2-24-7662/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-7662

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7662

Tsiviilasi

WELEMENT AS-i hagi Hrafnshóll ehf. vastu võla ja

viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: WELEMENT AS (registrikood 12892498)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Peeter

Viirsalu ja advokaat Artur Piisang;

Kostja: Hrafnshóll ehf.

(pankrotis) (registrikood

540217130, Island; likvideerija Þórður Bogason, aadress

Höfðabakka 9 110, Reykjavík)

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine,

Vastuhagiga seotud hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Jätta WELEMENT AS-i hagi Hrafnshóll ehf. vastu võla ja viivise nõudes läbi

vaatamata.

2. Jätta hagiga seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada WELEMENT AS-ile hagilt tasutud riigilõiv summas 3780 eurot.

Tagastatav riigilõivu summa 3780 eurot kanda Advokaadibüroo TEGOS AS-i

(registrikood 10288628) arvelduskontole nr EE152200221025347530 (Swedbank).

4. Määrata kindlaks tsiviilasja nr 2-24-7662 menetluses olnud Hrafnshóll ehf.

vastuhagiga seotud WELEMENT AS-i menetluskulud summas 19 965 eurot.

5. Mõista Hrafnshóll ehf.-ilt WELEMENT AS-i kasuks välja menetluskulud

summas 19 965 eurot.

6. Hrafnshóll ehf. kohustub maksma viivist temalt WELEMENT AS-i kasuks välja

mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. WELEMENT AS (hageja) esitas 15.05.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Islandi

äriühingu, Hrafnshóll ehf. vastu võla ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 334 312,35 eurot ja viivise põhivõlalt

hagi esitamise päeva seisuga summas 3069,24 eurot ning edasiulatuvalt alates hagi

esitamisele järgnevast päevast 0,01% iga viivituses oldud tööpäeva eest.

Hagi alusena tugineb hageja sellele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel

hageja müüs kostjale ehitustooteid, täpsemalt ehituselemendid (elementmaja) Islandil lasteaia

hoone ehitamiseks. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja kostjal on tähtaegselt

hagejale tasumata müügihind kokku summas 334 312,35 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt

põhivõlga ja lisaks põhivõla summade tasumisega viivitamise eest viivist.

2. Kohus võttis hagi 24.05.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, Hrafnshóll ehf., esitas 27.09.2024. a kohtule hagile kirjaliku vastuse, milles hagi

ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud, et poolte vahel oli sõlmitud

müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale hoone elemendid, millest rajati Islandile

lasteaiahoone. Kostja tugines aga hagile vastu väites sellele, et hageja on tarninud kostjale

lepingutingimustele mittevastavad ja puudustega tooted, kostja on puudustest hagejat

teavitanud, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud.

Koos vastusega hagile esitas kostja kohtule ka vastuhagi ning 14.10.2024. a vastuhagi

täienduse. Kostja taotles täiendatud vastuhagis, et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks välja

kahjuhüvitise kauba puuduste kõrvaldamise maksumuse ulatuses summas 875 440 eurot ja

viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni või alternatiivselt hinna alandamise tulemusel tagasi

enammakstud müügihinna summas 457 441,56 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg

1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

4. Kohus võttis kostja vastuhagi 29.11.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas hagejat,

s.o vastuhagis kostjat, vastuhagile kirjalikult vastama, määrates selleks hagejale tähtaja.

5. 03.02.2025. a esitas hageja (vastuhagis kostja) kohtule taotluse kohustada kostjat

(vastuhagejat) andma hageja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 42 000

eurot.

6. Tartu Maakohus rahuldas 24.03.2025. a määrusega hageja menetluskulude tagatise

taotluse osaliselt ja kohustas kostjat andma vastuhagiga seonduvate hageja eeldatavate

menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatise 29 500 eurot 30 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest.

Tartu Ringkonnakohus jättis 04.06.2025. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu 24.03.2025. a määruse muutmata. Kohtumäärus jõustus 24.06.2025. a. Seega

saabus 24.03.2025. a kohtumäärusega kostjale määratud tagatise tasumise tähtaeg

24.07.2025.a.

Kostja nimetatud tähtajaks ega ka hiljem hageja menetluskulude katteks määratud tagatist ei

andnud ja seetõttu jättis kohus hageja taotlusel 04.08.2025. a määrusega kostja vastuhagi

hageja vastu läbi vaatamata. Kohus jättis vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda ja

märkis, et hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks tsiviilasjas tehtavas

lõpplahendis. Kohtumäärus jõustus 10.09.2025. a.

7. 03.10.2025. a esitas hageja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja

põhjendab, et kostja on Islandil registreeritud äriühing ja Islandi äriregistri avalikult

kättesaadavate andmete järgi kuulutati 17.09.2025. a välja kostja pankrot. Seega tuleb hageja

varalise nõudega hagi jätta pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

Hageja taotleb, et kohus jätaks asja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

8. 07.11.2025. a esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

hageja menetluskulud kokku 29 636,90 eurot, sh hagiga seotud menetluskulud 9671,90 eurot

ja vastuhagiga seotud menetluskulud 19 965 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks hagilt

tasutud riigilõiv summas 3780 eurot, mille hageja palub hagi läbi vaatamata jätmisel hagejale

tagastada. Ülejäänud hageja menetluskulud summas 29 636,90 eurot palub hageja kostjalt

hageja kasuks välja mõista ja lisaks kohustada kostjat maksma hagejale väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Hageja on esitanud tõendina Islandi äriregistri väljavõtte ja tõendi koos dokumentide

eestikeelse tõlkega (dtl 1313-1316), mille kohaselt on 17.09.2025. a välja kuulutatud selles

tsiviilasjas kostjaks oleva, Islandi äriregistris registreeritud äriühingu, Hrafnshóll ehf. pankrot.

PankrS § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on

varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi

vaatamata.

Käesolevas tsiviilasjas on alustatud kohtumenetlust varalise nõudega hagis kostja vastu enne

kostja pankroti väljakuulutamist. Seega tuleb hagi PankrS § 43 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes läbi

vaatamata.

Vastavalt TsMS §-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata,

esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus

muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab üldjuhul hagi läbi vaatamata jätmise korral

menetluskulud hageja.

PankrS § 431 sätestab eraldi pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse menetluskulude

kandmise. PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude sama seaduse § 43 lõikes 2

sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Kohus jätab selles asjas hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Seega tuleb

menetluskulude jaotamisel menetlusosaliste vahel lähtuda PankrS § 431 lg-st 3, mis on antud

olukorras erisätteks.

Tulenevalt PankrS § 431 lg-st 3 jäetakse kostja pankroti korral hagi läbi vaatamata jätmisel

üldreeglina menetluskulud poolte endi kanda ja erandina võib kohus otsustada teisiti. Seaduse

eelnõu seletuskirjas1 on PankrS § 431 lg 3 osas selgitatud, et kuna hagi läbi vaatamata jätmise

korral ei ole kohtumenetluse tulemus teada, ei oleks üldjuhul põhjendatud kulude ühe poole

kanda jätmine. Samuti ei oleks õigustatud jätta kulud hageja kanda, kuna nõude läbi

vaatamata jätmine ei ole hagejast tingitud. Tartu Ringkonnakohus on 22.05.2024. a määruses

tsiviilasjas nr 2-22-17707 (p 8) avaldanud seisukohta, et PankrS § 431 lg 3 alusel

menetluskulude jaotuse teisiti otsustamisel peavad esinema erandlikud asjaolud (analoogselt

TsMS § 162 lg-s 4 sätestatuga) ning menetlusosaline peab kulude jaotust vaidlustades need

asjaolud esile tooma.

TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm

27.11.2019. a nr 2-17-18531, p 20), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud

standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.

Hageja taotleb, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda, sest hageja hinnangul oleks

menetluskulude poolte endi kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja toob

03.10.2025. a kohtule esitatud taotluses esile, et kostja käitumine on menetluses olnud läbivalt

pahauskne. Hageja hinnangul on kostja läbivalt menetlust viivitanud, jätnud olulisi asjaolusid

esitamata ning põhjustanud hagejale teadlikult olulises ulatuses, ent põhjendamatuid

menetluskulusid. Seejuures on nii kostja enda käitumisest kohtuasjale eelnevalt kui ka hageja

tellitud ekspertiisiaktist ilmne, et kostja väited ehitusmaterjalide puudulikkuse kohta on

põhjendamatud ja olemuselt otsitud. Hageja menetluskulud on olulises ulatuses tingitud kostja

pahausksest käitumisest.

Kohus leiab, et need hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna siiski alust menetluskulude

jaotamisel poolte vahel kõrvale kalduda PankrS § 431 lg 3 üldpõhimõttest ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis kohus asja sisuliselt ei

lahenda, sh ei hinda tõendeid ega saa seetõttu anda hinnangut hageja nõude või kostja

vastuväidete põhjendatusele. Samuti ei saa käsitleda hagile vastu vaidlemist kostja pahauskse

käitumisena. Seega hageja esitatud vaidluse sisuliste argumentide pinnalt ei saa kohtu

hinnangul järeldada, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine oleks hageja suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Õige on see, et kostja käitumise tõttu on menetluse lahendamine

viibinud, kuna kostja ei tasunud temale määratud tähtaja jooksul vastuhagiga seotud hageja

menetluskulude katteks tagatist. Samas vastuhagiga seotud menetluskulud jättis kohus

04.08.2025. a jõustunud määrusega kostja kanda.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiga seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus temale hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi

tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale

1 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782-0c19c257a42c/

tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist

kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 3780 eurot. Kohus

jätab hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et menetluse ajal kuulutati välja

kostja pankrot. Seega TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud välistusi ei esine ja põhjendatud on

hagejale tagastada tasutud riigilõiv summas 3780 eurot. Hageja taotlusel määrab kohus, et

tagastatav riigilõiv tuleb maksta Advokaadibüroo TEGOS AS-i pangakontole.

11. Kohus jättis 04.08.2025. a määrusega selles tsiviilasjas kostja vastuhagi hageja vastu läbi

vaatamata ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Kohtumäärus jõustus

10.09.2025. a. Käesolevaga määrab kohus kindlaks vastuhagiga seotud hageja

menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 1337-1339) kohaselt on kostja vastuhagiga seotud

hageja menetluskulu kokku summas 19 965 eurot, sh 14 190 eurot hageja lepinguliste

esindajate tasu ja tõendi (asjatundja arvamuse) saamise kulu summas 5775 eurot.

11.1.

Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hageja

lepinguliste esindajate tasu.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest.

Hagejat esindasid tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi

Artur Piisang.

Hageja menetluskulude nimekirjale lisatud õigusabikulude spetsifikatsioonis (dtl 1340-1342)

on eraldi välja toodud esindajate poolt tehtud toimingud seoses vastuhagi menetlusega, samuti

esindajate ajakulu toimingutele. Hageja esindajate keskmine tunnitasu on 187,85 eurot ilma

käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid saab lugeda vajalikuks

õigusabikulude spetsifikatsioonis (dtl 1340-1342) märgitud kostja vastuhagiga seotud hageja

lepinguliste esindajate toiminguid. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahukust saab

lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja esindajate ajakulu neile toimingutele märgitud

ulatuses. Ajakulu on küll suur (üle 70 tunni), kuid arvestades menetluse asjaolusid, sh asja

keerukust ja mahtu, ei ole kohtu arvates alust lugeda märgitud ajakulu ülemääraseks. Kostja

vastus ja vastuhagi koos lisadega on esitatud kokku 1078 leheküljel. Hageja esindajad pidid

vastuhagi ja selle lisadega tutvuma, esitatule vastama. Lisaks hõlmab vastuhagiga seotud

menetlus hageja esindajate toiminguid seoses vastuhagiga seotud hageja menetluskulude

katteks tagatise nõudmise menetlust, sh taotlust, seisukohti jne. Hageja esindajate koostatud

menetlusdokumendid on põhjalikud, samas ei sisaldu neis midagi ülemäärast. Kohus leiab, et

arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindajate tunnitasu määra, mis

on keskmiselt 187,85 eurot ilma käibemaksuta. Tasu sellises määras jääb sarnastes asjades

taotletava advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu piiresse. Seega loeb kohus lepinguliste

esindajate tasu summas 14 190 eurot vastuhagiga seotud hageja põhjendatud menetluskuluks.

11.2.

Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks hageja vastuhagiga seotud menetluskuluks

saab lugeda ka dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 5775 eurot.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud,

mis vastavalt TsMS § 139 lg-tele 1 ja 2 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

Hageja on esitanud tõendina O. P. P. 08.03.2025. a arve (dtl 1344-1345), mis tõendab, et

hagejal on tekkinud kulu seoses vastuhagiga tõendi, s.o asjatundja arvamuse saamisega

summas 5775 eurot (summa ilma käibemaksuta).

11.3.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja määrab kindlaks hageja vastuhagiga

seotud menetluskulud kokku summas 19 965 eurot, sh lepinguliste esindajate tasu summas 14

190 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 5775 eurot.

Vastavalt 04.08.2025. a jõustunud kohtumäärusega määratud menetluskulude jaotusele

mõistab kohus vastuhagiga seotud hageja menetluskulud summas 19 965 eurot kostjalt hageja

kasuks välja.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus hageja taotlusel määruses, et kostjal tuleb temalt välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik