3-25-2675/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2675

Haldusasi

Y.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2025 tähtajalise

elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/436-1

tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

anda kaebajale tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.T , esindaja Stanislav Tšerepanov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Kaasatud isik – Kaitsepolitseiamet, esindajad E.G ja Z.M

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Y.T kaebus rahuldamata.

2. Jätta

menetlusosaliste

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

05.01.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) väljastas Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF)

kodanikule Y.T-le otsusega nr 1062370018/TE tähtajalise elamisloa töötamiseks välismaalaste

seaduse (VMS) § 181 lg 2 p 3 alusel Maremars OÜ-s (registrikood 14648087), kehtivusega

24.08.2023 kuni 24.08.2028.

2. Y.T esitas PPA-le 02.09.2024 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt

Eestisse elama asumiseks. PPA keeldus 04.08.2025 otsusega nr 15.3-3.2/436-1 Y.T-le tähtajalise

elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) 19.02.2025 hinnangu kohaselt ei saa kaebaja võimalikku

seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega välistada ning seda ei ole reeglina võimalik

elamisloa taotlemise menetluses tõendada, kui kaebaja seda ise ei tunnista või tõendeid ei esita.

Kaebaja infotehnoloogilised oskused, teadmised ja töökogemused küberturbe spetsialistina VF-i

äriühingus Jet Infosystems (ka Infosistemõ Džet) ja tema võimalikud sidemed VF-i riigiasutuste,

jõuametkondade ja eriteenistustega on VMS § 124 lõike 3 järgi käsitletavad muude asjaoludena,

mis kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule.

3. Y.T esitas 13.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.08.2025 tähtajalise elamisloa

andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/436-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks anda

kaebajale tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebajat ei ole Eestis karistatud. Kaebaja töötab Eestis OÜ-s Peaceful Tech ja OÜ-s Maremars

ning on kõrgelt kvalifitseeritud töötaja. Kaebaja on tasunud ajavahemikul 2021–2024.a korrektselt

makse. Kaebajal on pikaajaline üürileping. Kaebaja on sooritanud eesti keele eksamid A2 ja B1

tasemel. Kaebaja vanem tütar õpib Eesti koolis ning osaleb huviringides. Kaebajal on sõlmitud

eelkokkulepe Tallinna erakooliga alates 01.09.2025. Kaebaja abikaasal on geneetilise sündroomiga

seotud hulgalised basaalrakulised kartsinoomid, mida tuleb Eesti arstidel regulaarselt jälgida.

5. Kaebaja töötas VF-s äriühingus Jet Infosystems inseneri ja hiljem osakonnajuhina, keskendudes

veebirakenduste ja andmebaaside kaitsele ning standardsete kommertslahenduste juurutamisele (sh

IBM, Imperva, Fortinet, F5 Networks tooted). Tegemist oli kommertsklientidega (pangandus,

telekommunikatsioon, jaekaubandus). Kaebajal puudus ligipääs riigisaladusele ja eriprojektidele.

6. PPA väljastas 24.08.2023 kaebajale juba teise, 5-aastase elamisloa, vaatamata KAPO 24.07.2023

negatiivsele hinnangule. Keeldumise alused ei ole vahepeal muutunud. Vaidlustatud keeldumine

peab põhinema uutele faktidele. Vastasel juhul rikutakse õiguspärase ootuse ja halduspraktika

järjepidevuse põhimõtteid.

7. Seadusandja soodustab hästi kohanenud isiku elamist Eestis. PPA peab näitama kaebajalt

tulenevaid konkreetseid ja tänaseid riske. Nõuete rikkumist ei saa kohaldada tagasiulatuvalt.

8. KAPO viitab kaebaja sõjaväe reservis olemise staatusele ja üldistab, et kõik VF kodanikud on

potentsiaalsed hübriidohu kandjad. Kaebaja sõjaväe reservi kuulumise staatus on vormiline

(tsiviilülikooli sõjalise kateedri järgne) ning kaebaja ei ole viibinud kogunemistel ning tal

puuduvad aktiivsed sidemed. Kaebaja ei ole teeninud tegevväeteenistuses, ei ole osalenud sõjalistel

õppekogunemistel ning ei oma aktiivseid sidemeid ega kohustusi VF jõustruktuuride ees. Kaebaja

ei ole saanud korraldust mobiliseerimiseks. Viide VF põhiseaduse artikli 59 üldisele kaitse- ja

lojaalsuskohustusele on abstraktne ega tõenda isikupõhist ohtu Eestis. KAPO loogika on

profiilipõhine, mitte isikupõhine.

9. PPA ja KAPO ei ole tõendanud, et kaebajast tuleneb oht Eesti julgeolekule üksnes töökoha tõttu.

Viide äriühingu Jet Infosystems partnerile Positive Technologies ei tõenda kaebaja isiklikku

osalust riiklikes projektides.

10. Kaebaja vastused PPA-le olid heausksed ja tuginesid äriühingu ametlikult veebilehelt saadavale

infole. VF-i Föderaalse Julgeolekuteenistuse (edaspidi FSB) litsentsi olemasolu ei olnud vastava

lehe (jet.su/about/licences/) loetelus selgelt kajastatud. Kaebaja viitas olemasolevatele FSTEC

litsentsidele. On vaieldav, kas suure äriühingu litsentsid, mis ei seondu otseselt kaebaja tööga, saab

seostada kaebaja isikuga VMS § 124 lg 2 p 1 mõttes. Kaebaja kinnitas 13.07.2023, et tal ei ole

kunagi olnud luba riigisaladusega töötamiseks ega FSB litsentsi.

11. PPA ei saa panna tõendamiskoormust kaebajale, vaid tal tuleb ise esitada kontrollitavad allikad.

Elamisloa andmisest keeldumine on sekkumine põhiseaduse (PS) § 10 ja § 11 ning EÕIK art 8

kaitsealasse. Kaebajal on olnud alates 19.08.2021 seaduslik alus Eestis elamiseks ning ta on Eestis

hästi integreerunud.

12. PPA ei saanud tugineda üksnes KAPO hinnangule, kuna see ei ole PPA-le siduv. PPA pidi ise

hindama, kas kaebajast tulenev oht on reaalne. Üldsõnaline viide julgeolekule või kolmanda

asutuse hinnangule ei asenda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 kohast põhjendust. PPA ei ole

välja toonud, milliseid andmekogusid kontrolliti (nt karistusregister, Maksu- ja Tolliameti andmed,

rahvastikuregister, töösuhted, ravikindlustus).

13. PPA ei ole kaalunud vähem piiravaid lahendusi. Pereellu sekkumise õigustamiseks peavad

esinema väga kaalukad põhjused. Laste hariduslik ja sotsiaalne keskkond on Eestis (õpingud,

huviringid, eesti keel). Abikaasal on pidev arstiabi vajadus. PPA ei ole lähtunud EÕIK artiklist 8,

EL põhiõiguste harta artiklitest 7, 21, 24 ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 3.

14. Kaebaja ei saanud tutvuda teda puudutavate faktiliste alustega ning esitada vastuväiteid enne

lõppotsust.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

15. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 26.08.2024 taotluse püsivalt

Eestisse elama asumiseks ajal, kui kaebajale oli antud 24.08.2023 tähtajaline elamisluba Eestis

töötamiseks kehtivusega kuni 24.08.2028. 2023. aastal antud 5-aastane tähtajaline elamisluba anti

vaatamata KAPO hinnangule, sest julgeolekuolukord ei olnud 2023. a veel niivõrd eskaleerunud

sellisele tasemele nagu seda on tänane julgeolekuolukord. 2023. a võeti KAPO ohuhinnang

teadmiseks ning PPA uskus ja lootis, et VF-i sõda lõppeb ja elu jätkub normaalses ning

rahumeelses olukorras.

16. KAPO tegi 2025 a. vaidlusaluse haldusakti kohta uue hinnangu, seega ei kohaldata varasemaid

argumente tagasiulatuvalt. KAPO 2025.a hinnang on sisuliselt sama, mis 2023.a ja kaebaja on

sama, kuid julgeolekuolukord ei ole sama. VF ei tagane oma agressioonipoliitikast, vaid pigem

hoogustab seda. Ning nagu KAPO seisukohas toodud (lk 4), siis selliste info ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) -ja küberturbe alaste eriteadmistega ja vaenuliku võõrriigile

lojaalsuskohustusega isikute ligipääs Eesti olulistele võrkudele kujutab endast julgeolekuohtu,

mida tuleb kõigiti vältida ja ennetada.

17. Kaebajal on rahvusvahelist õigust rikkuva ja Eesti territooriumi turvalisust ohustava riigi

kodakondsus. Olenemata Eestis elamisloa saamisest on kaebajal lojaalsuskohustus oma

kodakondsusjärgse riigi ees, mis annab põhjuse arvata, et kaebajast tulenevat ohtu ei saa välistada.

18. Otsuse tegemisel tugineti rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt

on igal riigil suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki

saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi.

Mittekodanikul ei ole inimõigust mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida.

Eeltoodud põhimõtet on korduvalt ka kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma

kohtulahendites. Kaebaja on agressorriigi kodanik ning selle riigi kodanikud on nüüdseks

kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldavad teiste riikide kodanikega, kes elamislubasid

taotlevad. Kuna valdav enamus VF-i kodanikke toetab VF-i territoriaalseid ambitsioone,

mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina ründamist, on põhjendatud kahtlus, et välisriigis viibivad VF-i

kodanikud võivad sõjategevuse laienedes hakata oma tegevusega teostama VF eesmärke, eriti IT

valdkonnas.

19. Eestis IKT sektoris õppivad ja töötavad VF (ja ka Valgevene) kodanikud on VF eriteenistuste

teravdatud tähelepanu all, (KAPO on sellele viidanud ka varasemates aastaraamatutes).

Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse VF-i lojaalsuskohustuse

täitmist, kui see on vajalik VF-i riiklike huvide täitmiseks. Eesti IKT-sektorisse püüab aastas tööle

asuda sadu VF-i kodanikke, kellel on keskmise eestlasega võrreldes laialdasem kokkupuude

sõjalise valdkonnaga. Enamik VF-i ülikoolide lõpetajaid on läbinud sõjalise kateedri õppe, mis

annab neile reservohvitseri auastme.

20. Praktikas ei ole riigil võimalik ennetavalt hinnata iga üksiku välismaalase lojaalsust,

mõjutatavust või võimalikke sidemeid vaenuliku režiimiga sellisel viisil ja ulatuses, mis

võimaldaks tagada riigi julgeoleku piisavalt varakult ja ilma operatiivse viivituseta. Sellest võib

järeldada, et kui riigil ei oleks õigust rakendada teatud üldistavaid meetmeid, näiteks

kodakondsusepõhiseid piiranguid, siis seatakse riik olukorda, kus süsteemse ja strateegilise

mõjutustegevuse ennetamine muutuks sisuliselt võimatuks. See tähendaks, et riigi kaitsemeetmed

saaksid rakenduda alles siis, kui kahju on juba tekkinud, mitte ennetavalt, nagu julgeolekupoliitika

eesmärk ette näeb. Kaebaja omas VF-s pikaajalisi töösuhteid, sh välisriikide telekommunikatsiooni

äriühingutega ja pankadega. Kaebaja tausta arvestades on suur tõenäosus ja põhjendatud alus

arvata, et kaebajast lähtub oht Eesti julgeolekule.

21. Kaebaja viidatud lahendid käsitlevad nö rahuaegseid, sotsiaalpoliitilisi või EL-i siseseid

olukordi, kus kaalul ei olnud riigi vajadust maandada rahvusvahelisest agressioonist tulenevaid

süsteemseid riske. Ükski lahend ei käsitle olukorda, kus on tuvastatud ja EL tasandil kinnitatud

alus kehtestada piiranguid seoses sõjategevuse ja geopoliitilise ohuga: need seisukohad on

kontekstitundlikud ja nende kaal muutub oluliselt, kui vastas on mitte lihtsalt kolmanda riigi

kodanik, vaid isik, kelle kodakondsus on seotud riigiga, kes rikub rahvusvahelist õigust ja kujutab

endast strateegilist ohtu kogu konkreetse territooriumi turvalisusele. Samuti ei ole viidatud

kohtupraktikal takistavat normatiivset kaalu, mis välistaks Eesti riigi õiguse rakendada

sihipäraseid, ajutisi ja vajadusel vaidlustatavaid piiranguid sellise kodakondsuse alusel, mille puhul

esineb rahvusvaheliselt tuvastatud julgeolekurisk.

22. Kaebaja ja tema pereliikmed ei ole Eesti kodanikud ja neil ei ole alust ootuseks, et nad saavad

perega lõpmatult Eestis elada. Kuigi kaebaja ja tema pere võivad olla Eestis hästi kohanenud, siis

ei tähenda see, et Eesti on kohustatud kaebajale Eestis püsiva elamisloa andma. Kaebaja lapsed on

VF-i kodanikud ja elanud varasemalt koos perega VF-s. Seega ei ole VF-i keskkond neile võõras.

Õpinguteks ning meelepäraste hobidega tegelemiseks on võimalused VF-s olemas. Seega ei jää

kaebaja laste parimad huvid kaitseta ega tähelepanuta. PPA ei eraldada lapsi kaebajast ega sekku

pereellu muul moel kui elukoha riigi valikul. Samuti ei jää kaebaja abikaasa VF-i naastes ilma

arstiabita, sest VF-s on arstiabi väga kõrgel tasemel.

KAASATUD ISIKU SEISUKOHAD

23. KAPO palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajast tuleneva julgeolekuohu aluseks olevad

asjaolud on toodud KAPO 19.02.2025 hinnangus nr 8378-2 (AK). Neid asjaolusid on põhjalikult

käsitletud ka vaidlustatud PPA otsustes. Kokkuvõtlikult põhineb kaebajast lähtuv julgeolekuoht

järgmistel asjaoludel: 1) kaebaja on VF-i kodanik; 2) kaebaja kuulub VF-i relvajõudude reservi

leitnandi auastmes ja on elukohajärgses sõjakomissariaadis sõjalisel arvel; 3) kaebajal on IKT-

sektori haridus ja töökogemus; 4) kaebaja töötas ajavahemikul 21.10.2009 - 16.04.2021 VF-i

äriühingus Infosistemõ Džet; 5) Infosistemõ Džet kodulehe andmetel pakub äriühing teenust

paljudele VF-i ministeeriumitele, riigiasutustele ja erafirmadele, kellest paljud on VF-i julgeoleku

ja jõuametkondade partnerid. Lisaks on äriühingule väljastatud FSB litsents, mis viitab äriühingu

koostööle FSB-ga; 6) tulenevalt VF-i konstitutsioonist on VF-i kodanikel lojaalsuskohustus VF-i

ees; 7) VF-i eriteenistused (sh FSB) on kasutanud oma välisriikides viibivaid kodanikke VF-i

erinevate luurealaste ja hübriidsete eesmärkide saavutamiseks; 8) Eestis IKT-sektoris õppivad ja

töötavad VF-i kodanikud on VF-i eriteenistuste teravdatud tähelepanu all; 9) erioskustega VF-i

kodanikke kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see

on vajalik VF-i riiklike huvide täitmiseks.

24. Arvestades kaebaja haridust ja töökogemust, sõjaväelist tausta, kaebaja varasema pikaaegse

tööandja (Infosistemõ Džet) seotust FSB-ga ning VF-i eriteenistuste praktikat, ei saa kaebaja

seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega või selle toimumist tulevikus välistada. Seda ei

ole reeglina võimalik elamisloa taotlemise menetluses ka tõendada. On alust arvata, et kaebaja

Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda ja Eesti julgeolekut. Seetõttu oli põhjendatud

keelduda talle tähtajalise elamisloa väljastamisest.

25. Õige ei ole kaebaja väide, et tema kuulumine VF-i relvajõudude reservi on üksnes formaalne.

Kodakondsusest tulenev konstitutsiooniline kohustus ei ole formaalne, vaid reaalne. Kõik VF-i

kodanikud, sh välismaal asuvad, allutatud sõjalistele kohustustele VF-i konstitutsiooni § 59 lõigete

1 (kodumaa kaitse on VF-i kodaniku kohus ja seaduslik kohustus) ja 2 (VF-i kodanik on

sõjaväeteenistuses föderaalseaduse alusel) järgi. VF-i konstitutsiooni § 59 kommentaaride järgi

kuuluvad VF-i kodanike sõjaväeteenistuse sõjaliste kohustuste hulka sõjalisel arvel olemine,

sõjaväeteenistusse kutsumine ja teenistuse läbimine, kuulumine relvajõudude reservi, reservis

olemise ajal sõjalistele õppustele kutsumine ja õppustel osalemine. Asjaolu, et kaebajat ei ole seni

sõjalistele õppustele kutsutud või muul viisil VF-i relvajõudude tegevusse kaasatud, ei välista selle

toimumist tulevikus. Kaebaja kuulub VF-i relvajõudude reservi ja VF-i kodanikuna on tal kohustus

VF-i relvajõudude tegevuses osaleda, kui VF seda vajalikuks peab.

26. Kaebajast tuleneva julgeolekuohu seisukohalt ei ole asjasse puutuv kaebaja töö tsiviilne

iseloom äriühingus Infosistemõ Džet ja info selle kohta, millistes projektides kaebaja täpselt

osales, vaid eelkõige kaebaja IKT taust ja sidemed, mis on tal tekkinud äriühingus Infosistemõ

Džet töötades, sh võimalikud sidemed FSB-ga.

27. Isikust tuleneva ohu hindamine on tulevikku suunatud prognoosotsus, mille käigus antakse

hinnang ohu tekkimise tõenäosusele tulevikus. Ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud.

Seetõttu ei ole õiged kaebaja väited, et ohu väitmiseks tuleb tuua tõendeid kaebaja isikliku osaluse

kohta projektides, mis ohustasid Eesti julgeolekut. KAPO hinnang kaebajast tulenevale

julgeolekuohule ei ole ajas muutunud. Kaebaja infotehnoloogilisi oskusi, teadmisi ja kogemusi

töötamisel küberturbe spetsialistina VF-i äriühingus Infosistemõ Džet ja tema võimalikke sidemeid

VF-i riigiasutuste, jõuametkondade ja eriteenistustega tuleb käsitleda ohuna Eesti riigi julgeolekule

VMS § 124 lg 3 järgi. Isikust tulenevat ohtu riigi julgeolekule saab käsitleda ka ohuna avalikule

korrale VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes.

28. VMS § 211 kohaselt otsustab tähtajalise elamisloa andmise PPA, kuid julgeolekuasutuste

seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine KAPO pädevuses (Riigikohtu

01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 33). Asjaolust, et PPA jättis varasemas menetlustes KAPO

hinnangu kui dokumentaalse tõendi HMS § 38 lg 2 mõistes põhjendamatult arvestamata, ei

tekkinud kaebajale õiguspärast ootust, et PPA teeb ka tulevikus kaebaja suhtes soodsa otsuse.

Kaebajast tulenev julgeolekuoht oli piisav talle elamisloa andmisest keeldumiseks juba 2023.

aastal. Kohtud on korduvalt selgitanud, et ebaõige halduspraktika ei tekita isikule kaitstavat

usaldust, et selline praktika jätkub (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsuse nr 3-21-476 p 9

ja Riigikohtu 06.12.2004 otsuse nr 3-3-1-53-04 p 13).

29. Kuigi PPA on keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisel tuginenud ühe alusena

asjaolule, et kaebaja on jätnud elamisloa andmise menetluses tähtsust omava olulise asjaolu

avaldamata (VMS § 124 lg 2 p 1), on kaebajale keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ka

temast tuleneva julgeolekuohu tõttu, mida PPA on oma otsuses käsitlenud ohuna avalikule korrale

(VMS § 124 lg 1 p 1). Kaebaja väited, et tema vastused PPA-le olid heausksed ja tuginesid

äriühingu Infosistemõ Džet ametliku veebilehe kättesaadavale infole vastamise hetkel, ei ole õiged.

Nimelt nähtub veebilehtede arhiivist web.archive.org, et nimetatud äriühingu koduleht kajastas nii

2023. aasta aprillis kui ka juunis infot FSB litsentsi kohta. Seega on kaebaja teadlikult jätnud FSB

litsentsi puudutava info menetluses avaldamata. Ei ole ka usutav, et kaebaja, olles töötanud

nimetatud äriühingus 12 aastat infoturbe eest vastutavatel töökohtadel, ei olnud nimetatud litsentsi

olemasolust teadlik.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses asjaoludele antud

hinnangutega (HKMS § 165 lg 2). Kohtule ei nähtu olulisi vigu, mis tingiksid otsuse tühistamise.

31. Kaebajal on VMS § 181 lg 2 p 3 alusel antud elamisluba töötamiseks kuni 28.08.2028 (dtl 72-

73). Kaebaja esitas PPA-le 02.09.2024 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt

Eestisse elama asumiseks. Kõnealuse tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada

Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja

kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (VMS § 210¹ lg 1). Tähtajaline

elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse seega mitte niivõrd elamisloa taotleja huvide

kaitseks, kuivõrd avalike huvide edendamiseks. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (809 SE, XII koosseis) järeldub, et

tähtajalise elamisloa lihtsamas korras andmise võimaldamise eesmärk on soosida selliste

välismaalaste Eestisse elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse ja loovad

lisandväärtust (lk 3 ja 34) (Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2507, p 11).

Elamisloa andmine ei ole põhjendatud, kui taotleja Eestisse elama asumine ei vasta avaliku korra

või riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Erinevate väärtuste ja põrkuvate huvide kohta teeb PPA

kaalutlusotsuse, teostades kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (Tallinna

Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus nr 3-23-670, p 12).

32. PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p 1 ning lg 2 p 1 alusel,

st PPA võib tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase

Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda ning välismaalane on

esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta,

sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või

tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava

dokumendi taotlemisel.

33. Vaidlustatud otsus sisaldab piisaval määral põhjendusi, millest on võimalik järeldada kaebajast

lähtuvat ohtu avalikule korrale. Riigi iseseisvus, sõltumatus ja territoriaalne terviklikkus

puudutavad riigi julgeolekut VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes. PPA tugines vaidlustatud otsuses KAPO

19.02.2025 hinnangule nr 8378-2, milles leiti, et kaebajast lähtuv julgeolekuoht tuleneb järgmistest

asjaoludest: 1) kaebaja on VF-i kodanik; 2) kaebaja kuulub VF-i relvajõudude reservi leitnandi

auastmes ja on elukohajärgses sõjakomissariaadis sõjalisel arvel; 3) kaebaja omab IKT-sektori

haridust ja töökogemust; 4) kaebaja töötas ajavahemikul 21.10.2009 - 16.04.2021 VF-i äriühingus

Infosistemõ Džet; 5) Infosistemõ Džet kodulehe andmetel pakub äriühing teenust paljudele VF-i

ministeeriumitele, riigiasutustele ja erafirmadele, kellest paljud on VF-i julgeoleku ja

jõuametkondade partnerid. Lisaks on äriühingule väljastatud FSB litsents, mis viitab äriühingu

koostööle FSB-ga; 6) tulenevalt VF-i konstitutsioonist on VF-i kodanikel lojaalsuskohustus VF-i

ees; 7) VF-i eriteenistused (sh FSB) on kasutanud oma välisriikides viibivaid kodanikke VF-i

erinevate luurealaste ja hübriidsete eesmärkide saavutamiseks; 8) Eestis IKT-sektoris õppivad ja

töötavad VF-i kodanikud on VF-i eriteenistuste teravdatud tähelepanu all; 9) erioskustega VF-i

kodanikke kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see

on vajalik VF-i riiklike huvide täitmiseks.

34. PPA tuvastas kaebajast tuleneva ohu riigi avalikule korrale ja julgeolekule eeltoodud KAPO

19.02.2025 antud hinnangu alusel. Alusetu on kaebaja väide, PPA-l on keelatud tugineda KAPO

hinnangule olukorras, kus kaebajaga seotud asjaolud ei ole muutunud, võttes arvesse, et 2023. a

anti sarnaste asjaolude alusel kaebajale elamisluba. Vastustaja ja kaasatud isik ei vaidle vastu, et

kaebaja kohta antud 2023.a ja 2025.a hinnangutes toodud seisukohad kattuvad, kuid nõustuda tuleb

vastustaja ja KAPOga selles, et Eesti ja Euroopa Liidu poliitiline olukord on seoses VF-i jätkuvalt

agressiivse välispoliitilise käitumisega vahepeal veelgi pinevamaks muutunud.

35. Õige on kaebaja väide, et KAPO hinnang ei ole PPA-le elamisloa andmisest keeldumisel siduv.

KAPO hinnangut sisaldav kiri PPA-le on käsitatav dokumentaalse tõendina (HMS § 38 lg 2), mille

põhjal teeb PPA kui menetlust läbi viiv haldusorgan kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud. Riigi

julgeolekule esineva ohu hindamine on samas seadusega KAPO pädevuses (julgeolekuasutuste

seaduse § 6). Seetõttu on eelnimetatud hinnang asjas väga kaalukas tõend.

36. Kaebaja ei nõustunud KAPO hinnanguga ning leidis, et tema IT-alasest pädevusest ei tulene

Eesti avalikule korrale ega julgeolekule ohtu. Kaebaja ei vaidlusta, et õppis 01.09.2003 –

20.06.2008 VF-i Doni riiklikus mehhaanika ülikoolis, kus sai infosüsteemide matemaatilise

kindlustamise ja administreerimise eriala programmeerija hariduse. Kaebaja sai ülikoolis ka

ohvitseri sõjalise väljaõppe kolme aasta jooksul (üks päev nädalas), soomusmasinate remondi

inseneri sõjalise eriala (nr 420100) ja 02.08.2008 leitnandi auastme. Kaebaja kuulub sõjaväepileti

järgi VF relvajõudude reservi leitnandi auastmes ja ta on elukohajärgses sõjakomissariaadis

sõjalisel arvel (dtl 74-75, 151, 163-175).

37. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet, et kaebajale eelmise elamisloa väljastamise ajal toimus

samuti Ukrainas sõda. Samas on õigus vastustajal, et sõjaline olukord on võrreldes 2022. aastaga

eskaleerunud. Eesti on julgeoleku kaitseks kehtestanud erinevaid sanktsioone, millel on laiem

eesmärk kui hoida ära konkreetsest isikust tulenevat julgeolekuohtu. Kahtlust ei saa olla selles, et

hetkel tuleb Eesti riigil olla valmis VF-i ja Valgevene poolt tulenevateks hübriidsõja ohtudeks.

Vastustaja ning kaasatud isiku sõnul võeti kaebaja puhul aluseks asjaolu, et agressorriigi VF-i

kodanik, kes on nüüdseks kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldav teiste riikide

kodanikega, kes elamislubasid taotlevad.

38. Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa VF-i elanikest VF-i võimude alustatud sõda ja selle

laiendamist. Seetõttu tuleb tänases julgeolekuolukorras arvestada VF-i kodanike puhul VF-i

konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga VF-i kodaniku kohus ja kohustus.

Samuti tuleb arvestada VF-i mõjutustegevust, kus desinformatsioon ja propaganda on üheks

instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on mõjutustegevus muutunud

oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool VF-i, sealhulgas Eestis. Ühtlasi peab arvestama võimalusega,

et VF-i valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikke, et pääseda mööda VF-ile kehtestatud

sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti

rahvusvahelist mainet ning majandust. VF-i jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas, tuleb ennetavalt

maandada VF-i kodanike sisserändega kaasnevaid ohte Eesti ja teiste NATO ning Euroopa Liidu

liikmesriikide julgeolekule, sest VF-st lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks

realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile, majandusele ja riigi rahvusvahelisele

mainele (vt ka Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni

kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“

seletuskiri).

39. Seega õige on kaasatud isiku hinnang, et kaebajast tuleneb oht VF-i relvajõudude reservi

kuulumisest, kuivõrd VF-i kodanikuna on tal kohustus VF-i konstitutsiooni § 59 järgi osaleda VF-i

relvajõudude tegevuses, kui VF seda vajalikuks peab. Samuti ei saa välistada kahtlust, et välisriigis

viibivad VF-i kodanikud võivad IT valdkonnas sõjategevuse laienedes hakata oma tegevusega

teostama VF-i eesmärke. Ei ole vaidlust, et Eestis info ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris

õppivad ja töötavad VF-i (ja Valgevene) kodanikud on VF-i eriteenistuste teravdatud tähelepanu

all. Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse VF-i

lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik VF riiklike huvide täitmiseks. 1

40. Praktikas ei ole riigil võimalik ennetavalt hinnata iga üksiku välismaalase lojaalsust,

mõjutatavust või võimalikke sidemeid vaenuliku režiimiga sellisel viisil ja ulatuses, mis

võimaldaks tagada riigi julgeoleku piisavalt varakult ja ilma operatiivse viivituseta. Kaebaja

selgitas PPA-le 13.07.2023, et vastas PPA küsimusele IT-küberturvalisuse valdkonna litsentside

kohta ning loetles FSTEC-i litsentse, tuginedes sel hetkel ettevõtte ametliku veebilehe litsentside

jaotises olevale teabele (https://jet.su/about/licences/). Sellel veebilehel ei olnud infoturbe

litsentside loetelus FSB litsentse märgitud. Samas on KAPO välja toonud veebilehed, kust nähtub,

et kaebaja tööandja seotus FSB-ga on avalik info.2 Seega on kaebaja varjanud PPA eest olulist

informatsiooni.

41. Kohus nõustub vastustajaga ja kaasatud isikuga, et arvestades kaebaja haridust, töökogemust,

sõjaväelist tausta, kaebaja varasema pikaaegse tööandja seotust FSB-ga ning VF-i eriteenistuste

praktikat, ei saa kaebaja seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega praegu või tulevikus

välistada. Kaebaja Eesti tööandja iseloomustusest nähtuvalt on kaebaja aktiivselt tegev

turvameetmete seadistamises, hoolduses ja täiustamises, sealhulgas logide jälgimises, turvapaikade

rakendamises ja võimalikele intsidentidele reageerimises. Kaebaja täidab olulist rolli süsteemide

turvalisuse, töökindluse ja kättesaadavuse tagamisel äriprotsesside toetamiseks. Tema teadmisi

kasutatakse ainult küberohtude vastu tugevate kaitsemehhanismide loomisel, tagades

tööprotsesside terviklikkuse ja jätkusuutlikkuse (dtl 280). Eelnevast nähtuvalt ei ole kahtlust, et

kaebaja on pädev IT-alal, eriti küberturbe alal. Asjaolu, et kaebaja oli ja on tegev tsiviilvaldkonnas,

ei oma määravat tähtsust. Kaebajal on olemas infotehnoloogilised oskused, teadmised ja

kogemused. Põhjendatud on kaasatud isiku hinnang, et võimalikku ohtu elamisloa taotlemise

menetluses on väga raske ennetavalt tõendada.

42. Kaebajaga eelnevalt nimetatud asjaolusid saab seostada ohuga Eesti riigi julgeolekule VMS §

124 lg 3 järgi. Isikust tulenevat ohtu riigi julgeolekule saab käsitleda ka ohuna avalikule korrale

VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes.

43. Arvestades eelnevat kogumis, on PPA vaidlustatud otsuses kajastatud asjaolude alusel õigesti

järeldanud kaebaja tegevusest lähtuvat ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Kohtu

hinnangul ei ole PPA kaalumisel eksinud kaebajale elamisloa andmata jätmisel püsivalt Eestisse

elama asumiseks. PPA toob välja, et kaebaja on VF-i kodanik ning tema emakeel on vene keel.

PPA otsuses on analüüsitud kaebaja era- ja perekonnaelu (dtl 27). PPA otsuses on välja toodud, et

kaebajal ja tema lastel on 04.08.2025 seisuga kehtiv elamisluba kuni 24.08.2028. Kaebaja abikaasa

elamisluba kehtis kuni 06.10.2025. Kaebaja, tema lapsed ning abikaasa on VF-i kodanikud,

mistõttu neil jätkub võimalus elada pereelu VF-s. VF-i kodaniku tugev soov ja eelistus elada just

Eestis, mitte VF-s, pole piisav põhjus saada elamisluba (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025

otsus nr 3-23-670, p 15). Asudes Eestis oma elu korraldama ei saanud kaebaja ja tema pere

eeldada, et saavad Eestisse jääda. Kui isiku elamisluba pikendatakse või antakse talle uus

elamisluba, ei ole tal siiski õigustatud ootust jääda määramata ajaks Eestisse elama. Kaebaja lastel

on võimalik jätkata õpinguid ka kodakondsus järgses riigis. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tema

abikaasal ei ole võimalik saada vajalikku ravi VF-s.

44. Kaebaja on saanud esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväited haldusmenetluses (vt dtl 222)

ning PPA on neile ka vastanud (dtl 20).

1 aastaraamat-2024-2025_0.pdf (25.11.2025).

2 Licenses and certificates (02.12.2025).

45. Kokkuvõttes leiab kohus, et PPA otsus on õiguspärane. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses

toodud seisukohaga, et avalik huvi kaalub üles kaebajale vaidlustatud otsusega kaasneva

perekonna- ja eraelu riive.

46. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)