3-23-2790/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2790

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 13. septembri 2021. a tööle

määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. novembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.

novembri 2024. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu kohtumenetluses tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. jaanuar

2026).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/627-1 määrati

kinnipeetav X.X. majandustööde abitööliseks (koristaja ametikohale) alates 17.

septembrist 2021.

X.X. esitas 23. oktoobril 2023 vaide, milles märkis, et vangla sunnib teda järjepidevalt

töötama, kuigi tal puudub töökohustus. Ta omandab üldharidust ja tal on tuvastatud

tolmuallergia. Vaie jäeti rahuldamata 24. novembri 2023. a otsusega.

2. X.X. esitas kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi halduskohtu tõlgenduse järgi

kohustamine vanglat tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistama. Kaebuse kohaselt õpib

kaebaja alates septembrist 2023 gümnaasiumi 9. klassis. Seetõttu oleks tulnud tööle

määramise käskkiri kehtetuks tunnistada.

3. Tartu Halduskohtu 15. novembri 2024. a otsusega rahuldati kaebus ning kohustati

vastustajat uuesti lahendama kaebaja vaides sisalduvat taotlust tunnistada tööle määramise

käskkiri kehtetuks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p 2 järgi ei ole töötama kohustatud üldharidust

omandav kinnipeetav. Kui kaebaja asus omandama üldharidust, siis langes ära tema tööle

määramise alus.

3.2. Lubamatu on olukord, kus haldusaktiga on kinnipeetavale pandud töötamise kohustus

tähtajatult ilma igasuguste piiranguteta, kuid tegelikult on kaebajal töökohustus ainult

teatavatel perioodidel (näiteks ainult koolivaheaegadel) või tingimustel (nt tingimusel, et

töötamine ei takista õpinguid).

3.3. Riigikohus on selgitanud, et asjaolude muutumise korral peab haldusorgan

haldusmenetluse uuendama ja kestvalt isiku õigusi piirava haldusakti kehtetuks tunnistama.

See, et vangla ei sunni töövõimetuse ilmnemisel kinnipeetavat tööle ja et kinnipeetav võib

vaatamata käskkirja kehtivusele hädaabinõuna keelduda tervist ohustavast tööst, ei tähenda, et

tööle määramise käskkirja võib jätta muutmata (RKHKo 3-3-1-44-14, p 14-15).

3.4. Vastustajal tulnuks seega tööle määramise käskkiri kehtetuks tunnistada septembris 2022,

kui kaebaja õppima asus.

3.5. Kui vangla tööle määramise käskkirja kehtetuks ei tunnistanud, tekkis kaebajal õigus seda

nõuda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 4 järgi saab haldusakti kehtetuks tunnistamist

nõuda kaebusega halduskohtumenetluses või vaidega haldusmenetluses. Kaebaja 23. oktoobri

2023. a vaiet tuli mõista nii, et kaebaja taotles selles tööle määramise käskkirja kehtetuks

tunnistamist. Kaebaja tahe võis olla suunatud sellele, et tunnistada tööle määramise käskkiri

kehtetuks alates sellest, kui ta asus omandama üldharidust, või alates sellest, kui ta asus

õppima 9. klassis või tulevikku suunatuna.

3.6. Vaideotsusest ei ole arusaadav õiguslik alus, mida vastustaja tööle määramise käskkirja

kehtetuks tunnistamata jätmisel kohaldas. Kohus viitas, et tööle määramise käskkirja

kehtetuks tunnistamisel saab kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg-t 2 või 3.

HMS § 65 lg 3 sätestab, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus

õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel kehtetuks

tunnistada asjaolude muutumisest alates. Kui selgub, et kaebaja soovis käskkirja kehtetuks

tunnistamist edasiulatuvalt, kohaldub HMS § 65 lg 2.

3.7. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusorganile ühe

kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest alates. Kohus märkis, et

kui vastustaja leidis, et taotlus on esitatud hilinemisega, siis tuli kaebajale anda võimalus

esitada tähtaja ennistamise taotlus.

3.8. Tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist ei takista vastustaja arusaam, et

kaebajal puudub töökohustus üksnes juhul, kui see otseselt takistab õpingutes osalemist.

Tööle määramise käskkiri ei reguleeri kaebaja töökohustust nii, et see arvestaks ka asjaoluga,

et kaebaja omandab üldharidust.

3.9. Vangla tuginemine Riigikohtu lahendile asjas 3-15-3133 ei ole põhjendatud, kuna selles

asjas vaieldi selle üle, kas kinnipeetavale annab tööst keeldumise õiguse riigikeele

omandamine, mis ei ole sätestatud VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud tööst vabastamise alusena.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja omandab üldharidust.

3.10. Kaebaja on väitnud ka seda, et tema tervislik seisund on muutunud ja et tal on

tolmuallergia. Pärast seda väidet tegi kaebaja töövõimelisuse kindlaks õde. Kohus leidis, et

tööle määramise otsustamisel ei olnud kaebaja töövõimelisuse kindlakstegemiseks kohane õe

antud hinnang, kuna VangS § 37 lg 3 tollal kehtinud redaktsiooni järgi pidi selle kindlaks

tegema arst.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus uue otsusega rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

4.1. Halduskohus tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu seisukohti asjas 3-3-1-44-14. Selles asjas

muutus kaebaja töövõime tervislikel põhjustel, kuid haldusorgan jättis tööle määramise

käskkirja kehtima. Käesolevas asjas ei olnud tegemist olukorraga, kus töötamine oleks olnud

välistatud. Kuigi kaebaja oli asunud omandama üldharidust, ei välistanud see tema töötamist

ajal, mil ta haridust ei omandanud.

4.2. Vaatamata sellele, et asjas 3-15-3133 ei olnud tegemist üldhariduse omandamisega, vaid

riigikeele õppimisega, on Riigikohtu seisukohad selles asjas kohaldatavad ka praegu.

Riigikohus ütles, et „kaebaja ei omandanud parajasti üld- ega kutseharidust ega osalenud

täienduskoolitusel“. Oluline on arvestada sõnaga „parajasti“, kuna Riigikohus leidis seega, et

töökohustuse täitmine peab reaalselt takistama hariduse omandamist.

4.3. Riigikohus ei lükanud viidatud lahendis ümber ka ringkonnakohtu seisukohta, et kui

isikul on koolivaheaeg, siis ainuüksi õppija staatusele viitamine töökohustusest ei vabasta.

Kaebajat ei ole sunnitud tööle ajal, mil tal toimus reaalselt õppetöö, seda on kinnitanud nii

vastustaja kui kaebaja.

4.3. Vaideotsuses põhjendused olid asjakohased ning vaide rahuldamata jätmine seega

õiguspärane.

4.4. Kaebaja ei taotlenud menetluse uuendamist HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtajale vastavalt

ning tähtaega ei saanud ka ennistada, kuna tööle määramise käskkiri oli antud 2021. aastal

ning üldhariduse omandamist alustas kaebaja 1. septembril 2022 ja seega oli 23. oktoobril

2023. aastal vaide esitamisel möödunud HMS § 34 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg

asjaolude muutumisest.

4.5. Kaebaja on määratud abitööliseks koristaja ametikohale. Tavapäraselt on selle töö

kestvuseks 30 minutit kuni 1 tund, mis ei takistanud hariduse omandamist.

4.6. Kaebaja üritab igal võimalusel ja ettekäändel enda töötamist vanglas välistada.

4.7. Käesolevaks ajaks ei jätka kaebaja enam gümnaasiumiastmes üldhariduse omandamist.

5. X.X. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud juhtumitel on tegemist töökohustuse absoluutse

puudumisega.

5.2. VangS § 37 lg 2 p-2 ei ole võimalik seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt

teistmoodi tõlgendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb

asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

7. Vastustaja kinnitas apellatsioonkaebuses, et kaebaja ei jätka enam üldhariduse omandamist.

Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus asja

lahendamisel sellest eeldusest.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohustamiskaebuse puhul tuleb kontrollida, kas

faktilised ja õiguslikud asjaolud võimaldavad kohustamisnõude täitmist kohtuotsuse tegemise

hetkel, ning kui see pole võimalik, siis ei saa kohustamiskaebust rahuldada (RKHKo 3-3-1-

40-01, p 6; 3-3-1-100-06, p 21; 3-3-1-62-09, p 11; 3-3-1-77-09, p 11; 3-3-1-5-10, p 14; 3-3-1-

54-10, p 11; 3-3-1-1-12, p 20, 3-3-1-13-13, p 11; 3-3-1-64-13, p 33; 3-3-1-77-11, p 9;

RKÜKm 3-3-1-15-12, p-d 63-64; RKÜKo 3-3-1-5-09, p 44).

VangS § 37 lg 2 p 2 järgi ei ole kohustatud töötama üldharidust omandav kinnipeetav.

Keskseks põhjuseks, miks halduskohus kaebuse rahuldas, oli just asjaolu, et kaebaja omandas

üldharidust ja ei pidanud seega halduskohtu tõlgenduse järgi töötama. Sama asjaolu oli välja

toodud ka kaebaja poolt esitatud kaebuse peamise põhjendusena.

Kuna kaebaja enam haridust ei omanda, on sellega ära langenud halduskohtu nägemuses

kaebuse rahuldamist tinginud asjaolu. Vastustajat ei ole võimalik enam kohustada lahendama

uuesti kaebaja väidetavat taotlust tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks

põhjusel, et kaebaja omandab üldharidust. Kaebaja ei omanda enam haridust.

Ringkonnakohus peab selle muutunud asjaoluga arvestama. Seetõttu tühistab ringkonnakohus

halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

8. Kuna vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse juba sel põhjusel, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks analüüsida muid vangla apellatsioonkaebuse väiteid.

9. Kaebuses oli põhjendusena välja toodud ka see, et kaebajal on pärast tööle määramise

käskkirja andmist tuvastatud tolmuallergia (tl 2). Kaebaja keeldus allergiale viidates tööle

minemast ning sel päeval tegi tema töövõimelisuse kindlaks õde.

Halduskohus leidis, et kuna sel ajal kehtinud VangS § 37 lg 3 järgi pidi kinnipeetava

töövõimelisuse kindlaks tegema arst, ei olnud kasutatav õe antud hinnang, et kaebaja on

töövõimeline. Ka leidis kohus, et pole esitatud tõendit, kus oleks antud üldine hinnang

kaebaja töövõimelisusele pärast tolmuallergia tuvastamist.

Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et igasugune kinnipeetava kaebus või tervisehäire

tööle määramise käskkirja andmise järel ei tähenda, et kogu aeg peab uuesti isiku

töövõimelisuse kindlaks tegema arst. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus arst on juba

tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramise käskkirja andmisel, kuid

ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava

terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 3-3-1-53-14, p 16).

Riigikohus ei ole välja toonud, et pärast sellist õe esmast hinnangut kinnipeetava

töövõimelisuse kohta peab arst uuesti isiku töövõimet hindama. Ringkonnakohus leiab, et

samamoodi ei pidanud käesolevas asjas vastustaja kaaluma tööle määramise käskkirja

kehtetuks tunnistamist kaebaja väidetud tolmuallergia tõttu, kuna õde oli teinud kindlaks, et

see asjaolu ei takista kaebajal tegelikult töötamast (dtl 77).

Ringkonnakohus viitab ka sellele, et kaebaja on läbinud ka kohtuvaidluse samasisulises

küsimuses. Ta on vaidlustanud distsiplinaarkaristuse, mis määrati talle selle eest, et ta keeldus

tolmuallergiale viidates tööle asumast. Selles asjas jättis Tartu Halduskohus kaebuse

rahuldamata ning otsus on jõustunud (haldusasi nr 3-23-2431).

10. Seoses halduskohtu lähenemisega, kus halduskohus tõlgendas kaebaja poolt 23. oktoobril

2023 esitatud ja vaidena pealkirjastatud dokumenti taotlusena tööle määramise käskkirja

kehtetuks tunnistamiseks, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

10.1 RVastS §-st 6 tuleneb, et kui isik soovib haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, tuleb tal nõuda seda kõigepealt haldusorganilt. Kui taotlus jäetakse rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtule.

Kinnipeetavate puhul tuleb täiendavalt arvestada seda, et VangS § 11 lg 5 kehtestab

kinnipeetavatele vangla haldusakti või toimingu peale kohustusliku vaidemenetluse kohtusse

pöördumise eeldusena. Seega tuleneb eeltoodud regulatsioonist, et kohustamiskaebuse

esitamisele kinnipeetava poolt peab eelnema kõigepealt taotluse esitamine haldusorganile

haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ning seejärel keeldumise või taotluse

tähtaegselt läbi vaatamata jätmise vaidlustamine kohustusliku vaidemenetluse korras. Alles

siis on kinnipeetaval õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse.

Olukorras, kus halduskohus tõlgendas isiku vaiet hoopiski taotlusena ja menetles tema

seejärel esitatud kaebust sisuliselt, on tähelepanuta jäänud see, et kaebaja ei ole täitnud

kohustusliku kohtueelse menetluse järgimise nõuet.

Ringkonnakohus leiab, et isiku poolt esitatud dokumentides sisalduva tahteavalduse

tõlgendamine kohtu poolt ei tohi viia selleni, et sisutuks muutuvad seadustes kehtestatud

nõuded kohtusse pöördumisele. Kohus peab arvestama, et kõiki olukordi ei pruugi olla

võimalik tõlgendada kaebajatele soodsalt.

10.2. Sellele, et kaebaja esitatud vaide tõlgendamine taotluseks võib olla põhjendamatu, viitab

ka vastustaja poolt väljatoodu – et kaebaja taotluse tõlgendamist menetluse uuendamise

taotlusena takistab asjaolu, et kaebaja asus õppima juba 1. septembril 2022 ning seega pidi

väidetav menetluse uuendamise asjaolu HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes (st isiku õigusi kestvalt

piirava haldusakti andmiseks olnud asjaolu äralangemine) ilmnema juba siis. HMS § 44 lg 3

järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusorganile ühe kuu jooksul

haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest. Halduskohus viitas küll tähtaja

ennistamise võimalusele, kuid ei arvestanud HMS § 34 lg-ga 3, mille järgi menetlustähtaega

ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on

möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebaja poolt esitatud vaie, mida halduskohus käsitas

taotlusena, esitati 23. oktoobril 2023, st rohkem kui üks aasta õpingute algusest.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

12. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel kantud menetluskulu (riigilõiv 20 eurot) jääb

halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses

menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)