Legislator Case Law & Legislation
3-25-317/7 AI generated

3-25-317/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-317/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Marge Motin (kaebaja I) ja Margit Motin (kaebaja II) esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2.

Legislator headnote

AI generated

3-25-317/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2.

Keywords

AI generated
need for special education right to primary education benefit for course attendance right to higher insurance cover right to an effective investigation pension rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-317

Määruse kuupäev

4. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Marge Motini ja Margit Motini kaebus Tartu Ülikooli 10.

jaanuari 2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli

kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja

logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine

Menetlusosalised

Kaebaja I Marge Motin

Kaebaja II Margit Motin

Vastustaja Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-317 menetlus.

2. Tagastada kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot. Kaebajatel

teatada selleks, kelle nimele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada, seitsme

päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marge Motin (kaebaja I) ja Margit Motin (kaebaja II) esitasid 1. ja 12. novembril 2024

Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2.

rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele mittevastavuse tõttu „mittearvestatuks“. Kuna

rühmatööde positiivsele tulemusele sooritamine oli aine läbimise eelduseks, jättis õppejõud

pärast seda hindamata kaebajate 3. rühmatöö ning hindas 10. jaanuaril 2025 kaebajate

õppeaine lõpphindeks „mittearvestatud“. Hindamistulemus fikseeriti Tartu Ülikooli 24.

jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093.

2. Kaebajad esitasid 7. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad

tühistada Tartu Ülikooli 10. jaanuari 2025. a protokolli nr SV2024/2025-01093, millega

3-25-317

märgiti kaebajatele õppeaine „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ hindeks

„mittearvestatud“, ning lugeda kaebajate poolt kõnealuse aine läbimine „arvestatuks“.

3. Tartu Halduskohus võttis 27. veebruari 2025. a määrusega menetlusse Marge Motini ja

Margit Motini kaebuse Tartu Ülikooli 24. jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr

SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate 10. jaanuari 2025. a hindamisotsuste

tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja

logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine.

4. Vastustaja esitas 31. märtsil 2025 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse

rahuldamata.

5. Vastustaja teatas 12. septembril 2025 kohtule käesolevas haldusasjas, et kaebajad on

ülikoolist eksmatrikuleeritud (Tartu Ülikooli 27. augusti 2025. a korraldus nr 7-1/P2/1917 ja

4. septembri 2025. a korraldus nr 7-1/P2/2116) ning 14. novembril 2025 haldusasjas nr

3-25-151, et kaebajad ei ole eksmatrikuleerimisi vaidlustanud.

6. Kohus selgitas 17. novembri 2025. a kohtunõudega kaebajatele, et esineb alus haldusasja

menetluse lõpetamiseks. Kuna kaebajad ei ole enam Tartu Ülikooli immatrikuleeritud, siis ei

avalda vaidlusalused hindamisotsused neile enam mõju ning kaebajate esitatud tühistamis- ja

kohustamisnõuded on menetluslikult lubamatud õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.

Kohus palus kaebajatel teatada, kas nad nõustuvad haldusasja menetluse lõpetamisega või

soovivad nad minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul peavad kaebajad kohtule

selgitama, kuidas on see nende õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajatele

menetluse lõpetamise tagajärgi.

7. Kaebajad esitasid kohtule 28. novembril ja 2. detsembril 2025 avaldused, milles paluvad

jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes. Kuigi kaebajad on Tartu Ülikoolist

eksmatrikuleeritud, siis on ülikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajate õiguste

kaitseks ja kõrghariduse omandamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Tartu Ülikoolis on

võimalik õpingud lõpetada eksternina õppides. Vaidlusalune õppeaine on eeldusaine veel

sooritamata õppeainele. Kui vaidlustatud hindamisotsused jäävad kehtima, siis takistab see

kaebajate võimalust järgmist ainet sooritada ja õpingud lõpetada. Kaebajad on samas

õppeaines ka varasemalt kohtu poole pidanud pöörduma (haldusasi nr 3-21-967), kuna

kaebajate õppimine on olnud takistatud ning sellest tulenevalt on kaebajate õppeaeg

pikenenud. Hindamisotsuste õigusvastasuse tuvastamine eemaldab formaalse ja õigusvastase

takistuse, mis takistab eksternina õpingute lõpetamist, kõrghariduse omandamist ning

õpingute jätkamist järgmises astmes.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Halduskohtu menetluses on Marge Motini ja Margit Motini kaebus Tartu Ülikooli 24.

jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid

puudutavate 10. jaanuari 2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks

korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine. Võrreldes

kohtusse kaebuse esitamise ajaga on praeguseks asjaolud oluliselt muutunud. Kuna kaebajad

on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud, siis on kaebajate Tartu Ülikooli vastu esitatud

tühistamis- ja kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Vaidlustatud hindamisotsused ei avalda

kaebajatele enam otsest mõju ning kaebajate õiguste kaitseks ei ole vajalik enam

hindamisotsuseid tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Kaebajate väide,

et nad plaanivad õpinguid eksternina jätkata ning et vaidlusaluste hindamisotsuste kehtivus

3-25-317

võib takistada kaebajate võimalust eksternina järgmist õppeainet sooritada ja õpingud

eksternina lõpetada, eeltoodut ei väära. Käesoleval hetkel ei riiva vaidlusalused

hindamisotsused kaebajate subjektiivseid õigusi. Haldusasja edasi menetlemine tühistamis- ja

kohustamisnõuetes pelgalt põhjusel, et tulevikus võib kaebajatel tekkida soov õpinguid

eksternina jätkata ning selle raames võivad vaidlusalused hindamisotsused kaebajaid

negatiivselt mõjutama hakata, ei ole põhjendatud. Isikutel on õiguskaitsevajadus üksnes siis,

kui haldusakt või toiming nende õigusi otseselt puudutab. Praegu pole tegemist sellise

olukorraga.

Seetõttu on kaebajate esitatud kaebus menetluslikult lubamatu

õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga

4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p

12; 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

9. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb. Kaebajad on väljendanud soovi jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes,

kuid kohus ei pea seda põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes

vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse

rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude

esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes

ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a

määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Praegusel hetkel puudub reaalne oht, et vaidlustatud

hindamisotsused võiksid või saaksid kaebajate õigusi negatiivselt mõjutada ja kaebajate

õigusi rikkuda. Ühtlasi ei kohustaks hindamisotsuste õigusvastasuse kindlakstegemine

vastustajat tulevikus kaebajate õppetööd teistmoodi hindama, samuti ei parandaks

tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajate õiguslikku positsiooni. Preventiivsel eesmärgil

tuvastamisnõude esitamine on praegusel juhul välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis

tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse

esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna

hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Ülikooli tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi ei ole kaebajad hüvitamisnõude esitamise

kavatsusele tulevikus ka viidanud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate

õiguste kaitseks vajalik.

10. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

11. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis kuulub

kaebajatele tagastamisele tasutud riigilõiv 40 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kaebajatel tuleb

kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider