2-22-8609/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Aleksandr Kondrašov

I.M-i tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8609

Kohtuasi

A.K hagi I.M-i vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.M-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2030,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: A.K (isikukood XXX)

Kostja: I.M (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja: T.E (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Ave-Pirjo Paluvere

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 23.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2024 otsus osas, millega maakohus jättis

kindlaks määramata elatise alates 13.02.2023 kuus 115 eurot ületavas osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. Mõista A.K-lt I.M-i kasuks välja 8747 eurot elatisena 13.02.2023–30.11.2025

eest.

2.2. Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 01.12.2025 kuni I.M-i täisealiseks saamiseni

(08.06.2028) välja igakuine elatis 282 eurot 31 senti (200 eurot (baassumma) +

59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Rahuldada I.M-i apellatsioonkaebus.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-22-8609

4.1. Muuta Pärnu Maakohtu 19.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-5348

väljamõistetud elatist järgmiselt:

4.2. Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 08.06.2022 kuni 31.12.2022 välja igakuine

elatis 225,64 eurot kuus.

4.3. Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 01.01.2023 kuni 12.02.2023 välja igakuine

elatis 215,64 eurot kuus.

4.4. Mõista A.K-lt I.M-i kasuks välja 8747 eurot elatisena 13.02.2023–30.11.2025

eest.

4.5. Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 01.12.2025 kuni I.M-i täisealiseks saamiseni

(08.06.2028) välja igakuine elatis 282 eurot 31 senti (200 eurot (baassumma) +

59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

- 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4.6. Elatis tasutakse iga kuu 20. kuupäevaks T.E pangakontole selgitusega „elatis“.

4.7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.K (hageja, lapse isa) esitas 08.06.2022 Harju Maakohtule I.M-i (kostja, laps) vastu hagi,

milles palus vähendada Pärnu Maakohtu 19.06.2017 määrusega kindlaks määratud elatist.

Alates 01.01.2022 kehtib uus perekonnaseaduse redaktsioon. Hageja leiab, et elatis tuleb

arvutada PKS § 101 alusel, mis näeb ette individuaalse miinimumelatise. Hageja märgib, et

kostja ema varaline seisund on parem, kuna ta teenib kõrgemat palka ja tal on tegutsev

ettevõte.

1.1. Kohtu määratud suhtluskorda tsiviilasjas nr 2-20-14849 ei ole järgitud, kuigi see nägi ette

kostja viibimise hageja juures seitse päeva kuus. Elatist tuleb vähendada ka kostjaga koos

veedetud aja võrra. Hageja viibib kostjaga keskmiselt seitse päeva kuus, lähtudes kehtivast

suhtluskorrast alates 13.02.2023.

2-22-8609

Kostja vastuväited

2. Kostja on nõus elatise vähendamisega seadusjärgse miinimumelatise määrani, kuid ei

nõustu hageja väidetega tema varalise seisundi kohta. Hageja ei pöördunud kordagi

kohtuväliselt elatise vähendamise sooviga. Hageja on X OÜ juhatuse liige ja tegelik

kasusaaja. Ettevõtte 2022 II kvartali maksustatav käive oli 35 580,50 eurot. Suhtluskorda ei

ole järgitud ja kostja ei viibi hagejaga kuus ühtegi päeva koos. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi ja muutis elatist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise ajavahemikul 08.06.2022–31.12.2022 kuus 225,64 eurot, ajavahemikul

01.01.2023–12.02.2023 kuus 215,64 eurot ja alates 13.02.2023 kuus 115 eurot, mida

indekseeritakse PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi. Maakohus määras, et elatist tasutakse iga kuu 20.

kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus osaliste endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning kostja elab emaga.

Ema igakuine töötasu on keskmiselt 1400 eurot, talle kuulub ½ kaasomandis kinnistust

Tallinnas ja osalus ettevõttes. Kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja on X OÜ

juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, ettevõtte majandusaasta aruanne näitab kasumlikku

tegevust.

3.2. Hagi kuulub rahuldamisele, kuna alates 01.01.2022 kehtib PKS uus redaktsioon, mis näeb

ette individuaalse miinimumelatise arvutamise. Miinimumelatis tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab normaalselt kasvada ja areneda. Kostja on nõustunud elatise

määramisega miinimumsummas. Hageja ei ole esitanud tõendeid töövõimetuse kohta ega

tõendanud, et elatise maksmine miinimumsummas oleks talle võimatu.

3.3. Enne suhtluskorra jõustumist 13.02.2023 ei ole hageja tõendanud, et kostja viibis temaga

rohkem kui kuus päeva kuus. Alates 13.02.2023 tuleb arvestada kehtivat suhtluskorda, mille

kohaselt kostja viibib hagejaga keskmiselt seitse päeva kuus. Seetõttu vähendas kohus elatist

proportsionaalselt koos veedetud ajaga 46,67% võrra.

3.4. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuna tegemist on alaealise lapse

ülalpidamisasjaga.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis kindlaks määramata elatise alates 13.02.2023 kuus 115 eurot ületavalt ja teha

asjas uus otsus, millega määrata nimetatud ajast elatise suuruseks PKS § 101 sätestatud elatis.

4.1. Kostja leiab, et otsus on ebaõige, kuna suhtluskorda ei ole tegelikkuses järgitud ja kohus

ei ole seda asjaolu analüüsinud. Mõlemad vanemad kinnitasid kohtuistungil, et suhtluskorda

ei järgita. Sellest hoolimata arvestas kohus elatise vähendamisel lapse viibimist isa juures

keskmiselt seitse päeva kuus. Kostja hinnangul ei saa elatise vähendamist automaatselt

põhjendada PKS § 101 lõike 6 alusel, kui lapse viibimise aeg lahuselava vanema juures on

vaidlusalune. Sellisel juhul tuleb kohaldada PKS § 102 lõiget 2 ja hinnata tegelikku viibimise

aega individuaalselt.

2-22-8609

4.2. Lapse isa ei ole astunud samme suhtluskorra täitmiseks ega näidanud üles tegelikku soovi

lapsega suhelda. Suhtluskorda on kasutatud vahendina elatise vähendamiseks. Kohus on

rikkunud selgitamiskohustust ja menetlusökonoomia põhimõtet, jättes arvestamata, et

menetluses on paralleelselt avaldus suhtluskorra muutmiseks. Otsus võimaldab lapse isal

vältida elatise maksmist mitme aasta jooksul, jättes lapse ema kanda kõik ülalpidamiskulud.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks elatise alates 13.02.2023

kuus 115 eurot ja teha asjas uus otsus, millega määrata nimetatud ajast elatise suuruseks PKS

§ 101 sätestatud elatis.

7. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks.

8. Kolleegium leiab, et maakohus jättis ekslikult arvestamata asjaoluga, et vaatamata

kehtivale suhtluskorrale ei ole laps tegelikult isa juures viibinud. Maakohus tuvastas, et

13.02.2023 jõustus lapsega suhtlemisõiguse vaidluses Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr

2-20-14849, mille järgi viibib laps isa juures keskmiselt 7 päeva kuus. Tegelikkuses ei ole

laps peaaegu ühtegi päeva isa juures olnud ja ei ole alust arvata, et ta oleks suhtluskorra järgi

isa juures ka tulevikus.

9. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend

või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda

reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025,

2-23-8691, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713, p 29; 12.05.2021, 2-18-6491, p 14.1). Kui aga

tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele

mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see

eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 13.1).

10. Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel

(nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise

suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Vastupidine seisukoht ei

ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide

eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kui suhtluskorra mittejärgimine on

tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema enda käitumisest või valikutest, siis on

ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda

lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p

17).

11. Kolleegium hindab uue otsuse tegemisel, kas suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lapse

isa enda käitumisest või valikutest. Lapse ema on selles küsimuses esile toonud, et ta ei ole

lapse ja isa suhtlust kuidagi taksitanud, kuid lapse isa ei ole suhtluskorra rakendamiseks

sisulisi samme astunud. Hageja väidab, et kohtumised lapsega on takerdunud ema tegevuse

tõttu, mitte tema enda passiivsuse tõttu. Ta toob välja, et on korduvalt ilmunud kokkulepitud

2-22-8609

kohtumiskohtadesse (nt Balti jaam, Kullo keskus), kuid kohtumised jäid ära, kuna ema ei

toonud last kohale.

12. Kolleegium leiab, et lapse isa esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et suhtluskord jäi

rakendamata isast mitte olenevatel asjaoludel. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik eeldada, et

kui suhtluskord jääb olulises ulatuses täitmata, näiteks lapse ema ei anna korduvalt last üle

määruses näidatud kohas või kokku lepitud kohas, siis teeb lapse isa kõik endast oleneva, et

olukorda esmalt lahendada läbirääkimistega. Muuhulgas on sellises olukorras mõistlik teha

pöördumised lapse emale sellises vormis, et neid saab hiljem tõendada. Kui olukorra

lahendamine läbirääkimistega ei õnnestu, võib eeldada, et vanem algatab suhtluskorra

täitmiseks täitemenetluse.

13. Lapse isa ei ole esile toonud, et ta oleks korduvalt ja üheselt mõistetavalt lapse ema poole

pöördunud ja nõudnud suhtluskorra täitmist. Lapse isa ei ole ka esile toonud, et ta oleks

algatanud täitemenetluse suhtluskorra määruse täitmiseks.

14. Lapse isa tõi üksnes esile, et ta leppis lapse üleandmise kokku ühel korral Balti jaamas ja

teisel korral Kullo keskuses, kuid lapse ema ei toonud last kohale. Need väited on kolleegiumi

hinnangul tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et vanemad oleksid üleandmise kokku

leppinud Kullo keskuses ja Balti jaamas. Suhtluskorra määruse järgi pidi lapse isa lapsele

järele tulema lapse elu- või viibimiskohta Tallinnas. Vanematel on võimalik kokku leppida

mõnes teises järele tulemise kohas, kuid puuduvad tõendid, et selles oleks kokku lepitud.

15. Asjakohane ei ole isa väide, et suhtluskorda on takistanud ema otsusest tulenev lapse

koolivahetus XXX kooli, mis asub Tallinnast kaugel ja on tasuline. Lapse õppima asumine

XXX kooli ilmnes 23.10.2025 kohtuistungil. Et lapse isa ei astunud enne seda ühtegi sisulist

sammu, et suhtluskorda rakendada, ei ole tõsiselt võetav väide, et suhtlemine takerdus

koolivahetuse tõttu. Samal põhjusel ei ole tõsiselt võetav lapse isa väide, et ema on varjanud

lapse elukoha ja kooli kohta infot ja et ema tegevus on olnud sihipärane, et piirata lapse ja isa

kontakti ning see on tekitanud olukorra, kus isa ei saa suhtlust korraldada.

16. Lapse isa esitas apellatsioonimenetluses vastuväite, et ta ei ole võimeline tasuma PKS §

101 lg 1 järgi elatist, sest ta sissetulekud on väiksed ning tal on terviserike, mis takistab

töötamist.

17. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo

27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv

põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus (RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-

160-12, p 17).

18. Kolleegium leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei saa järeldada, et tal on mõjuv

põhjus, mis tingib elatise määramise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Hageja tõi esile, et

tal on diagnoositud astma (vajalik igapäevane ravi/inhalaatorid) ning vasaku õla „külmunud

õla” sündroom, mis põhjustab valusid ja liikumispiiratust.

19. Terviseportaali väljavõttest (30.10.2025 seisukoha lisa) nähtub, et hageja kaebab kohati

köha üle ja dr L püüdis välja uurida, kas hagejal võib olla astma, kuid pärast kaebuste

esitamist ei vastanud hageja enam telefonile ja sulges arsti jaoks haigusloo andmed. Sama

seisukoha lisast „haigusleht“ nähtub, et hagejal on „haigestumine või olmevigastus“, kuid ei

2-22-8609

ole aru saada, kas tegu on külmunud õlaga, kas see seab piiranguid tööle ja kas häire on

pikaajaline. Kolleegium leiab, et neist tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks selline tervisehäire,

mis takistaks leida tasuvamat tööd.

20. Maakohus tuvastas, et hageja on X OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Ettevõtte 2022.

a II kvartali maksustatav käive oli 35 580,50 eurot. Hagejal on pikaajaline töökogemus

valveseadmete tehnikuna. Neid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et hagejal ei esine

mõjuvat põhjust, mis tingib elatise määramise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Seda

arvestades ei mõjuta asja tulemust see, kas maakohus tuvastas õigesti hageja tegelike

sissetulekute suuruse.

21. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega määrab elatise suuruse alates 13.02.2023

kindlaks PKS § 101 lg 1 järgi. Osas, millega ringkonnakohus maakohtu otsust muudab,

arvutab kolleegium välja sissenõutavaks muutunud elatise suuruse (vt RKTKo 25.05.2011, 3-

2-1-37-11, p 14). Kolleegium võtab arvesse, et kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. Samuti

arvestab kolleegium, et 31.10.2025 ja 01.11.2025 kandis lapse isa oma kontole raha ning

kohtutäitur kandis sellest lapse emale 100 eurot.

22. PKS § 101 lg 1, 3 ja 4 järgi pidi hageja tasuma elatist järgnevalt:

13.02.2023–31.03.2023, s.o 1 kuu ja 16 p=209,20+109,74=319 eurot;

01.04.2023–31.03.2024, s.o 12 kuud x 249,78 eurot=2997 eurot;

01.04.2024–31.03.2025, s.o 12 kuud x 272,76 eurot=3273 eurot;

01.04.2025–30.11.2025, s.o 8 kuud x 282,31 eurot=2258 eurot;

Kokku 8847 eurot.

23. Hageja pidi tasuma elatist ajavahemikul 13.02.2023–05.12.2025 kokku 8847 eurot. Sellest

arvestab kolleegium maha tasutud 100 eurot ning ühekordseks summaks jääb 8747 eurot.

Alates 01.12.2025 maksab hageja elatist PKS § 101 lg 1, 3 ja 4 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)