2-25-16605/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist
Legislator headnote
AI generated2-25-16605/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaisa Margus
Kohtujurist
Eva-Liis Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
04.12.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-16605
Tsiviilasi
Hamarellen Investments OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: Hamarellen Investments OÜ (registrikood
14069811)
Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (e-post XXX)
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise
tõttu.
2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus võlgnik Hamarellen Investments OÜ
likvideerida ja registrist kustutada.
3. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist
äriregistrist.
4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5. Määrata ajutise pankrotihalduri
Oliver
Ennok
tasuks
2529,60 eurot
(käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Hamarellen Investments OÜ ajutise
pankrotihalduri Oliver Ennok kasuks.
6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok kindlaksmääratud ajutise
pankrotihalduri tasust 1098,64 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda
hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole XXX.
7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada
määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes
ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes
Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29
lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad
võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
arvates (PankrS § 23 lg 7).
ASJAOLUD
1. Hamarellen
Investments OÜ
(võlgnik) esitas kohtule avalduse pankroti
väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks
pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
Võlgniku praegune juhatuse liige omandas võlgniku osa pärimise teel ning ta ei ole
enda väite kohaselt võlgniku majandustegevuse ega raamatupidamisega tegelenud,
samuti ei oma ta infot võlgniku varade kohta. Võlgniku raamatupidamist teostanud
raamatupidamise büroo esitatud 31.01.2025 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul
varasid kokku summas 64 429,58 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku
põhivarade väärtus nende bilansilisest jääkväärtusest suurem, kuid ajutisele haldurile
ei ole teada nende varade olemasolu ja asukoht. 31.01.2025 bilansi kohaselt on
võlgnikul kohustusi kokku 154 560,47 eurot. Ajutine haldur märkis, et välistada ei saa
vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne
pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt
nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti.
3. Kohus määras 10.11.2025 raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse
jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul,
võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt
17.11.2025. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist
pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas,
et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku
uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi
nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise
tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb
peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende
nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu
arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega.
Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 154 560,47 eurot, kuid puudub
vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuigi raamatupidamise andmed
viitavad sellele, et võlgnikule võib mingit vara kuuluda, siis selle vara olemasolu ja
asukoht on teadmata. Võlgnikul puuduvad ka piisavad rahalised vahendid nende
toimingute tegemiseks, mis on vajalikud vara olemasolu ja asukoha tuvastamiseks;
samuti võimalike tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Võlgnik on seega püsivalt
maksejõuetu ning võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti
väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks
määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest
huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.
Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut
pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2
alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus
avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning
saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,
likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise
määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise
isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega
pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi
vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused
(PankrS § 29 lg 8).
9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti
väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea
seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses
ettenähtud.
Menetluskulud
10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 punkti 2
kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu. Kohus jätab
menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma
ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma
ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus
arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri
kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja
kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse
arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka
halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,
sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär
on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2040 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine
haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta
kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise
halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud
ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.
Ajutise halduri tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole
ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2040 eurot, koos
käibemaksuga 2529,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu
ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused
välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus
lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku
ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et
võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab
seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886
eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane
lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab
kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja
pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg
51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot
poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
15. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele
haldurile tasu 17 tunni (alustatud pooltunde 34) eest summas 1122 eurot, kuid
seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas
886 eurot, s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot.
16. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult,
kuid määrab, et osa sellest (summas 1098,64 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi
vahenditest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaisa Margus
kohtunik