2-24-2711/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2711

Kohtuasi

D.E (D.E) avaldus I.V vastu alaealise lapse V.T osas

suhtlusõiguse teostamise lõpetamiseks ja suhtluskorda

reguleeriva kohtulahendi muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.V 19.08.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja D.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja I.V

Kiisk

Puudutatud isik I V.T (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik II I.V (isikukood XXX)

Eestkosteasutused

Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

kaudu, registrikood 75014965), lepinguline esindaja

Marju Õispuu

Kiili vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75020983),

lepinguline esindaja Karmen Heinmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.V 06.11.2025 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.08.2025 määruse resolutsiooni p 6, mille kohaselt on

määrus täidetav alates jõustumisest ja osaliselt määruse resolutsiooni p 4.5, millega

määrati, et lapse haiguse tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata ning teha selles osas

uus otsustus, millega juhul, kui kohtumine jääb ära isast tingitud põhjusel või lapse

haigestumise tõttu, lepivad ema ja isa kokku asenduskohtumise ajas ja kohas.

2-24-2711

Sõnastada ümber määruse resolutsiooni p 2 ning jätta välja määruse resolutsiooni p

5. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada D.E avaldus I.V vastu alaealise lapse V.T osas suhtlusõiguse

teostamise lõpetamiseks ja suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi muutmiseks

osaliselt.

3.2. Muuta Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4129

kindlaks määratud vanemate ja lapse suhtlemise korda.

3.3. Jätta rahuldamata D.E avaldus I.V ja lapse V.T suhtlemise piiramiseks.

3.4. Reguleerida I.V (edaspidi ka ema) ja V.T (edaspidi ka laps) suhtlemise kord

järgmiselt:

3.4.1. Ema ja laps kohtuvad iga kalendrikuu esimesel laupäeval kestusega kuni

kolm tundi ilma kolmandate isikute (eelkõige R ja E) osaluseta avalikus

kohas. Kui laps soovib kohtumise lõpetada varem ja minna koju, ei tee ema

selleks takistusi. Lapse poolt varem lõpetatud kohtumist ära jäänud ulatuses

ei asendata.

3.4.2. Ema kohustub teatama D.E-le (edaspidi ka isa) hiljemalt kohtumise nädala

kolmapäeval, kas kohtumine toimub ja kui toimub, siis kus kohtumine

toimub ning mis kell algab.

3.4.3. Emal on õigus kohtuda lapsega avalikus kohas ilma kolmandate isikute

(eelkõige R ja E) osaluseta lapse sünnipäeval (07.02) lapse õnnitlemiseks ja

kingituste üle andmiseks kestusega kuni kaks tundi.

3.4.4. Kui emadepäev ei lange nädalale, kui ema ja laps kohtuvad vastavalt

määruse p-le 3.4.1, on emal õigus kohtuda avalikus kohas ilma kolmandate

isikuteta (eelkõige R ja E) osaluseta lapsega emadepäeval kestusega kuni

kaks tundi.

3.4.5. Kohtumise ära jäämisest tuleb teavitada teist vanemat esimesel võimalusel.

Juhul, kui kohtumine jääb ära emast tingitud põhjusel, kohtumist ei

asendata. Juhul, kui kohtumine jääb ära isast tingitud põhjusel või lapse

haigestumise tõttu, lepivad ema ja isa kokku asenduskohtumise ajas ja

kohas.

3.4.6. Ema ja isa vahetavad last puudutavat infot omavahel e-kirja ja/või SMS

teel. Kiireloomulised teated edastatakse telefoni teel.

3.4.7. Ema ja isa võivad omavahelisel kokkuleppel suhtluskorda muuta.

3.4.8. Ema on kohustatud hoiduma lapsega kontakti otsimisest või

kontakteerumisest väljaspool kindlaksmääratud suhtluskorda.

3.4.9. Emal on keelatud rääkida punktides 3.4.1, 3.4.3 ja 3.4.4 kohtumistel

lapsega järgmistel teemadel – elatise tasumisest isale, ema rahalisest

olukorrast, isast ja isa pereelust, kohtuvaidlustest, hooldusõiguse

küsimustest.

3.5. Keelata kolmandatel isikutel R-l (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja E-l

(isikukood XXXXXXXXXXXX) lapsega suhtlemine ning lapsega kontakti

otsimine.

3.6. Määrus kehtib ja on vabatahtlikult täidetav alates selle teatavaks tegemisest.

Pärast ühe kuu möödumist ringkonnakohtu määruse tegemisest on määrus

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täidetav.

3.7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määratud esindaja kulud

riigi kanda.

3.8. Määrus saata menetlusosalistele ja punkti 3.5 osas teadmiseks R-le ja E-le.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2-24-2711

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 2–5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 1 ei ole kaevatav (TsMS §

4771 lg-d 1 ja 4 ning TsMS § 390 lg 1 teine lause).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.E (avaldaja, isa) esitas 16.02.2024 Harju Maakohtule avalduse I.V (ema) vastu alaealise

lapse V.T (laps) osas suhtlusõiguse teostamise lõpetamiseks ja suhtluskorda reguleeriva

kohtulahendi muutmiseks. Avaldusega koos esitati esialgse õiguskaitse taotlus.

2. Avalduse kohaselt tuvastati avaldaja isadus lapse suhtes 13.03.2020 otsusega tsiviilasjas nr

2-19-16812. Otsus jõustus 16.05.2020. Tsiviilasjas nr 2-20-4129 jättis Harju Maakohus

08.10.2020 määrusega lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata ning määras kindlaks isa ja lapse

suhtluskorra, mis jõustus 16.12.2021. 19.11.2021 lahendiga tsiviilasjas nr 2-21-5908 lõpetas

Harju Maakohus osaliselt lapse isa ja ema ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis isale

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise, haridus- ning tervisekorralduse osas. Harju

Maakohtu 19.11.2021 määrus jõustus 13.06.2022. Alates sellest ajast on laps elanud alaliselt

isaga ja suhelnud emaga periooditi. Lapse seisund on võrreldes varasemaga oluliselt

paranenud – laps ei jõudnud enne kooli või kui jõudis, siis magas; oli vägivaldne kaasõpilaste

ja õpetajate suhtes; ei teinud õppetöös kaasa, nuttis, hüsteeritses, ropendas, loopis asju, oli

keskendumisvõimetu; mahajäämus õppetöös. See muutus 2022/2023 õppeaastal kardinaalselt,

mida on kinnitanud ka XXX Kool 30.10.2022 kokkuvõttes. Alates isa juurde elama asumise

ajast on laps külastanud regulaarselt iganädalaselt (sh ka suvel) eripedagoogi ja käinud

psühhiaatri vastuvõtul. Isa juures elades on isal võimalik tagada lapse koolikohustuse

täitmine, sh saab isa tagada lapsele mõistliku uneaja, piirata nutiseadmete kasutamist, rutiinse

ja stabiilse elukorralduse.

2.1. Ka pärast 19.11.2021 lahendi jõustumist ja lapse isa juurde elama asuma asumist ning

emaga regulaarselt suhtlemise võimaldamist ei ole kadunud ema ja tema lähikondsete

vastutöö, lapse mõjutamine ja manipuleerimine. Lapse ema ja/või tema lähikondsed (ema ja

õde) ilmusid ette teatamata pea igapäevaselt lapse koolipäeva lõppedes koolimaja juurde ning

survestasid last kaasa tulema. Ühtlasi veensid ema lähikondsed last selles, et isa juures ei ole

hea ja isa käitub temaga halvasti. Pärast ühte 2022. a septembrikuu koolipäeva lõppu läks laps

oma tädiga kaasa, kelle juhendamisel jõudis laps Tallinna Lilleküla Turvakodusse väidetava

kahtluse tõttu, et lapsel ei ole isa juures turvaline. Laps naasis siiski tagasi isa juurde, sest

lapsega tegelenud spetsialistid tuvastasid, et mingit ohtu lapsel isa juures ei ole ja laps oli

nõus koju naasma. Järjekordsed intsidendid ema lähikondsetega leidsid aset 11.09.2023,

15.09.2023, 01.02.2024 ning 08.02.2024. 08.02.2024 vahejuhtumi tagajärjel toimetati laps

uuesti Tallinna Lilleküla Turvakodusse, kus laps viibis kuni 16.02.2024. Turvakodus

2-24-2711

15.02.2024 toimunud kohtumisel tunnistas ka ema, et tegelikult ei olnud isa lapsega

vägivaldne. Samas on ema seisukohal, et hoolimata isale antud ainuhooldusõigusest lapse

viibimiskoha, tervise- ja haridusküsimustes, on Harju Maakohtu 08.10.2020 isa ja lapse

suhtluskorda reguleeriv kohtumäärus kehtiv ja laps peaks elama emaga. Seetõttu leidis isa, et

arvestades muutunud olukorda, tuleks muuta Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärust ja

tunnistada see kehtetuks (p 3 ja selle alapunktid). Ema ning lapse suhtlemist tuleks piirata

selliselt, et ema ja lapse suhtlusõiguse teostamine lõpetatakse kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Isa taotles lapse ema suhtes ekspertiisi läbiviimist.

3. Harju Maakohus rahuldas 29.02.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja määras

esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse ja ema vahelise suhtluskorra, mille

kohaselt kohtub laps emaga iga nädal korra kestusega kuni poolteist tundi kohaliku

omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse suunamisel lahus elava vanema ja lapse kohtumise

teenust osutava teenusepakkuja ruumides, kohtumised toimuvad lapse heaolu spetsialisti või

kohaliku omavalitsuse poolt määratud muu erialateadmisi omava isiku või kohaliku

omavalitsuse suunamisel lahus elava vanema ja lapse kohtumise teenust osutava

teenusepakkuja erialateadmistega töötaja juuresolekul, kohtumistel osaleb ema isiklikult ilma

kõrvaliste kolmandate isikuteta. Ühtlasi tegi kohus emale ettekirjutused, millega kohustas ema

pöörduma kohaliku omavalitsuse suunamisel psühholoogilise abi saamiseks psühholoogi või

psühhiaatri vastuvõtule ning läbima spetsialisti poolt vajalikuks peetud nõustamisseansid

sellisel sagedusel, vormil ja viisil, mille määrab spetsialist oma äranägemise järgi; emal on

keelatud otsida kontakti väljaspool kohtu poolt määratud suhtluskorda, s.t et vanem ei tohi

ilmuda lapse õppeasutusse (XXX Kool) ega mujale, kus laps viibib, väljaspool kohtu poolt

reguleeritud suhtlemiskorda. Kohus keelas esialgse õiguskaitse korras kolmandatel isikutel R-

l (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja E-l (isikukood XXXXXXXXXXXX) lapsega suhelda

ning lapsega kontakti otsida.

4. Maakohus kuulas lapse isiklikult ära 11.06.2024.

5. Harju Maakohtu 25.09.2024 määrusega määrati viia I.V suhtes läbi kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisi kohustus läbi viima Marienthali Kliinik

OÜ. Ekspertiisiakt saadeti kohtule 18.02.2025.

6. Maakohus kuulas lapse isiklikult ära 30.05.2025. Laps mäletas kohtunikuga esimest

kohtumist ning rääkis, et tal läheb hästi. Emaga ei ole üldse kontaktis olnud. Viimati

kohtusidki kuskil seal toas. Rohkem kui kuu, võimalik, et kaks kuud tagasi, oli viimane

kohtumine. Ise ei ole kontakti otsinud. Lapse sõnul ta igatseb ema, tahab ema näha ning

tahaks ka kassi näha. Kohtumised peretoas toimusid nii, et ema tõi kohtumisele süüa, sest ta

tuli kooli, nad rääkisid. 1,5 tundi oli piisav aeg kohtumiseks, mõnikord oleks tahtnud pikemalt

olla, sest oli midagi rohkem rääkida. Kolmapäeviti oli vaja, et saaks koju õppima, sest alati

olid neljapäeva hommikul ajaloos testid. Hinded on olulised. Täpsustavale küsimusele, et kas

talle või isale, vastas laps, et nii isa kui ka tema jaoks. Ema rääkis kohtumistel, kuidas tal

läheb, kuidas kassil läheb. Ainuke kurb asi oli, et vanaisal oli raske haigus (tromboosi oht) ja

siis oli laps vanaisa pärast mures. Küsimusele, kas ema rääkis ka, et tal on kuidagi raske laps

seda eitas, kuid siis ütles, et ema siiski mõnikord rääkis. Mõnikord rääkis, et tal on raske, et

tema sissetulek on väike. Ema töökohta ei tea. Ema on rääkinud, et ta ei saa alimente maksta,

et ta ei saa piisavalt raha. Kohtuniku küsimusele, et mis on alimendid, selgitab laps, et ema

peab isale maksma, sest isa kasvatab teda. Kui ema räägib enda raskustest, siis laps tunnistab,

et see teeb teda kurvaks. Tahaks ema aidata, kuid ei saa. Ise aga jätkab ja ütleb, et ei mõtle

selle peale palju. Seal kohapeal seda kuuldes kurvastab, kuid hiljem enam ei mõtle ega

kurvasta. Ema numbrit tal telefonis ei ole, sest isa ei luba ühegi ema lähedasega suhelda.

2-24-2711

Kohus määras nii. Laps kordab, et ta tahab ikkagi emaga kohtuda. Tahab oma ema ka näha,

sest on emaga terve oma elu elanud, isaga on elanud kolm aastat. Laps avaldas, et ta lihtsalt

tahab näha oma ema ja mitte ainult selles kohtumise kohas.

Kohus uuris, kas kohtumiste väliselt on ta emaga suhelnud/kohtunud. Laps palus selle peale

täpsustada, et kas kohtunik peab silmas päris alguses, keskel või lõpus. Vastust ära oodates

ütleb laps, et ema on vahepeal helistanud küll. Ema andis oma numbri kohtumistel. Laps

olevat ka ise mõnel korral emale helistanud. Ka vanaemaga olevat ta suhelnud. Vanaema ei

ole ise kontakti võtnud, laps on ise võtnud. Vanaema oli isa suhtes neutraalne, rääkis vaid,

mida ta teeb. Isik, kes ta ärakuulamisele tõi, oli tema vana psühholoog, kuid nüüd nad lihtsalt

kohtuvad igal esmaspäeval isa restoranis. Söövad ja räägivad koos 1,5 tundi. Lapsele

meeldivad need kohtumised, saab rääkida.

Lapse sõnul on kõige lähedasem laps vanaemaga, sest tema hoolitses kõige rohkem tema eest.

Laps jutustab, kuidas tema jäi vanaemaga Viljandisse elama, kui ema pidi Tallinnasse tööle

minema. Ema on mitu korda elukohta vahetanud, nüüd elab jälle Kristiines. Laps tunnistab, et

ta teab, kus ema elab ning tal on ka ema koduvõti. Ei ole seda kasutanud, ei ole ema juures

käinud. Ei tahtvat minna, sest kardab karistusi. Vanasti oli palju karistusi, nüüd enam ei ole.

Kunagi pidi ta kirjutama terve päeva raamatut ümber. Kui saab kolme, siis ei tohi nädal aega

arvutit ja tahvlit kasutada. Lapsele ei meeldi lihtsalt väga see karistus, sest sõbrad saavad

õhtul kõik koos mängida, kuid tema mitte. Ärakuulamise ajal on ka just karistus. Laps aga

selgitab, et kui ta saab viie, siis see kustutab kolm päeva karistusest maha. Suvel saab reedeti

taskuraha 20 eurot, see on päris palju. 80 eurot nelja nädala eest. Väga ta sõpradega isa

restoranis ei käi, eelistab rohkem mujal käia, kuigi isa restoranis saaksid sõbrad ka tasuta

süüa.

Laps ütles kohtunikule, et kui ta üldse ei saaks enam emaga kohtuda, oleks ta väga kurb. Ta

oleks kurb siis, kui see meelde tuleb, mitte kogu aeg. Kui ta on sõpradega koos, siis ta ei

mõtle emaga seonduva peale. Ta mõtleb, millal peab kodus olema, selle peale mõtleb, kuid

millegi muu peale mitte. Laps ei tea, kas reeglid sobivad talle rohkem ja seetõttu on

õppeedukus paranenud, sest lihtsalt on ta hakanud aru saama, mida ta peab tegema ja

õppimine on seetõttu paremaks ka läinud. Laps arvab, et mida aega edasi, seda vähem tuleb

talle emaga seonduv meelde. Lõpetuseks küsis laps, kas on mingi võimalus, et ta saaks emaga

ikka kohtuda ja lisas lause lõppu „palun“. Laps soovis kohtunikult kohest vastust. Kohtunik

selgitas, et ei saa lapsele kohe vastata, kuid lubas, et arvestab lahendit tehes lapse räägituga.

7. Ema leidis 19.06.2024 istungil, et esialgse õiguskaitse korras toimunud kohtumiste

tulemustest on näha, et ei ole põhjust lapsega suhelda kolmandate isikute juuresolekul.

Esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ema suhtlemine lapsega oleks last kahjustav.

Ema kasvatas last kaheksa aastat üksinda ning teda abistati sugulaste poolt. Laps põgenes isa

juurest ise ära, ema ei õhutanud teda. Jäetakse tähelepanuta, et isa on lapse suhtes vägivaldne

olnud ning isal on ka ebanormaalsed karistamismeetodid. Ka isale tuleks teha ekspertiis. Ema

ei sooviks edasi käia Diakooniakeskuses lapsega kohtumas, sest seal ei saa midagi koos teha

ega omavahel rääkida, kõik on takistatud. Avaldaja soovib lõhkuda lapse ema suhte lapsega.

Laps rääkis kohtumistel, et isa piiras karistuseks vee joomist, toit võeti ära, tualetis võis olla

vaid viis minutit (dtl 368–376).

7.1. 10.03.2025 seisukohas märkis ema, et skisofreenia osas on tegemist varasemalt eksliku

diagnoosiga. Seda kinnitas emale dr EM, kellel on üle 20-aastane kliiniline kogemus, sh

meeleolu- ja ärevushäirete ning ATH ravis. Ta on avaldanud üle 70 teaduspublikatsiooni ning

omab teaduskraadi neuroteaduse ja psühhofarmakoloogia valdkonnas. Dr M selgitas, et kui

2-24-2711

emal oleks selline diagnoos, siis vajaks ema pidevat ravi ja haiglaravi, mida ema vajanud ei

ole. Ema sõnul on tema kolm psühhootilist episoodi olnud seotud pikaajalise depressiooniga.

Ekspertiisis ei ole arvestatud tema tegelikku kliinilist seisundit ega varasemat elukäiku.

Ekspertiisi ajal oli ema tugeva stressi ja ravimite mõju all, mis võis moonutada testitulemusi.

Ema rõhutab, et ei avaldaja ega tema terviseseisund ei ole kunagi kahjustanud lapse heaolu

ega ohutust. Ema poolt lapse eest hoolitsemine on olnud järjepidev, armastav ja

vastutustundlik. Ema vaimse tervisega seotud raskused ei ole kunagi mõjutanud tema

lapsevanemaks olemise võimekust ega lapse turvalisust. Kogu aja jooksul, kui laps on olnud

ema hoole all, ei ole esinenud ühtegi episoodi, juhtumit ega viidet sellele, et laps oleks

pidanud kannatama hoolimatuse, väärkohtlemise või sobimatu hoolduse all (dtl 482–484).

7.2. Ema esitas 11.03.2025 täiendava seisukoha, milles taotles lapse ja ema vahel regulaarse

ja võrdse suhtluskorra kehtestamist, mis võimaldab lapsel veeta aega mõlema vanemaga

tasakaalustatult ning hoida olulisi sidemeid emapoolse perekonnaga. Ema taotles suhtluskorda

nädal-nädal põhimõttel (dtl 495–502).

7.3. Ema esitas 19.05.2025 tõendi selle kohta, et käis 04.05.2025 psühhiaatri vastuvõtul ja tal

ei ole tuvastatud skisoafektiivset häiret ega määratud sellega seoses medikamentoosset ravi.

Emal on diagnoositud bipolaarne häire (dtl 596–598).

8. Lapsele määratud esindaja leidis 10.03.2024 seisukohas, et ema ja lapse suhtlus peab ka

tulevikus jätkuma, millisel kujul ja vormis, oli veel vara öelda. 19.06.2024 istungil märkis

lapse esindaja, et ei saa toetada suhtluskeeldu, kus üldse ei kohtuta-suhelda, sest see tekitaks

teistsuguse äärmusliku olukorra. Lapsele võib hakata tunduma, et teda hoitakse emast eemale,

kuid laps teab oma ema (dtl 371, ajamärge 00:25:36). 27.02.2025 seisukohas leidis lapse

esindaja, et ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsema ega lähtuma lapse vajadustest ega

heaolust ning ema ja lapse suhtlemine tuleb (vähemalt mingil konkreetselt määratud

perioodil) täielikult peatada. Lapse emal on võimalik suhtlusõigus taastada, kui suhtlemise

piirangute aluseks olevad asjaolud on ära langenud ja ema seda usutavalt tõendab.

9. Kiili Vallavalitsus märkis 07.03.2024 seisukohas, et lapse huvides on säilitada suhe emaga,

kuid suhtlus emaga ei tohiks ohustada lapse emotsionaalset tasakaalu, heaolu ning lapse suhet

teise vanemaga.

9.1. 19.06.2024 istungil ütles Kiili Vallavalitsuse esindaja, et kahtlust ei ole selles, et laps

emaga suhelda ei sooviks. Küsimus on, kuidas seda turvaliselt korraldada. Laps on

kirjeldanud, kuidas ema lähedased on teda mõjutanud. Laps on rääkinud ka menetluse ajal

toimunud kohtumistest vanaemaga, kuidas vanaema eiras kohtumäärust. Lapse sõnul tundis ta

ennast halvasti, et vanaema teda survestas. Laps soovib olla mõlema vanemaga, kuid ta ei saa

seda rahulikult teha. Peamine probleem on selles, et pidevalt seatakse lapse elukorraldus

kahtluse alla, kuna emapoolne suguvõsa ei aktsepteeri isale antud ainuhooldusõigust ja

püütakse last mõjutada, et laps avaldaks soovi ema juures elada. Suhtluskord emaga eeldaks,

et ema aktsepteerib isa hooldusõigust, mis tähendab, et laps elab isa juures ega püüa last

mõjutada. Üksnes sellisel juhul tuleb suhtlus lapsega kõne alla (dtl 373, ajamärge 00:47:10).

9.2. Oma 06.03.2025 arvamuses ei toetanud Kiili Vallavalitsus isa avalduse rahuldamist.

Lapse parimates huvides ei ole ema ja lapse suhtluse täielik keelamine. Laps armastab oma

ema ja kontakti säilimine temaga on lapse jaoks oluline. Kohtumenetluse ajal on ema ja lapse

regulaarsed lühiajalised kohtumised spetsialisti osalusel toimunud ja see ei ole lapsele

avaldanud negatiivset mõju. Suhtluse täielik keelamine tekitaks lapses trotsi ja tooks

tõenäoliselt kaasa olukorra, kus laps hakkaks salaja emaga kohtuma, mis omakorda kahjustaks

2-24-2711

lapse ja isa vahelist suhet. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et laps on 12-aastane ja muutub iga

päevaga üha eneseteadlikumaks. Puberteedieaga kaasneb üha suurenev vajadus iseseisvuse ja

otsustusõiguse järele. Väga rangete piirangute ja kontrolli rakendamine, mis ei arvesta lapse

enda sooviga, toob kaasa vastandumise vanemaga. Ema ja lapse suhtluse täielik keelamine

tekitab olukorra, kus ema hakkab kasutama äärmuslikke viise lapsega kontakti saamiseks,

nagu ka varasemal perioodil on ilmnenud. Laste heaolu spetsialist oli seisukohal, et lapse

huvides on lühiajalised regulaarsed kohtumised emaga. Võimalusel võiks jätkata kohtumiste

korraldamist spetsialisti osalusel veel mõnda aega (dtl 464–468).

10. Tallinna Linnavalitsus avaldas 19.06.2024 istungil, et laps soovib head suhet mõlema

vanemaga ning lapse huvides ei oleks emaga suhtlemise lõpetamine, seda suhet peaks toetama

(dtl 373, ajamärge 00:52:45).

10.1. Oma 06.03.2025 vastuses kohtunõudele ei toetanud Tallinna Linnavalitsus avalduse

rahuldamist. 2025. a on ema käinud lapsega EELK Perekeskuses kohtumas jaanuaris kolmel

ja veebruaris neljal korral. Perekeskusest saadud info kohaselt saavad ema ja poeg

kohtumistel hästi läbi, arutavad erinevaid küsimusi, mängivad. Laps soovib emaga kauem

koos olla. Avaldaja on võimaldanud emale ja lapsele kaks lisakohtumist – ema sünnipäeval ja

lapse sünnipäeval. 05.03.2025 ütles telefonivestlusel Kiili Vallavalitsuse laste heaolu

spetsialist, et kohtumisel lapsega ütles laps, et tunneb süüd, et ta ema juurest ära võeti ja

sooviks emaga rohkem kohtuda. Lähtudes varasemast kohtumenetlusest, kohtumistest

pereliikmetega, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisiaktist ning EELK

Perekeskusest saadud informatsioonist leidis lapse heaolu spetsialist, et emal on raskusi lapse

arengust tulenevate vajaduste mõistmisega ning rahuldamisega. Samas on laps oma esimesed

eluaastad elanud koos emaga ning emal ja pojal on soe, teineteisest hooliv suhe. Lapse

huvides ei ole emaga suhtlusõiguse teostamise lõpetamine. Sellega võime suunata lapse salaja

emaga kohtuma ning isale valetama.

10.2. Ema ja poeg võiksid ka edaspidi kohtuda kontrollitud keskkonnas. Tallinna linna

rahastusel saavad ema ja laps kohtuda EELK Perekeskuses lahus elava vanema ja lapse

kohtumise teenusel kokku 10–12 korda. Edaspidi peaksid teenuse eest maksma vanemad ise.

Vanematel on võimalik leida ka teisi keskusi, mis samasugust teenust pakuvad (dtl 460–462).

MAAKOHTU MÄÄRUS

11. Harju Maakohus rahuldas 04.08.2025 määrusega isa avalduse osaliselt, tühistas Harju

Maakohtu 08.10.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-4129 ning jättis rahuldamata isa avalduse

ema ja lapse suhtlemise piiramiseks. Maakohus reguleeris ema ja lapse suhtluskorra

järgmiselt:



Ema ja laps kohtuvad iga kalendrikuu esimesel laupäeval kestusega kuni kolm tundi

ilma kolmandate isikute (eelkõige R ja E) osaluseta avalikus kohas. Kui laps soovib

kohtumise lõpetada varem ja minna koju, ei tee ema selleks takistusi. Lapse poolt

varem lõpetatud kohtumist ära jäänud ulatuses ei asendata.



Ema kohustub teatama isale hiljemalt kohtumise nädala kolmapäeval, kas kohtumine

toimub ja kui toimub, siis kas kohtumine toimub ning mis kell algab.



Emal on õigus kohtuda lapsega avalikus kohas ilma kolmandate isikute (eelkõige R ja

E) osaluseta lapse sünnipäeval (07.02) lapse õnnitlemiseks ja kingituste üle andmiseks

kestusega kuni kaks tundi.

2-24-2711



Kui emadepäev ei lange nädalale, kui ema ja laps kohtuvad vastavalt määruse p-le 4.1

on emal õigus kohtuda avalikus kohas ilma kolmandate isikute (eelkõige R ja E)

osaluseta lapsega emadepäeval kestusega kuni kaks tundi.



Kohtumise ära jäämisest tuleb teavitada teist vanemat esimesel võimalusel. Juhul, kui

kohtumine jääb ära emast tingitud põhjusel, kohtumist ei asendata. Juhul, kui

kohtumine jääb ära isast tingitud põhjusel, lepivad ema ja isa kokku asenduskohtumise

ajas ja kohas. Lapse haiguse tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata.



Ema ja isa vahetavad last puudutavat infot omavahel e-kirja ja/või SMS teel.

Kiireloomulised teated edastatakse telefoni teel.



Ema ja isa võivad omavahelisel kokkuleppel suhtluskorda muuta.



Ema on kohustatud hoiduma lapsega kontakti otsimisest või kontakteerumisest

väljaspool kindlaksmääratud suhtluskorda.



Emal on keelatud rääkida p-des 4.1, 4.3 ja 4.4 kohtumistel lapsega järgmistel teemadel

– elatise tasumisest isale, ema rahalisest olukorras, isast ja isa pereelust,

kohtuvaidlustest, hooldusõiguse küsimustest.



Keelata kolmandatel isikutel R-l (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja E-l (isikukood

XXXXXXXXXXXX) lapsega suhtlemine ning lapsega kontakti otsimine.

Maakohus märkis, et kohrumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia

täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut,

kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud

isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti

kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle

talumise või sellest hoidumise kohustusest. Määrus on täidetav alates jõustumisest.

Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vanemate vahel vaidlus selles, et

vähemalt alates 13.06.2022 elab laps alaliselt isaga nagu isa on avalduses väitnud (dtl 9, p

2.26). Seega on käesolevalt olemas kehtiv suhtluskord isa ja lapse vahel, kuid laps elab

tegelikult reaalselt isa juures. See tähendab, et olukord on kardinaalselt võrreldes 08.10.2020

ja Harju Maakohtu 08.10.2020 jõustumise seisuga, s.o 16.12.2021, muutunud ja tegelikult

esineb vajadus ema ja lapse suhtluskorra reguleerimise järele. Tuginedes eeltoodule leidis

kohus, et põhjendatud on Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-4129

terves ulatuses tühistamine.

13. Maakohus leidis, et ema on teadlikult rikkunud kohtu määratud keeldu ja suhelnud ise

väljaspool kehtestatud suhtluskorda ning on suunanud last suhtlema vanaemaga, et vanaema

ei saaks vastutusele võtta keelu rikkumise eest. Laps on 30.05.2025 ärakuulamisel rääkinud

kohtule, et ema andis enda telefoninumbri lapsele ning nad on suhelnud ka kohtumiste

väliselt. Lapse sõnul on ta suhelnud ka vanaemaga. Kuigi kohus on keelanud 29.02.2024

määrusega emal kontakteeruda lapsega kohtu poolt reguleeritud kohtumiste väliste ajal, on

ema seda siiski teinud. Ema ei ole seda eitanud ka 19.05.2025 ärakuulamisel ja seda

kinnitavad ka lapse ütlused ning avaldaja esitatud väljavõtted (dtl 635–637; dtl 639–655).

Kuigi kohus keelas ka lapse vanaemal lapsega suhelda ning kuigi vanaema ei ole lapse sõnul

ise temaga ühendust võtnud, on ema ise andnud lapsele vanaema numbri 08.02.2025 kell

13.59 (dtl 636, p 2.3.6; dtl 644). Logidest nähtub ka see, et kui laps ei ole vanaemale

helistanud, siis ema uurib lapselt samal päeval kell 20.38, et miks laps ei ole vanaemale

helistanud. Ema on nii 12.02.2025 kui ka 26.03.2025 lapsele teatanud, et vanaema soovib

2-24-2711

lapsega rääkida (dtl 648, 654). Viited vanaemaga suhtlemisest on 24.03.2025 kell 17.14 (dtl

652) ja 25.03.2025 kell 18.46 (dtl 653). Eeltoodu ei vasta vastutustundliku vanema

käitumisele.

14. Kuigi kohtu ette toodud asjaoludel saab järeldada, et ema ei ole käitunud vastutustundelise

lapsevanemana, kui on eiranud kohtu korraldusi ja ekspertiisiga on tuvastatud, et ta võib enda

kognitiivsest võimekusest ja mõtlemishäiretest tulenevalt kahjustada lapse heaolu ning

psühhoemotsionaalset tervist ja arengut ning ta ei erista enda ja lapse huvisid ja vajadusi, ei

ole asjas leidnud kinnitust, et lapse vaimne tervis oleks pärast Harju Maakohtu 29.02.2024

määrusega määratud kontrollitud keskkonnas kohtumisi halvenenud. Samuti ei ole

tuvastamist leidnud, et last oleks pärast kontrollitud keskkonnas toimunud kohtumisi

mõjutatud ja tehtud vastutööd isa aadressil, mis oli iseloomulik käesoleva kohtumenetluse

eelselt ning tsiviilasjade nr 2-20-4129 ja nr 2-21-5908 menetluse ajal. Kuigi kohtu ette on

toodud tõendid selle kohta, et laps on suhelnud vanaemaga, ei ole seega sellist mõju saadud

lapsele avaldada nagu varasemalt.

15. Maakohus leidis, et ema ja lapse vahelist suhtlust oleks võimalik korraldada, kui lapse

elus ei osale aktiivselt vanaema ja tädi, emaga on suhtlemine piiratum ja kontrollitumas

keskkonnas ning ema ei tohiks lapsega rääkida enda toimetulekust, lapse isast,

hooldusõigusest, kohtumenetlustest. Kohus nõustus kohaliku omavalitsuse esindajatega, et

täielik suhtluse keelamine võib antud juhul vallandada lapses trotsi ja panna ema otsima

äärmuslikke meetmeid lapsega suhtlemiseks, kaasates sellesse oma ema ja õe. Pigem võiks

anda emale võimaluse suhelda lapsega vähemalt korra kuus selliselt, et jätkuvalt on

kõrvalistel kolmandatel isikutel (vanaemal ja tädil) keelatud kohtumisel osaleda. Kuigi

ideaalis võiksid kohtumised olla kontrollitud keskkonnas või kolmanda isiku juuresolekul, ei

ole Tallinna Linnavalitsusel pikemalt sellise teenuse pakkumiseks võimalusi, ema

majanduslik olukord ei võimalda ise teenuse eest tasumist ja isa kannab isegi suures ulatuses

üksinda kõik lapsega seotud kulud. Seetõttu leidis kohus, et kohtumiste toimumise avalikku

kohta määramisega tuleks emal mõelda põhjalikult läbi, kus kohtumine võiks lapsega aset

leida, kuidas kohtumise aega sisustada, et laps ei tüdineks, ning ühtlasi on kohtumisel

avalikus kohas võimalik kontrollida, kas ema ja laps kohtuvad ilma kõrvaliste isikute, st ema

ja vanaema osaluseta. Kohus pidas sellisel juhul vajalikuks ka keelata emal rääkida vestlusel

lapsega oma majanduslikust toimetulekust, lapse isast, hooldusõigusest ja kohtuvaidlustest.

Kuna kohtumised toimuksid korra kuus kestusega kuni kolm tundi, peaks see aeg kuluma

aktiivse tegevuse peale erinevalt kohtumistest koduses keskkonnas, kus pahatihti istutakse

diivanil ja vaadatakse televiisorit. Kohus lisas, et kuna laps on avaldanud, et igatseb väga ka

kassi, siis on emal võimalik kassi kaasaskantava puuriga ka avalikku kohta kaasa võtta.

16. Maakohus märkis, et kohtulahend on täidetav alates jõustumisest. Seni kehtib Harju

Maakohtu 29.02.2024 esialgse õiguskaitse määrus, millega on reguleeritud ema ja lapse

suhtluskord kohtumenetluse ajaks ehk kuni lõpplahendi jõustumiseni.

17. Kuna käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides, tuli maakohtu hinnangul

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi

kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1). Seetõttu ei määranud maakohus

kulusid rahaliselt kindlaks.

2-24-2711

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

Määruskaebus

18. Ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada täies ulatuses ja

saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

19. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti nii materiaalõiguse norme (PKS §

123 lg 1 ja § 143 lg 1) kui ka rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 5 lg 3 ja TsMS § 442 lg

8). Ema ja lapse suhtlust on piiratud ebaproportsionaalselt suures ulatuses tuginedes

oletuslikele väidetele, mille kohaselt ema võib lapse heaolu kahjustada. Kohus oleks pidanud

välja selgitama, kas lapse ja ema suhtlus kahjustab lapse heaolu, psühhoemotsionaalset või

füüsilist arengut, mitte aga tegema oletuslikust hinnangust tõsikindlaid järeldusi (maakohtu

määruse p 38). Määruse põhjendustes ei ole esitatud konkreetseid asjaolusid, mis kinnitaksid,

et ema ja lapse kohtumine kahjustaks kuidagi lapse huve, kuidas lapse huvid on kahjustatud

ning miks on selline suhtluskord lapse huvides. Vastupidi, maakohus on leidnud, et emaga

kohtumised ei ole lapse vaimset tervist halvendanud või ema oleks last kohtumistel

mõjutanud või teinud vastutööd isa suhtes (maakohtu määruse p 43). Kohus ei ole tuvastanud,

et ema oleks lapse huvisid kahjustanud ehk puudub piisav alus PKS § 143 lg 3 tähenduses

suhtlusõiguse olulisele piirangule. Isegi, kui kohus oleks leidnud, et emal on keeruline mõista

nt õiguslikult keerukaid asjaolusid või tal on vähe energiat (mida kohus teinud ei ole), siis

oleks kohus pidanud hindama, mil määral on niisugused asjaolud suhtluskorra seadmisega

seotud ehk kas ja kuidas mõjutab nt õiguslikult keerukate asjaolude mõistmine lapsega

kohtumisi. Kohus ei ole sealhulgas analüüsinud, kas rakendada saaks leebemaid lapse huve

vähem kahjustavaid meetmeid (nt järkjärguline suhtlusõiguse laiendamine). Lisaks esineb

otsuses märkimisväärsel hulgal kirjavigu ja ebatäpsusi, mis viitavad sellele, et kohus ei ole

asja arutamisel ega otsuse koostamisel saanud piisavalt süveneda kõigisse olulistesse

asjaoludesse.

20. Ema on esitanud selgitused ja tõendid, mis kinnitavad, et lapse ja ema suhe ei ole lapse

huve kahjustav, vaid vastupidiselt toetav ja emotsionaalselt oluline lapse jaoks. Nii lapse

ärakuulamise protokollidest kui ka eestkosteasutuste seisukohtadest ilmneb, et laps soovib

jätkata suhtlust emaga. Lisaks on esitatud kohtumiste kirjeldused EELK Perekeskusest, kus

spetsialistid kinnitasid, et ema ja lapse suhted olid vahetud, soojad ja lugupidavad. Mitte

ühelgi korral ei viidanud spetsialistid, et ema oleks last manipuleerinud või talle psüühiliselt

mõju avaldanud. Piirang, mille järgi ema ja laps saavad kohtuda vaid korra kuus, ei taga lapse

õigust säilitada lähedane ja usalduslik suhe mõlema vanemaga. Laps näeb ema vaid ühel

korral kuus või harvem, kui laps peaks konkreetsel päeval haige olema, sest lapse haiguse

tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata. See võib tähendada, et laps ei näe oma ema mitme kuu

vältel. Arvestades, et isa on varasemalt taotlenud lapse ja ema suhtluse täielikku katkestamist,

on reaalne risk, et sellist võimalust võidakse kasutada ettekäändena lapse emast eemal

hoidmiseks. Arusaamatuks jääb, miks ei ole kohus määranud ema ja lapse suhtlust

tavapäraselt suhtluskordades ette nähtud eriperioodidel, nagu jõulupühad, uusaasta,

koolivaheajad ja emadepäev. Selliste aegade määramine on kohtupraktikas tavapärane ning

aitab toetada ja säilitada lapse ja vanema emotsionaalset sidet.

21. Määruskaebuse p-des 1.18.1–1.18.7 toodud tõendite ja seisukohtade kõrvalejätmine on

vastuolus PKS § 123 lg-ga 1. Kohus oleks pidanud selgelt põhjendama, miks ei arvestanud

lapse selget soovi, emapoolsete sugulaste tähtsust, omavalitsuste seisukohti, eriarstide

hinnanguid ega kohtumiste positiivset dünaamikat. Ema hoolivust ja kontakti hoidmist on

2-24-2711

kohus põhjendamatult kirjeldanud negatiivses võtmes, jättes tähelepanuta, et need teod

viitavad vanemlikule hoolivusele, mitte vastutustundetusele.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ei toeta ema määruskaebust ning leiab, et maakohtu

määrus on põhjendatud, kohus on kaalunud kõiki asjaolusid ning teinud lapse parimatest

huvidest lähtuva lahendi. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul on lapse huvides ema ja lapse

lühiajalised regulaarsed kohtumised.

23. Kiili Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist jääb oma 06.03.2025 kohtule esitatud

arvamuses välja toodud seisukoha juurde, et lapse huvides on lühiajalised regulaarsed

kohtumised emaga, nagu ka Harju Maakohus 04.08.2025 määrusega kehtestas.

Kohtumenetluse käigus leidis kinnitust, et varasemas üks-ühele suhtluses lapsega ei suutnud

ema neutraalseks jääda ning see mõjutas last negatiivselt, häirides tema igapäevaelu,

emotsionaalset seisundit ning kahjustas lapse suhet isaga. Kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis

väljatoodu aitab mõista ema käitumise tagamaid. Vaatamata sellele, et emale oli tagatud

regulaarne iganädalane suhtlus lapsega, ei pidanud ema kinni esialgse õiguskaitse korras

kehtestatud nõudest mitte otsida lapsega kontakti väljaspool kehtestatud suhtluskorda. Samuti

suunas ema last suhtlema vanaemaga, kellele oli kohtumäärusega kehtestatud suhtluskeeld.

Menetluse käigus leidis kinnitust, et ema ei aktsepteeri olukorda, et isal on lapse

ainuhooldusõigus ning laps elab püsivalt isaga, seega puudub käesoleval ajal alust arvata, et

ema oma käitumist muudaks. Spetsialisti juuresolekul kohtumiste jätkamiseks võimalus

puudub.

Laste heaolu spetsialist ei ole oma varasemates arvamustes kordagi rõhutanud lapse vajadust

säilitada suhe oma lähisugulastega, nagu on kirjas määruskaebuses. Kohtumenetluse käigus

on leidnud kinnitust, et E ja R suhtuvad lapse isasse väga negatiivselt ning on teadlikult ka

selles osas last mõjutanud, kahjustades sellega lapse huve.

Kohtumäärus sätestab, et vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel kohtu poolt kehtestatud

suhtluskorda muuta, samuti on vanemal võimalik uuesti kohtu poole pöörduda suhtluskorra

muutmiseks, kui selle aluseks olevad asjaolud on muutunud. Laste heaolu spetsialist toetab

ema ja lapse suhtluskorra muutmist ning emale sagedasema ja pikema ajalise kestusega

suhtluse võimaldamist juhul, kui ema esmalt tõendab, et suudab kinni pidada 04.08.2025

määrusega kehtestatud suhtluskorrast, ei mõjuta last ning teeb lapse isaga koostööd lapse

huvidest lähtuvalt.

24. Lapse esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määruse

muutmata. Teistsugust lahendit arvestades ema suhtes läbi viidud kompleksekspertiisi

järeldusi ja kohtule esitatud tõendeid, maakohus teha ei saanud. Inimlikult on arusaadav, et

ema tahab oma lapsega rohkem koos olla, aga ema soovi piirab lapse õigustatud huvi. Ema

rõhutab lapse soovi, kuid lapse soov ei vasta alati lapse parimale huvile. Maakohus lähtus

lapse huvidest ja selgitas need põhjalikult last ära kuulates ka välja. Ema jätab tähelepanuta, et

ema on ise lapse huve nii varasemates menetlustes kui ka käesolevas asjas korduvalt

rikkunud, ise seda mõistmata. Ema saab ebakohast nõu isikutelt, kelle eesmärk on rikkuda isa

ja lapse mõistlikku perekondlikku suhet ja sidet – s.o lapse vanaema ja tädi. Neile seatud

piirangud on õigustatud ja hädavajalikud.

25. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud ema kanda.

Ema suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-kompleksekspertiisist selgus vaidluseta, et ema

2-24-2711

psüühiline seisund vastab RHK 10 järgi segatüüpi skisoafektiivse häire diagnostilistele

kriteeriumitele, mis on hõlmatav mõistega muu psüühikahäire. Eksperdid on eraldi välja

toonud, et emal on raske eristada enda vajadusi lapse omadest ning tema võimekus enda

vanemlikke võimeid ja käitumist adekvaatselt hinnata on raskendatud. Küsimusele, kas ema

on võimeline last eakohaselt hooldama ja kasvatama ning mõistma lapse vajadusi, vastavad

eksperdid eitavalt. Sellest tulenevalt on ilmne, et eksperdid pole seadnud kahtluse alla asjaolu,

et säärase ohu realiseerumine võib olla tõenäoline, sõltumata sellest, et mitte ühegi inimese

konkreetset käitumist pole võimalik päriselt lõpuni ette näha. Maakohus tuvastas mh, et lapse

ema on varasemalt avaldanud lapsele kahjulikku mõju, sh eiranud kohtu ettekirjutusi ning

ärgitanud last võtma ise ühendust ka isikutega, kellele kohus oli kohaldanud lapsega

suhtlemiskeelu. Avaldaja soovib õigusrahu, mis tähendab ka emapoolset leppimist

olukorraga, kehtivate kohtumääruste austamist ning mõistmist, et tal ei saa olla nn klassikalist

suhtluskorda oma pojaga. Avaldaja hinnangul võib aga selles mõistlikult kahelda, sest

avaldajale on teada, et ema käis ka 10.09.2025 last koolitee bussipeatuses ootamas. Ema ei ole

võimeline mõistma, et säärane jälitamine ja lapsega ootamatult kohtumine tekitab samuti

lapses ärevust, stressi ja süütunnet, mis tegelikkuses lapse suhet emaga kahjustab.

Menetluse edasine käik

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

27. Tallinna Ringkonnakohus palus 27.10.2025 kohtunõudega emal täpsustada juhuks, kui

ringkonnakohus saab asja ise lahendada ilma seda maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi

saatmata, missugust lahendit ringkonnakohtult taotletakse, st esitada kohtule soovitud

kohtumääruse resolutsiooni sõnastus.

28. Ema täpsustas 06.11.2025 määruskaebuse taotlust ning palus määrata järgmise

suhtlemiskorra:



Laps elab ema juures ja isa kohtub lapsega iga kalendri järgi paaritu nädala reedest

pühapäevani. Isa võtab lapse reedel kell 18 ema juurest kodust ja toob lapse ema

juurde koju tagasi pühapäeval kell 17.



Isa kohtub lapsega iga kalendri järgi paaris nädala kolmapäeval. Isa võtab lapse kell 17

ema juurest kodust ja viib lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt kella 20-ks,

arvestades lapse õppimist ja huviringe.



Suvekuudel (juuni, juuli, august) viibib laps koos isaga paaritutel aastatel

ajavahemikul 17.06–30.06 ja 01.08–14.08 ning paaris aastatel ajavahemikul 01.07–

14.07 ja 08.08–21.08. Paaritutel aastatel ei toimu suhtlemiskorra järgseid nädalalõpu ja

kolmapäevaseid kohtumisi ajavahemikul 10.06–20.08 ning paaris aastatel

ajavahemikul 23.06–29.08.



Mõlemal vanemal on õigus suhelda telefonitsi lapsega ajal, kui laps viibib teise

vanema juures, arvestades lapse uneajaga.

29. Ema esitas 06.11.2025 ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kehtestada ajutise

suhtluskorra kuni kohtumenetluse lõpuni järgmiselt:



Laps elab ema juures.



Suhtlus toimub vahelduvalt: üks nädal lapsega ema juures, järgmine nädal lapsega isa

juures.

2-24-2711



Mõlemal vanemal on õigus lapsega telefonisuhtluseks, arvestades lapse päevakava.

Samuti taotleb ema, et kohus lubaks ja tagaks lapse suhtluse vanaema E-ga ning tädi R ja

tema perega. Laps on alates sünnist elanud ema juures kuni 10-nda eluaastani. Varasem

suhtluskord isa ja lapse vahel ei ole toimunud kokkulepitud viisil, kuna isa on mitmel korral

kohtumisi ühepoolselt ära jätnud ning takistanud ema ja lapse suhtlust, sh telefonisuhtlust.

Laps on alates märtsist 2025 ema jaoks kättesaamatu. Emal on teave, et laps on olnud pidevalt

kolmandate isikute hoole all, kes ei oma vanemlikku vastutust, sh viibinud Lasnamäel isa

tuttava juures või teiste perede juures. See ei ole lapse huvides ega toeta tema turvatunnet.

30. Tallinna Ringkonnakohus määras 11.11.2025 määrusega eestkosteasutustele tähtaja ema

esialgse õiguskaitse taotluse kohta kirjaliku seisukoha esitamiseks ning andis lapse isale

võimaluse taotluse osas seisukoha esitamiseks.

31. Kiili Vallavalitsus ei toeta ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ning jääb

03.09.2025 esitatud arvamuse juurde.

32. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ei toeta ema esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamist. Lähtudes varasemast kohtumenetlusest, kohtumistest pereliikmetega,

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi aktist ning EELK Perekeskusest saadud

informatsioonist leiab lapse heaolu spetsialist, et emal on raskusi lapse arengust tulenevate

vajaduste mõistmisega ning rahuldamisega. Samas on laps oma esimesed eluaastad elanud

koos emaga ning emal ja pojal on teineteisest hooliv suhe ning lapse huvides ei ole emaga

suhtlusõiguse teostamise täielik lõpetamine. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul on lapse

huvides elada koos isaga ning regulaarselt lühiajaliselt kohtuda emaga.

33. Isa palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Asjas ei esine sääraseid

erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid vanemate õigussuhete kiireloomulist reguleerimist

erinevalt 04.08.2025 määruses reguleeritust. Lapse ema taotlus ei ole õiguslikult lubatav, sest

emale ei kuulu hooldusõigus ei lapse viibimiskoha määramise, hariduse ega tervise

küsimustes. Selle osa hooldusõigusest on Harju Maakohus andnud 19.11.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-5908 üle lapse isale. Viidatud lahend jõustus 13.06.2022. Käesoleva

tsiviilasja esemeks on vanema suhtlusõiguse piiramine perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 3

alusel, mistõttu ei saa lapse ema nõuda esialgse õiguskaitse korras lapse elukoha määramist,

sest see ei ole tsiviilasja esemega seotud. Samuti ei ole põhjendatud mistahes menetlusaegse

suhtluskorra reguleerimine, sest lapse emale on lapsega suhtlemine Harju Maakohtu

04.08.2025 määrusega igakülgselt tagatud ning lapse ema ei ole põhjendanud, milles seisneb

kiireloomuline vajadus selle muutmiseks või millist ohtu kujutab olukord, kui kohus

vanemate suhtlusõiguse teostamisse ajutiselt koheselt ei sekku. Menetluse ajal tuleb säilitada

lapsele senine elukorraldus ning sellesse sekkumine lapse ema taotletud viisil on

põhjendamatu ning lapse huvidega vastuolus.

34. Lapsele määratud esindaja ei toeta ema taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning

nõustub eestkosteasutustega, et taotluse rahuldamine ei ole kooskõlas lapse parimate huvidega

ning kahjustab lapse heaolu ja vaimset turvalisust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles maakohus määras, et määrus on täidetav alates jõustumisest (maakohtu

2-24-2711

määruse resolutsiooni p 6). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsustuse, millega määrab

TsMS § 5621 lg 3 alusel, et kohtumäärus kehtib alates selle teatavaks tegemisest ja on pärast

seda vabatahtlikult täidetav, kuid pärast ühe kuu möödumist ringkonnakohtu määruse

tegemist on määrus sundkorras täidetav. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles

maakohus määras, et lapse haiguse tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata (resolutsiooni p

4.5). Ringkonnakohus teeb ka selles osas uue otsustuse, millega määrab, et juhul, kui

kohtumine jääb ära isast tingitud põhjusel või lapse haigestumise tõttu, lepivad ema ja isa

kokku asenduskohtumise ajas ja kohas. Kuivõrd maakohus ei saanud tühistada Harju

Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-20-4129, vaid muuta sellega kehtestatud

vanema ja lapse suhtlemise korda, parandab ringkonnakohus vastavalt määruse sõnastust.

Lisaks jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-st 5 välja maakohtu

selgituse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebust ei rahuldata.

36. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Ema vaidlustab

maakohtu määrust tervikuna.

37. Esmalt lahendab ringkonnakohus ema 06.11.2025 esialgse õiguskaitse taotluse ja jätab

selle rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 4771 lg 2 alusel võib esialgset

õiguskaitset kohaldada, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt

reguleerida. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib esialgselt reguleerida vaidlusalust

õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul esialgse õiguskaitse korras lapse ja ema

suhtlemiskorra kehtestamine kuni lõpplahendi jõustumiseni vajalik. Taotlusest ei nähtu, et

siinsel juhul oleks lapse ja ema suhtlemiskorra esialgne reguleerimine vajalik arvestades lapse

huve olulise kahju või omavoli vältimiseks, lapse ja ema suhtlus on võimalik tagada ilma

esialgset õiguskaitset kohaldamata. Nädal-nädal põhimõttel ajutise suhtlemise korra

määramine ei ole siinsel juhul lapse huvides. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, on

praegu vajalik lapsele stabiilse keskkonna säilitamine mitte lapse elukorralduse kardinaalne

muutmine, mille tooks kaasa ema taotluse rahuldamine. Samuti ei ole asja materjalidest

nähtuvalt põhjendatud tagada esialgse õiguskaitse korras lapse suhtlust vanaema ja tädiga.

Maakohus on põhjendatult alates 29.02.2024 keelanud vanaemal ja tädil lapsega suhtlemise

ning lapsega kontakti otsimise põhjusel, et nimetatud lähisugulaste käitumine on kaasa toonud

põhjendamatu kriisi lapse turvakodusse sattumisega ning võimalik vanema õigustesse

sekkumine ja lapse usalduse vanema vastu kahjustamine vähendab lapse turvatunnet. Ema ei

ole taotluses toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust asuda teistsugusele seisukohale.

Arvestades seda, et vaatamata kohtu määratud keelule (alates 29.02.2024) on ema suunanud

last vanaemaga suhtlema (dtl 636, p 2.3.6; dtl 644, 648, 654), siis ei ole praegusel juhul ka

lapse parimate huvidega kooskõlas võimaldada emale telefonisuhtlust lapsega esialgse

õiguskaitse korras, et vältida lapse vaimse tervise võimalikku halvenemist või negatiivseid

mõjutusi ning manipulatsiooni lähikondsete poolt. Seejuures märgib ringkonnakohus, et ema

taotluse rahuldamine osas, milles ema soovib, et laps elaks tema juures, ei ole praegusel juhul

ka õiguslikult võimalik. Lapse viibimiskoha määramine ei ole suhtluskorda puudutav

küsimus, vaid hooldusõiguse küsimus. Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega on lõpetatud

osaliselt isa ja ema ühine hooldusõigus lapse suhtes ja antud lapse viibimiskoha määramise,

haridus- ja tervisekorraldamise osas üle isale (dtl 98–116). Seega on isal õigus otsustada

ainuisikuliselt lapse viibimiskoha üle.

2-24-2711

38. Kuigi maakohus on märkinud, et lõpplahendi jõustumiseni kehtib Harju Maakohtu

29.02.2024 esialgse õiguskaitse määrus, siis nähtub asja materjalidest, et ema ei ole alates

märtsist 2025 saanud lapsega kohtuda (dtl 719, 769). Kiili Vallavalitsus avaldas, et spetsialisti

juuresolekul kohtumiste jätkamiseks võimalus puudub (dtl 733). Sellele, et Tallinna linn saab

võimaldada EELK Perekeskuses kohtumisi 10–12 korda ning edaspidi peaksid teenuse eest

maksma vanemad ise, on tähelepanu pööranud ka Tallinna Linnavalitsus menetluse kestel (dtl

462). Maakohus sedastas, et ema majanduslik olukord ei võimalda ise teenuse eest tasumist ja

isa kannab isegi suures ulatuses üksinda kõik lapsega seotud kulud (maakohtu määruse p 45).

Seetõttu ei ole tegelikkuses olnud olenemata Harju Maakohtu 29.02.2024 esialgse õiguskaitse

määrusest lapse ja ema kohtumised määruses märgitud viisil tagatud vähemalt alates märtsist

2025. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium vajalikuks tühistada vaidlustatud maakohtu

määruse resolutsiooni p-s 6 tehtud otsustuse, mille kohaselt määrus on täidetav alates

jõustumisest ning määrab TsMS § 5621 lg 3 alusel, et kohtumäärus kehtib alates selle

teatavaks tegemisest ja see kuulub vabatahtlikult täitmisele, kuid on sundkorras täidetav

pärast ühe kuu möödumist ringkonnakohtu määruse tegemisest. Määruse viivitamata

täidetavus arvestab paremini lapse huve, sest laps saab ilma võimaliku täiendava viivituseta

kasutada talle PKS § 143 lg 1 esimese lausega tagatud õigust isiklikult suhelda mõlema

vanemaga (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p 23.2).

Suhtluskorra vabatahtlikku täitmise aega määrates arvestab ringkonnakohus seda, et ema ja

lapse suhtlus on katkenud ning selle taastumine toimub kõige loomulikumalt pingevabas

õhkkonnas. Ühtlasi arvestab ringkonnakohus seda, et isal peab olema aega valmistada last

emaga kohtumisteks ette ja toetada lapse valmidust emaga kohtuda. Isa on 11.09.2025

seisukohas kinnitanud, et aktsepteerib maakohtu määratud ema ja lapse suhtlemise korda ja

mõistab varateismelise poja seisundit ja soove, mis aitab eelduslikult ära hoida suhtluskorra

täitmiseks täitemenetluse alustamise ja võimalike sunnimeetmete rakendamise.

39. Ema on määruskaebuses tuginenud sellele, et vastavalt kehtestatud suhtluskorrale, kui laps

peaks konkreetsel päeval haige olema, siis näeb ema last veel harvem kui ühe korra kuus, kui

kohtumisi ei asendata. Arvestades, et isa on varasemalt taotlenud lapse ja ema suhtluse

täielikku katkestamist, on ema arvates reaalne risk, et sellist võimalust võidakse kasutada

ettekäändena lapse emast eemal hoidmiseks. Vaidlustatud määrusest ei nähtu kolleegiumile,

et maakohus oleks vastava otsustuse tegemist põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

sellise tingimuse määramine lapse huvides. Toimiku materjalidest nähtub, et ema ja lapse

suhe on vahetu ja siiras ning laps soovib emaga suhelda (dtl 255, 628). Seda on laps

kinnitanud ka 30.05.2025 toimunud ärakuulamisel (maakohtu määruse p 9). Arvestades, et

ema ja laps kohtuvad korra kuus kindlal kuupäeval, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

kohtumiste asendamata jätmist lapse haigestumise tõttu. Seega muudab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4.5 tehtud otsustust osaliselt selliselt, et juhul, kui

kohtumine jääb ära isast tingitud põhjusel või lapse haigestumise tõttu, lepivad ema ja isa

kokku asenduskohtumise ajas ja kohas.

40. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud praegusel juhul sunnimeetmeid

suhtluskorra täitmiseks määrata. Kuigi maakohus märkis kohtumääruse resolutsiooni p-s 5, et

kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse ning selle

rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida, ning

teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti, sisaldub

nimetatud punktis TsMS § 5621 lg 1 kohane kohtu selgitus, mitte sunnivahendite määramine.

Samasugune selgitus sisaldub ka maakohtu määruse põhjendavas osas. Selguse huvides jätab

ringkonnakohus maakohtu selgituse kohtumääruse resolutsioonist välja, kuna piisab, kui

2-24-2711

kohus on seda selgitanud kohtumääruse põhjendustes (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p

24).

41. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse muutmiseks või

tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud Harju Maakohtu 08.10.2020

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4129 kehtestatud vanemate ja lapse suhtlemise korra

muutmine, arvestades muudatusi lapse hooldusõiguses ja elukorralduses; sh on maakohus

õigesti leidnud, et ema on teadlikult rikkunud Harju Maakohtu 29.02.2024 määruses määratud

keeldu, kuid täielik suhtluse keelamine emaga ei ole lapse huvides. Ringkonnakohus nõustub

vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6) ning vastab määruskaebuse

väidetele järgmiselt.

42. Ema leiab, et ema ja lapse suhtlust on piiratud ebaproportsionaalselt suures ulatuses

tuginedes oletuslikele väidetele, et ema võib lapse heaolu kahjustada. Maakohus ei ole

leidnud, et emaga kohtumised on lapse vaimset tervist halvendanud või et last oleks

mõjutatud ja tehtud vastutööd isa aadressil.

42.1. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga selles, et maakohus on määranud suhtluskorra

tuginedes oletuslikele väidetele. Kohtu määratud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

ekspertiisi (dtl 417–470) tulemusel selgus, et ema psüühiline seisund vastab käesolevalt RHK

10 järgi segatüüpi skisoafektiivse häire diagnostilistele kriteeriumitele, mis on hõlmatav

mõistega muu psüühikahäire. Küsimusele, kas uuritav, tulenevalt oma vaimsest seisundist, on

suuteline kandma vanemlikku vastutust ja kohustusi ning mõistma adekvaatselt lapse

eakohaseid vajadusi on eksperdid vastanud, et kognitiivsete võimete kehvast tasemest ja

mõtlemishäirest tulenevalt on emal raskused lapse psühhoemotsionaalsete ja arengust

tulenevate vajaduste mõistmise ja rahuldamisega, millest tulenevalt võib kahjustuda lapse

heaolu, häiruda lapse psühhoemotsionaalne ja ka füüsiline areng (dtl 436). Seega on

eksperdiarvamusega tuvastatud, et ema võib enda kognitiivsest võimekusest ja

mõtlemishäiretest tulenevalt kahjustada lapse heaolu ning psühhoemotsionaalset tervist ja

arengut ning ta ei erista enda ja lapse huvisid ja vajadusi. Kolleegiumil puudub alus kahelda

ekspertide arvamuses.

42.2. Lisaks eksperdiarvamusele on maakohus võtnud otsustuse tegemisel arvesse

menetlusosaliste seisukohti (eelkõige eestkosteasutuste seisukohti), lapse enda seisukohta

emaga suhtlemise osas, ema ja lapse suhtlust nii varasemal perioodil kui ka menetluse kestel

ning ema poolset Harju Maakohtu 29.02.2024 esialgse õiguskaitse määruse täitmist.

Maakohus on õigesti asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis hinnates leidnud, et praegusel

juhul on põhjendatud anda emale võimalus suhelda lapsega vähemalt korra kuus selliselt, et

kõrvalistel kolmandatel isikutel (vanaemal ja tädil) on jätkuvalt keelatud kohtumisel osaleda.

Seejuures on maakohtu määratud suhtluskorda võimalik vanemate omavahelisel kokkuleppel

muuta ning asjaolude muutumisel on võimalik emal taotleda suhtluskorra muutmist kohtu

kaudu. Määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust ema ja lapse kohtumiste arvu

või kestust suurendada. Ringkonnakohus nõustub laste heaolu spetsialistiga, et ema ja lapse

suhtluskorra muutmine ning emale sagedasema ja pikema ajalise kestusega suhtluse

võimaldamine on võimalik juhul, kui ema esmalt näitab, et ta suudab kinni pidada käesolevas

menetluses kehtestatud suhtluskorrast ning teeb lapse isaga koostööd lapse huvidest lähtuvalt.

42.3. Nagu eelnevalt märgitud ei ole võimalik ema taotletud viisil praegusel juhul ka

suhtluskorda määrata, kuivõrd Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega on lapse viibimiskoha

määramise õigus antud isale. Ema taotletud suhtluskord eeldaks vähemalt vanemate ühist

hooldusõigust. Arvestades seda, et vaatamata kohtu määratud keelule (alates 29.02.2024) on

2-24-2711

ema suunanud last vanaemaga suhtlema (dtl 636, p 2.3.6; dtl 644, 648, 654), siis ei ole

praegusel juhul lapse parimate huvidega kooskõlas võimaldada emale telefonisuhtlust lapsega

väljaspool kindlaksmääratud suhtluskorda, et vältida lapse vaimse tervise võimalikku

halvenemist või negatiivseid mõjutusi ning manipulatsiooni lähikondsete poolt.

43. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määratud ema ja lapse

suhtluskorra muutmiseks. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates teinud

põhjendatud otsustuse, lähtudes lapse parimatest huvidest. Maakohtu määrus tühistatakse

osaliselt resolutsiooni p-i 6 osas, millega määrati, et määrus on täidetav alates jõustumisest

ning resolutsiooni p 4.5 osas, millega lapse haiguse tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata.

Lisaks muudab ringkonnakohus resolutsiooni p-s 2 sisalduva eksitava sõnastuse ning jätab

välja maakohtu selgituse resolutsiooni p-s 5. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

44. Kuna käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides, tuleb ka ringkonnakohtu

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt jätta menetlusosaliste endi kanda ning

lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vajalik

määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)