et ta taotleb määruskaebuses

halduskohtu 17.09.2025 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks (HKMS § 2 lg 4).

12. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet selliselt, et esitatud on tühistamis- ja

kohustamisnõuded. Ringkonnakohus märgib sellega seoses järgmist. Kaebuse asjaolude

kohaselt esitas kaebaja SKA-le puude raskusastme tuvastamise taotluse, mille SKA jättis

06.05.2025 otsusega läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan

3(5)

3-25-3059

ei kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas

asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega

haldusmenetlus lõpeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3), mistõttu

kohtusse tuleks pöörduda mitte tühistamis-, vaid kohustamiskaebusega (nt Riigikohtu

07.11.2024 otsus nr 3-22-1526, p 27). Ka asjaolu, et SKA on vormistanud iseseisvalt

vaidlustatava otsuse, ei tähenda, et tegu oleks haldusaktiga (vrd Riigikohtu 01.07.2022 otsus

nr 3-20-1214, p 11). Põhjendada tuleb nii haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist

kui ka taotluse haldusaktiga rahuldamata jätmist (HMS § 14 lg 7, § 56 lg 1). Eespool toodut

arvestades ei ole SKA 06.05.2025 otsus haldusakt, vaid haldusmenetlust lõpetav

menetlustoiming, mis on siiski iseseisvalt vaidlustatav nii vaide- kui ka kohtumenetluses (vt

HMS § 71 lg 1 ja § 72 lg 3 p 4, HKMS § 45 lg 3). Kui inimene ei ole taotluse läbi vaatamata

jätmisega nõus, saab ta nõuda vaidemenetluses ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks,

asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3) või pöörduda

halduskohtusse kohustamiskaebusega, mis ühtlasi hõlmab ka selle tuvastamist, et

haldusorgani tegevus taotluse läbi vaatamata jätmisel oli õigusvastane. Siinse vaidluse

asjaoludel tuleb seega tõlgendada, et kaebaja esitas esiteks nõude kohustada SKA-d vaatama

tema 08.11.2024 taotlus sisuliselt läbi ning teiseks nõude tühistada SKA 03.06.2025

vaideotsus. Selles osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole sellegipoolest alust. Kaebaja läbis enne kohtusse

pöördumist vaidemenetluse. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui

seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebaja sai 03.06.2025 vaideotsuse kätte hiljemalt 05.06.2025,

tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 07.07.2025 (vt ka HKMS § 67 lg 4 teine lause).

Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 16.09.2025. Järelikult pöördus kaebaja kohtusse

kaebetähtaega ületades. Seda möönab tegelikult ka kaebaja ise ühes kaebusega esitatud tähtaja

ennistamise taotluses (dtl 3).

15. Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg 1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel

oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu

13.10.2009 otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvateks on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1

nimetatud põhjuseid. Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei

saa vahetult mõjutada ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist.

Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks

õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud,

et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks,

et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.01.2002 määrus nr 3-

3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Asjaomane takistus peab olema

ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu ning

kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist

juhul, kui kaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu (vt

Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12;

19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Mõjuvad põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab

ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda

(HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 16.02.2005 määrus nr 3-3-1-75-04, p 14). Kohus ei pea tähtaja

ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate

põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2).

16. Kaebaja selgituse kohaselt ei saanud ta esitada kaebust õigeaegselt põhjusel, et pärast

vaideotsuse kättesaamist jätkas ta suhtlust SKA-ga ja sai alles 13.08.2025 ametliku kirja, et

SKA ei muuda oma otsust ja kaebajal on õigus pöörduda kohtusse. Kaebaja kinnitusel jätkus

4(5)

3-25-3059

tema suhtlus vastustajaga ka hiljem, s.o kuni 15.09.2025. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja

esitatud põhjusi ei saa siinse vaidluse asjaoludel lugeda mõjuvateks. Kaebaja ei ole

konkreetselt välja toonud, kuidas takistas tema edasine suhtlemine SKA-ga tal kaebuse

esitamist kaebetähtaja jooksul, s.o hiljemalt 07.07.2025.

17. Asjaolu, et kaebaja esitas SKA-le 05.06.2025 palve vaideotsuse ümbervaatamiseks

(sisuliselt taotluse menetluse uuendamiseks, dtl 9), ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

SKA 06.05.2025 otsuses (dtl 11 jj) on selgitatud, et selle otsusega mittenõustumisel võib

esitada 30 päeva jooksul vaide SKA-le või kaebuse halduskohtule. Otsuses on viide

veebilehele https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vaie, kus on põhjalikult selgitatud, kuidas

on võimalik SKA otsuseid vaidlustada. SKA veebilehel antud selgitustes on ka link

veebilehele www.kohus.ee, kus on välja toodud halduskohtusse pöördumise kord ja tähtajad.

Ka SKA 03.06.2025 vaideotsuses (dtl 5 jj) on selgitatud, et kaebajal on õigus pöörduda selle

vaidlustamiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest. Vaide

põhjendustes on SKA selgitanud, et jääb kaebaja vaides toodud selgitusi ja tõendeid

arvestades 06.05.2025 otsuses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja elukoht ei ole Eestis,

vaid Rootsis. Hoolsa tegutsemise korral oleks kaebaja seega pidanud aru saama, et SKA

06.05.2025 otsuse ja 03.06.2025 vaideotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb pöörduda

halduskohtu poole vaideotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Seejuures ei saa kaebajat pidada

kohtumenetluses täiesti kogenematuks, sest ta ei osale halduskohtumenetluses esmakordselt.

Tallinna Ringkonnakohus on kohustamiskaebuse esitamise tähtaega ja selle ennistamisega

seonduvat kaebajale varem selgitanud näiteks 10.12.2021 määruses nr 3-19-1186 (vt p-d 8–

11).

18. SKA on möönnud, et tema tegevus kaebaja 05.06.2025 taotluse läbivaatamisel on olnud

eksitav. SKA teatas kaebajale 16.07.2025 kirjas (dtl 15), et pikendas HMS § 84 lg 2 alusel

vaide läbivaatamise tähtaega kuni 15.08.2025, kuna esitas asjaolude täiendavaks

selgitamiseks päringu Rootsi pädevale asutusele. Sellest võis kaebajale jääda mulje, et SKA

menetleb tema 05.06.2025 taotlust vaidena. Siinse vaidluse asjaoludel ei tingi see siiski

kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, kuna kaebaja ei ole ära näidanud, et tal oli mõjuv

põhjus, mis takistas teda kohtusse pöördumast hiljemalt 07.07.2025. Enne kaebetähtaja

möödumist ei olnud SKA kaebajat eksitanud.

19. Kuna kaebus oli esitatud selleks ettenähtud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks

puudub alus, lõpetas halduskohus õigesti haldusasja menetluse, tuginedes HKMS § 124 lg-le

2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg-le 3.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.09.2025

määrus muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)