2-23-10484/85 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-10484

Tsiviilasi

Jaanus Eskussoni hagi Jaan Alliku vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja

varalise kahju ning viivise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

Vastuapellatsioonkaebuse hind

624 eurot 96 senti

4543 eurot 84 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Jaanus Eskussoni apellatsioonkaebus

Jaan Alliku vastuapellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Jaanus Eskusson, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katrin Paulus

Kostja Jaan Allik, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Meelis Masso

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024 otsus menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta 20%

maakohtus kantud hageja menetluskuludest kostja kanda ja ülejäänud osas poolte endi

kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada Jaanus Eskussoni apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta Jaan Alliku

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Rahuldada Jaanus Eskussoni hagi Jaan Alliku vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju ning viivise väljamõistmiseks

osaliselt.

4.2. Kohustada Jaan Allikut avaldama hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast

kohtuotsuse jõustumist oma isiklikul Facebooki kontol kasutajanimega „Jaan Allik“

(https://www.facebook.com/jaan.allik) ükskõik missuguste täiendusteta järgmise

sisuga avalikult nähtava postituse:

„Ebaõigete andmete ümberlükkamine. Avaldasin oma Facebooki kontole 04.09.2022

tehtud postituses, et postitusele lisatud fotol olev isik saeb mu aias puid maha ning

kallab minu aeda mürgiseid kemikaale. Need väited on valed ning ma lükkan need

ümber.

Samas postituses avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik püüdis minu kassi

kinni ja viis varjupaika. See väide on vale ning ma lükkan selle ümber.

Samuti avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik vandaalitseb järjepidevalt minu

auto kallal ning lasi 04.09.2022 õhtul minu auto rehvid tühjaks. Need väited on valed

ning ma lükkan need ümber.“

4.3. Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500

eurot.

4.4. Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks viivis 76,62 eurot ning viivis

mittevaralise kahju hüvitiselt (500 eurot) alates 23. oktoobrist 2024. a

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.

4.5. Kohustada Jaan Allikut kandma mittevaralise kahju hüvitis koos viivisega

Varjupaikade MTÜ (registrikood 80249280) Pärnu kodutute loomade varjupaiga

arvelduskontole nr EE342200221043391225 selgitusega: „annetus loomadele.“

4.6. Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks varalise kahju hüvitis 432

eurot.

4.7. Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks viivis 66,20 eurot

kahjuhüvitiselt 432 eurot alates 24. juulist 2023 kuni 22. oktoobrini 2024 ning viivis

põhinõudelt (432 eurot) alates 23. oktoobrist 2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 432

eurot.

5. Jaotada menetluskulud selliselt, et jätta 20% Jaanus Eskussoni maakohtus kantud

menetluskuludest Jaan Alliku kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks menetluskuluna 1725,44 eurot.

7. Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks menetluskuludelt viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

8. Välja mõista Jaan Allikult riigi tuludesse tunnistaja sõidukulu 60 eurot ja riigi

õigusabi tasu ja kulud 886,45 eurot, kokku 946,45 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste

osamaksetena kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga

kuu viimaseks kuupäevaks. Esimese osamakse suurus on 207,74 eurot, teise kuni

viienda osamakse suurus on 147,74 eurot ja kuuenda osamakse suurus on 147,75

eurot.

9. Riigi kasuks väljamõistetud summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE52220022101326447 (Swedbank) või nr

EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV

Pank) ning tasumisel kasutada unikaalset viitenumbrit, mis on kõikide kontode

puhul 99924700029588. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku

nimi.

Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud tunnistaja

kulu ja riigi õigusabi tasu osas otsuses sätestatud tähtajal, võib kohtuotsuse saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaanus Eskusson (hageja) esitas 24. juulil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Jaan Alliku

(kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju ning

viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse järgi avaldas kostja 4. septembril 2022 enda Facebooki kontol järgmise sisuga

postituse: „Mida peab üks aus maksumaksjast linnakodanik tegema kui üks hull saeb su aias

puid maha, kallab sulle aeda mürgiseid kemikaale, püüab su kassi kinni ja viib varjupaika

ning vandaalitseb järjepidevalt su auto kallal? Politseisse pöördumine igatahes ei aita. Jäi

mulle täna otse teolt vahele (lasi rehve tühjaks). Kinni hoida ma sellist mölakat ei suuda, kuni

patrull tuleb ja sinna see asi jälle sumbub. Igatahes kui kellelgi on veel pretensioone fotol

oleva mölaka vastu, kelle isik on nii mulle kui politseile teada – siis võtke minuga ühendust.“

Postitusega on kostja avaldanud tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid, sest hageja ei ole

saaginud kostja aias puid, ei ole kallanud kostja aeda mürgiseid kemikaale, ei ole püüdnud

kostja kassi kinni ega viinud varjupaika, ei ole vägivallatsenud kostja auto kallal ega lasknud

tühjaks kostja auto rehve ning kostja fotod kostja väiteid ei tõenda. Kostja avaldas hageja

kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, et hageja on „hull“ ja „mölakas.“ Kostja väited on

solvavad, hageja head nime ja au teotavad ning loonud hagejast avalikkuse ees ebaõige

negatiivse kuvandi. Kostja avaldas postituses õigusliku aluseta hageja pildi, millel hageja on

äratuntav. Kostja väited hädaseisundis käitumise kohta on põhjendamatud.

Hageja isikuõigusi rikkuv postitus oli üleval vähemalt 8 kuud ja kostja kustutas selle pärast

hagejalt 21. aprilli 2023 nõudekirja saamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline

mainekahju Eesti elanike silmis, kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest ning

hagejal on õigus mittevaralise kahju ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisele.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja võtab omaks, et avaldas sellise postituse Facebookis, kuid nüüdseks on keegi selle

kustutanud. Postitusele lisatud foto on tehtud 20 sekundit pärast seda, kui kostja tabas hageja

oma auto kallal vandaalitsemast. Kostja tegi politseile väljakutse, kel polnud aga võimalik

hagejaga vestelda, sest hageja sulgus oma ema korterisse.

Kostja leiab, et hageja ei ole nõudeid põhjendanud ja tõendanud. Hageja ei ole esile toonud, et

poolte vahel oli lepinguline suhe, mis võimaldaks nõuda kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamist. Kostja ei ole kätte saanud hageja nõudekirja. Kostja sai nõudest teada alles kohtu

kaudu. Hageja ei ole esile toonud, kuidas on tema au või maine saanud kahjustada pärast

postituse avalikustamist ja millest koosneb mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Kui kohus peaks tuvastama, et kostja postitus tekitas hagejale kahju, ei ole tegu õigusvastane

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141

lg 1 järgi, kuna kostja tegutses hädaseisundis. Poolte pikaajaline konflikt algas 2015. a

sügisel, kui hageja korraldatud korrastustööde käigus võeti maha kostja metsviinapuud ja

sademevesi hakkas voolama kostja krundile. Kuna sademeveed kinnistut kahjustasid, kaevas

kostja vee eemale juhtimiseks oma kinnistu piirile kraavi. Hageja ajas kraavi kinni. Kostja

sõidukite kahjustamine algas 2016. aastal, sõiduki rehvidel keeratakse pidevalt ventiile välja.

2021. aasta suvel märkas kostja, kuidas hageja raputas tema aeda tühjaks kanistrit ning aias

oli tunda atsetooni lõhna. Lisaks on kostja märganud, et aia ääres kasvav mustikapeenar on

kallatud üle masuuditaolise vedelikuga. Kuna kostja soovis, et sellised ebameeldivad

tegevused lõppeksid, tegi kostja vara ähvardava ohu tõrjumiseks postituse Facebooki. Kostja

on seisukohal, et arvestades juhtumi asjaolusid, tuleb kahjuhüvitise määramisel võtta arvesse

ka hageja enda käitumist. Kui kohus leiab, et kostja käitumine oli õigusvastane, siis

arvestades hageja käitumist tuleks hüvitise määramisel arvestada VÕS §-i 140.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2024 otsusega hagi ja kohustas kostjat avaldama

hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist oma isiklikul Facebooki kontol

kasutajanimega „Jaan Allik“ (https://www.facebook.com/jaan.allik) ükskõik missuguste

täiendusteta järgmise sisuga avalikult nähtava postituse: „Ebaõigete andmete

ümberlükkamine. Avaldasin oma Facebooki kontole 04.09.2022 tehtud postituses, et

postitusele lisatud fotol olev isik saeb mu aias puid maha ning kallab minu aeda mürgiseid

kemikaale. Need väited on valed ning ma lükkan need ümber. Samas postituses avaldasin, et

postitusele lisatud fotol olev isik püüdis minu kassi kinni ja viis varjupaika. See väide on vale

ning ma lükkan selle ümber. Samuti avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik

vandaalitseb järjepidevalt minu auto kallal ning lasi 04.09.2022 õhtul minu auto rehvid

tühjaks. Need väited on valed ning ma lükkan need ümber.“

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot, viivise

76,62 eurot ja edasiulatuvalt alates 23. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 500 euro ulatuses ning määras kindlaks, et mittevaralise kahju hüvitis koos

viivisega tuleb tasuda Varjupaikade MTÜ (registrikood 80249280) Pärnu kodutute loomade

varjupaiga arvelduskontole nr EE342200221043391225 selgitusega: „annetus loomadele.“

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 432 eurot, ajavahemikul

24. juuli 2023 kuni 22. oktoober 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 66,20 eurot ja viivise

seadusjärgses määras alates 23. oktoobrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui 432 eurot. Maakohus jättis riigilõivu kostja kandja ja ülejäänud menetluskulud poolte endi

kanda. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu hüvitise 665 eurot ja viivise

ning riigi kasuks tunnistaja sõidukulu ja riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 946,45 eurot.

Maakohus kvalifitseeris hageja põhinõude VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p

4 isiklike õiguste rikkumistest tulenevaks kahjunõudeks. Kohus tõi esile, et kostja postitus

sisaldab järgmisi faktiväiteid: „kui üks hull saeb su aias puid maha“, „kallab sulle aeda

mürgiseid kemikaale“, „püüab su kassi kinni ja viib varjupaika“, „vandaalitseb järjepidevalt

su auto kallal“, „lasi rehve tühjaks“. Tegemist on faktiväidetega, kuna viidatud on

konkreetsele hageja tegevusele, mida on võimalik objektiivselt kontrollida. Kohtu hinnangul

on väljendid „hull“ ja „mölakas“ käsitletavad väärtushinnangutena.

Maakohus tuvastas Varjupaikade MTÜ 8. märtsi 2024 teatest, et kostja kassi ei viinud

varjupaika hageja, vaid kolmas isik. Politsei- ja Piirivalveameti teadetest ja tunnistajate A.A.,

B.B. ja C.C. ütlustega ei leidnud kinnitust, et hageja on rikkunud kostja vara või saaginud

kostja aias puud maha. Maakohus leidis, et tunnistaja A.A. ütlused kostja väiteid ei tõenda,

kuna tunnistaja ei olnud sündmusi vahetult näinud, v.a aeda ebameeldivalt lõhnanud vedeliku

kallamine, mille puhul pole tõendatud, et tegemist oli kemikaaliga. Kostja väiteid ei tõenda ka

tema esitatud fotod ja videod. Maakohus ei arvestanud Pärnu Linnavalitsuse kirjavahetusega,

kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Maakohus leidis, et kostja avaldatud faktiväited hageja tegevuse kohta ei olnud tõesed, jätsid

hagejast avalikkusele ebaõige kuvandi ja kostja väiteid enne postituse tegemist ei

kontrollinud. Maakohtu hinnangul on väited hageja au teotavad ja jätavad temast mulje kui

kiuslikust ja pahatahtlikust inimesest, kes põhjuseta norib tüli ja lõhub teiste inimeste vara.

Väljendite “hull” ja “mölakas” kasutamine on ebakohane, ebasünnis ja meelevaldne. „Hull“

on omadussõna millegi või kellegi segase, pöörase, arutu, meeletu kohta ning „mölakas“ Eesti

keele seletava sõnaraamatu andmetel sõimusõna. Avalikus postituses halvustavat

väljendusviisi ei ole kohane kasutada isegi, kui hageja oleks kostja suhtes halvasti käitunud.

Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse ning leidis,

et kostja on hageja õiguste rikkumises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Maakohtu hinnangul oli

kostja postituses hageja kohta hinnangute avaldamisel vähemalt raskelt hooletu (VÕS § 1050

lg 2). Seetõttu kohustas kohus kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama.

Maakohus asus seisukohale, et avaldatuga põhjustas kostja hagejale ebaõigete faktiväidete

avaldamise ja ebasündsate hinnangute andmisega moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt

selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud kiusliku ja pahatahtliku inimesena. Kostja tegi

hagejat halvustava postituse koos hageja fotoga Facebooki, mis on väga suure liikmeskonnaga

sotsiaalmeediaportaal ning see teave võis saada 8 kuu jooksul teatavaks paljudele. Maakohus

leidis, et hageja võis tunda avaldatu tõttu meelehärmi ja ebamugavustunnet. Arvestades lisaks

rikkumise ulatust ja Riigikohtu 2023. a avaldatud analüüsi mittevaralise kahju hüvitamise

nõuete kohtupraktika kohta, mõistis maakohus kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 500

eurot. Maakohus rahuldas ka viivisenõude ja mõistis välja viivise alates 24. juulist 2023.

Maakohus leidis, et varalise kahju nõue kohtueelsete õigusabikulude eest on põhjendatud

osaliselt 432 euro ulatuses, kuna kostja kohustuse rikkumine ning hagejal tekkinud kahju on

omavahel põhjuslikus seoses ja asjaolusid arvestades on mõistlik kulu õigusabile kahe tunni

eest. Kohus rahuldas ka hageja viivisenõude.

Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t 2. Kostja tegi hagejale mitu

kompromissettepanekut, millest hageja on kohtu hinnangul keeldunud eelkõige tema

menetluskulude suuruse tõttu. Maakohus leidis, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja

kostja kompromissina pakutuga ligilähedases summas, on põhjendatud jaotada menetluskulud

selliselt, et riigilõiv jääb kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitise 432 eurot ületavas

osas ja jättis menetluskulud (välja arvatud riigilõiv) poolte endi kanda. , j Hageja palub teha

asjas uue otsuse, millega mõista välja kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 990 eurot

ja viivis alates 24. juulist 2023, jätta menetluskulud kostja kanda, mõista hageja

menetluskulud kostjalt välja ja määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

seadusjärgses määras.

Hageja toob esile, et maakohus on tuvastanud, et varalise kahju väljamõistmise eeldused on

täidetud, kahju hüvitamine põhjendatud ja vajalik, samuti et hagejale osutati kohtueelselt

õigusabi 4 tundi ja 35 minutit tunnihinnaga 180 eurot (millele lisandus käibemaks). Maakohus

ei põhjendanud, miks on õigusabikulu põhjendamatu kahte tundi ületavas osas ega arvestanud

kohtupraktikaga sarnastes asjades. Kostja ei taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega kahju

vähendamist. Hageja varalise kahju nõue 990 eurot on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja

mõista viivis kogu summalt.

Hageja on seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti hageja õigusabikulud hageja enda

kanda. Esiteks leiab hageja, et asjas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Ent ka hagi osalise rahuldamise korral ei ole

maakohtu menetluskulude jaotus põhjendatud. Vaidlustatud otsusega rahuldatud hageja

nõuete summa 1074,82 eurot erineb oluliselt kostja pakutust, s.o aprillis 2024 700 eurot ja

septembris 2024 850 eurot. Maakohus ei võtnud TsMS § 163 lg 2 kohaldamisel arvesse,

millises menetlusetapis ja millise veenmise tulemusena kostja kompromissiga „nõustus“ ega

millises ulatuses oli hagejal selleks ajaks menetluskulusid tekkinud. Samuti ei arvestanud

maakohus kostja käitumisega kompromissläbirääkimistel ega sellega, et asjaolusid arvestades

ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda. Menetluskulude jaotamine

TsMS § 163 lg 3 alusel on põhjendatud üksnes siis, kui TsMS § 163 lg-d 1 ja 2 ei too

kompromissettepanekut arvestades kaasa õiglast menetluskulude jaotust. Hageja on jooksvalt

tuginenud sellele, et võimalik kompromiss peab sisaldama ka menetluskulusid. Arvestada

tuleb ka, et kostjal on menetluses riigi õigusabi korras esindaja, kelle kuludest peab ta

hüvitama 50% maksegraafiku alusel ehk kostja ei ole pidanud enda õigusvastase tegevuse

tõttu kohtumenetlusse märkimisväärselt panustama. Väljamõistetud rahaline hüvitis on väike

ega oma preventiivset eesmärki mõjutada kostjat edaspidi õigusvastasest tegevusest hoiduma.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja leiab, et maakohtu otsus menetluskulude osas on põhjendatud ning hageja ei ole

kaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse kohtuotsust muuta. Kostja ei nõustu, et

maakohus ei saanud varalise kahju hüvitist vähendada.

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis

kohaldamata VÕS § 1045 lg 2 p 3, § 1046 lg 1 ja lg 2 ning TsÜS § 141 lg 1. Maakohus on

otsuse p-s 41 jõudnud järeldusele, et kostja ei tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude

esinemist, süü puudumist ega hädaseisundis tegutsemist. Samas ei ole kohus seisukohale

jõudmist põhjendanud. Maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud tõendeid ega arvestanud

kostja kaitstud hüvesid ega huve. Kostja esitas kohtule tõendina video hageja käitumisest, mis

võiks õigustada väärtushinnangute „hull“ ja „mölakas“ kasutamist.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui mõistis kostjalt välja hageja kasuks

varalise kahju kohtueelsete õigusabikulude eest, aga ei tuvastanud, et pooltel oleks olnud

lepinguline suhe. Kostja ei nõustu, et kahjuhüvitist kohtueelsete õigusabikulude eest võib

nõuda ka kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva võlasuhte raames. Täiendavalt ei ole

hageja tõendanud, et väidetav nõudekiri on kostjale kätte toimetatud.

7. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et kostja etteheited maakohtu otsusele on põhjendamatud. Maakohus on

järeldusele jõudmist kirjeldanud, samuti hinnanud kostja tõendeid otsuse p-des 22–23 ja 25.

Asjaolu, et maakohus ei ole kostja tõendeid üksikasjalikult otsuses analüüsinud, ei tähenda, et

maakohus ei ole nendega arvestanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka ise esile toonud,

kuidas need tõendid pidanuks väidetavat hädaseisundit tõendama. Kostja ei ole märkinud,

milliste hüvede ja huvidega oleks maakohus pidanud arvestama.

Hageja ei nõustu, et kohtueelseid õigusabikulusid hüvitatakse üksnes lepingulises suhtes.

Kostja ei ole esile toonud, kuidas hageja nõudekirja kättetoimetamise tõendamata jätmine on

maakohtu rikkumine. Maakohus on küsimust käsitlenud otsuse p-s 55.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja jättis

õigusabikulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab

20% hageja menetluskuludest maakohtus kostja kanda ja ülejäänud osas poolte endi kanda.

Samuti määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Muus

osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab

ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb

osaliselt rahuldada, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Pooled vaidlesid maakohtus nii selle üle, kas kostja postitus sisaldas valesid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid, kui ka selle üle, kas hagejal on tekkinud kahju ja kui on

tekkinud, kas esinevad asjaolud, mis välistavad kahjunõude rahuldamise.

10. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles jäeti varalise kahju

hüvitamise nõue osaliselt rahuldamata ja menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda.

Kostja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses otsuse hagi rahuldamise osas ja leiab, et postituse

tegemine ei olnud õigusvastane ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

11. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja vastuapellatsioonkaebuse osas. Kostja ei

vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et kostja postitus käis hageja kohta

ja sisaldas valesid faktiväiteid. Kostja ei vaidlusta ka seda, et ta kasutas hageja kohta

väljendeid „hull“ ja „mölakas“, mida maakohus kvalifitseeris ebakohasteks

väärtushinnanguteks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas selles osas

materiaalõigust õigesti ning ei rikkunud valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute

tuvastamisel menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega eeltoodud

osas ja ei korda neid oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).

11.1. Kostja ei vaidlusta, et ta kasutas hageja kohta väljendeid „hull“ ja „mölakas“, kuid leiab,

et ta on tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise, süü puudumise ja

hädaseisundis tegutsemise, mis õigustas väljendite kasutamist ning vabastab kostja kahju

hüvitamise kohustusest. Kostja väitel on hageja ja kostja vahel pikaajaline tüli ja hageja on

kahjustanud kostja vara. Konflikt algas 2015. aasta sügisel, kui hageja korraldas kostja

naabruses olevate garaažide ees asuva tänavalõigu korrastustöid ja selle käigus kahjustati

kostja kinnistut selliselt, et sademevesi hakkas voolama kostja krundile. Kostja võis hageja

isiklike õigusi rikkuda (kui tegi Facebooki lehele postituse koos hageja fotoga), aga selle

tegevuse eesmärk oli ohu tõrjumine (dtl 196).

11.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaselt ei tegutse isik õigusvastaselt, kui ta

tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks (hädaseisund), kui

kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes

ebamõistlikult suur (TsÜS § 141 lg 1). VÕS § 1045 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole kahju

tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädaseisundis.

11.3. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tegi postituse 4. septembril 2022 ja see oli kostja

Facebooki lehel nähtav, kuni aprillis 2023 see kustutati. Asja materjalidest nähtub, et selle

asemel, et pikaajalist tüli naabriga lahendada püüda, tegi kostja hageja kohta ebakohaste

väärtushinnangutega postituse, rikkudes sellega seadusest tulenevat kahju tekitamisest

hoidumise kohustust. Lisaks eelnevale ei kõrvaldanud kostja postitust, vaid kostja väitel tegi

seda keegi teine. Eeltoodut arvestades tuvastas maakohus õigesti, et kostja tegevus on

õigusvastane ja kostja vastutab hagejal kahju tekkimise eest, kuna kostja ei ole tõendanud süü

puudumist (VÕS § 1050 lg 1).

Kostja tugineb nii hädaseisundile kui süü puudumisele põhjusel, et tal on hagejaga pikaajaline

tüli, ta on hageja kohta esitanud korduvalt avaldusi nii politseile kui linnavalitsusele ning

püüdnud salvestada hageja sooritatud õigusrikkumisi. Hädaseisundis tekitab isik kahju vahetu

ohu tõrjumiseks (TsÜS § 141). Ringkonnakohus leiab, et kostja käitumise õigusvastasust ei

välista pooltevaheline tüli ega ka võimalikud hageja rikkumised, kuna kostja ei suutnud

postituses esitatud väiteid tõendada ja kostja subjektiivne hinnang hageja kohta on ebakohane

väärtushinnang, mille avaldamist samuti poolte vastastikused kahtlustused ja kestev tüli ei

õigusta. Esile toodud asjaolud ei anna alust tuvastada, et kostja oleks postitust tehes olnud

hädaseisundis.

12. Järgmisena esitab ringkonnakohus seisukoha hageja apellatsioonkaebuse kohta.

12.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega varalise kahju

põhjendamatu vähendamise kohta. Maakohus luges hageja kohtueelsetest kuludest tekkinud

kahju tõendatuks ja põhjendatuks kahe tunni (180 eurot tund) ulatuses, kokku 432 eurot koos

käibemaksuga. Maakohus märkis, et arvestab kahju suuruse määramisel ajakuluga, mis oli

põhjendatud nõudekirja koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks. Ringkonnakohus märgib,

et esitati üks nõudekiri, see esitati füüsilisele isikule, tegemist oli naabrusvaidlusest alguse

saanud konfliktiga, seega tuli hageja esindajal informeerida oma klienti, et mõistlik on

koostada selge ja lühike nõudekiri. Kohtueelsed kulud ühe nõudekirja puhul ei tohiks ületada

hagi koostamise kulusid. Hageja väide, et maakohus ei saanud ilma taotluseta kahju

vähendada, ei ole õige. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju suuruse määramisel tuleb

arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende

majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu. VÕS § 140 lg 1 on kohaldatav ka juhul,

kui VÕS § 132 lg 3 kohaldamine viiks äärmiselt ebaõiglase tulemuseni (vrd RKTKo

25.11.2015, 3-2-1-126-15, p 13). VÕS § 139 lg-id 1 ja 2 ning § 140 lg-t 1 kohaldab kohus

ilma kahju tekitaja taotluseta ja neid võib kohaldada samal ajal (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-

46-15, p 12).

12.2. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult kõik

õigusabikulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saab maakohtu määratud menetluskulude

jaotusesse sekkuda vaid juhul, kui maakohus on rikkunud kaalutlusõigust. Praeguses asjas on

maakohus põhjendanud, miks ta jättis õigusabikulud poolte endi kanda. Nõustuda saab

maakohtu põhjendustega, et arvestades asja komplitseeritust ja poolte vahelisi keerulisi

suhteid keeldus hageja tõenäoliselt menetluskulude suuruse tõttu nii kohtu kui kostja

kompromissiettepanekust. Nõustuda ei saa maakohtuga, et kuna mittevaraline ja varaline

kahju kokku on sarnases suuruses nagu kostja menetluses pakkus, siis annab see aluse jätta

õigusabikulud poolte endi kanda.

12.3. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud

on mõistliku suurusega. Hageja menetluskulude nimekirja alusel kulus menetluses 26,10

töötundi, tunnihinnaga 180 eurot, kokku 5746 eurot koos käibemaksuga, lisaks sõidukulu

121,43 eurot. Ringkonnakohus peab kulusid osaliselt põhjendamatuks. Kohtueelne nõudekiri

sisaldas nii faktilisi asjaolusid kui viiteid õigusnormidele, hagi oli samasisuline, seega on hagi

koostamisele kulunud aeg 6 tundi ülemäärane, määruskaebusega seonduv ja kohtuistungi

protokollidega tutvumisele ja parandamisele kulud aeg ning kompromissiettepanekute

arutelule kulunud aeg on samuti ülemäärane ja ringkonnakohus peab põhjendatuks ja

vajalikuks 18 tundi, 3240 eurot. Kuna hageja menetluskulude arvest 13,45 tunnile lisandus

käibemaks 20% ja 12,65 tunnile 22%, siis lisab ringkonnakohus 50% menetluskuludele (1620

eurot) käibemaksu 20% ja teisele poolele 22%, kokku on põhjendatud ja vajalikuks loetud

menetluskulude suurus koos käibemaksuga 3920,4 eurot. Põhjendatud on ka sõidukulud

121,43 eurot. Kostja ei vastanud hageja kohtuvälisele ettepanekule, vaidles hagile vastu, esitas

hulga tõendeid ja taotles tõendite kogumist, millega komplitseeris menetlust, sh toimus asjas

kolm istungit ja kostja vaidles hageja kahjunõuetele menetluse lõpuni vastu. Arvestada tuleb,

et hageja nõuded rahuldatakse osaliselt, samuti seda, et kostjal on menetluses riigi õigusabi

korras esindaja, kelle kuludest peab ta hüvitama 50% maksegraafiku alusel. Eeltoodut

arvestades on põhjendatud hageja menetluses kantud õigusabikulude rahuldamine 20%

ulatuses. Põhjendatud ja vajalikud õigusabi- ja sõidukulud kokku on 7962, 23 eurot, millele

lisandub riigilõiv 665 eurot (kokku 8627,23 eurot), kostja peab hüvitama 20%, so 1725,44

eurot.

13. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse kahest taotlusest ühe 20% ulatuses,

teise jättis rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata, eeltoodut arvestades

jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)