2-25-116561/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista D. K.-lt (K., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 19.01.2025 kuni 22.08.2025 eest summas 30,09 eurot, s.o kokku 338,66 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-116561/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista D. K.-lt (K., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 19.01.2025 kuni 22.08.2025 eest summas 30,09 eurot, s.o kokku 338,66 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Brigitta Mõttus
Erika Selter
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. detsember 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-116561
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Aktiva Finance Group OÜ hagi D. K. vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
389,50 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood
10746479
Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul
Kostja: D. K., isikukood XXX
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. K. vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D. K.-lt (K., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479) kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 19.08.2018 sõlmitud
telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust nr XXX ja 20.08.2020 sõlmitud
telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus
278,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi
19.01.2025 kuni 22.08.2025 eest summas 30,09 eurot, s.o kokku 338,66 eurot.
3. Mõista D. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 0,05% päevas
arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 278,57 eurot) alates 23.08.2025 kuni
põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2
nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o
278,57 eurot).
4. Jätta menetluskulud D. K. kanda.
5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 500 eurot ning mõista
nimetatud summa D. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
2-25-116561
6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult,
otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et
kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes
Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord ja kaja esitamine
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank
AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada
kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 364,14 euro saamiseks. Kohus tegi 01.07.2025 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle
Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas kohtule 22.08.2025 hagiavalduse D. K. vastu põhivõlgnevuse 278,57 euro,
sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 30,09 euro nõudes ning
edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 11.09.2025 hagi täpsustuse. Hageja nõue põhineb
Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 19.08.2018 sõlmitud lepingust nr XXX ja 20.08.2020 sõlmitud
2-25-116561
lepingust nr XXX. Kostjal olid tasumata 01.08.2024, 01.09.2024 ja 01.10.2024 maksed.
Lepingu üldtingimuste punkt 3.1. alusel on õigus nõuda kostjalt tasumata summalt viivist 0,05
% iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles
Tele2 Eesti AS lepingud üles 11.11.2024 ning loovutas nõuded 28.01.2025 hagejale.
3. 11.09.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat
esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama
määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Kohtuotsuse põhjendused
4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2
eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,
et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid (sh hagi täienduse) ja
kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 19.11.2025. Seega möödus kostjal
hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 03.12.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei
ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on
täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444
lg 3).
6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale
või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,
mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib
menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete
kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega
rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile
vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei
olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
2-25-116561
7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
Menetluskulud
8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 h x 169 eurot). Esindaja tunnitasu on
169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate alusdokumentidega
tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja
komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on
nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3 tundi. Hageja on käibemaksukohustuslane ning
saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab
kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja
tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline
tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.
Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks
120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360
eurot.
Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 140 eurot. Riigilõiv on
kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Eeltoodut arvestades on hageja
menetluskulud kokku 500 eurot (140+360).
11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb
menetluskuludelt tasuda ka viivist.
12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Dokumentide kättetoimetamine
13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või
kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule
muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi
2-25-116561
kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja
elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte
toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
Brigitta Mõttus
kohtunik