3-25-317/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMarge Motin (kaebaja I) ja Margit Motin (kaebaja II) esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2.
Legislator headnote
AI generated3-25-317/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-317
Määruse kuupäev
4. detsember 2025
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
Marge Motini ja Margit Motini kaebus Tartu Ülikooli 10.
jaanuari 2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli
kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja
logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine
Menetlusosalised
Kaebaja I Marge Motin
Kaebaja II Margit Motin
Vastustaja Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-317 menetlus.
2. Tagastada kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot. Kaebajatel
teatada selleks, kelle nimele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada, seitsme
päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Marge Motin (kaebaja I) ja Margit Motin (kaebaja II) esitasid 1. ja 12. novembril 2024
Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2.
rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele mittevastavuse tõttu „mittearvestatuks“. Kuna
rühmatööde positiivsele tulemusele sooritamine oli aine läbimise eelduseks, jättis õppejõud
pärast seda hindamata kaebajate 3. rühmatöö ning hindas 10. jaanuaril 2025 kaebajate
õppeaine lõpphindeks „mittearvestatud“. Hindamistulemus fikseeriti Tartu Ülikooli 24.
jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093.
2. Kaebajad esitasid 7. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad
tühistada Tartu Ülikooli 10. jaanuari 2025. a protokolli nr SV2024/2025-01093, millega
3-25-317
märgiti kaebajatele õppeaine „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ hindeks
„mittearvestatud“, ning lugeda kaebajate poolt kõnealuse aine läbimine „arvestatuks“.
3. Tartu Halduskohus võttis 27. veebruari 2025. a määrusega menetlusse Marge Motini ja
Margit Motini kaebuse Tartu Ülikooli 24. jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr
SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate 10. jaanuari 2025. a hindamisotsuste
tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja
logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine.
4. Vastustaja esitas 31. märtsil 2025 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse
rahuldamata.
5. Vastustaja teatas 12. septembril 2025 kohtule käesolevas haldusasjas, et kaebajad on
ülikoolist eksmatrikuleeritud (Tartu Ülikooli 27. augusti 2025. a korraldus nr 7-1/P2/1917 ja
4. septembri 2025. a korraldus nr 7-1/P2/2116) ning 14. novembril 2025 haldusasjas nr
3-25-151, et kaebajad ei ole eksmatrikuleerimisi vaidlustanud.
6. Kohus selgitas 17. novembri 2025. a kohtunõudega kaebajatele, et esineb alus haldusasja
menetluse lõpetamiseks. Kuna kaebajad ei ole enam Tartu Ülikooli immatrikuleeritud, siis ei
avalda vaidlusalused hindamisotsused neile enam mõju ning kaebajate esitatud tühistamis- ja
kohustamisnõuded on menetluslikult lubamatud õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.
Kohus palus kaebajatel teatada, kas nad nõustuvad haldusasja menetluse lõpetamisega või
soovivad nad minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul peavad kaebajad kohtule
selgitama, kuidas on see nende õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajatele
menetluse lõpetamise tagajärgi.
7. Kaebajad esitasid kohtule 28. novembril ja 2. detsembril 2025 avaldused, milles paluvad
jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes. Kuigi kaebajad on Tartu Ülikoolist
eksmatrikuleeritud, siis on ülikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajate õiguste
kaitseks ja kõrghariduse omandamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Tartu Ülikoolis on
võimalik õpingud lõpetada eksternina õppides. Vaidlusalune õppeaine on eeldusaine veel
sooritamata õppeainele. Kui vaidlustatud hindamisotsused jäävad kehtima, siis takistab see
kaebajate võimalust järgmist ainet sooritada ja õpingud lõpetada. Kaebajad on samas
õppeaines ka varasemalt kohtu poole pidanud pöörduma (haldusasi nr 3-21-967), kuna
kaebajate õppimine on olnud takistatud ning sellest tulenevalt on kaebajate õppeaeg
pikenenud. Hindamisotsuste õigusvastasuse tuvastamine eemaldab formaalse ja õigusvastase
takistuse, mis takistab eksternina õpingute lõpetamist, kõrghariduse omandamist ning
õpingute jätkamist järgmises astmes.
KOHTU SEISUKOHT
8. Tartu Halduskohtu menetluses on Marge Motini ja Margit Motini kaebus Tartu Ülikooli 24.
jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid
puudutavate 10. jaanuari 2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks
korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine. Võrreldes
kohtusse kaebuse esitamise ajaga on praeguseks asjaolud oluliselt muutunud. Kuna kaebajad
on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud, siis on kaebajate Tartu Ülikooli vastu esitatud
tühistamis- ja kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Vaidlustatud hindamisotsused ei avalda
kaebajatele enam otsest mõju ning kaebajate õiguste kaitseks ei ole vajalik enam
hindamisotsuseid tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Kaebajate väide,
et nad plaanivad õpinguid eksternina jätkata ning et vaidlusaluste hindamisotsuste kehtivus
3-25-317
võib takistada kaebajate võimalust eksternina järgmist õppeainet sooritada ja õpingud
eksternina lõpetada, eeltoodut ei väära. Käesoleval hetkel ei riiva vaidlusalused
hindamisotsused kaebajate subjektiivseid õigusi. Haldusasja edasi menetlemine tühistamis- ja
kohustamisnõuetes pelgalt põhjusel, et tulevikus võib kaebajatel tekkida soov õpinguid
eksternina jätkata ning selle raames võivad vaidlusalused hindamisotsused kaebajaid
negatiivselt mõjutama hakata, ei ole põhjendatud. Isikutel on õiguskaitsevajadus üksnes siis,
kui haldusakt või toiming nende õigusi otseselt puudutab. Praegu pole tegemist sellise
olukorraga.
Seetõttu on kaebajate esitatud kaebus menetluslikult lubamatu
õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga
4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p
12; 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab
kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või
kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
9. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid
jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata
jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja
seda taotleb. Kaebajad on väljendanud soovi jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes,
kuid kohus ei pea seda põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes
vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse
rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude
esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes
ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine
tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a
määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Praegusel hetkel puudub reaalne oht, et vaidlustatud
hindamisotsused võiksid või saaksid kaebajate õigusi negatiivselt mõjutada ja kaebajate
õigusi rikkuda. Ühtlasi ei kohustaks hindamisotsuste õigusvastasuse kindlakstegemine
vastustajat tulevikus kaebajate õppetööd teistmoodi hindama, samuti ei parandaks
tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajate õiguslikku positsiooni. Preventiivsel eesmärgil
tuvastamisnõude esitamine on praegusel juhul välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis
tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse
esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna
hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Ülikooli tegevuse
õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi ei ole kaebajad hüvitamisnõude esitamise
kavatsusele tulevikus ka viidanud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate
õiguste kaitseks vajalik.
10. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja
menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas
halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
11. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis kuulub
kaebajatele tagastamisele tasutud riigilõiv 40 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kaebajatel tuleb
kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider