3-25-4484/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4484

Määruse kuupäev

4. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X (taotleja) esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja

soovib riigi õigusabi korras esindajat, et esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) avalduse

seoses haldusasjaga nr 3-25-3240.

2. Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse

lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10

lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr

3-21-3011, p-d 4-6). Seega vaatab kohus X riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui

tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või

selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime

pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et

esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i

esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja

arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas

3-25-4484

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse

tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel

esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on

selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole

kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides

määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-25-3240.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 4. oktoobril 2025

Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

tema vahistatuna erinevatel ajavahemikel lukustatud kambris hoidmisega. Kohus mõistab, et

taotleja soovib pöörduda EIK-i, kuna leiab, et siseriiklikud kohtud ei ole tema hüvitamisnõuet

kohaselt menetlenud ja lahendanud. Tartu Halduskohus tagastas 27. oktoobri 2025. a

määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna taotleja ei läbinud nõuetekohaselt

kohustuslikku kohtueelset menetlust (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis kohus taotleja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Taotleja esitas 28. oktoobril 2025

halduskohtu määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille Tartu

Ringkonnakohus 19. novembri 2025. a määrusega tagastas põhjendusel, et taotleja võimalus

oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Taotleja esitas 20. novembril 2025

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium

jättis 2. detsembri 2025. a määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-3240 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid.

Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.

Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale ei ole riigi õigusabi määramine

põhjendatud. Taotleja ei ole oma riigi õigusabi taotlust põhistanud ning kohtule ei ole

haldusasja materjalide pinnalt tuvastatav, et kohtud oleks taotleja põhiõigusi ja vabadusi

rikkunud. Haldusasja nr 3-25-3240 menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Taotleja minetas

oma õiguse haldusasja sisuliseks menetlemiseks, kuna ta ei läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust nõuetekohaselt. Nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus on oma

vastavaid seisukohti põhjalikult selgitanud ning Riigikohus on jätnud põhjendatult taotleja

määruskaebuse menetlusse võtmata. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja

menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes

siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise.

6. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema

esindaja. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on

siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda

siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Seega oleks

taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider