2-25-17794/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtujurist

Karolin Kirss

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2025 a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-17794

Tsiviilasi

Füüsilisest isikust võlgniku A. P maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

avalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik A. P (isikukood XXX, e-post xxxx)

Usaldusisik Ly Müürsoo (e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. P maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta A. P kanda.

3. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1450 eurot, millele lisandub

käibemaks 348 eurot, kokku 1798 eurot.

4. Anda A. P-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 660 eurot, millele

lisandub käibemaks 24%, s.o 158,40 eurot, s.o kokku 818,40 eurot ning maksta

see välja riigi vahenditest OÜ-u Sentire M.K. (registrikood 10539935)

arvelduskontole nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is.

5. Usaldusisiku tasust 979,60 eurot (sh käibemaks) jätta A. P kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest

Asjaolud ja ja kohtumääruse põhjendused

22.10.2025 esitas A. P Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse tema pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 30.10.2025

määrusega võttis kohus A. P avalduse menetlusse, nimetades A. P usaldusisikuks Ly

Müürsoo.

01.12.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande ja tasutaotluse.

04.12.2025 esitas võlgnik kohtule avalduse, mille kohaselt soovib ta oma

maksejõuetusavalduse tagasi võtta, sest asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

(TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi

tagasi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib

avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 426 lg 1 alusel

loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus A. P maksejõuetusavalduse läbi vaatamata.

Vastavalt FIMS §-le 54 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata (lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (lg 2). Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (lg 9).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepinguseaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega (PankrS § 23 lg 5¹). Justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2

ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1

sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu

33 eurot poole tunni kohta. PankrS § 23 lg 4¹ järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast

ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.

Usaldusisik on kulutanud FIMS §-ist 17 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Juhindudes

PankrS §-st 23 palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasuks 1450 eurot (tund – 145 eurot),

millele lisandub käibemaks 348 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisik on tasu arvestamisel aluseks võtnud tunnitasu määra

145 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku tunnitasu määr 145 eurot (ilma

käibemaksuta) tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 145 eurot (10 x 145), millele lisandub käibemaks

24% summas 348 eurot, kokku 1798 eurot.

Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu

menetlusabi korras riigivahenditest 1098,64 euro ulatuses (sh käibemaks). Kohus märgib, et

riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 10 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot)

on 660 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku

tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks (24%), s.o kokku 818,40 eurot, hüvitada riigi

vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Siiri Malmberg

kohtunik