2-23-6890/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-6890

Tsiviilasi

O.Š kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik: O.Š (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Usaldusisik: Martin Krupp (isikukood 37011102745, XXX 1,

10143 Tallinn; e-post XXX)

Võlausaldajad:

-

AS SEB Pank (RK 10004252)

-

OÜ Aktiva Finance Group (RK 10746479)

ESOLUTSOON

1. Lõpetada O.Š (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta O.Š pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

2. Vabastada Martin Krupp (isikukood 37011102745) O.Š-i usaldusisiku

kohustustest.

3. Jätta menetluskulud võlgniku O.Š kanda.

4. Rahuldada usaldusisiku Marin Krupp tasu taotlus. Määrata usaldusisiku Martin

Krupp tasuks 329.59 eurot (sh käibemaks).

5. Rahuldada usaldusisiku taotlus menetlusabi saamiseks ning anda võlgnikule

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi hüvitamiskohustusega summas 329.59

eurot (sh käibemaks).

6. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku Martin Krupp tasu summas 329.59 eurot

(sh käibemaks) ning maksta see välja Saneerimismenetluse OÜ (registrikood

11579994) arvelduskontole EE092200221044428799 Swedbank AS-is.

7. Mõista välja O.Š-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas

329.59 (sh käibemaks) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole vastavalt käesolevale

kohtumäärusele lisatud makseinfole.

8. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb O.Š-il tasuda käesoleva

määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldada teade O.Š-i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku jätnud kohustustest vabastamata, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu

möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 08.09.2023 määrusega kuulutati välja O.Š pankrot ja algatati kohustustest

vabastamise menetlus, võlgniku pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.

17.06.2025 määrusega lõpetas kohus O.Š pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, jätkas kohustustest vabastamise menetlusega ning nimetas kohustustest

vabastamise menetluses O.Š-i usaldusisikuks Martin Kruppi. 17.06.2025 määrusest nähtub, et

võlausaldajatel jäi II järgu tunnustatud nõuete eest raha saamata kokku summas 3 645.67 eurot,

sh AS SEB Pank nõue summas 1 687.88 eurot ja OÜ Aktiva Finance Group nõue summas 1

957.79 eurot.

Kohus selgitas võlgniku ja usaldusisiku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h

kohustust esitada aruanne võlgniku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva

aasta 9. septembriks.

Usaldusisiku 09.09.2025 aruandest nähtub, et võlgnik ei tee usaldusisikuga koostööd. Võlgnik ei

ole vaatamata usaldusisiku korduvatele nõudmistele edastanud oma arvelduskontode

väljavõtteid. Usaldusisik ei ole saanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik ei ole

usaldusisikule mingit informatsiooni oma sissetulekute ja tööga hõivatuse osas edastanud.

Kohus edastas 12.09.2025 võlgnikule kohtunõude, milles selgitas taas võlgniku kohustusi

võlgadest vabastamise menetluses. Samuti selgitas, et võlgnikul tuleb võtta ühendust

usaldusisikuga ja saata kohtule oma kontaktandmed. Võlgnik nimetatud kohtunõudele ei

reageerinud.

Kohus küsis 28.10.2025 võlausaldajate seisukohta menetluse jätkamise osas.

Võlausaldaja AS SEB Pank märkis, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

esitatud usaldusisiku 09.09.2025 taotluse lahendamise kohtu otsustada. Menetluse ajal ei ole

võlgnik teinud makseid võlgnevuse katteks.

Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ märkis, et võlgnikult ei ole võla katteks laekumisi

toimunud. Võlgnik ei ole täitnud oma võla tasumise kohustust võlausaldaja ees ja on kahjustanud

võlausaldaja huve. Võlausaldaja jätab asja kohtu otsustada.

Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 11.11.2025. Võlgnik

ärakuulamisele ei ilmunud. Usaldusisik Martin Krupp märkis, et ta ei ole võlgnikuga ühendust

saanud. Halduriga oli suhtlus ainult siis, kui võlgniku kasuks toimus kontolt igakuine

sissetulekute vabastamine.

Kohus kutsus võlgniku taas ärakuulamisele 25.11.2025. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud.

Usaldusisik taotles istungil menetluse lõpetamist - kui võlgnik ei ole huvitatud kohustustest

vabastamise menetlusest, siis ei pea kohus seda läbi viima.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Füüsilise isiku maksejõuetus seaduse (FIMS) § 47 sätestab võlgniku kohustused menetluse

kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra

(lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma (lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

FIMS § 49 lg 5 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse

esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Samuti eeldab FIMS §

49 lg 5 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.

Kohus märgib, et FIMS § 47 lg-st 2 tulenev teabe andmise kohustus lasub võlgnikul kogu

menetluse jooksul. Käesoleval juhul on usaldusisik esitanud kohtule 09.09.2025 aruande, milles

märgib, et perioodil 09.09.2024-09.09.2025 ei ole võlgniku poolt usaldusisiku ametialasele

kontole laekumisi olnud. Võlgnik ei ole esitanud vaatamata usaldusisiku korduvatele

nõudmistele oma arvelduskonto väljavõtteid ja usaldusisikul ei ole olnud võimalik

võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik ei ole usaldusisikule edastanud informatsiooni oma

sissetulekute ega tööga hõivatuse osas. Võlgnik ei vastanud ka 12.09.2025 kohtunõudele. Samuti

kutsus kohus võlgniku ärakuulamisele 11.11.2025 ja 25.11.2025, kuid võlgnik ärakuulamisele ei

ilmunud ja ei ole esitanud kohtule mistahes andmeid oma tegevuse ega sissetulekute osas.

Kohtul ei ole seega võimalik teostada järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle, võlgnikuga

ei ole võimalik kontakti saada.

Teabe andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud ühtlasi ka võlausaldajate huve,

kuivõrd ilma vajaliku teabeta ei ole võimalik kohtul kontrollida ka võlgniku muude kohustuste,

sh mõistlikult tulutoova tegevuse ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik esitas 09.05.2023

avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning

kinnitas, et kohustub täitma FIMS § 47 nimetatud kohustusi (dtl 3-10). Samuti on kohus

võlgnikule selgitanud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi menetluse

alustamisel (dtl 247-252) ja menetluse kestel (12.09.2025 kohtunõudes). Seega võlgnikule olid

tema kohustused teada, kuid ta ei ole neid täitnud.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel.

Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda

oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk)

ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg 5).

Kohus leiab, et võlgnik on selliselt tahtlikult rikkunud FIMS § 47 lõikes 2 toodud kohustust anda

kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse

ning selle otsimise kohta. Minimaalselt on aga tegemist raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4),

arvestades usaldusisiku ja kohtu korduvaid katseid ning ajaperioodi, ei ole võlgnik ka ise

usaldusisiku või kohtuga ühendust võtnud.

FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on jätnud ka kohtusse

vande all ärakuulamisele ilmumata, millega muuhulgas rikkus FIMS § 49 lg-st 7 tulenevat

kohustust.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne selle lõppu

ilmnenud FIMS § 49 lg-s 5 ja 7 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused järgimata ning seega on võlgniku käitumises

tuvastatud vähemalt raske hooletus.

FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel kohus vabastab usaldusisiku tema kohustustest.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14).

Kohus märkis 17.06.2025 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud. Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku

kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, FIMS § 48 lg 1).

Usaldusisiku tasu

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Usaldusisiku tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4 teine lause).

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi, tunnitasuga 88.60

eurot. Kokku palub usaldusisik määrata Martin Krupp töötasu 3 töötunni eest 265.80 eurot

(arvestusega 1 tund = 88.60 eurot), millele lisandub käibemaks 58.48 eurot, kokku 329.59 eurot.

Arvestades kohustuses vabastamise menetluses usaldusisiku läbi viidud toiminguid (koostas ja

esitas korduvaid teabenõudeid võlgnikule, kontrollis andmeid registritest, edastas võlgnikule

teabe kohustustest vabastamise menetluse olemuse, sh õiguste ja kohustuste kohta ja koostas

usaldusisiku aruande), on kohtu hinnangul usaldusisiku tasu suurus põhjendatud. Kohus jätab

menetluskulud võlgniku kanda.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest, kuna seda ei ole võimalik

hüvitada võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud või võlgniku vara arvelt. Usaldusisiku tasu

katteks antav menetlusabi ei ületa seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära (FIMS § 54 lg 7,

TsMS § 183 lg 2). Seega usaldusisiku tasu 329.59 eurot (sh käibemaks) kuulub hüvitamisele riigi

vahenditest. Vastavalt taotlusele kuulub tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi

kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal

riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Seega kohus mõistab välja võlgnikult riigi kasuks

riigipoolse menetlusabi kulud summas 329.59 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja seega tuleb võlgnikult välja mõista riigipoolse

menetlusabi kulud summas 329.59 eurot (sh käibemaks).

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 179 lg 4-6 käesolev lahend peab olema täidetud selle

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning juhul, kui kohustatud isik ei täida

lahendit nimetatud tähtaja jooksul, rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva

lahendi sundtäitmisele saata. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib

menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga

määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100.00 eurot (TsMS §

179 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik