Legislator Case Law & Legislation
2-25-16605/10 AI generated

2-25-16605/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-16605/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

Legislator headnote

AI generated

2-25-16605/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

Keywords

AI generated
custodian bank savings deposit attachment of bank accounts depositor bank credit balance unclaimed assets
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16605

Tsiviilasi

Hamarellen Investments OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Hamarellen Investments OÜ (registrikood

14069811)

Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus võlgnik Hamarellen Investments OÜ

likvideerida ja registrist kustutada.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

äriregistrist.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri

Oliver

Ennok

tasuks

2529,60 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Hamarellen Investments OÜ ajutise

pankrotihalduri Oliver Ennok kasuks.

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 1098,64 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole XXX.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes

ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29

lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD

1. Hamarellen

Investments OÜ

(võlgnik) esitas kohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku praegune juhatuse liige omandas võlgniku osa pärimise teel ning ta ei ole

enda väite kohaselt võlgniku majandustegevuse ega raamatupidamisega tegelenud,

samuti ei oma ta infot võlgniku varade kohta. Võlgniku raamatupidamist teostanud

raamatupidamise büroo esitatud 31.01.2025 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul

varasid kokku summas 64 429,58 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku

põhivarade väärtus nende bilansilisest jääkväärtusest suurem, kuid ajutisele haldurile

ei ole teada nende varade olemasolu ja asukoht. 31.01.2025 bilansi kohaselt on

võlgnikul kohustusi kokku 154 560,47 eurot. Ajutine haldur märkis, et välistada ei saa

vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne

pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt

nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti.

3. Kohus määras 10.11.2025 raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse

jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt

17.11.2025. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.

4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas,

et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu

arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega.

Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 154 560,47 eurot, kuid puudub

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuigi raamatupidamise andmed

viitavad sellele, et võlgnikule võib mingit vara kuuluda, siis selle vara olemasolu ja

asukoht on teadmata. Võlgnikul puuduvad ka piisavad rahalised vahendid nende

toimingute tegemiseks, mis on vajalikud vara olemasolu ja asukoha tuvastamiseks;

samuti võimalike tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Võlgnik on seega püsivalt

maksejõuetu ning võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti

väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks

määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest

huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.

Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning

saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,

likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise

isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega

pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea

seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses

ettenähtud.

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 punkti 2

kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu. Kohus jätab

menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus

arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2040 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Ajutise halduri tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2040 eurot, koos

käibemaksuga 2529,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et

võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab

kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot

poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele

haldurile tasu 17 tunni (alustatud pooltunde 34) eest summas 1122 eurot, kuid

seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas

886 eurot, s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot.

16. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult,

kuid määrab, et osa sellest (summas 1098,64 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi

vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik