1-24-7330/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-24-7330

04.detsembril 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus, Natalja Sa, Irina Demjanovskaja

Prokurör

Heleri Randma

Kaitsjad

Ilja Sipari, Mart Missik, Natalia Lausmaa, Alar Neiland ja Madis Mahlapuu

Maksu – ja Tolliameti esindaja Margit Kikkas

Arutas 25., 26. augustil, 1., 2., 8., 24. septembril 2025 avalikul kohtuistungil kriminaalasja

üldmenetluses

ANTONS KRIŠKANS isikukood 37509210335, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx,

töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi,

DENIS KOBYALKO isikukood 39311180830, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx,

töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi,

IGOR SJUTIN isikukood 36306260282, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht

xxx, varem kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi,

ALEKSEI HELANDI isikukood 37402040296, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx,

töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 3762 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi,

Antons Kriškansit, Denis Kobyalkot, Igor Sjutinit ja Aleksei Helandit süüdistatakse selles, et

nemad ühiselt ja kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil ebaseaduslikult hoidsid ja kauplesid suures

koguses aktsiisiga maksustamata vedelkütusega (edaspidi vedelkütus) aadressil Xx 3, Tallinn alates

vähemalt 2021. aasta detsembrist kuni 27.09.2022. Kokku käitlesid nad nii vähemalt 697 875,6 liitrit

vedelkütust.

A. Kriškans organiseeris vedelkütuse tellimist ja ostmist ning leppis kokku vedelkütuse transportimise

aadressile Xx 3, Tallinn, et seejärel vedelkütustega edasi kaubelda ja müüa Xx 3, Tallinn asuvas

angaaris lõpptarbijale. A. Kriškans korraldas Xx 3, Tallinn asuvas angaaris toimuva vedelkütuse

hoidmist ja sellega kauplemist ning jagas juhiseid Xx 3, Tallinn asuvas angaaris töötanud D.

Kobyalkole, I. Sjutinile ja A. Helandile. Käideldud vedelkütuseks oli nii diislikütus kui ka bensiin.

A. Kriškansi poolt ostetud ja aktsiisiga maksustamata vedelkütuse toimetati aadressil Xx 3, Tallinn

asuvasse angaari paakautoga Scania P124 registreerimismärgiga xxx. A. Kriškans andis kütusega

paakauto saabumisest teada D. Kobyalkole, kes saabus A. Kriškansiga kokkulepitud ajal Xx 3, Tallinn

angaari juurde. D. Kobyalko olles teadlik, et tegemist on ebaseadusliku vedelkütusega sai A.

Kriškansilt info, et vedelkütusega paakauto on Xx 3, Tallinn angaari vedelkütust toomas ja oli

kokkulepitud ajal Xx 3, Tallinn angaari juures, et avada vedelkütust toonud sõidukile angaari uksed

ning aitas autojuhil vedelkütuse paakautost ümber pumbata angaaris paiknevatesse 1000-liitrilistesse

mahutitesse, et seda oleks võimalik Xx 3, Tallinn angaaris A. Kriškansil, D. Kobyalkol, I. Sjutini ja A.

Helandi ühiselt ja kooskõlastatult hoida ning sellega kaubelda.

Xx 3, Tallinn asuvas angaaris ümberpumbatud vedelkütusega 1000-liitriseid mahuteid hoidsid A.

Kriškans, D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi ühiselt ja kooskõlastatult lisaks Xx 3, Tallinn asunud

angaarile ka Xx 3, Tallinn territooriumil parkivates haagistes või mootorsõidukites. Selle kütuse

kasutamiseks sõitis A. Kriškans ise või A. Helandi haagise või mootorsõidukiga angaari, kus I. Sjutini

ja/või D. Kobyalko abiga laadisid nad osa kütusega mahuteid haagisesse või mootorsõidukisse ning

seejärel pargiti see Xx 3 territooriumile. Vedelkütust hoidsid nad haagises või mootorsõidukis kuni

angaari jäänud kütus otsa sai ja seejärel viidi mahutitega kütus Xx 3, Tallinn asuvasse angaari tagasi, et

sellega kaubelda.

A. Kriškansi juhtimisel kauplesid Xx 3, Tallinn angaaris hoitud vedelkütusega D. Kobyalko, I. Sjutin

ja A. Helandi ning mõnel korral ka A. Kriškans ise. Nad tankisid ebaseaduslikku vedelkütust

kriminaalmenetluses tuvastamata klientidele ja võtsid tankimise eest vastu tasu. Samuti andsid D.

Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi jooksvalt A. Kriškansile teada tankimisel esinevatest probleemidest

ja tangitud kütuse kogustest, valmistasid angaaris ette tühjad mahutid kütuse jaoks, müüsid kütust A.

Kriškansi määratud kütuse hinna järgi sularahas ning andsid A. Kriškansile üle vedelkütuse müügiga

teenitud rahasumma. Lisaks korraldasid D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Heland tankimisele sõitvate

mootorsõidukite sisse- ja väljasõitu angaari uksel, et neile oleks võimalik vedelkütust müüa.

A. Kriškans, D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult Xx 3, Tallinn

asuvas angaaris vedelkütust kogustes:

1) Paakautoga Scania P124 registreerimismärgiga xxx toodi vedelkütust Xx 3, Tallinn angaari

perioodil 2021. aasta detsember kuni 01.08.2022 vähemalt 55 korda ning kokku vähemalt 619

000 liitrit vedelkütust.

2) Perioodil 02.08.2022 – 27.09.2022 vähemalt 70 862 liitrit bensiini.

3) Xx tn 3, Tallinn angaaris 27.09.2022 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära veel 1978

liitrit bensiini ja 2013,2 liitrit diislikütust.

4) Mootorsõidukis Scania registreerimismärgiga xxx asunud neljas 1000-liitrises mahutis

hoiustatud vedelkütust kokku 4022,4 liitrit bensiini.

Sellest tulenevalt hoidsid ja kauplesid nad ühiselt ja kooskõlastatult ärilisel eesmärgil aadressil Xx 3,

Tallinn ebaseaduslikult kokku vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütusega. Vähemalt alates 2021. aasta

detsembrist kuni 27.09.2022 käitlesid süüdistatavad Xx 3, Tallinn angaaris vähemalt 325 271,4 liitrit

bensiini ja 372 604,2 liitrit diislit.

Vedelkütust on KarS § 12¹ p 2 alusel suures koguses, kui sellise kütusekoguse keskmine turuhind

ületab teo toimepanemise ajal 40 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on bensiini ja diislikütuse

keskmise müügihinna andmed vastavalt vedelkütuse seaduse § 4² lg-le 2¹ kuude lõikes järgmised:

2022

bensiin

diislikütus

jaanuar

1,107

0,929

veebruar

1,153

0,967

märts

1,316

1,243

aprill

1,306

1,227

mai

1,499

1,257

juuni

1,602

1,463

juuli

1,449

1,326

august

1,322

1,261

september

1,253

1,251

2021

bensiin

diislikütus

detsember

1,042

0,851

(andmed:

https://emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/vedelkutuse-kaitlemine-ja-

andmekogud#kutuse-keskmine-muugihind)

Bensiini aritmeetiline keskmine müügihind oli perioodil 2021. aasta detsember kuni 2022. aasta

september 1,3049 eurot ja diislikütuse aritmeetiline keskmine müügihind samal perioodil 1,1775 eurot.

Sellest tulenevalt käitlesid A. Kriškans, D. Kobyalko, A. Helandi ja I. Sjutin 862 936,09 euro väärtuses

(323 293,4 l x 1,3049 eurot = 421 865,55) + (374 582,2 l x 1,1775 eur = 441 070,54) vedelkütust ehk

suures koguses vedelkütust.

Vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on vedelkütus vedel põlevaine, mida saab

kasutada

energiaallikana

soojusjõumasinates

ja

muudes

selleks

sobivates

energiamuundamisseadmetes.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt

maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna

aktsiisikaup).

ATKEAS § 19 lg 1 tulenevalt on kütus ATKEAS mõistes pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin,

petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli,

mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi,

koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena

käsitatakse ATKEAS mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat

põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse

mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina.

ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel.

ATKEAS § 4¹ lg 1 (RT I, 17.11.2021, 2) kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise

aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba

valdamine ajutise aktsiisivabastuseta.

ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja 7 (RT I, 17.11.2021, 2) kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus isikul, kes on

rikkunud ATKEAS nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel,

vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises

aktsiisivabastuses vastu võtta; ning muuhulgas vedela põlevaine käitlejal, kes ei ole aktsiisilaopidajad.

VKS § 3 lg 1 kohaselt peavad kütuse käitlemisega tegeleval isikul olema vajalikud tehnilised vahendid

ja personal, et tagada VKS-ist tulenevate nõuete täitmine.

VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile VKS §-s 4¹

nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv

vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud

kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.

VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt kütuse müügi osutamise puhul on nõutav tegevusluba.

VKS § 6² kohaselt võib kütuse käitlemise andmekogu kandeta soetatud kütust müüa Maksu- ja

Tolliameti loal.

VKS § 19¹ lg 1 ja 2 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on

keelatud. Kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima

kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast.

Ühiselt ja kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil suures koguses aktsiisiga maksustamata

vedelkütuse ebaseadusliku hoidmise ja sellega kauplemisega panid Antons Kriškans, Denis

Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi toime KarS § 376² lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Aleksei Helandit selles, et tema juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 14.54 ajal

Õismäe tee 101, Tallinn juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.

o alkoholi 0,99 mg/l väljahingatavas õhus.

Liiklusseaduse (RT I, 20.06.2022, 70) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigiks alkoholijoove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Aleksei Helandi toime KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavad Antons Kriškans, Denis Kobyalko ja Igor Sjutin end esitatud süüdistuses süüdi ei

tunnistanud ja keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast.

Süüdistatav Aleksei Helandi tunnistas end süüdi süüdistusess KarS § 424 järgi ja ülejäänud esitatud

süüdistuses end süüdi ei tunnistanud.

Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav Aleksei Helandi ning tunnistaja Jaan M.

Kohus võttis prokuratuuri, süüdistatavate ja kaitsja kokkuleppel KrMS § 2911 alusel tõendina vastu

tunnistaja E S kohtueelses menetluses antud ütlused.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll nr 11.1-3/21/21-63, 06.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll

koos kõvakettaga SanDisk 4 TB s/n 22366H400526 (1/5 -224);

2. 06.09.2022 jälitustoimingu protokoll nr 11.1-3/21/21-59), 02.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll

koos DVD-plaadiga kirjaga AKriškans_1 ja Akriškans_2 (2/1-35);

3. 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll nr 11.1-3/21/21-42-3, 02.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll

koos DVD-plaadiga (2/36-118);

4. 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll nr 11.1-3/21/21-62 (2/119-132);

5. 02.11.2022 asitõendi vaatlusprotokoll, selle lisaks olev fototabel ja 02.11.2022 õiend, 02.01.2023

asitõendi vaatlusprotokoll koos neljal DVD-plaadiga kirjetega Akadeemia rist_1, Akadeemia

rist_2, Akadeemia rist_3 ja Akadeemia rist_4 (2/133-146);

6. 22.03.2022 Maksu- ja Tolliameti materjalide edastamise kaaskiri (2/147);

7. 22.03.2022 Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll ja selle fototabel (2/148-165);

8. 06.04.2022 Maksu- ja Tolliameti tellimus kütuse proovide võtmiseks, koguste mõõtmiseks ja

analüüsi teostamiseks (2/166-167);

9. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 22.04.2022 e-kiri ja selle manused, vedelkütuse mõõtmise

raport nr 1-9/130-1, 12 analüüsiakti ja tellimuse kaaskiri (2/168-198);

10. 14.04.2022 tõkendi vahetamise akt (2/199-200);

11. 23.09.2022 läbiotsimismäärus ja 27.09.2022 läbiotsimis protokoll M. S kasutuses olnud

mootorsõidukis Scania registreerimismärgiga xxx ja haagises registreerimismärgiga xxx

läbiotsimise kohta koos fototabeliga (2/201-224);

12. 22.09.2022 läbiotsimismäärus ning 27.09.2022 protokoll A. Kriškansi kasutuses olnud angaaris

aadressil Xx 3, Tallinn toimunud läbiotsimise kohta koos fototabeliga (3/1-55);

13. 17.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad fotod (3/56-59);

14. 06.12.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad väljatrükid vaatlusega leitud

kõnelogist, SMS-sõnumitest, MMS-sõnumitest ja pildist (3/60-86);

15. 09.12.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad väljatrükid vaatlusega leitud failidest

(3/87-107);

16. 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad väljatrükid fotodest, koopiad

kalendermärkmikust ja märkmepaberitest (3/108-199);

17. 28.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (3 kd, lk 200-205);

18. 22.09.2022 läbiotsimismäärus ning 27.09.2022 protokoll A. Kriškansi kasutuses olnud

mootorsõidukis Xx Xx registreerimismärgiga xx toimunud läbiotsimise kohta koos fototabeliga

(3/206-222);

19. 22.09.2022 läbiotsimismäärus ning 27.09.2022 protokoll A. Kriškansi kasutuses olnud

mootorsõidukis XX registreerimismärgiga xx toimunud läbiotsimise kohta koos fototabeliga (3/

223-243);

20. 22.09.2022 Läbiotsimismäärus ja 27.09.2022 protokoll Kriškansi elukohas xxx toimunud

läbiotsimise kohta koos fototabeliga (4/29-56);

21. 04.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll (4/57-58);

22. 18.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll ja 04.11.20224 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega

CDplaadil (4/59-62);

23. 27.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad fotod (4/17-28);

24. 18.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad fotod (4/63-142);

25. 10.10.2022 ekspertiisimäärus Xx 3, Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud vedelkütuse

andmete tuvastamise kohta (4/143-145);

26. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 26.10.2022 e-kiri, ekspertiisiakt nr 1-9/354-1, 5

analüüsiakti, vedelkütuse koguse mõõtmise raport ja kaaskiri tellimusele (4/146-162);

27. 10.10.2022 ekspertiisimäärus mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx leitud ja

äravõetud vedelkütuse andmete tuvastamise kohta (4/ 163-164);

28. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 26.10.2022 e-kiri, ekspertiisiakt nr 1-9/355-1, 4

analüüsiakti, vedelkütuse koguse mõõtmise raport ja kaaskiri tellimusele (4/165-182);

29. 10.10.2022 ekspertiisimäärus mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx ja haagisest

registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütuse andmete tuvastamise kohta (4/183-186);

30. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 26.10.2022 e-kiri, ekspertiisiakt nr 1-9/356-1, 7

analüüsiakti ja 7 vedelkütuse koguse mõõtmise raportit (4/187-207);

31. A. Kriškansi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning õiguste ja kohustuste leht (5/1-9);

32. D. Kobyalko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (5/10-13);

33. 11.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad fotod (5/14-15);

34. 14.12.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad väljatrükid vaatlusega leitud failidest

(5/16 -33);

35. A. Helandi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning õiguste ja kohustuste leht (5/34-42);

36. 07.12.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad fotod (5/ 43-44);

37. 14.12.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olevad väljatrükid vaatlusega leitud failidest

(5/45-73);

38. I. Sjutini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning õiguste ja kohustuste leht (5/74-87);

39. OÜ Xxx äriregistri väljavõte (5/88-90);

40. Aleksei Helandi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (4/1-5);

41. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll

(4/6);

42. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk (4/7-8);

43. Taatlustunnistus (4/9);

44. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (4/11);

45. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (4/10);

46. Õiend (4/12);

47. Tunnistaja E S tunnistajana ülekuulamistel antud ütluste protokoll (4/13-16);

48. Harju Maakohtu määrus nr 1-22-5673 ning vara arestimise protokoll (5/134-147);

49. Harju Maakohtu määrus nr 1-22-5732 ning vara arestimise protokoll (5/148-161);

50. Harju Maakohtu määrus nr 1-24-518 ning vara arestimise protokoll (5/162-172);

51. Harju Maakohtu määrus nr 1-24-518 ning vara arestimise protokoll (5/173-184);

52. Menetluskulude dokumendid (5/185-187);

53. Õigusabi dokumendid ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2022 määrus (5/188-203);

54. Asitõendite hoiukulud (5/204-205);

55. Harju Maakohtu 28.09.2022 vahistamismäärus ja vahistamise pikendamise määrus (5/206-225);

56. Harju Maakohtu 28.09.2022 kohtuistungi protokoll (6/22-23 kohus avaldas süüdistatava ütlused

KrMS § 294 p1 alusel);

57. Kannatanuks tunnistamise määrus koos avalik õiguslike nõude avaldustega, volikiri (5/108-133);

58. A. Kriškansi rahvastikuregistri väljavõtted, töötamise registri päringu vastus, karistusregistri

päringu vastus, maksukohuslaste registri päringu vastus (5/ 91-95);

59. D. Kobyalko rahvastikuregistri väljavõtted, töötamise registri päringu vastus, karistusregistri

päringu vastus, maksukohuslaste registri päringu vastus (5/96-99);

60. I. Sjutini rahvastikuregistri väljavõtted, töötamise registri päringu vastus, karistusregistri päringu

vastus, maksukohuslaste registri päringu vastus (5/100-103);

61. A. Helandi rahvastikuregistri väljavõtted, töötamise registri päringu vastus, karistusregistri

päringu vastus, maksukohuslaste registri päringu vastus (5/104-107);

62. Süüdistatava Kobyalko eeluurimisel antud ütlused (6/1-21; kohus avaldas süüdistatava ütlused

KrMS § 294 p1 alusel);

63. Õigusabi dokumendid (6/25,28);

64. Registri väljavõtted (6/24,26-27).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava Helandi ja tunnistaja, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja

andmekandjaid ning kuulanud ära kaitsjate ja prokuröri arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele.

Kaitsja Sippari vaidlustas Harju Maakohtu 28.09.2022 kohtuiatungil A.Kriškansi poolt antud ütluste

avaldamise ja tõendina kasutamise, kuivõrd ei ole selge, kas Kriškansile tema õigusi selgitati.

Kriškansi kinnipidamisel 27.09.2022 on talle antud isiku õiguse ja kohustuste leht, millele isik on

allakirjutanud 27.09.2022. Seega on isikule kõiki tema õigusi tutvustatud. Kohtuistungil enne

vahistamise küsimuse arutelu küsis kohus veel üle, kas isikule on õigused ja kohustused arusadavad

ning A. Kriškans kinnitas et talle on õigused ja kohustused arusaadavad. KrMS § 294 p1 kohaselt kui

süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel

lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja

varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi. Otsuse 1-21-2039 punktides 21-29 on Riigikohus

jaatanud, et kui süüdistatav keeldub kohtuistungil ütluste andmisest, siis saab vahistamistaotluse

läbivaatamisel eeluurimiskohtuniku juures antud selgitused esitada kohtule tõendina KrMS § 294 p 1

alusel. Riigikohus on märkinud, et ütluste andmise kontekstis on oluline, et isik teaks oma õigusest

keelduda ütluste andmisest ja sellest, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu.

Käesoleval juhul on see nõue täidetud, kõik õigused on Kriškansile tutvustatud juba tema

kinnipidamisel ja nendest õigustest arusaamist kinnitas Kriškans 28.09.2022 kohtuistungil ka kohtule.

Samuti osales isiku vahistamise küsimuse arutelul advokaat. Seega on kohus seisukohal, et

A.Kriškansi poolt 28.09.2022 kohtuistungil vahistamise küsiumse arutelul antud ütlused on lubatavad

tõendid.

Kaitsja Sippari etteheited süüdistuse arusaadavusele ja asjaolule, et süüdistusaktis puudub aktsiisi osas

oluline komponent – s.o teave esitamata aktsiisideklaratsioonide kohta, ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud. Süüdistusest on üheselt arusaadav, et süüdistatavaid süüdistatakse perioodil detsember

2021- 27.09.2022 ebaseaduslikus kütuse käitlemises. Toodud on käideldud kütuse kogused, kütuse

orienteeruv maksumus ja väide, et müüdud vedelkütus oli aktsiisiga maksustamata. Sõnade ühend

„aktsiisiga maksustamata“ näitabki, et nimetatud kaubalt oli aktsiisimaks tasumata ja seda ei olnud

deklareeritud. Samuti on ära toodud viited seadusesätetele, mida rikuti.

A.Heiland süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud koosseisu

objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku

poolt, kes on joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

A.Helandi tunnistab, et peeti joobes autoroolis kinni 24.12.2022. Peale seda ei ole ühtegi rikkumist

olnud. Teadvustas, tunnistas ja kahetseb. Oli halb eluline olukord, sellepärast sattus purjus rooli.

Antud juhul ei ole vaidlust, et Aleksei Heiland juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 14:54 ajal Tallinnas

Õismäe tee 101 juures mootorsõidukit XX XX registreerimismärgiga xxx. Eelnimetatut kinnitavad

lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning 24.12.2022 kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta sõitis süüdistuses märgitud autoga ja peeti joobes kinni.

Antud ütlused on kooskõlas tunnistaja E.S ütlustega, mille kohaselt pidasid ebakindla sõidustiili tõttu

kinni XX X5 reg.nr XXX, mida juhtis Aleksei Helandi. Autost väljudes üritas juht ära kõndida.

Esialgu isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast, hiljem tegi koostööd.

Vaidlust ei ole ka selles, et Aleksei Helandi juhtis 24.12.2022 kella 14:54 ajal Tallinnas Õismäe tee

101 juures mootorsõidukit XX XX, olles joobeseisundis. Tunnistaja ütlustest nähtub, et isik oli

silmnähtavalt joobes, kõnnak ebakindel, suust tunda alkoholilõhna, koordinatsioon häiritud, kõne

segane ja aeglane. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokollist nähtub, et A. Helandil olid silmnähtavad joobetunnused: silmade punetus,

häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne ja alkoholi lõhn suus. Vahetult pärast kinnipidamist kontrollis

tunnistaja S tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas positiivset tulemust.

Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 24.12.2024 kella 15.22-15.26 ajal

A.Helandi seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr

ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr TTRC-24-00091, taadeldud 17.06.2022). Tõendusliku alkomeetri

näidud olid esimesel juhul 1,12 mg ja teisel juhul 1,09 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta

ning laiendmääramatust +/-0,10 mg/l, lõpptulemuseks loetakse 0,99 mg/l. Seega leiab kohus, et

alkoholijoove on A.Helandil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lõikega 1. Kohus loeb tuvastatuks ka

asjaolu, et alkoholi hulk A.Helandi poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud

määrale auto juhtimisel. A.Helandi ei ole vaidlustanud temal mõõdetud joobe määra. Samuti

kinnitavad tema ütlused, et ta oli halva elulise olukorra tõttu tarvitanud alkoholi. Sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati A.Helandi 24.12.2022 kell 14.57 sõiduki juhtimiselt LS §

91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete

tõenditega leidnud tõendamist, et Aleksei Heiland juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 14:54 ajal

Tallinnas Õismäe tee 101 juures mootorsõidukit XX XX registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis (alkoholijoove – juhul 1,09 mg/l ± 0,10 mg/l s.o 0,99 mg/l, millega ta rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on

täidetud KarS § 424 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida

süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab

teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

A.Helandi objektiivsest käitumisest - tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli- nähtub, et tegu

on toime pandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. A. Helandi teadis, et ta on joobes (kinnitas ise, et halva elulise olukorra tõttu sattus

joobes rooli) ja ei tohi sõidukit juhtida. Eeltoodust järeldab kohus, et A. Helandi käitumine oli

eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis,

et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises

seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et A. Helandi pani kuriteo toime kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt tuleb A.Helandi tegevus 24.12.2022 episoodis kvalifitseerida KarS § 424 lg 1

järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Helandi on süüvõimeline ning KarS 2. ptk.

3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Süüdistus Kars § 3762 lg 1 järgi

12.09.2022 jälitustoimingu protokollist (1/5-224) nähtuvad järgmised asjaolud:

Paakauto Scania sõitis Xx 3 territooriumil asuvase angaari oli seal umbes 30 minutit ja väljus

21.12.2021, 27.12.2021, 02.01.2022, 05.01.2022, 11.01.2022, 14.01.2022, 19.01.2022, 24.01.2022,

27.01.2022, 31.01.2022, 03.02.2022, 07.02.2022, 10.02.2022,14.02.2022, 24.02.2022, 01.03.2022,

04.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt

üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse ), 07.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko,

paakautost pumbati kütust vähemalt üheksasse 1000-liitrisesse mahutisse ), 09.03.2022 (angaari uksed

avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse

mahutisse ), 11.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust

vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse ), 15.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges

D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse ),

18.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko ), 24.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges

D.Kobyalko ), 28.03.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko ), 31.03.2022 (angaari uksed avas

ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse

mahutisse ), 04.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust

vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 07.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges

D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 11.04.2022

(angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt üheteistkümnesse

1000-liitrisesse mahutisse), 13.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati

kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 19.04.2022 (angaari uksed avas ja

sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse

mahutisse), 22.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt

kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 26.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko,

paakautost pumbati kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 01.05.2022

(angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kuueteistkümnesse

1000-liitrisesse mahutisse), 04.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati

kütust vähemalt kümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 09.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges

D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse, kohal

oli ka Kriškans), 12.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kriškans, paakautost pumbati kütust

vähemalt viieteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 16.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges

Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt viieteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse),

20.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt

kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 25.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko,

paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 27.05.2022

(angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse

1000-liitrisesse mahutisse), 31.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati

kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse, 03.06.2022 (angaari uksed avas ja

sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kaheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse),

07.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt

neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 09.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko,

paakautost pumbati kütust vähemalt kümnesse. 1000-liitrisesse mahutisse), 14.06.2022 (angaari uksed

avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kuude 1000-liitrisesse mahutisse),

16.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt

kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse) 24.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko,

paakautost pumbati kütust vähemalt kaheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 27.06.2022

(angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse.

1000-liitrisesse mahutisse), 30.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati

kütust vähemalt üheksasse 1000-liitrisesse mahutisse 05.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges

Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kaheksasse 1000-liitrisesse mahutisse), 11.07.2022

(angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kuude. 1000-liitrisesse

mahutisse), 18.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kriškans, paakautost pumbati kütust vähemalt

kaheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 22.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko,

paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 26.07.2022

(angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kümnesse 1000-

liitrisesse mahutisse), 01.08.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust

vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse).

Kriškans sõitis rekkaga ja tõstis kahveltõstukiga angaarist haagisesse: 22.12.2021 7 1000 liitrist

kütusemahutit, 28.12.2021 12 1000 liitrist kütusemahutit, 03.01.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit,

06.01.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit, 12.01.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit, 15.01.2022 10

mahutit (angaaris oli ka Helandi), 20.01.2022 9 1000 liitrist kütusemahutit, 25.01.2022 8 1000 liitrist

kütusemahutit, 28.01.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 01.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit,

04.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 08.02.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 11.02.2022 12

1000 liitrist kütusemahutit, 15.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 25.02.2022 11 1000 liitrist

kütusemahutit, 02.03.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 08.03.2022 6 1000 liitrist kütusemahutit,

09.03.2022 6 1000 liitrist kütusemahutit, 13.03.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit (D. Kobyalko oli

ka seal), 15.03.2022 vähemalt 14 1000 liitrist kütusemahutit, 16.03.2022 13 1000 liitrist

kütusemahutit (A.Helandi oli ka seal), 20.03.2022 vähemalt 10 1000-liitrist kütusemahutit. 25.03.2022

10 1000 liitrist kütusemahutit, 29.03.2022 vähemalt 10 1000 liitrist kütusemahutit (angaaris oli näha

11 mahutit), 31.03.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (D.Kobyalko oli ka seal), 05.04.2022 13 1000

liitrist kütusemahutit, 08.04.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid

paika), 12.04.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

14.04.2022 vähemalt 9 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

20.04.2022 vähemalt 13 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

25.04.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

27.04.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika);

02.05.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

05.05.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

10.05.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

13.05.2022 vähemalt 10 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

17.05.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),

23.05.2022 vähemalt 10 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika, haagises

oli ka Kobyalko), 26.05.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga

mahutid paika). 01.06.2022 vähemalt 13 1000 liitrist kütusemahutit (D.Kobyalko liigutas roklaga

mahutid paika). 06.06.2022 vähemalt 9 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 07.06.2022

vähemalt 14 1000 liitrist kütusemahutit, 08.06.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli

haagises), 10.06.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 15.06.2022 4 1000 liitrist

kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 28.06.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin liigutas roklaga

mahutid paika), 01.07.2022 5 1000 liitrist kütusemahutit, 06.07.2022 5 1000 liitrist kütusemahutit,

12.07.2022 5 1000 liitrist kütusemahutit, 19.07.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 25.07.2022 11

1000 liitrist kütusemahutit, 27.07.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin haagises nihutab mahutid

paika) 02.08.2022 6 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin haagises nihutab mahutid paika).

29.05.2022 sõitis rekaga Helandi, kes tõstis kahveltõstukiga haagisele 12 1000 liitrist kütusemahutit.

17.06.2022 sõitis Helandi, kes tõstis kahveltõstukiga haagisele 9 1000 liitrist kütusemahutit, Sjutin

abistas. 27.06.2022 sõitis Helandi, kes tõstis kahveltõstukiga haagisesse 8 1000 liitrist kütusemahutit,

Sjutin ja Kobyalko abistasid.

Samast jälitustoimingu protokollist nähtub ka, et: Xx 3 asuvasse angaari sõitsid erinevad

mootorsõidukid, kuhu tangiti vedelkütust ja juhid annavad tankijale midagi üle. 22.12.2021-

23.12.2021, 27.12.2021, 28.12.2021-31.12.2021, 03.01.2022-05.01.2022, 10.01.2022-11.01.2022,

12.01.2022-14.01.2022, 15.01.2022-16.01.2022, 20.01.2022-21.01.2022, 25.01.2022-27.01.2022,

28.01.2022. 31.01.2022, 01.02.2022-03.02.2022. 04.07.2022, 07.02.2022, 08.02.2022-10.02.2022,

11.02.2022, 14.02.2022, 15.02.2022-18.02.2022, 21.02.2022-23.02.2022. 24.02.2022, 25.02.2022,

28.02.2022-01.03.2022, 03.03.2022-04.03.2022, 07.03.2022, 08.03.2022-09.03.2022, 10.03.2022-

11.03.2022, 14.03.2022-15.03.2022, 21.03.2022, 22.03.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja

D.Kobyalko, 99 sõidukit), 23.03.2022-24.03.2022, 25.03.2022, 28.03.2022, 29.03.2022-31.03.2022,

01.04.2022, 04.04.2022, 05.04.2022-07.04.2022, 08.04.2022, 11.04.2022, 12.042022-13.04.2022,

14.04.2022-15.04.2022, 18.04.2022-19.04.2022, 20.04.2022-22.04.2022, 25.04.2022-29.04.2022,

02.05.2022-04.05.2022, 05.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 197

sõidukit), 06.05.2022, 09.05.2022, 10.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko,

205 sõidukit), 11.05.2022-12.05.2022, 13.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja A.

Kriškans, 290 sõidukit), 16.05.2022, 17.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja

D.Kobyalko, 173 sõidukit), 18.05.2022-20.05.2022, 23.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin,

A.Helandi ja D.Kobyalko, 228 sõidukit), 24.05.2022-25.05.2022, 26.05.2022 (sõidukeid tangivad

I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 198 sõidukit), 27.05.2022, 30.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin,

A.Helandi ja D.Kobyalko, 210 sõidukit), 31.05.2022, 01.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin,

A.Helandi ja D.Kobyalko, 175 sõidukit), 02.06.2022-03.06.2022, 06.06.2022 (sõidukeid tangivad

I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 252 sõidukit), 07.06.2022, 08.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin,

A.Helandi ja A.Kriškans, 222 sõidukit), 09.06.2022, 07.06.2022, 10.06.2022 (sõidukeid tangivad

I.Sjutin, D.Kobyalko ja A.Kriškans, 233 sõidukit), 13.06.2022-14.06.2022, 15.06.2022 (sõidukeid

tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja A.Kriškans, 241 sõidukit), 17.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin,

A.Helandi, D.Kobyalko, 287 sõidukit), 20.06.2022-21.06.2022, 27.06.2022 (sõidukeid tangivad

I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 324 sõidukit), 28.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi,

A.Kriškans, D.Kobyalko, 224 sõidukit), 29.06.2022-30.06.2022, 01.07.2022 (sõidukeid tangivad

A.Helandi, A.Kriškans, D.Kobyalko, 247 sõidukit), 04.07.2022-05.07.2022, 06.07.2022 (sõidukeid

tangivad A.Helandi, D.Kobyalko, 162 sõidukit), 07.07.2022-08.07.2022, 11.07.2022, 12.07.2022

(sõidukeid tangivad A.Helandi, D.Kobyalko, 164 sõidukit), 13.07.2022-15.07.2022, 18.07.2022,

19.07.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 162 sõidukit), 20.07.2022-

22.07.2022, 25.07.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 195 sõidukit),

26.07.2022-29.07.2022, 02.08.2022-03.08.2022

06.09.2022 jälitustoimingu protokollist nähtub et 21.12.2021 telefonikõnes kell 20.07 ütleb Kriškans

Kobyalkole 10-15 minutit ja Kobyalko vastab, et peaaegu kohal. Samasisulised kõned 27.12.2021,

11.01.2022, 19.01.2022, 24.01.2022, 31.01.2022, 10.02.2022, 14.02.2022, 01.03.2022, 07.03.2022,

09.03.2022, 11.03.2022. 24.03.2022, 28.03.2022, 07.04.2022, 11.04.2022, 19.04.2022, 26.04.2022,

01.05.2022, 04.05.2022, 09.05.2022, 20.05.2022, 27.05.2022, 31.05.2022, 03.06.2022, 07.06.2022,

09.06.2022, 14.06.2022, 16.06.2022, 30.06.2022, 05.07.2022, 22.07.2022. Nimetatud kõned haakuvad

faktiga, et natuke aega pärast Kriškansi ja Kobyalko kõnesid on Kobyalko Xx 3 angaaris, võtab vastu

Scania xxx ja korraldab koos autojuhiga kütuse ümber pumpamise angaaris olevatesse mahutitesse.

Tsiteeritud jälitustoimingu protokollid kinnitavad, et aadressile Xx tn 3 Tallinn toodi õhtusel ajal

paakautoga kütust, mis pumbati angaaris olevatesse mahutitesse. Jälitustoimingu protokollis kajastatud

infot kinnitavad ka D.Kobyalko ütlused, mille kohaselt oli tema ülesandeks võtta vastu kütus, mis

toodi angaari. Kriškans helistas, et tuleb auto kütusega. Võta vastu. Nii diislikütust kui bensiini vedas

M. Kütuseautost pumpas kütuse ümber ühe tonnistesse mahutitesse. Toodi 8-12 tonni korraga.

Angaari jättis kuni 5 tonnist mahutit kütusega, ülejäänud tõstsid järgmisel hommikul haagisesse, mis

jäi seisma territooriumile. Mahutid olid 1 tonnised kuubikud.

D.Kobyalko ütlused kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatut, et just A.Kriškans oli enamikul

juhtudel see, kes oli roolis kui viisid angaarist haagise ülejäänud mahutitega territooriumile.

Helandi ütlused kinnitavad, et kui mahutid olid õhtul tühjad, olid need hommikul täis. Ei tea kuidas

mahutid angaari said. Umbes 15 mahutit. Angaaris oli 2 diisliga ja 1 bensiiniga mahuti. Ülejäänud

mahutid olid haagises, mis asus parklas territooriumil. Mahutid tõstis tõstukiga haagisesse. Kõik

Sjutin, Kobyalko, Kriškans võtsid mahutite tõstmisest osa. Mahutid oli vaja tõsta hagisesse, muidu ei

mahtunud kliendid angaari.

Seega kinnitavad nii Kobyalko kui Helandi ütlused ja ka 12.09.2022 ja 06.09.2022 jälitustoimingute

protokollid, et A. Kriškansi poolt hangiti (ilmselgelt raha eest, ehk siis osteti) vedelkütus ja toimetati

aadressil Xx 3, Tallinn asuvasse angaari paakautoga Scania P124 registreerimismärgiga xxx. A.

Kriškans andis kütuseauto saabumisest teada D. Kobyalkole, kes saabus kokkulepitud ajal Xx 3,

Tallinn angaari juurde ja avas vedelkütust toonud sõidukile angaari uksed ning aitas autojuhil

vedelkütuse paakautost ümber pumbata angaaris paiknevatesse 1000-liitrilistesse mahutitesse.

Samuti kinnitavad Kobyalko jai Helandi ütlused ning 12.09.2022 jälitustoimingute protokoll, et

eelmisel õhtul angaari toodud kütus viidi järgmisel hommikul mahutites osaliselt angaarist välja, et

oleks võimalik angaaris autosid tankida. A. Kriškans ise või üksikutel juhtudel A. Helandi sõitsid

haagise või mootorsõidukiga angaari, kus I. Sjutini ja/või D. Kobyalko abiga laadisid nad osa kütusega

mahuteid haagisesse või mootorsõidukisse ning seejärel pargiti see Xx 3 territooriumile. Vedelkütuse

mahuteid hoidsid nad haagises või mootorsõidukis kuni angaari jäänud kütus otsa sai ja seejärel viidi

kütusega mahutid Xx 3, Tallinn asuvasse angaari tagasi.

Nii Helandi kui Kobyalko ütlused kinnitavad, et Xx 3 angaarist müüdi eraisikutele kütust. Helandi

tankis klientidele bensiini. Sjutin ja Kobyalko tankisid diislikütust. Kahe süüdistatava ütlusi kinnitab

ka tsiteeritud jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et tööpäeviti tangiti eraisikutele angaaris kütust

ja isikud andsid vastu midagi (ilmselgelt raha, kuna Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütust

tangiti raha eest). Jälitustoimingu protokollist on näha, et neil päevil kui tankimas käinud autod on

kokku loetud, on neid autosid olnud 99-324. 06.09.2022 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et inimesed

helistasid ja tundsid huvi, kas kütust müüakse ja mis hinnaga. Seega ei ole tegemist üksikjuhtumiga

vaid väljakujunenud skeemi ehk kütuseäriga. Kütus müügi mahtu kinnitavad ka A.Helandi poolt

märkmikusse märgitud müüdud bensiini kogused ja summad (2/108-199).

Jälitustoimingu protokoll ning Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütusemüügis osalesid kõik

neli süüdistatavat. Nimetatud fakti ei ole keegi ka kohtus vaidlustanud.

Aadressile Xx 3 Tallinn Scania xxx koos haagisega toodud kütusekogused on võimalik arvutada kui

lugeda kokku mitu 1000 liitrist mahutit täideti kütust tuues. Juhtudel kui need andmed ei ole

jälitusprotokollist nähtavad õhtul kütuse toomise hetkel, saab kütuse koguse teada kui vaadata mitu

1000 liitrist mahutit tõsteti järgmisel hommikul või mõnel järgmistest päevadest, kui peale paakauto

käimist tööle mindi, Kriškansi või Helandi poolt haagisesse.

Jälitustoimingu protokollis kajastatud andmete põhjal saab kokku arvutada, et perioodil 21.12.2021

kuni 01.08.2022 toodi aadressile Xx 3 Tallinna ja täideti 619 mahutit kütusega.

Kütusemahutite suurust tõendavad Xx 3, Tallinn läbiotsimisel ja riikliku järelevalve käigus (2/148-

165, 3/1-55) leitud mahutite suurus, Scania registreerimismärgiga xxx vaatlusel (4/17-28) vaadeldud

mahutite suurus ning ekspertiisi vedelkütuse koguse mõõtmise raportid (2/170, 4/159,179), millest

nähtuvalt olid Xx 3, Tallinn kasutuses 1 m3 kuubikud ehk 1000-liitrised mahutid. Seda kinnitavad ka

süüdistatava Denis Kobyalko ütlused, mille kohaselt pumpas ta kütuse ümber ühe tonnistesse

mahutitesse ja ka süüdistatava Aleksei Helandi ütlused, mille kohaselt olid mahutid tonnised nn

kuubikud.

Seega on tõendamist leidnud, et mahutid, mida kasutati, olid 1000 liitrised. Kuna jälitustoimingu

protokolli kohaselt täideti 619 mahutit, saab öelda, et kokku käideldi perioodil 21.12.2021-01.08.2022

619000 liitrit kütust (619x1000).

12.09.2022 jälitustoimingu protokollist nähtub, et peaaegu igal tööpäeval sõidavad sajad autod Xx 3

angaari ja neid tangitakse. On üldteada asjaoluks, et mootorsõidukites kasutatakse bensiini või

diislikütust. Süüdistatavate D. Kobyalko ja A. Helandi ütlused kinnitavad, et angaari toodi vedelkütust,

mida müüdi edasi diisli või bensiinina ja tangiti erinevatesse mootorsõidukitesse. Et angaaris hoiustati

diislit ja bensiini ehk vedelkütust kinnitavad ka riikliku järelevalve ja kriminaalmenetluses käigus

leitud ja äravõetud vedelkütuse ekspertiisi analüüsiaktid (2/168-198, 4/146-207). Kohtuliku uurimise

käigus ei ole vaidlustatud ka fakti, et angaaris Xx 3 hoiti ja müüdi ehk käideldi bensiini ja diislit, mida

VKS § 2 lg 1p1 kohaselt loetakse vedelkütuseks.

Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist nähtub, et 22.03.2022 sisenesid MTA

ametnikud Xx 3 angaari, kus viibisid A.Helandi, I.Sjutin ja D.Kobyalko ja 2 sõiduautot reisijatega.

Kohale tuli ka rentnik A.Kriškans. Angaaris on mahuti, mille pealt avatud kaane august voolikud. Pks

voolik ühendatud tankursüsteemiga, millel näidik ja ühendatud tankurpüstol. Tankuri peal A 2

paberileht, millel kirjas numbrid. Teine voolik ühendatud elektripumbaga. Tõkendati ja võeti

asitõendina kaasa 7 kanistrit 25 l ja 5 mahutit 1000l. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna raportist ja analüüsiaktidest (2/170-196) nähtub, et

22.03.2022 ära võetud mahutite nr 2,4, 8, 12 proov ei vasta näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse

nr 16 …. kehtestatud diislikütuse nõuetele. Kütust saab tõenäoliselt kasutad diiselmootoris puhtal kujul

vanemates sõidukites ja lahjendades nõuetele vastava diislikütusega kaasaegsetes sõidukites (858.11

liitrit). Mahuti nr 1,3, 5, 6, 7, 9, 10, 11 proov vastab näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse nr 16 ….

kehtestatud diislikütuse nõuetele. Kütust saab kasutad diiselmootoris puhtal kujul ( 3078,38 liitrit).

Seega kinnitavad kõnealused analüüsiaktid, et kütus mida angaaris autodesse diislikütusena tangiti kas

vastas nõuetele või ei vastanud nõuetele, kuid oli kõlbulik siiski diiselmootoriga autodes kasutamiseks,

ehk siis müüdi/tangiti ostjatele/tankijatele diislikütusena.

13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (3/108-199) vaadeldud kalendermärkmikus on tööpäevadel

kirjas numbrid, osad neist sulgudes. Laupäeval ja pühapäeval üldjuhul kandeid ei ole. Arvestades

jälitustoimingutega tuvastatud kütuse hulgi ostmist ja jaemüügi korras edasimüümist on märkmikus

ilmselt märgitud kütusekogused. Et tegemist on müüdud bensiini kogustega, kinnitavad Helandi

ütlused, mille kohaselt oli tema see, kes kirjutas märkmikku üles, kui palju bensiini müüdi. Kirjutas

märkmikku hommikused ja õhtused arvesti näidud ja summad, mida andis Kriškansile. Diislit ei ole

üles märkinud, tankis ainult bensiini. Igal õhtul esitas andmed Antonile, täitis märkmikku üksinda.

Kirjutas üles, et mitte segi ajada arvestite numbreid.

28.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (3/200-205) on toodud välja märkmikus olnud kogused ja

summad. Kohus kontrollis ja leidis, et vaatusprotokollis kajastatud summad vastavad märkmikus

märgitud summadele. Seega on võimalik täpselt tuvastada kui palju müüdi ajavahemikul jaanuar 2022

kuni 27.09.2022 Xx 3 angaaris bensiini.

Jaanuaris 12307 l, veebruaris 31578 l, märtsis 45502 l, aprillis 37386 l mais 47515 l, juunis 34164 l,

juulis 38252 l , augustis 40442 l (s.h 01.08 1705 liitrit) , septembris 32125 l kokku 319271 liitrit.

Helandi andis Kriškansile angaaris müüdud bensiini eest kokku üle 449680 euro. 2021 aasta detsembri

kuu kohta märkmikus bensiini müügi arvestuse kohta kandeid ei ole.

Eeltoodut andmete põhjal saab välja arvutada, et perioodil jaanuar 2022 kuni 01.08.2022 müüdi ehk

käideldi angaaris Xx 3 vähemalt 248409 liitrit bensiini. Diislikütust käideldi ja müüdi seega perioodil

21.12.2021-01.08.2022 619000 – 248409 s.o 370591 liitrit.

Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus 22.03.2022 ära võetud kütust ei ole eeltoodud

arvutusse juurde lisatud s.t see kogus on sissearvestatud jälitustoimingu protokolli alusel loetud

kogusena.

Perioodil 02.08.2022 – 27.09.2022 käideldud bensiini kogust tõendab 13.10.2022 asitõendi

vaatlusprotokollis (3/108-199) vaadeldud kalendermärkmik, kus on augusti ja septembri kuu kohta

kirjas numbrid. Et tegemist on müüdud bensiini kogustega, kinnitavad Helandi ütlused, mille kohaselt

oli tema see, kes kirjutas märkmikku üles, kui palju bensiini müüdi. Kirjutas märkmikku hommikused

ja õhtused arvesti näidud ja summad, mida andis Kriškansile. 28.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis

(3/200-205) on toodud välja märkmikus olnud kogused ja summad. Seega on võimalik täpselt

tuvastada kui palju müüdi ajavahemikul 02.08.2022 kuni 27.09.2022 Xx 3 angaaris bensiini. Alates

02.08.2022 augustis 38737 l , septembris 32125 l. Sega kokku käideldi sel perioodil vähemalt 70682

liitrit bensiini. Sel perioodil enam jälitustoimingu protokolli pinnalt kütusekoguseid arvutada ei saa,

mistõttu ei ole võimalik teha kindlaks sel perioodil angaari toodud ja edasimüüdud diisli koguseid.

27.09.2022 Xx 3 angaaris toimunud läbiotsimisel (3/11-55) leiti ja võeti ära viies mahutis olnud kütus.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna ekspertiisaktist ja

analüüsiaktidest (4/147-162) nähtub, et Xx 3 leiti ja võeti ära mahutites nr 1, 2 ja 3 kütust kogustes

643,6l, 370,1 l, 999,5 kokku 2013, 2 liitrit diislikütust, mille proov vastab näitajate osas MKM

17.03.2010 määruse nr 16 …. kehtestatud diislikütuse nõuetele. Mahutites nr 4 ja 5 olid kütuse

kogused 995,0 ja 983,0 kokku 1978 liitrit bensiini, mille proov vastab näitajate osas MKM 17.03.2010

määruse nr 16 …. kehtestatud nõuetele. Soovituslik kood 27101245 kergõlid, mootoribensiin

oktaanarvuga 95 ja rohkem kuid alla 98. Tegemist on kogustega, mis päriselt kohapealt leiti ja ära

võeti. Jälitustoimingute abil kütuste koguste lugemine lõppes juba 01.08.2022 s.o rohkem kui kuu aega

tagasi ning arvestades, et jälitustoimingu protokolli kohaselt toodi kütust angaari mõned korrad

nädalas ja ka Helandi poolt märkmikku kantud andmeid, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli sama

kütusega, mille kogus juba jälitustoimingutega kokku loeti. Ka Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et

kütust toodi juurde vastavalt vajadusele ja siis kui see otsa sai. Seega ei ole eluliselt usutav, et ligi

kaks kuud hiljem oleks tegemist olnud sama kütusega, mille kohaletoomine oleks olnud enne

01.08.2022 jälitustoimingutega jäädvustatud ja selle alusel kokku loetud.

Seega on tõendamist leidnud, et 27.09.2022 oli/hoiti Xx 3 angaaris 2013, 2 liitrit diislikütust ja 1978

liitrit bensiini.

27.09.2022 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx

vedelkütus. Läbiotsimist alustades oli juhipoolne uks lahti. Sõidukist leiti neli 1000 liitrist valget värvi

plastmahutit kütuselõhnalise vedelikuga. Mahutitel on mahuskaala numbrites (4/17-28). OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna ekspertiisiaktist ja

analüüsiaktidest (4/166-182) nähtub neljast mahutist Scania xxx leitud ja äravõetud vedelkütusest

oli mahutite nr 1 2,3, ja 4 1021,1 l +1011,7 l, +1013,5 l + 976,1 l kokku 4022,4 liitrit bensiini, mille

puhul mahutite 1 2 ja 4 proovid vastavad ja mahuti nr 3 proov ei vasta näitajate osas MKM

17.03.2010 määruse nr 16 …. kehtestatud nõuetele. Soovituslik kood 27101245 kergõlid,

mootoribensiin oktaanarvuga 95 ja rohkem kuid alla 98. Seega on tõendamist leidnud, et 27.09.2022

oli Xx 3 territooriumil pargitud mootorsõidukis Scania 4022,4 liitrit bensiini.

Tunnistaja Mi ütluste kohaselt viis Scania xxx Xx 3 remondiks Kriškansi juurde. Läks tollitöötaja

kutsel kohale, tegid auto lahti. Autos olid mõned mahutid. Mahutid ei olnud tunnistaja omad. Mahuteid

ei olnud autos remonti viies. Arvas, et seal tangiti, aga ei teadnud. Autod käisid seal kogu aeg sõitsid

siia sinna. Arvestades tunnistaja J Mi ütlusi, Helandi ütlusi, mille kohaselt osa mahuteid viidi angaarist

välja, kuna muidu ei mahtunud tankima ning asjaolu, et jälitustoimingute käigus on tuvastatud, et

lisaks Xx 3, Tallinn asunud angaarile hoiti vedelkütust ka angaari lähedal seisnud erinevates

mootorsõidukites, siis tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et 27.09.2022 ka mootorsõidukis

Scania registreerimismärgiga xxx hoitud kütus, oli tegelikult seal süüdistatavate poolt ajutiselt hoiule

pandud, et vajadusel oleks võimalik see kütus kiiresti angaari tagasi tuua ja klientidele edasi müüa. Ka

Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et angaari jäeti kuni viis tonnist mahutit kütusega ja ülejäänu

tõstsid järgmisel hommikul haagisesse, mis jäi seisma välja territooriumile. Seega 4022,4 liitrit

bensiini on kogus, mis 27.09.2022 leiti ja ära võeti ning ka selle koguse puhul ei ole eluliselt usutav

see, et tegemist olnud sama kütusega, mille kohale toomine oleks olnud jälitustoimingutega

jäädvustatud ja selle alusel kokku loetud.

Kui liita kokku kõik eespool välja toodud kogused, siis Xx 3, Tallinn asunud angaaris käideldi

perioodil 21.12.2021 kuni 27.09.2022 kokku vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütust, millest vähemalt

325 271,4 liitrit oli bensiini ja ülejäänud 372 604,2 liitrit oli diisel. Kuna diisli hind oli odavam kui

bensiini hind, siis on selline arvestus süüdistatavatele soodsam.

Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud andmete alusel (Vedelkütuse käitlemine ja andmekogud |

Maksu- ja Tolliamet) oli bensiini keskmine müügihind perioodil 2022. aasta jaanuar kuni 2022. aasta

september (detsembris 2021 bensiini müüki ei ole tõendatud) 1,3341 eurot ja diislikütuse aritmeetiline

keskmine müügihind 2021 detsember kuni 2022 september 1,1775 eurot. 1,3341 x 325271,4 =

433944,57 eurot ja 1,1775 x 372 604,2= 438741,45 eurot kokku 872686,01 eurot . Vedelkütust on

KarS § 12¹ p 2 alusel käideldud suures koguses, kui sellise kütusekoguse keskmine turuhind ületab teo

toimepanemise ajal 40 000 eurot.

Eeltoodust tulenevalt käitlesid A. Kriškans, D. Kobyalko, A. Helandi ja I. Sjutin detsember 2021-

27.09.2022 ca 872686,01euro väärtuses vedelkütust ehk suures koguses vedelkütust.

Süüdistatavatele heidetakse ette vedelkütuse ebaseaduslikku hoidmist ja sellega kauplemist. Kütuse

hoidmine tähendab valdamist ehk enda käes pidamist. 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et

vedelkütust toodi Xx 3, Tallinn angaari mõned korrad nädalas ja paakautost pumbati kütus ümber

1000-liitristesse mahutitesse. Järgmise hommikul (vahel ka mõne päeva pärast) tõsteti osad mahutid

ümber erinevatesse mootorsõidukitesse. Ka süüdistatava Denis Kobyalko ütluste kohaselt pumpas ta

angaari toodud kütuse ümber mahutitesse ning jättis osad mahutid angaari ja osa tõstsid nad järgmisel

hommikul haagisesse. Samuti kinnitas Aleksei Helandi, et angaaris oli korraga 2 diisli ja 1 bensiini

mahuti ja ülejäänud mahutid olid haagises. Helandi ütlused kinnitavad, et kõik süüdistatavad aitasid

mahuteid sinna tõsta. Neid ütlusi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (1/5-224), millest nähtub ka, et

mootorsõidukites olnud mahutid toodi mingi hetk angaari sisse tagasi. Seega on tõendatud, et

süüdistatavad pidasid enda käes ehk valdasid ehk hoidsid Xx 3, Tallinn vedelkütust nii angaaris kui ka

territooriumil asunud erinevates haagistes ja mootorsõidukites. Helandi ja Kobyalko ütlused

kinnitavad, et kütust hoiti seni kuni kliendid kütuse ära ostsid.

Kauplemiseks (müügiks) loetakse millegi tasu eest võõrandamist ja müügiks pakkumist.

Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et angaari sisenesid järgemööda erinevad autod, mida tangiti ja

sõidukite juhid andsid tankijale midagi üle. Helandi ütlused kinnitavad, et see oli sularaha. Xx 3,

Tallinn angaari läbiotsimisel leiti erinevad esemeid (kütust täis mahutid, tankurid, sularaha,

mündikuhoidjad), mis kinnitavad kütusega kauplemist. Sularahaga kauplemist kinnitas ka Denis

Kobyalko. Samuti kinnitasid nii Kobyalko kui Helandi, et Denis Kobylako ja Igor Sjutin müüsid

diislit, Aleksei Helandi bensiini ja kütuse organiseeris kohale Kriškans. Kobyalko ja Helandi ütlused

ning 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll kinnitavad, et angaaris asuv tankla oli klientidele avatud iga

tööpäev alates 8.30 kuni 18.00. Jälitustoimingute protokoll kinnitab, et neil päevil kui loendati

tankimas käinud autode arvu oli see keskmiselt 200 ringis.

Xx 3, Tallinn angaari läbiotsimisel leiti telefon Huawei. 06.12.2022 mobiiltelefon Huawei

vaatlusprotokollist (3/60-86) nähtuvad 500 sissetulevat kõnet-sõnumit. Üheksateistkümnes sõnumis

küsitakse: „kas sissesõita võib, mis hinnaga bensiin on?, kas kerget on? Tahaks teie juures tankida?

miks teil sama kallis bensiin kui tanklas? Kas bensiini on?“ Kuna telefon leiti angaarist, keegi telefoni

enda omaks ei tunnista ja sõnumitest saab järeldada, et sellele helistasid kliendid, on alust arvata, et

tegemist oli angaaris olnud üldkasutatava telefoniga. Selle telefoni sõnumite sisu kinnitab, samuti, et

angaaris müüdi/võõrandati raha eest vedelkütust. Seega on tegemist kütisega kauplemisega. Kuna

angaaris ja autodes mahutites hoitud kütust müüdi raha eest, on tegemist kütuse hoidmisega ärilisel

eesmärgil. On ilmselge ja eluliselt usutav, et kütust osteti odavamalt ja müüdi kallimalt ning

vahesummast said tasu Kriškans, Sjutin, Helandi (on ka tasu saamist kinnitanud) ja Kobyalko.

12.09.2022 jälitustoiming protokollist (1/5-223) nähtub, et Xx 3 territooriumile sõidab õhtuti paakauto

Scania.

12.09.2022 jälitustoimingu protokollist (2/119-132) nähtub, et M.S sõidab Scania xxx koos haagisega

xxx Xx 3 territooriumile 21., 27. detsembril 2021; 02.,05., 11., 14., 19., 24., 27., 31. jaanuaril; 03., 07.,

10., 14., 24. veebruaril 01., 04., 07., 09., 11., 15., 18., 24., 28., 31. märtsil; 04., 07.,04., 11., 13., 19.,

22., 26. aprillil; 01.,04., 09., 12., 16., 20., 25.,27., 31 mail; 02., 07., 09.,14., 16., 24., 27., 30. juunil;

05., 11., 18 juulil 2022 . Mitmetele õhtutel sõitis paakautoga teises autos kaasa A K. Teist autot võib

pidada pakkauto turvaautoks.

12.09.2022 jälitustoiminu protokollist (3/36-118) nähtuvad järgmised kõned:

20.05.2022 kell 03:40 küsib K Kriškansilt ka täna tuleb sulle tuua? Kui palju? Kriškans ütleb, et veidi

hiljem tunnikese pärast, ka 04:20 ütleb Krišans tunni aja pärast. 04:50 Ütleb K Sle, et Koržik ütleb

tunni aja pärast kui palju täna. K ütleb M, et ta ütles, et tunni aja pärast ütleb, kui palju võtab. M

rääkis, et eilse viis eilse kuupäevaga, kas täna viib ülejäänud. Jutust selgib, et Kriškans võttis eelmisel

päeval 2 bensu.

22.05.2022 ütleb K, et kolmapäeval olid tollikad ja me ei läinud. Ütles Koržikule et neljapäeval, reedel

20 viisid talle.

Seega kinnitavad kõnealused kõned, et kui K, M ja S räägivad Koršikust, siis peetakse silmas

Kriškansit. Omavahelistest vestlustest nähtub, et Koržikule viiakse nii bensiini kui diislit ja kui

tolliametnikud on läheduses, siis kütust ei viida.

Samuti nähtub isikute pealtkuulamisest, et enne koos M S ja tema paakautoga sõitma hakkamist jälgis

A K just politseiametnike ja tolliametnike liikumist: 04.05.2022 „linnas ei ole kedagi“, 05.05.2022

„praegu seal üks läheb mööda“, 09.05.2022 „mendid seisavad seal“, 13.05.2022“seal on mendid“,

16.05.2022“vaatan kas läheduses on maršrutkasid“ ja 18.05.2022 vestlused. 18.05.2022 jäi vedu ära,

sest linnas liikus liiga palju „goblineid“, kes 22.05.2022 A Ki ja J M vahel toimunud ütlustest

tulenevalt olid tollikad ehk siis tolliametnikud. Kui kütuse transportimisega oleks olnud kõik korras

puudunuks vajadus vältida tolliametnikke. Asjaolu, et politseiametnikke ja tolliametnikke oli vaja

vältida, kinnitab, et vedelkütusel puudusid saatedokumendid ja päritolusertifikaadid ning kontrolli

sattumisel ei oleks olnud võimalik vedelkütuse päritolu tõendada.

A Ki pealtkuulamine (2/36-118) kinnitab, et Antons Kriškans andis A Kile üle raha: 09.05.2022

(Koržik andis ära – 22420“), 12.05.2022( „Koržik 23.400 andis ära“) ja 22.05.2022 („Koržik andis

mulle siin mingi summa“). Arvestades erinevate vestluste sisu ja asjaolu, et K korraldas Kriškansile

kütuse vedu, on eluliselt usutav, et tegemist on rahaga, mida Kriškans maksis K poolt talle saadetud

vedelkütuse eest. 06.05.2022 pealtkuulamisest nähtub, et A K käis ka rahal järel („käisin rahal järgi).

Asitõendi vaatlusprotokollis (2/133-146) kinnitab, et ajal kui paakauto oli Xx 3, Tallinn angaari

vedelkütust viimas, kohtusid omavahel ka X X (K) ja XX (Kriškans) juhid: 26.04.2022, 04.05.2022,

16.05.2022, 25.05.2022, 07.06.2022. Kohtumine toimus ka 09.05.2022 ehk siis samal päeval kui A K

andis tuvastamata isikule teada, et Koržik andis raha üle.

Arvestades eeltoodut ja tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav (vaevalt, et keegi annab

regulaarselt tasuta ära suures koguses diislit või bensiini), et Kriškans ja K kohtusid selleks, et Antons

Kriškans saaks A Kile vedelkütuse eest raha üle anda.

04.11.2024 Kriškansi sõiduki läbiotsimisel leitud Iphone 6S asitõendi vaatlusprotokollist (lisa 8)

nähtub, et telefonist leiti 04.05.2022 sõnum riigiteataja lingiga ja kiri, et sertifikaat kehtib 6 kuud;

23.05.2022 pilt arvutustest 16.05.2022 ja 19.05.2022; 31.05 sõnum bensiini ja diisli hinnast Tartus ja

palju ise võib; 14.06 seff tõin 240 vana 07.06.22 eest; mitmeid hinnasõnumeid; arvutuste leht

27.07.2022, mille andmete põhjal võib teha järeldust kütuse hinna ja koguse kohta. Telefonis olevad

arvutustega sõnumid kinnitavad kooskõlas teiste tõenditega, et Kriškans maksis Xx 3 angaaris

müüdud kütuse eest sularahas. Asjaolu, et telefon kuulus A.Kriškansile ja vestluste teiseks osapooleks

oli Antons Kriškans, kinnitab see, et telefon leiti mootorsõidukist, mida Antons Kriškans kasutas.

Samuti on lisast number 6 näha telefoninumbrid, kes omavahel suhtlesid ja omaniku numbriks oli

XXX, mis oli jälitustoimingu protokolli (2/1-34) kohaselt ka Antons Kriškansi kasutuses. Lisaks ütles

Kriškans mobiiltelefoni äravõtmisel, et ei soovi parooli öelda ja peate telefoni ise lahti saama (3/217),

mis kinnitab, et see telefon oli Kriškansi kasutuses.

Kobyalko ütlustest nähtub, et kütuse müügil ei olnud ühist kassat, mis kinnitab, et tegemist ei olnud

tavapärase tanklaga, kus õhtuti võetakse päeva sularaha kassa kokku. Käesoleval juhul nähtub

Kobyalko ja Helandi ütlustest, et kütust müüdi ainult sularaha est ja igaüks andis ise tema poolt

klientidelt vastu võetud raha Kriškansile. Samuti nähtub Kobyalko ütlustest, et müüdud diislikoguste

üle arvestust ei peetud, Müüdud kütuste koguste üle arvestuse pidamata jätmine viitab otseselt

ebaseaduslikule müügile. On ju üldteada, et kütust saavad müüa üksnes äriühingud ja neil on

raamatupidamise kohustus, mis tähendab ostetava jamüüdava kauba üle arvestuse pidamist.

Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et A.Kriškans ostis kütust sularaha eest ja kõik süüdistatavad

müüsid kütust sularaha eest. Arvestades tuvastatud kütuse koguseid ja fakti, et seda osteti ja müüdi

ainult sularaha eest ning puuduvad igasugused dokumendid kütuse päritolu kohta (sertifikaadid, ostu-

müügi dokumendid, saatelehed) on tõendamist leidnud, et tegemist on vedelkütusega mis ei pärinenud

seaduslikust allikast. Kui tegemist oleks olnud seaduslikust allikast pärineva vedelkütusega oleks

leitud läbiotsimisel kas või üks kütuse päritolu tõendav saatedokument või sertifikaat. Samuti ei ole

süüdistavad ega kaitsjad esitanud kohtule ühtegi tõendit kütuse päritolu kohta. Kui oleks olnud

seaduslikust allikast pärinev kütus, oleks Xx 3 angaaris käinud kütuse ostjatel olnud võimalik tasuda

kütuse eest ka pangakaardiga ja Kriškans ise oleks enda müüjale tasunud ülekandega. Sellises ulatuses

sularaha kasutamine (päevas ca 200 tangitud auto kütuse maksumus) viitab kütuse ebaseaduslikule

päritolule. Kuigi Kriškans viimases sõnas väitis, et Xxx soetas 2021-2022 Alexela ja Olerexi kaudu

kütust. 2022 juulis äriühing müüdi koos kogu dokumentatsiooniga, ei ole selle väite tõendamiseks

esitatud ühtegi dokumenti ega antud ka menetlejale teada, kust selliseid dokumente leida võiks. Lisaks

ei soovinud Kriškans oma õigust kasutades, et teda kohtuistungil küsitletaks, et tema ütlused saaksid

ristküsitluse kaudu tõendiks. Samuti ei toeta Kriškansi versiooni kütuse ostmise kohta Alexelast või

Olerexist 12.09.2022 jälitustoimingu protokollides kajastatud teave, kuidas ja kelle poolt kütus

angaari toimetati.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise

esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse

nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete

õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida

süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III

2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Seega ei saa

käesoleval juhul väita, et oleks tõusetunud kahtlus, kas kütuse päritolu oli seaduslik või mitte. Kui

Kriškans soovis väita, et kütuse eest oli aktsiisimaks tasutud ja kütus oli seaduslik, oleks ta pidanud

oma väidete kinnitamiseks esitama kütuse ostudokumendid ja vastavussertifikaadid või andma

menetlejale nii palju infot, et menetlejal oleks olnud endal võimalik seda fakti kontrollida. Ilma reaalse

võimaluse loomiseta jäävad Kriškansi viimases sõnas toodud vastavad väited paljasõnaliseks ja

tõendamata. Ka väärteoasjas (4-20-5209 Kohtulahendite otsingutulemused–Riigi Teataja) puudusid

kütuse soetamisedokumendid ja Kriškans väitis nii seda, et tuttav pidi tooma dokumendid hiljem ja

pole toonud, kui ka seda, et dokumendid on Lätis. Ühtegi kontrollitavat tõendit menetlusalune isik ja

tema kaitsja oma väidete (Alt kütuse ostu kohta) kinnitamiseks ei esitanud. Seega on Kriškansi ütlustes

ja käitumises tuvastatav modus operandi (väidab ostudokumentide olemasolu, kuid ei esita neid) ja ei

loo ka võimalust nende olemasolu kontrollimiseks .

Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni

kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in

dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus

süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav.

Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3

tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka

kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse

käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab

olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole,

on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15).

Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates ei ole käesoleval juhul eluliselt usutav, et süüdistuse toodud

sularaha eest ostetud ja müüdud kütuse kogus oleks seaduslikku päritolu.

Ekspertiisiaktid ja analüüsiaktid (2/168-198, 4/146-162, 165-182) kinnitavad, et Xx 3 angaarist võeti

ära vedelkütust, mille kaubakoodide algus 2710 19 ja lõpp 46/43/47 või algus 2710 12 ja lõpp 45/41.

Maksu- ja Tolliameti kodulehe (vt https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/kutus-

ja-elektrienergia#kn-koodid) kaubakoodide järgi on ATKEASe mõistes tegemist diislikütuse ja

pliivaba bensiiniga.

ATKEAS § 19 lg 6,7,8 kohaselt vastavad koodid 2710 19 ja lõpp 46/43/47 nii diislikütusele kui

eriotstarbelisele diislikütusele. Kood 2710 19 47 vastab lisaks ka kergele kütteõlile.

Jälitustoimingute protokollis (2/1-35) kajastatud kõned kinnitavad, et Xx 3 angaaris müüdi bensiini ja

diislit. Näiteks rääkisid 08.12.2021 kell 18.01 ja 18.08 ning 28.04.2022 kell 15.24 toimunud kõnedes

Antons Kriškans ja Denis Kobyalko raksemast ja kergemast. Sama tuleneb ka 07.06.2022 kell 14.47 ja

15.16 ning 08.12.2021 kell 20.19 toimunud kõnedest Antons Kriškans ja Aleksei Helandi vahel ning

ka 07.06.2022 kell 14.32 toimunud kõnest Antons Kriškansi ja Igor Sjutini vahel. Jutt kergema kohta

tuleneb lisaks veel ka Antons Kriškansi ja Denis Kobyalko 26.07.2022 kell 11.22 kõnest ja Antons

Kriškansi ja Igor Sjutini 27.12.2021 kell 10.44 kõnest ning jutt raskemast Antons Kriškansi ja Aleksei

Helandi 15.06.2022 kell 12.40 kõnest. Seejuures on 07.06.2022 kell 14.47 toimunud kõnest Antons

Kriškansi ja Aleksei Helandi vahel aru saada, et süüdistatavad kutsusid omavahel kergemaks bensiini

ja sellest tulenevalt on raskema puhul juttu diislist. Samuti kinnitavad Denis Kobyalko ja Aleksei

Helandi ütlused, et Xx 3, Tallinn angaaris müüdi bensiini ja diislit, mida tangiti autodesse kui

diislikütus või bensiin. Nende ütlustest ei nähtu, et oleks toimunud eraldi kerge kütteõli müük. Xx 3,

Tallinn angaari läbiotsimisel leitud telefonist Huawei tuvastatud sõnumistest (vt lk 16 ) ja Denis

Kobyalko (5/16-33) kasutuses olnud telefoni sõnumitest et kliendid küsisid infot nii bensiini kui ka

diisli kohta. 14.12.2022 asitõendi Xiaomi vaatlusprotokollis nähtub 05.05.2022 Sõnum Edgarilt, kas

bensiini ka on? Ja vastus Jah. 16.03.2022 küsib Jevgeni kas diislit ja 98 on ja mis hinnaga? Kobyalko

vastab (5/16-33).

Seega on tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et vedelkütusena käideldi Xx 3 angaaris

diislit ja bensiini, mida tangiti sisepõlemismootoriga autodesse.

Kütuse hoidmine ja sellega kauplemine on ebaseaduslik, kui see toimub VKS-st ning ATKEAS-st

tulenevaid nõudeid eirates. Vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise all peetakse silmas selle käitlemist

ilma loata ja väljaspool aktsiisiladu.

ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. ATKEAS § 4¹

kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine muuhulgas aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba

valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt on maksukohustuse tekkimisel

aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle seaduses

sätestatud tähtpäevaks.

ATKEAS § 22 lg 1p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on

rikkunud samas seaduses sätestatud aktsiisikauba tootmise, maksumärgistamise, ladustamise,

lähetamise, vedamise, valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest tuleneb aktsiisi

maksmise kohustus; p 7 kohaselt vedela põlevaine käitleja, kes ei ole aktsiisilaopidaja ja p 8 kohaselt

muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. ATKEAS ei seo aktsiisi maksmise kohustust üksnes

juriidiliste isikutega vaid iga isikuga, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

Ka ATKEAS seletuskirja (458 SE) osas, mis puudutab § 22 lg 1p 4 on märgitud järgmist:

Ladustamise puhul tohib aktsiisiga maksustamata kaupa ladustada vaid aktsiisilaos, tollilaos või

aktsiisivabastuse loa omaniku tegevuskohas. Muudel juhtudel on aktsiisita kauba ladustamine

illegaalne tegevus.

Aktsiisikauba veol peab olema vormistatud saateleht aktsiisiseaduse (kui lähetamine aktsiisilaost või

liigub teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist). Aktsiisiseaduse alusel koostatav saateleht näitab, kas

kaup on aktsiisiga maksustatud või maksustamata. Kui puudub saateleht või kui see on fiktiivne ja ei

ole teada aktsiisikauba lähetaja, siis võib eeldada, et tegemist on illegaalse veoga.

Aktsiisikauba valdamine on legaalne, kui aktsiisita kaup asub näiteks aktsiisilaos või veokis, ning

kauba veole on vormistatud nõuetekohane saateleht. Kui näiteks parklas avastatakse veok

aktsiisikaubaga ja selle kauba kohta puuduvad dokumendid, sh teave kauba päritolu (kust ja kuhu

lähetati, kes on tootja jne) kohta, on tegemist rikkumisega.

Aktsiisikauba vastuvõtmisel tuleb see koheselt arvele võtta. Registreeritud kaubasaajal tekib

vastuvõtmisel maksukohustus. Aktsiisilaopidaja saab võtta kauba arvele ilma seda aktsiisiga

maksustamata (ajutises aktsiisivabastuses). Kui kaupa ei võeta arvele, siis võib tegemist olla

aktsiisikohustusest hoidumisega.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Xx 3 angaar ei ole käsitletav aktsiisilaona. Samuti on leidnud

tõendamist, et puudusid kütuse saatelehed ja kütust ei võetud nõuetekohaselt arvele (nähtub Kobyalko

ja Helandi ütlustest). Seega kui on rikutud kütuse soetamise, ladustamise ja müümise

dokumenteerimise nõudeid loetakse seda rikkumist aktsiisi maksmise kohustusega seotud rikkumiseks

ja tegemist on illegaalse kütusega, ehk kütusega, mille puhul ei ole tasutud aktsiis. Sellise kütuse

käitlejatel lasub aktsiisi maksmise kohustus. Süüdistatavad hoidsid ja müüsid Xx 3, Tallinn

vedelkütust. Seega olid nad ATKEAS § 4¹ järgi ka aktsiisikauba tarbimisse lubajad ja neil tekkis

ATKEAS § 24 lg-st 1 tulenevalt maksukohustus. ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt olid süüdistatavad

kohustatud vedelkütuse valdamisel arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle

seaduses sätestatud tähtpäevaks. Seda ei tehtud ja seega rikkusid süüdistatavad aktsiisimaksmise

kohustust. Kohtumenetluses ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ajavahemikul 21.12.2021-

27.09.2022 süüdistavate Kobyalko, Kriškans, Helandi ja Sjutin poolt müüdud kütuse eest oleks tasutud

seaduses ettenähtud kütuseaktsiis.

VKS § 2 lg 1p 3 kohaselt loetakse kütuse käitlemiseks tarbimisse lubatud kütuse müüki või müügiks

pakkumist ( müük), vedu, hoiuteenuse osutamist ja ladustamist, VKS § 3 lg 1 alusel peavad olema

kütuse käitlemisega tegeleval isikul vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada VKS-ist

tulenevate nõuete täitmine. VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud Maksu-

ja Tolliametile seaduse §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või

kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis

on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju

hüvitamiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid kinnitasid, et vedelkütuse müügiga tegelesid

füüsilised isikud. Bensiini tankijana töötanud Aleksei Helandi ütlused kinnitavad, et ta töötas Antons

Kriškansi kui füüsilise isiku jaoks. Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et tema aitas angaaris

töötamisega (diisli müümisega) XX Antonsit. Xx 3, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

seadmete koopiafailide vaatlusest nähtub, et alates 01.12.2014 üürib Xx 3 mitteeluruume 461,4 m2

(ladu) Xxx OÜ, kelle juhatuse liige on A.Kriškans (3/87-107). Ainuüksi lao rentimine ei kinnita, et

kütuse müügiga tegeles Xx 3 angaari äriühing Xxx OÜ. Xxx OÜ äriregistri väljavõttest

(tegevusaladena märgitud: taksovedu, kaubavedu, jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja

pakendite kokkuost, metalline ja metallimaakide hulgimüük) tulenevalt ei ole äriühing mitte kunagi

vedelkütuse müügiga tegelenud. Samuti ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et äriühing oleks kütuse

ostu-müügi kohta arvestust pidanud. Kriminaalmenetluse raames ei leitud ega uuritud ka ühtegi

tõendit selle kohta, et füüsilised isikud oleks kütust müües tegutsenud äriühingu nimel või huvides.

Vastupidi kõik faktid viitavad, et tegutseti füüsiliste isikutena A.Kriškansi juhendamisel. Ja kuigi

Kriškans oli see, kes ostis kütuse ja organiseeris selle edasimüüki, on tema puhul tegemist füüsilise

isikuga ning see fakt oli Kobyalkole, Sjutinile ja Helandile arusaadav. Sjutini tööleping Xxx OÜ-s oli

lõpetatud 31.12.2021 (6/27). Seega puudus ka Sjutinil 2022 aastal alus eeldada, et kütust müües

tegutseb ta Xxx OÜ töötajana.

VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt kütuse müügi ja hoiuteenuse osutamise puhul olemas olema tegevusluba.

Seda tegevusluba Xx tn 3, Tallinn asuvasse angaari ega seda angaari rentinud äriühingule OÜ Xxx

väljastatud ei olnud. (https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/tegevusload).

VKS § 6² tulenevalt võib ilma andmekogu kandeta soetatud kütust müüa ja lähetada Maksu- ja

Tolliameti loal. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud, et Xx 3, Tallinn angaaris käideldud

vedelkütuse osas oleks tehtud andmekogu kanne või sellele oleks antud eriluba.

VKS § 19¹ lg 1 ja 2 kohaselt on keelatud kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse

müügiks ja kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima

kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et

süüdistatavad oleks seda kohustust täitnud. Kriminaalasjas uuritud tõendite puhul (vt lk 16-17) on alus

arvata, et süüdistatavate ostetud vedelkütuse müüjal puudus vajalik tegevusluba ja sellise tegevusloa

olemasolu süüdistatavad ei kontrollinud. Kui oleks olnud vastav tegevusluba ja veodokumendid,

puudunuks vajadus peatada vedu kui tolliametnikud olid kontrollreidil. Kuigi selle sätte rikkumist

süüdistatavatele süüdistusakti kohaselt ette ei heideta, keelab VKS § 8 lg 2 nõuetele mittevastava

kütuse käitlemise. Uuritud ekspertiisi analüüsiaktidest (vt lk 13-15) nähtub, et Xx 3 angaaris käideldi

osaliselt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses kehtestatud nõuetele mittevastavat

diislit ja bensiini.

Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikul 21.12.2021-27.09.2022 Xx 3 angaaris toimunud vedelkütuse

käitlemisega rikutud ATKEAS § -de 19 lg 1, 24 lg1, 41 lg 1, 22 lg 2p 4ja 7 ning VKS §-de 3 lg 1 ja 3,

13 lg 1p 3, 62 ja 191 lg 1 ja 2 sätteid.

Seega on tõendamist leidnud, et Xx 3 territooriumil toimus suures koguses aktsiisiga maksustamata

vedelkütuse ärilisel eesmärgil hoidmine ja sellega kauplemine.

Antons Kriškans keeldus ristküsitluse ütlusi andmast ja kohus uuris 28.09.2022 Antons Kriškansi

vahistamistaotluse läbivaatamise istungi protokollis kajastatud A.Kriškansi ütlusi, mille kohaselt ta

tunnistas, et kahtlustus on põhjendatud, numbrid kosmilised ning kõik on tõendatud ja ilmne. Sellel

lool on 10 aastane ajalugu. Kuigi tegemist ei ole sisuliste ütlustega kuriteo asjaolude kohta, on Antons

Kriškans nõustunud vahistamistaotluses kajastatud kuriteo põhjendatusega ning ainuke vastuväide oli

kütuse koguste osas, mida soovib endale teadvustada. Süüdistuse etteheidetava kuriteo asjaolud on

samad, mis vahistamistaotluses esitati, ainult kogused on täpsustunud. Seega on Antons Kriškans

vahetult pärast kinnipidamist tunnistanud kuriteo toimepanemist. Miks ta seisukoht kohtuistungil

muutus, selle kohta isik selgitusi ei andnud.

Arvestades jälitustoimingute protokolli alusel tuvastatud ja läbiotsimisel äravõetud kütuse koguseid

ning asjaolu, et igal tööpäeval tangiti üle 100 auto (sellise järelduse võib teha kui võrrelda Helandi

märkmikus olevaid bensiinikoguseid nende päevade kohta, mil autosid loeti, nende päevadega, mil

autosid ei loetud), saab väita, et tegemist oli ebaseadusliku tanklaga.

Helandi ütluste kohaselt oli Kriškans juhataja, rentis angaari ja tegeles sellega. Ütlesid Kriškansile, et

kütus hakkab otsa saama ja siis Kriškans ütles, mida edasi teha. Kui kütust ei olnud, võtsid lahti

mingeid asju. Raha andis igal õhtul Kriškansile. Sai töötasuna mingi ebamäärase summas. Antons

maksis alates 500 eurost, heal kuul 1000 eurot sularahas. Kütuse hinna ütles Kriškans. Kriškans ütles,

et raha võtta ainult sularahas. Kui tankimisel tekkis probleeme, siis helistasid Antonsile, kes tuli

kohale. Ta oli tööandja. Kui bensiin hakkas otsa saama teavitas Antonsi. Täitis Antonsi juhtimisel

kõiki ülesandeid.

D.Kobyalko ütluste kohaselt tegeles Kriškans kütuse tellimisega. Kriškans määras müüdava kütuse

hinna. Kütuse eest saadud raha pani taskusse ja õhtul viis Kriškansile kontorisse ja pani lauale.

Tsiteeritud Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütusmüüki Xx 3 angaaris organiseeris ja

korraldas A.Kriškans. Kriškans oli see, kes tellis kütuse, määras kütuse hinna ja kellele anti kütuse

müügist saadud raha. Asjaolu, et müügist saadud raha viidi Kriškansile kinnitab, et tema tegeles ka

kütuse ostmise ja selle eest maksmisega.

Kuigi Kriškans end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, ei ole ta vaidlustanud seda fakti, et ta tegeles

angaaris kütuse müügiga.

A.Kriškansi poolt vedelkütuse tellimine on tõendatud tema kasutuses olnud telefoni iPhone 6S leitud

sõnumite sisust (vt lk 17) nähtub, et Kriškans pidas arvestust kütuse koguste ja summade üle

Kriškansi poolt telliti vedelkütus A Kilt ja toimetas kohale M S autoga Scania koostöös A Kiga (vt lk

16-17). Kütuse eest maksis Kriškans Kile, kellega leppis Kriškans kokku ka kütuse transpordi

asjaolud (kogused ja aja). Seda kinnitavad jälitustoimingu protokollis (2/136-118) välja toodud

suhtlused A Kiga, kus 09.05.2022, 12.05.2022 ja 16.05.2022 A K ja Mihail S leppisid omavahel

kokku, et sõidavad välja ning seejärel võttis A K ühendust Antons Kriškansiga ja andis talle edasi info

selle kohta, et nad välja sõidavad.

Antons Kriškans otsustas, mis koguses kütust Xx 3, Tallinn vaja on. Jälitustoimingu protokollist

(2/136-118) nähtub, et 16.05.2022 A K küsis Antons Kriškansilt, et palju täna seal. Kriškans vastas 13

ja 5. Edasi andis A K Mihail Sle teada, et Koržik 13 ja 5. Selline suhtlus, koostoimes teistes

jälitustoimingute protokollides (1/5-224, 2/1-35) kajastatud teabega kinnitab, et A.Kriškans ütles diisli

ja bensiini koguse, mida ta saada soovib. Seda järeldust kinnitab ka A.Ki ja A.Kriškansi 20.05.2022

vestlus, 11-12kus Antons Kriškans lubas tunni pärast öelda palju vaja talle tuua. Näiteks 16.12.2021

kõnes küsis Denis Kobyalko Antons Kriškansilt kui palju õhtuks taarat vaja valmistada ja Antons

Kriškans vastas, et 10. Kuna õhtul toodi kütust, on ilmselge, et jutt on kütuse jaoks mahutite

ettevalmistamisest. Samal teemal olid Antons Kriškansil ja Denis Kobyalkol kõned ka 24.02.2022 kell

13.44, kui Antons Kriškans andis Denis Kobyalkole teada, et tuleb 11 ja 7 ning 04.05.2022 kell 17.59,

kui Denis Kobyalko küsis, et kui palju panna ja Antons Kriškans vastas, et 13 ja 5. Lisaks ka

31.05.2022 kell 13.43 kui Antons Kriškans ütles Aleksei Helandile, et õhtuks 13 ja 5 ning 07.06.2022

kell 17.59 kui Aleksei Helandi küsis, et mis õhtuks, kas paneme, ei pane ning Antons Kriškans vastas,

et 3 ja 15.

Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt oli just Denis Kobyalko see, kes umbes 4 – 5 päeva tagant

pärast tööpäeva lõppu umbes kell 20 kuni 21 ajal angaaris käis, et avada uks saabunud paakautole ja

kütus mahutitesse ümber pumbata. Paakauto saabumise aja teatas Denis Kobyalkole A. Kriškans, kes

mõned korrad oli paakauto saabumise ajal ka ise angaaris (12.05.2022, 18.07.2022).

06.09.2022 jälitustoimingu protokollist nähtuvad järgmised kõned:

16.12.2021 küsib Kobyalko Kriškansilt palju õhtuks taarat valmistada ja Kriškans ütleb 10. Hilisemas

kõnes ütleb Kobyalko, et mahutas kõik.

20.12.2021 ütleb Kobyalko Kriškansile, et kõik filtrid sitta täis ja midagi ei voola. Kanistri põhjas on

nagu lumi. Kriškans käsib keetjasse visata.

Need kõned ja lk 11-12 loetletud arvukad kõned Denis Kobyalko ja A.Kriškansi vahel olid kooskõlas

Xx 3, Tallinn asuvasse angaari vedelkütuse toomisega (haakub 12.09.2022 jälitustoimingu protokollis

toodud teabega). Seega Denis Kobyalko võttis vedelkütuse Xx 3, Tallinn angaaris vastu vastavalt

Antons Kriškansi poolt jagatud ülesandele.

Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kõigest, mis angaaris juhtus anti teada Kriškansile. Seda

kinnitavad ka 06.09.2022 jälitustoimingu protokollis kajastatud Kriškansi kõned 20.12.2021 kell

15.28, 19.01.2022 kell 14.51, 07.02.2022 kell 17.23, 01.03.2022 kell 18.25, 16.05.2022 kell 20.34,

07.06.2022, 07.07.2022 kell 12.03, 26.07.2022 kell 11.22, 02.08.2022 kell 16.06 Kobyalkoga;

27.12.2021 kell 10.44, 22.03.2022 kell 11.42, 07.06.2022 kõned Sjutiniga ja 08.12.2021 kell 20.19,

07.06.2022, 15.06.2022 kell 12.40, 04.08.2022 kell 11.43 kõned Helandiga.

19.01.22 kell 14.51 toimunud kõnes andis Kriškans käsu tööd teha ja ütles, et tuleb kontrollima.

31.05.2022 kell 13.43 kõnes Aleksei Helandiga ütles, et kui ta ei jõua, siis Aleksei Helandi võtaks ise

sellest kergemat. 16.12.2021, 24.02.2022 kell 13.44, 04.05.2022 kell 17.59, 31.05.2022 kell 13.43,

07.06.2022 kell 17.59 kõned kinnitavad kõik, et just A.Kriškans oli isikuks, kes andis Helandile,

Sjutinile ja Kobyalkole juhiseid ja korraldusi (näiteks seoses mahutitega) . Telefonikõnedest nähtub

veel, et 27.12.2021 ütleb Kriškans Sjutinile, et kergemat ei tule uue aastani ja hind ei ole muutnud.

Sjutnin ütleb, et Circle K-st saab klient keskmiselt 1,2 ja Kriškans lubab mingid päevad sama teha.

22.03.2022 Kriškans küsib Sjutinilt, kas Xt tangiti ja kas see oli kontroll? Lubab kohale tulla.

07.06.2022 ütleb Sjutin Kriškansile, et kergem sai otsa. Kriškans ütleb, et C helistas ja praegu tulevad

mendid, viivad kaamerad ära. Kui katusele ilmuvad, saada sakslane, et ta peaks bensuautod kinni ja

saadaks tagasi, et need seal sebimise üle ei imestaks. Omavahel seal ettevatlikud. Kui läheb hästi ja

kedagi ei ole, siis las Denis läheb vaatab, mis auto seal tuleb. Kas jälitajad või…. Hoiata seal kõiki.

Sellised kõned kinnitavad, et süüdistatavate omavahelises suhtluses oli just Kriškans see, kes andis

juhiseid ja kõik tanklas töötanud isikud pidid Antons Kriškans juhiste järgi tegutsema.

Lk 16-22 tsiteeritud tõendeid kogumis hinnates ja arvestades eelkõige nii 06.09.2022 jälitustoimingu

protokollis kajastatud Kriškansi kõnede sisu kui ka Kobyalko ja Helandi ütlusi on tõendamist leidnud,

et A. Kriškans organiseeris vedelkütuse tellimist ja ostmist ning leppis kokku vedelkütuse

transportimise aadressile Xx 3, Tallinn. A. Kriškans korraldas Xx 3, Tallinn asuvas angaaris toimuva

vedelkütuse hoidmist ja sellega kauplemist ning jagas juhiseid Xx 3, Tallinn asuvas angaaris töötanud

D. Kobyalkole, I. Sjutinile ja A. Helandile.

D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi müüsid (tankisid autod ja võtsid raha vastu) angaaris hoitud

vedelkütust. Jälitustoimingu protokollist nähtub mõnel korral tankis ka A. Kriškans ise. Vedelkütust

tangiti sadadele kriminaalmenetluses tuvastamata klientidele ning Kobyalko ja Helandi ütlused

kinnitavad, et kütuse tankimise eest saadi vastu raha.

A. Kriškansi juhtivat rolli kütusemüügis kinnitab ka asjaolu, et just tema määras müüdava kütuse

hinna. Nii Kobyalko kui Helandi ütlused kinnitavad, et kütuse hinna määras Kriškans. Seda kinnitab

ka 29.06.2022 kell 10.51 kõne Kobyalkoga, kui Antons Kriškans andis teada, et üle minnakse hinnale

1,75.

A. Kriškansi juhtivat rolli kinnitab ka asjaolu, et iga probleemi korral helistasid teised süüdistavad talle

ja siis tema andis edasised käitumisjuhised. Näiteks 22.03.2022 kõned, ehk päeval kui angaaris käisid

tolliametnikud kontrolli tegemas, kell 11.40 kõnes ütleb Kobyalkole, et ta pidurdaks kõike ja kõiki,

keelas midagi valada/tankida ja käskis kõik ära koristada. Kell 11.45 ütles Kriškans Kobyalkole, et ta

läheks sakslase juurde ja käsiks tal välja minna. Helandi ütlused kinnitavad, et sakslaseks kutsuti teda.

Sama kordus ka 07.06.2022, kui politseiametnikud Xx 3 territooriumil kaamerat eemaldamas käisid.

Kriškans ütles kell 14.32 Igor Sjutinile, et mendid tulevad ja kui nad katusele ilmuvad, siis tuleb

bensuautod kinni pidada ja ettevaatlikult tegutseda. Samuti ütles ta, et kõiki tuleb hoiatada. Kriškansi

oli see, kes andis korralduse raskemate ehk diiselautode sisselaskmisega saab ettevaatlikult jätkata ja

bensuatod tagasi. D. Kobyalko kell 14.48 ja kell 14.51 ning A. Helandi 15.16 oma kõnedes hoidsid

Kriškansit sündmustega kursis. Kõik need kõned kinnitavad, et Kriškans andis teistele süüdistatavate

juhiseid nagu tööandja töötajatele või ülemus alluvatele. Kriškansit teavitati ka kõigist ohtudest.

Näiteks 15.03.2022 kell 20.25 andis Kobyalko talle teada „mingitest kukkedest“ ja Antons Kriškans

andis korralduse, et midagi ei tohi teha. 22.07.2022 kell 20.52 ehk ajal kui toodi paakautoga Xx 3,

Tallinn angaari vedelkütust juurde helistas Kobyalko Kriškansile, et teada anda sellest, et naaber

motikaga sõidab.

Jälitustoimingute protokoll kinnitab ka, et Kriškans osales ise ka Xx 3, Tallinn angaari toimetatud

vedelkütuse mahutite ümbertõstmisel. Koos teiste süüdistatavatega tõsteti tavaliselt järgmisel

hommikul peale eelmisel õhtul kütuseauto angaaris käimist kütusemahutid haagisesse. Kriškans sõitis

vedelkütuse hoidmiseks kasutatud mootorsõidukiga angaari ja koos teistega paigutati kuubikud sinna.

Seda kinnitavad ka Denis Kobyalko ütlused, mille kohaselt oli just Kriškans see, kes juhtis haagist, kui

kütusemahuteid ümber paigutati. Jälitustoimingu protokoll kinnitab ka, et lisaks sellele, et Kriškans

võttis 12.05.2022 ja 18.07.2022 ise vastu paakauto, mis vedelkütust tõi, tankis ta 13.05.2022,

08.06.2022, 10.06.2022, 15.06.2022, 28.06.2022, 01.07.2022 ise ka mootorsõidukeid ja võttis

klientidelt raha vastu.

Denyss Kobyalko end süüdi ei tunnistanud ja keeldus ristküsitluse ütlusi andmast ja kohus uuris tema

eeluurimisel antud ütlusi. 27.09.2022 toimunud ülekuulamisel tunnistas ta, et on kahtlustuses

kirjeldatud teod toime pannud ja 22.12.2022 toimunud ülekuulamisel ütles, et on kuriteo toime pannud

osaliselt. Seega on Denys Kobyalko vahetult pärast kinnipidamist tunnistanud kuriteo toimepanemist.

Miks ta seisukoht kohtuistungil muutus, selle kohta isik selgitusi ei andnud.

Juba eelpool tsiteeritud jälitustoimingu protokollidest (1/5-224, 2/1-35) nähtub, et esimene

pealtkuulatud kõne Antons Kriškansi ja Denis Kobyalko vahel oli 08.12.2021. Denis Kobyalko

ütlustest tulenevalt töötas ta angaaris alates 2021. aasta oktoobrist või novembrist. Seega on tõendatud,

et Denis Kobyalko käitles vedelkütust kogu süüdistuses esitatud perioodi jooksul. Denis Kobyalko

ülesandeks oli tavaliselt õhtuti vedelkütuse vastuvõtmine ja ümberpumpamine Xx 3, Tallinn angaaris

olnud mahutitesse. Kriškans teatas telefoni teel paakauto saabumise aja ning Kobyalko läks angaari,

avas uksed paakautole ja korraldas kütuse mahutitesse ümber pumpamise. Ka Denis Kobyalko ütlused

kinnitavad, et tema ülesandeks oli võtta vastu kütus, mis angaari toodi ning selle kohta sai ta infot

Antons Kriškansilt.

Lisaks vedelkütuse vastuvõtmisele tegeles Denis Kobylako päevasel ajal ka ka tankijana.

Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Denis Kobyalko töötas tankijana peaaegu igal tööpäeval.

Täpsemalt on lahti kirjutatud: 22.03.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2025,

26.05.2022, 30.05.2022, 01.06.2022, 06.06.2022, 10.06.2022, 17.06.2022, 27.06.2022, 28.06.2022,

01.07.2022, 06.07.2022, 12.07.2022, 19.07.2022, 25.07.2022. Nendel päevadel on tuvastatud

Kobyalko poolt vedelkütuse tankimine ja klientidelt millegi vastuvõtmine. Kobyalko ise kinnitas, et

viis saadud sularaha Kriškansile, järelikult võttis ta klientidelt kütuse tankimise eest vastu sularaha.

Kobyalko ja Helandi kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Kobyalko tankis koos Sjutiniga diislit.

Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et tema ülesandeks ka uste sulgemine, kui auto sõitis angaari ja

hakati tankima.

Denis Kobyalko osales ka angaari saabunud vedelkütuse mahutite ümbertõstmisel näiteks: 31.03.2022,

23.05.2025, 01.06.2022, 27.06.2022. Sellega haakuvad ka Kobyalko enda ütlused, mille kohaselt jäi

angaari kuni viis tonnist mahutit kütusega ja ülejäänu tõstsid nad järgmisel hommikul haagisesse.

Aleksei Helandi ütlused kinnitavad samuti, et kõik neli süüdistatavat osalesid mahutite haagisesse

tõstmises.

Jälitustoimingute protokollis kajastatud telefonikõned (vt lk 22-23) kinnitavad, et Denis Kobyalko

andis jooksvalt Antons Kriškansile teada, mis angaaris toimub ning täitis teisi Antons Kriškansilt

saadud juhiseid ja korraldusi.

Igor Sjutin end süüdi ei tunnistanud ja ei ole kordagi ütlusi andnud.

Jälitustoimingu protokollid kinnitavad Igor Sjutini osalust Xx 3 angaaris toimunud kütuse müügis.

Helandi ja Kobyalko kokkulangevad ütlused kinnitava, et Sjutin müüs koos Kobyalkoga diislikütust.

Ei ole tuvastatud, millal täpselt Igor Sjutin tööd Xx 3 angaaris alustas, kuid jälitustoimingu protokollist

nähtub esimene vedelkütuse teemaline kõne Antons Kriškansi ja Igor Sjutinin vahel 27.12.2021 kell

10.44, mil räägiti kergemast (ehk bensiinist) ja selle hinnast. Ilmselgelt ei olnud see Igor Sjutin

esimene tööpäev, kuna räägiti, et hind ei ole muutunud, mis viitab, et Igor Sjutinil on juba varasemad

kogemused. Samuti nähtub Helandi ütlustest, et tema läks angaari tööle Sjutini kutsel, kes töötas juba

varem seal ja hiljem lisandus Kobyalko. Esimene jälitustoimingutega fikseeritud kütuse kogus toodi

21.12.2021. Kobyalkoga on esimesed kõned tuvastatud juba 08.12.2021. Kuna Sjutin töötas angaaris

enne Kobyalkot, siis on tõendatud, et Igor Sjutin töötas Xx 3, Tallinn angaaris vähemalt kogu

süüdistuses toodud perioodi.

Jälitustoimingu protokolli kinnitab, et Igor Sjutin töötas tankijana peaaegu igal tööpäeval. Täpsemalt

on lahti kirjutatud: 22.03.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 13.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2025,

26.05.2022, 30.05.2022, 01.06.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 10.06.2022, 15.06.2025, 17.06.2022,

27.06.2022, 28.06.2022, 19.07.2022, 25.07.2022. Nendel päevadel on tuvastatud tema poolt

vedelkütuse tankimine ja klientidelt millegi vastuvõtmine. Kuna Kobyalko kinnitas, et viis saadud

sularaha Kriškansile, siis järelikult võttis Sjutin klientidelt kütuse tankimise eest vastu sularaha.

Kobyalko ja Helandi kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Sjutin tankis koos Kobyalkoga diislit.

Igor Sjutin osales ka angaari saabunud vedelkütuse ümbertõstmisel haagisesse. Seda kinnitab

jälitustoimingu protokolli kajastatud teave: 08.04.2022, 12.04.2022, 14.04.2022, 20.04.2022,

25.04.2022, 27.04.2022, 02.05.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 13.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2022,

26.05.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 10.06.2022, 15.06.2022, 17.06.2022, 27.06.2022, 28.06.2022,

27.07.2022. Aleksei Helandi ütlused kinnitavad samuti, et kõik neli süüdistatavat võtsid mahutite

haagisesse tõstmisest osa.

Samuti andis Igor Sjutin A.Kriškansile teada, mis angaaris toimub ning täitis teisi Antons Kriškansilt

saadud juhiseid ja korraldusi (vt telefonikõned lk 18-19, 22).

Aleksei Helandi end kohtus süüdi ei tunnistanud, kuid kirjeldas milliseid tööülesandeid täitis angaaris

tema ja milliseid kaassüüdistatavad. Aleksei Helandi töötas angaaris 2021. aastast, aga ei mäletanud

täpset aega. Esimene pealtkuulatud kõne jälitustoimingu protokolli kohaselt oli Antons Kriškansi ja

Aleksei Helandi vahel 08.12.2021. Seega on tõendatud, et Aleksei Helandi käitles vedelkütust kogu

süüdistuses esitatud perioodi jooksul.

Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Aleksei Helandi osales vedelkütuse tankimisel ja klientidelt raha

vastuvõtmisel. Protokollis täpsemalt lahti kirjutatud kuupäevadest on näha, et Aleksei Helandi töötas

tankijana peaaegu igal tööpäeval: 22.03.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 13.05.2022, 17.05.2022,

23.05.2025, 26.05.2022, 30.05.2022, 01.06.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 15.06.2025, 17.06.2022,

27.06.2022, 28.06.2022, 01.07.2022, 06.07.2022, 12.07.2022, 19.07.2022, 25.07.2022. Nendel

päevadel on tuvastatud tema poolt vedelkütuse tankimine ja klientidelt millegi vastuvõtmine. Helandi

on ise kinnitanud, et töötas igal tööpäeval, tankis klientidele bensiini, võttis vastu raha, pidas selle

kohta oma märkmikus arvestust ja andis raha hiljem Kriškansile. Ka Denis Kobyalko ütlused

kinnitavad, et A. Helandi müüs bensiini ja nad töötasid tööpäeviti.

Helandi kinnitas enda ütlustes, et osales angaari saabunud vedelkütuse ümbertõstmisel, kuna tema

oskas tõstukiga sõita. Tema osalemist kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et

29.05.2022, 17.06.2022 ja 27.06.2022 sõitis Helandi haagisega. Aleksei Helandi kinnitas, et kõik

süüdistatavad osaesid mahutite haagisesse tõstmisel.

Samuti andis Aleksei Helandi Antons Kriškansile teada, mis angaaris toimub ning täitis teisi Antons

Kriškansilt saadud juhiseid ja korraldusi (vt telefonikõned lk 22).

Eeltoodust tulenevalt oli Antons Kriškans Xx 3, Tallinn asuvas angaaris kütusemüügi organiseerijaks

ja juhiks (tellis ja organiseeris kütuse toomise angaari ning edastas selle eest müüjale raha). Teistel

süüdistatavatel oli igal ühel enda kindel roll ja ülesanded. Igaüks valitses enda osategu ning kütuse

hoidmine ja sellega kauplemine sõltus neist kõigist. Kobyalko võttis õhtuti kütuse vastu ja müüs

diislikütust ja raha andis Kriškansile. Helandi müüs bensiini ja raha andis Kriškansile ning vajadusel

sõitis tõstukiga, et mahuteid angaarist autosse paigutada. Sjutin müüs diislikütust ja aitas mahuteid

angaarist autosse paigutada. Nii Sjutin, Helandi kui Kobyalko hoidsid kõik A.Kriškansit kursis

angaaris ja selle ümbruses toimuvaga, vastasid klientide kõnedele ning sulgesid angaari ukse, kui

klient tuli tankima. Nimetatud asjaolude osas vaidlust ei ole ja need tõendavad, et süüdistatavatel oli

tööjaotus, igal omad ülesanded, kuid tegutseti ühtse plaani järgi ühiselt ja kooskõlastatult. Kui üks

süüdistatavatest ei oleks enda ülesannet täitnud (Kobyalko kütust vastu võtnud ja müünud, Helandi

bensiini müünud, Sjutin aidanud mahuteid paigaldada ja kütust müünud), siis ei oleks kuriteo

toimepanemine selliselt aset leidnud. Kõigi nelja panus oli kuriteo realiseerimise seisukohast sedavõrd

kaalukas, et süüdistatavaid saab vedelkütuse ebaseaduslikul hoidmisel ja sellega kauplemisel lugeda

kaastäideviijateks.

Ühise ja kooskõlastatud tegevust tõendavad jälitustoimingu protokollis kajastatud järgmised asjaolud:

01.06.2022 võtsid tankijad ka üksteise klientidelt raha ehk tankimine ja raha vastuvõtmine oli

tankijatel omavahel koordineeritud. Kõik süüdistatavad osalesid korduvalt vedelkütuse

ümbertõstmisel (nt 31.03.2022, 08.04.2022 jne) väljaspool angaari hoidmiseks (Vt lk 10-11).

Vedelkütuse mahutite ümbertõstmise ülesande teostamine erinevatel päevadel erinevate süüdistatavate

poolt, aga mõnikord ka ühiselt, on selgeks viiteks, et tegemist oli süüdistatavate ühise ülesandega, mis

nn tankla töökorralduse toimimiseks tuli töötajatel ära teha. Ka Helandi ütlused kinnitavad, et kuna

tema oskas tõstukiga sõita, siis tõstis ta mõnikord mahuteid haagisesse ning tema, Igor Sjutin, Antons

Kriškans ja Denis Kobyalko võtsid kõik mahutite haagisesse tõstmisest osa.

Jälitustoimingu protokollis (2/lk 1-35) kajastatud kõned kinnitavad, et kütuse olemasolu ja hea müük

oli ka Helandi, Sjutini ja Kobyalko mureks. Seda kinnitavad kõned 07.02.2022 kell 17.23, mil

Kobylako oli mures, et kütust ei jätku. 27.12.2021 kell 10.44 Sjutin ja Kriškans arutavad teise tankla

hindade teemal. Seega kuigi Antons Kriškans oli tegevuse organiseerijaks, soovisid ka teised

süüdistatavad, et kütuse müük sujuks ja tegutsesid seega Kriškansiga ühiselt ja kooskõlastatult.

Kriškans jagas korraldusi kõigile kolmele ka ühiselt, mis samuti näitab, et Helandi, Sjutin ja Kobyalko

tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Näiteks ütles Kriškans Kobyalkole 22.03.2022 kell 11.40, et ärge

midagi valage/tankige ja koristage kõik ära ja 07.06.2022 kell 14.32, et Sjutin ütleks sakslasele edasi,

et bensuautod kinni pidada. Samuti ütles ta Igor Sjutinile, et nad asjade käigus vaataks ja ta kõiki

hoiataks. Sama moodi hoidsid süüdistatavad Kriškansit kursis ka kaassüüdistavate tegevusega

07.06.2022 kella 14.32 vastas Igor Sjutin, et kergem sai otsa (bensiini müüs Helandi). 26.07.2022 kell

11.22 andis Denis Kobyalko ülevaate nii raskema kui ka kergema hetkeseisust.

Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et süüdistatavad tegutsesid vedelkütust hoides ja müües

ühiselt ja kooskõlastatult isikutel oli kokkulepitud tööjaotus ja kõik isikud tegutsesid ühtse eesmärgi

s.o vedelkütuse müügi eesmärgil. Igaüks neist andis olulise teopanuse. Kui Kriškans ei oleks kütust

organiseerinud ei oleks olnud midagi müüa, kui Kobyalko ei oleks õhtuti kütust vastu võtnud, ei oleks

taas olnud midagi müüa. Kui Helandi, Sjutin ja Kobyalko ei oleks ühiselt koos Kriškansiga mahuteid

angaarist välja haagisesse viinud, hiljem sisse tagasi toonud ja kütust müünud, ei oleks saadud ka raha.

Nähtavad on igaühe konkreetne roll ja tööülesanded on jaotatud (Helandi müüb bensiini, Sjutin ja

Kobyalko diislit). Kütusemüük pandi toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Helandi ütlused

kinnitavad, et nad Sjutiniga leppisid kokku, mis kellast kellani tööl käima hakkavad.

Läbiotsimisprotokollist ja riikliku järelevalve kohaldamise protokollist nähtub, et Xx 3 angaaris olid

olemas tankimiseks vajalikud seadmed (Pks voolik ühendatud tankursüsteemiga, millel näidik ja

ühendatud tankurpüstol. Teine voolik ühendatud elektripumbaga). Kuigi I.Sjutin ei ole kordagi ütlusi

andnud, ei ole vaidlust asjaolus, et kõik süüdistatavad tegelesid Xx 3 angaaris kütusemüügiga ja kütuse

hoidmisega nii angaaris kui Xx 3 territooriumil. Sjutini , Kobyalko ja Helandi kaitsja on seisukohal, et

nimetatud süüdistatavad tegelesid kütuse käitlemisega, kuid nemad ei teadnud, et tegemist on

ebaseadusliku kütuse käitlemisega.

A.Kriškans oli ise teadlik, kellelt ja kuidas ta vedelkütust ostis. Ta oli teadlik, et puuduvad vedelkütuse

saatedokumendid. Kriškans oli teadlik, et kütuse müügiks ja hoidmiseks puudub Xx tn 3 rentinud

äriühingul OÜ Xxx VKS § 13 lg 1 p 3 ettenähtud tegevusluba. Kriškans on enda sõnade kohaselt

tegelenud 10 aastat kütuse müügiga (kinnitab ka otsus väärteoasjas 4-20-5209). Kui isik tegutseb nii

kaua ühes valdkonnas, eriti veel valdkonnas, kus käideldav kaup on maksustatud aktsiisiga, on isikul

kohustus selgeks teha tingimused ja nõuded, mida selles valdkonnas tegutsedes tuleb jälgida. Kriškans

oli teadlik, et ostetud kütus on ebaseaduslik (vt lk 16-17, telefonikõned lk 27 ja 30 ) aktsiis maksmata,

tal eraisikuna puudub õigus kütust müüa (VKS § 3 lg 3) ja angaari rentnikuks oleval äriühingul Xxx

puudub tegevusluba, kuid sellele vaatamata tegeles ta üheksa kuu vältel nii ebaseadusliku kütuse

omandamise, hoidmise kui ka müügiga. Kriškans tegeles sihikindlalt just kütuse edasimüügi eesmärgil.

Ta organiseeris Xx 3 angaari kütuse toomise, selle pumpamise mahutitesse, hoidmise nii angaaris kui

Xx 3 territooriumil olevates sõidukites ja kütuse müügi. Kriškans oli isikuks, kes palkas kütuse

klientidele müügiga tegelevad isikud, kes tankisid ja võtsid raha vastu. Kriškans oli ka isikuks, kes

maksis kütuse müüjale kütus eest. Kriškans korraldas kaassüüdistavate tegevust, seega oli tema

tegevus suunatud grupis süüteo toimepanemisele. Kriškans andis korraldus peatada kütuse müük kui

tolliametnikud või politsei oli läheduses, seega andis Kriškans oma käitumisega kaassüüdistatavatele

teada, et vedelkütuse müük on ebaseaduslik. Kogu Kriškansi selline tegevus on olnud teadlikult ja

tahtlikult suunatud kütuse käitlemisele. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab

seda võimalikuks. Kriškans teadis, et ta müüb ebaseaduslikult vedelkütust ja soovis seda teha, seega

pani ta kuriteo toime kavatsetult.

Denis Kobyalko ütluste kohaselt toodi kütus Xx tänava angaari ja nad müüsid seda. Kui tangiti

kliendiautot, oli tema ülesandeks sulgeda angaari uks. Kütuse eest saadud raha pani taskusse ja õhtul

viis Kriškansile kontorisse ja pani lauale. Kliendid maksid ainult sularahas. Ise müüdud kütuse koguse

üle arvestust ei pidanud. Ei teadnud, et vedelkütuse müügi tegevusluba puudub.

Jälitustoimingu protokollid (1/5-224 ja 2/1-35) kinnitavad, et Kobyalko käis õhtuti Kriškansi

telefonikõnes antud korralduse peale angaaris kütust ümber pumpamas. Denis Kobyalko ülesandeks oli

paakauto sisse lasta, uksed sulgeda ja vedelkütus ümber pumbata 1000-liitristesse mahutitesse. Iga

mõistlik keskmine inimene saab aru, et selliselt tavatanklates vedelkütust ei käidelda. D.Kobyalkol on

keskeriharidus, seega on täiesti põhjendatud eeldada, et tema teadmised tanklate kohta on vähemalt

keskmise inimese tasemel. Ajakirjanduses kirjutatakse ja räägitakse ka igakord kui muutub kütuse

aktsiis, tavaliselt seoses sellega, et kütusehind tõuseb. Seega pidi Kobyalkole olema teada, et bensiin ja

diisel, mida nad mootorsõidukitesse tankisid, on aktsiisiga maksutatav kaup.

Kobyalko ütlustest nähtub, et kütust sai osta ainult sularaha eest ja mingit arvestust kütuse müügi kohta

ei peetud. Üheski ametlikus kütust müüvas tanklas ei saa kütust osta üksnes sularaha eest ja alati on

võimalus saada tšekk. Samuti on üldteada asjaolu, et ükskõik millised kauplused ja ka tanklad peavad

ostetava ja müüdava kauba üle arvestust. Asjaolust, et Kobyalko ei pidanud ise mingit arvestust kui

palju ta päeva jooksul kütust müüs ja viis raha niisama Kriškansile pidi Kobyalko mõistma, et tegemist

ei ole tavapärase kütusemüügiga ja müüdud kütuste koguste üle arvestuse pidamata jätmine viitab

otseselt ebaseaduslikule müügile. On ju üldteada, et kütust saavad müüa üksnes äriühingud ja neil on

raamatupidamise kohustus.

D.Kobyalko oli isikuks, kes võttis õhtuti kütust vastu, seega oleks just tema pidanud kütust vastu

võttes saama ka kütuse saatelehed ja kontrollima toodud kütuse liigi ja koguste vastavust saatelehele.

Seda aga ei toimunud. Seega pidi ainuüksi faktist, et kütusega koos ei liikunud mingeid dokumente,

olema D.Kobyalkole arusaadav, et tegemist on ebaseadusliku kütusega.

D.Kobyalko ja Kriškansi vahel toimusid mitmed juba eelpool tsiteeritud telefonikõned, mis kinnitavad,

et, Denis Kobyalko oli enda tegevuse ebaseaduslikkusest täielikult teadlik. Näiteks: 15.03.2022 kella

20.25 ajal vahetult enne paakauto saabumist andis D. Kobyalko A. Kriškansile teada, et mingid kuked

tulid näitama, et mis siin on. Kriškans käskis selle peale kõik maha pidurdada ja oli järgmises kõnes

mures, et kas teda nähti ja kas Miša on juba tulnud. Selline vedelkütuse saabumise eel ohust teada

andmine ja ka oma tegevuse peatamine, viitavad konspiratiivsele käitumisele ja selle põhjal on

võimalik öelda, et Denis Kobyalko oli teadlik ka sellest, et Xx 3, Tallinn saabuv vedelkütus on

ebaseaduslik, sest muidu ei oleks ta „mingite kukkede“ tulekust ja kohalolekust Antons Kriškansile

teada andnud. Ametlikes tanklates toimub kütuse toomine ka päevasel ajal ja kõigi silme all.

22.03.2022 kell 11.40 andis Kriškans käsu, et kõiki ja kõike tuleb pidurdada ja ärge midagi

valage/tankiga ja koristage kõik ära. Tolliametnike liikumine tavalise tankla läheduses ei too kaasa

tankimise peatamist, sest tegevus on seaduslik ja seda ei pea ametiisikute eest varjama. Asjaolu, et

angaaris toimuvat tankimist varjati nii politseiametnike kui tolliametnike eest, kinnitab üheselt et

osalejatele oli teada oma tegevuse ebaseaduslikkus.

Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli (2/148-165) kohaselt viidi angaarist ära seal olnud

vedelkütus, mistõttu pidi ka kohal viibinud Denis Kobyalkole olema selge, et tolliametnikud olid kohal

just kütuse pärast. Tanklaid kontrollides võetakse proovideks kaasa ainult väike kogus, mitte kogu

nähtav kütus. Kontrollijatele ei olnud ilmselgelt teada, et ka haagises hoitakse veel vedelkütust.

Jälitustoimingu protokollist (1/5-224) nähtuvalt laaditi aga umbes tund pärast tolliametnike lahkumist

Xx 3 territooriumil olnud haagisest maha uued mahutid vedelkütusega ja jätkati tankimist.

(22.03.2022 sisenesid MTA töötajad kell 11.42 ja väljusid 14.00. Kell 15.00 tagurdas angaari kaubik,

millelt tõsteti tõstukiga maha 1 täis mahuti ja kell 15.14 tõsteti haagiselt maha 3 täis mahutit. Kell

15:19 jätkus autode tankimine)

Selline käitumine kinnitab, et Kobyalko teadis, et nende poolne kütuse käitlemine on ebaseaduslik.

Kaitsja väide, et kui riigile oli juba 22.03.2022 teada ebaseaduslik kütuse äri Xx 3 angaaris, siis miks

nad seda kohe ära ei lõpetanud, ei muuda kohtu poolt Kobyalko käitumisele antuvat hinnangut.

Kobyalkol oli ka endal võimalik peale 22.03.2022 vahejuhtumit lõpetada kütuse käitlemine grupis

koos teiste süüdistatavatega.

Denis Kobyalko teadlikkust enda tegevuse ebaseaduslikkusest kinnitab ka tema käitumine, kui

07.06.2022 politseiametnikud tulid Xx 3, Tallinn territooriumil kaamerat maha võtma. Kõnest kell

14.48 nähtub, et Kriškans küsis Kobyalkolt, et miks ta kõik tagasi saadab. Rääkis ka, et varasemalt oli

Aleksei Helandi talle teada andnud, et Denis saadab diisliautod ka tagasi. Denis vastas selle peale, et

mendid jäid otse värava ees seisma ja selle pärast ütleski nii. See kõne kinnitab üheselt, et Denis

Kobyalko oli täiesti teadlik, et nende tegevus vedelkütuse käitlemisel ei tohi politseile silma jääda.

Kriškans ütles kella 15.18 ajal kõnes Denis Kobyalkole, et võib jälle sisse lasta, aga kui politsei

katusele ronib, siis tuleb kinni pidada, et nad seda jama seal ei näeks. See tähendab, et ka A. Kriškans

andis Denis Kobyalkole teada, et nende tegevus ei tohi politseile silma jääda. Selliste juhiste peale

ütles Denis Kobyalko lihtsalt okei ja ei küsinud ühtegi lisaküsimust. Nimetatud kõned kinnitavad, et

Denis Kobyalko oli teadlik, miks politsei nende tegevust näha ei tohi ja oli seega teadlik enda ja oma

kaaslaste tegevuse ebaseaduslikkusest.

Jälitustoimingute prokollidest nähtub ka, et kui D.Kobyalko käis õhtuti kütust vastu võtmas pandi

angaari uks kütuse mahutitesse pumpamise ajaks kinni. 22.07.2022 kell 20.52 ütles Kriškans, et kui

näed, siis teed lahti ja kohe paned kinni. 20 minuti pärast tuli paakauto, mis vedelkütust juurde tõi. Kui

kõik oleks toimunud seaduslikult puudunuks vajadus tingimata angaari uks koheselt kinni panna kui

kütuse auto sisse sõitis. Asjaolu, et D. Kobyalko jaoks oli salaja (kinnise ukse taga) angaaris kütuse

1000 litritesse mahutitesse pumpamine tavaline, kinnitab, et ta teadis, et selline kütuse käitlemine ei

ole seaduslik.

Kobyalko väitis, et ei teadnud, et vedelkütuse müügi tegevusluba puudub. Sõltumata sellest, kas

Kobyalko tundis huvi tegevusloa olemasolu või puudumise kohta, kinnitab tema eelpool välja toodud

käitumine, et ta oli teadlik, et nad käitlevad kaassüüdistatavatega kütust ebaseaduslikult.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Denis Kobyalko oli teadlik, et vedelkütuse käitlemine

Xx 3, Tallinn angaaris on ebaseaduslik. Sellele vaatamata käitles (eelkõige müüs) D.Kobyalko koos

Helandi, Sjutini ja Kriškansiga vähemalt üheksa kuud ebaseaduslikult kütust.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on D.Kobyalko kütuse

ebaseadusliku käitlemise pannud toime vähemalt otseses tahtlusega. Ta oli teadlik, et käitleb kütust

ebaseaduslikult ja kuigi ta võib olla ei tahtnud kütust ebaseaduslikult käidelda, kuid käitudes eelpool

kirjeldatud viisil politsei ja maksuametnike eest tegevust varjates Kobyalko vähemalt möönis, et tema

käitumine on ebaseaduslik.

Igor Sjutin ütlusi ei ole andnud ja end süüdi ei ole tunnistanud. Kuna isik ütlusi ei ole andnud tuleb

küsimus tema tahtlusest lahendada muute tõendite alusel. Vaidlustatud ei ole fakti, et I.Sjutin müüs

diislikütust s.t tankis mootorsõidukeid ja võttis vastu raha.

Igor Sjutini on olnud A.Kriškansi ja tema kütuse müügiga seotud juba aastaid. Seda kinnitab ka Harju

Maakohtu 18.05.2021 kohtuotsus 4-20-5209 (Kohtulahendite otsingutulemused–Riigi Teataja.) Kuigi

I.Sutini ja A.Kriškansi suhtes lõpetati väärteomenetluse ebaseaduslikus kütuse müügis, nähtub

kõnealusest otsusest, et Igor Sjutin tegutses koos Antons Kriškansiga 2019 teisel poolaastal.

Kohtuotsuses esitatud asjaolude kohaselt võeti Xx 3 angaarist 13.09.2019 ja 04.12.2019 ära

vedelkütust, millelt oli aktsiis maksmata, kuid menetlus lõpetati Igor Sjutini suhtes, sest kütuse müük

ei leidnud siis tõendamist.

Käesolevas asjas on tõendatud, et Igor Sjutin müüs Xx 3 angaaris kütust koos kaassüüdistatavatega.

Kuna Igor Sjutinit on varasemalt süüdistatud ebaseaduslikus vedelkütuse müügis, siis pidi ta ka oma

isiklikust kogemusest teadma vedelkütuse käitlemisega seotud eriregulatsioonist, s.t ta pidi olema

teadlik, et kütuse müüki reguleerivad teatud seaduste sätted, mille järgimine on kohustuslik.

Igor Sjutini teadlikkust ebaseaduslikust kütusemüügist kinnitab telefonikõne 07.06.2022 kell 14.32

(2/21-22), kus A. Kriškans hoiatas Sjutinit, et tulevad mendid ja kui nad katusele ilmuvad, siis peab

need bensuautod kinni pidama ja tagasi saatma, et nad sebimise üle ei imestaks. Samuti ütles A.

Kriškans, et omavahel tuleb ettevaatlikult asjade käigus vaadata ja Igor Sjutin peaks kõiki hoiatama.

Selles kõnes andis Kriškans selgelt Igor Sjutinile teada, et nende tegevus ei tohi politseile silma jääda.

Selliste juhiste peale ütles Igor Sjutin lihtsalt et ta sai aru ja okei ega küsinud ühtegi lisaküsimust. Igor

Sjutin vastustest nähtub, et ta teadis, miks politsei nende tegevust näha ei tohi, vastupidisel juhul oleks

ta küsinud selle kohta. Samuti kinnitab fakt, et tegevust tuleb politsei eest varjata ilmselgelt asjaolu, et

tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Seaduslikku tegevust ei ole vaja politsei eest varjata. Ka

politseinikud käivad tanklates autosid tankimas ja see on normaalne, üldiselt aktsepteeritav tegevus.

A.Helandi ütlustest nähtub, et teda kutsus angaari tööle I.Sjutin, et tuleks ja räägiks Kriškansiga. Kui

Sjutin sellise ettepaneku Helandile tegi, oli talle ilmselgelt teada kütusemüügi suur maht ja, et vaja on

inimesi juurde. Tänapäeval on haruldane, et tanklates on inimesed, kes tangivad autosid. Ametlikes

tanklates tangivad inimesed ise oma sõidukeid ja tasuda saab nii kaardiga kui sularahas. Klientide

sõidukite tankimise ajaks uste sulgemine viitab samuti üheselt, et ei soovitud, et väljaspool angaari

keegi tankimist näeks. Selline tegevus ei toimu tavatanklates, mis omakorda kinnitab, et tankimise

ajaks uksi sulgedes teadsid kõik süüdistavad s.h I.Sjutin, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Xx

3, Tallinn asunud tanklas ei olnud avalikkusele näha ühtegi silti, mis annaks teada, et tegemist on

tanklaga ja kliendid saaksid tulla vedelkütust tankima. Teadmine sellise tankla olemasolust ja

tankimisvõimalus oli seega teada vaid valitud isikutele, mis ei ole kütiuseäris tavapärane käitumine.

Kobyalko ja Helandi ütlustest nähtub, et kütust sai osta ainult sularaha eest ja Kobyalko sõnade

kohaselt mingit arvestust diislikütuse müügi kohta ei peetud. Üheski ametlikus kütust müüvas tanklas

ei saa kütust osta üksnes sularaha eest ja alati on võimalus saada tšekk. Samuti on üldteada asjaolu, et

ükskõik millised kauplused ja ka tanklad peavad ostetava ja müüdava kauba üle arvestust. Asjaolust, et

diislikütuse müügil ei pidanud Sjutin ja Kobyalko ise mingit arvestust kui palju päeva jooksul kütust

müüdi ja raha viidi niisama Kriškansile (raha Kriškansile viimist kinnitavad nii Helandi kui

Kobyalko), pidi Sjutin mõistma, et tegemist ei ole tavapärase kütusemüügiga ning müüdud kütuste

koguste üle arvestuse pidamata jätmine viitab otseselt ebaseaduslikule müügile. On ju üldteada, et

kütust saavad müüvad üksnes äriühingud ja neil on raamatupidamise kohustus.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Igor Sjutin oli teadlik, et vedelkütuse käitlemine Xx 3,

Tallinn angaaris on ebaseaduslik. Sellele vaatamata käitles (eelkõige müüs) I.Sjutin koos Helandi,

Kobyalko ja Kriškansiga vähemalt üheksa kuud ebaseaduslikult kütust.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on I.Sjutin kütuse ebaseadusliku

käitlemise pannud toime vähemalt otseses tahtlusega. Ta oli teadlik, et käitleb kütust ebaseaduslikult ja

kuigi ta võib olla ei tahtnudki kütust ebaseaduslikult käidelda, kuid käitudes eelpool kirjeldatud viisil

politsei ja maksuametnike eest tegevust varjates I.Sjutin vähemalt möönis, et tema käitumine on

ebaseaduslik.

A.Helandi kinnitas ise, et käis tööpäeviti Xx 3 angaaris vedelkütust s.o bensiini müümas. Ei tea kas

kütuse pealt riigi maksud maksti. Ei tundnud huvi selles osas. Ei tea, kas vedelkütuse müügiks on vaja

eriluba. Ei tundnud huvi, kas peab selliseks tegevuseks luba olema, Ei teadnud kas firmal on luba

olemas. Ei teadnud, et kütus on ebaseaduslik, sai teada kui MTA pidas nad kinni. Tööandja oli

füüsiline isik Antons, kelle juhtimisel täitis ülesandeid. Oli suuline kokkulepe. A.Helandi sellekohased

ütlused, et tema ei olnud teadlik, et müüb kütust ebaseaduslikult on ümber lükatud teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Ainuüksi asjaolu, et Helandi ei näinud kütuse ostu-müügi dokumente, ei kinnita,

et ta ei teadnud, et tegemist on ebaseadusliku kütuse käitlemisega.

Helandi teadlikkust ebaseaduslikust kütusemüügist kinnitavad Kriškansi ja Aleksei Helandi vahelised

telefonikõned (2/22-24) . 07.06.2022 kella 14.44 ajal teavitas Helandi Kriškansit, et politsei tuli

eraautoga ja kahekesti. Kirjeldas, kuidas politsei platsil liikus ja mida nad sellel hetkel tegid, öeldes

kaks korda, et tuldi era XX, mis on oluline olukorras kus tegeletakse millegi ebaseaduslikuga.

Varasemad kõned Kriškansi ja Helandi vahel sellel teemal puuduvad, seega kandis Helandi enda

initsiatiivil ette, mida ja millised politseinikud angaari lähedal teevad. Selline Helandi käitumine

kinnitab, et ta oli teadlik, et kütuse käitlemine on ebaseaduslik. Kui Helandil puudunuks kahtlus või

teadmine, et tegemist on ebaseadusliku vedelkütuse müügiga, puudunuks tal ka vajadus teavitada

Kriškansit läheduses viibivate politseinike tegevusest. Kell 14.47 helistas Helandi uuesti Kriškansile

ja kaebas Kobyalko peale, sest ta oli öelnud, et diisliautosid ei tohi ka sisse lasta. Kella 14.49 ajal ütles

Kriškans, et tuleb kõik tagasi saata, sest seal on mendid ja Aleksei Helandi vastas, et ah nii, no jah,

sain aru ja olen nõus. Kell 15.16 ütles Helandi, et politseinikud on nurga taga ja nad isegi ei näe nende

väravat nurga tagant üldse. Ütles palju autosid tagasi keerama saadeti ja uuris, et kas võib nüüd sisse

lasta. Nendes kõnedes Helandi kütusemüügi tegevuse peatamise kohta küsimusi ei küsinud, mis

näitab, et ta oli teadlik, mis põhjustel politseinike nähes ei tohi kütust tankida. Samuti nähtub neist

kõnedest, et Helandil oli soov vedelkütuse müügiga võimalikult kiiresti uuesti alustada. Nimetatud

kõned kinnitavad, et Helandi oli teadlik, miks politsei nende tegevust näha ei tohi ja oli seega teadlik

enda ja oma kaaslaste tegevuse ebaseaduslikkusest. Samuti kinnitab fakt, et tegevust tuleb politsei eest

varjata, ilmselgelt asjaolu, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Seaduslikku tegevust ei ole vaja

politsei eest varjata. Ka politseinikud käivad tanklates autosid tankimas ja see on normaalne, üldiselt

aktsepteeritav tegevus.

15.06.2022 kell 12.40 helistas Helandi Kriškansile ja teavitas, et diisliga on klientidel probleeme.

Ütles, et tegemist ei olnud tema klientidega (Helandi ise müüs bensiini). See kõne kinnitab, et Helandi

ei olnud selline lihttööline, kes täitis pimesi üksnes Kriškansi käske, vaid ta teadis kõigest, mis

angaaris toimus ja hoidis ka Kriškansit sellega kursis. Lisaks pidi kehv kütus koostoimes sellega,

kuidas seda tonnistes mahutites hoiti, näitama, et tegemist võib olla ebaseadusliku kütuse käitlemisega

ja seda veel olukorras, kus tegevust tuli ka politsei eest varjata. Lisaks uudis, et nende müüdud

kütusest on klientidel kütusefiltris vesi ja autod seisma jäävad, tekitab igas keskmises inimeses

küsimusi müüdava kütuse päritolu ja kvaliteedi kohta.

Helandile pidi olema ka selge, et Xx 3, Tallinn asunud tankla ei olnud nö tavatankla ja sealne tegevus

oli ebaseaduslik. Helandi enda ütlustest nähtub, et angaaris kütuse nimi, hind, müüja nimi ja

tegevusloa number ei olnud nähtavad. Angaaris olnud kütuse dokumente ei ole kunagi näinud. Et

tankla nimi, kütuse liik ja hind ei ole klientidele nähtav, ei ole tavapärane. Xx 3, Tallinn angaarist

leitud telefonis Huawei on 05.07.2022 saadetud kliendi sõnum, kes küsis, miks on teil sama kallis

bensiin nagu tanklas (3/79). Seega olid kliendid teadlikud, et tegemist ei ole tavalise tanklaga, mistõttu

on loogiline ja eluliselt usutav, et ka Helandi jt süüdistatavad said aru, et nende tankla erineb

tavatanklatest.

Klientide sõidukite tankimise ajaks uste sulgemine viitab üheselt, et ei soovitud, et väljaspool angaari

keegi tankimist näeks. Selline tegevus ei toimu tavatanklates, mis omakorda kinnitab, et tankimise

ajaks uksi sulgedes teadsid kõik süüdistavad s.h Helandi, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Xx

3, Tallinn asunud tanklas ei olnud avalikkusele näha ühtegi silti, mis annaks teada, et tegemist on

tanklaga ja kliendid saaksid tulla vedelkütust tankima. Teadmine sellise tankla olemasolust ja

tankimisvõimalus oli seega teada vaid valitud isikutele. Kütuseäri eesmärgiks on üldjuhul siiski

võimalikult suure koguse müümine ja tanklad reklaamivad end sel eesmärgi. Seega oleks olnud

loogiline, et ka Xx 3 angaaris asunud nn tankla, oleks ostjate arvu suurendamiseks end võimalikult

suurelt reklaamida. Kuid vastupidi tavaloogikale ei olnud Xx 3 asunud angaaril ega selle ümbruses

ühtegi silti (kinnitab nii läbiotsimis protokoll kui Helandi ütlused).

Denis Kobyalko ja Aleksei Helandi ütlused kinnitavad, et kliendid said maksta ainult sularahas. On

ilmselge, et selline kütuse müük ei ole tavapärane, kuivõrd igal pool mujal saab kütuse eest tasuda ka

pangakaardiga. Seega pidi kõigile süüdistavatele olema loogiliselt arusaadav ja selge, et tegemist ei saa

olla seadusliku kütuse käitlemisega. Asjaolust, et teised peale Helandi kütuse müügi üle arvestust ei

pidanud, pidi Helandile koostoimes sularaha eest toimuva müügiga ja politsei eest tegevuse

varjamisega tegema arusaadavaks, et tegemist on ebaseadusliku kütuse käitlemisega.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Aleksei Helandi oli teadlik, et vedelkütuse käitlemine

Xx 3, Tallinn angaaris on ebaseaduslik. Sellele vaatamata käitles (eelkõige müüs) A.Helandi koos

Sjutini, Kobyalko ja Kriškansiga vähemalt üheksa kuud ebaseaduslikult kütust.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on A.Helandi kütuse

ebaseadusliku käitlemise pannud toime vähemalt otseses tahtlusega. Ta oli teadlik, et käitleb kütust

ebaseaduslikult ja kuigi ta võib olla ei tahtnudki kütust ebaseaduslikult käidelda, kuid käitudes eelpool

kirjeldatud viisil politsei ja maksuametnike eest tegevust varjates A.Helandi vähemalt möönis, et tema

käitumine on ebaseaduslik.

Eelnevalt korduvalt tsiteeritud tõendid kinnitasid, et kõik süüdistatavad kooskõlastasid omavahel

tegevust ja rollid olid kütuse müügil jaotatud, mistõttu oli kõigi nelja süüdistatava tegevus suunatud

just grupis süüteo toimepanemisel.

Vedelkütuse hoidmine ja sellega kauplemine on karistatav, kui see on tehtud ärilisel eesmärgil.

Jälitustoimingu protokoll (1/5-224) kinnitab, et vedelkütust hoiti seni, kuni see klientidele maha müüdi

ja seejärel toodi uus kütus, et saaks edasi müüa. Seega oli kõigi süüdistatavate tegevuse eesmärgiks

järjepidevalt klientidele kütuse müügiga tulu teenida. Süüdistatavad said ise kütusemüügi eest

Kriškansilt raha (kinnitavad Helandi ütlused), mis on ka eluliselt usutav kuivõrd Helandi, Sjutin ja

Kobyalko veetsid peaaegu kõik tööpäevad angaaris kütust müües ja nad vajasid ka isiklikuks eluks

vahendeid. Müües tööpäeviti tanklas kütust puudus neil samal ajal võimalus muu tegevuse kaudu raha

teenida. Sellest tulenevalt on tõendatud, et kõigi süüdistatavate eesmärk oli äriline.

Kõige eeltoodut arvestades on leidnud tõendamist, et Antons Kriškans, Denis Kobyalko, Igor Sjutin ja

Aleksei Helandi ühiselt ja kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil ebaseaduslikult hoidsid ja

kauplesid aktsiisiga maksustamata vedelkütusega, millega panid toime KarS § 3762 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada.

KarS § 3762 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või

kuni viiaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-

1-113-12)

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid.

Antons Kriškansi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks

asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo

toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju üle 320000

euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest

ega ühiskonnaohtlikkusest. A.Kriškans on varem kriminaalkorras karistamata, kuid väärteo korras on

teda karistatud samaliigilise teo eest MKS § 1552 lg 1 järgi (ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt

sisseveetud mootorikütusega), mis iseloomustab isiku pikaajalist suhtumist kütuseaktsiisi tasumisse

(Riigikohtu 15.02.2023 määruse 1-15-1446 p 15 lubab kasutada süüdlase isikut ja varasemat elukäiku

kajastava tõendina ka karistusregistri arhiveeritud andmeid). Samuti arvestab kohus karistuse

mõistmisel, et A.Kriškansi roll kuriteo toimepanemisel oli oluliselt suurem kui teistel süüdistatavatel.

Just A.Kriškans oli see, kes tegeles vedelkütuse hankimisega ja korraldas selle müüki ning juhendas

selle raames teisi süüdistatavaid. Lisaks maksis tema teistele süüdistaavatel ka tasu kütuse müügiga

tegelemise eest. Kriškansil oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt ka töökoht, seega ei olnud

kuriteo toimepanemise põhjuseks majanduslik kitsikus. Tegemist on II astme kuriteoga. Kõike

eeltoodut arvestades saab A.Kriškansi süüd hinnata keskmisest oluliselt suuremaks. Üldpreventiivsest

kaalutlusest lähtudes tuleb ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda

ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga

maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. A.Kriškansi

pikaajalist käitumist (enda sõnade kohaselt kümne aastane ajalugu) ja teo tehiolusid arvestades, tuleb

isikule mõista karistuseks sanktsiooni keskmist määra ületav vangistus 4 aastat. Arvestades asjaolu, et

isik viibis kohtueelse menetluse ajal vahi all ja peale seda ei ole menetlusesemeks olevast kuriteost

alates süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi samaliigilisi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu

hinnangul võimalik jätta KarS § 74 alusel karistus täitmisele pööramata.

Deniss Kobyalko karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks

asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo

toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju üle 320000

euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest

ega ühiskonnaohtlikkusest. D.Kobyalko on varem kriminaalkorras karistamata, kuid väärteokorras

karistatud. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et D.Kobyalko roll kuriteo toimepanemisel oli

väiksem kui A.Kriškansil, kuid suurem kui I.Sjutinil või A.Helandil, kuivõrd D.Kobyalko oli isikuks,

kes lisaks vedelkütuse müügile võttis õhtuti kütust vastu. A.Kobyalkol oli ja on kindel elukoht ja isiku

sõnade kohaselt hetkel ka töökoht. Tegemist on II astme kuriteoga. Kõike eeltoodut arvestades saab

D.Kobyalko süüd hinnata keskmiseks. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb ebaseadusliku

vedelkütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa

majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa

toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. D.Kobyalko käitumist, rolli ja teo tehiolusid arvestades,

tuleb isikule mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aasta ja 6 kuud

vangistust. Arvestades, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule teadaolevalt

uusi samaliigilisi õigusrikkumisi ei ole toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 73

alusel karistus täitmisele pööramata.

Igor Sjutini karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu

motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks asjaoluks

süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemise

kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju suuruses üle 320000 euro

(arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest ega

ühiskonnaohtlikkusest. I.Sjutin on varem kriminaalkorras karistamata, kuid pärast menetlusesemeks

olevat tegu on väärteokorras karistatud tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest, mis ilmselgelt

iseloomustab isiku hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse käitumisnormidesse. Samuti arvestab

kohus karistuse mõistmisel, et I.Sjutini roll kuriteo toimepanemisel oli väiksem kui A.Kriškansil või

D.Kobyalkol. I.Sjutinil oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt töökoht puudub. Tegemist on

II astme kuriteoga. Kõike eeltoodut arvestades saab I.Sjutini süüd hinnata keskmiseks.

Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise eest mõistetava

karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida

aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon.

I.Sjutini käitumist, rolli ja teo tehiolusid arvestades, tuleb isikule mõista karistuseks sanktsiooni

keskmisest määrast veidi väiksem vangistus s.o 2 aasta ja 2 kuud vangistust. Arvestades, et

menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi kuritegusid ei ole

toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 73 alusel karistus täitmisele pööramata.

Aleksei Helandi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks

asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo

toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju üle 320000

euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole osaliselt aru saanud oma teo

keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. A.Helandi on varem kriminaalkorras ja väärteokorras

karistamata, kuid käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks kaks eriliigilist süütegu, millest üks

majandusalane ja teine liiklusalane, mis ilmselgelt iseloomustab isiku hoolimatut suhtumist

erinevatesse ühiskonnas kehtivatesse käitumisnormidesse. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel,

et A.Helandi roll ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise kuriteo toimepanemisel oli väiksem kui

A.Kriškansil või D.Kobyalkol. A.Helandil oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt ka töökoht.

Tegemist on kahe II astme kuriteoga ja kõike eeltoodut arvestades saab A.Helandi süüd hinnata

keskmiseks. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb nii mootorsõiduki joobes juhtimise eest kui

ebaseadusliku kütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et nii

liiklusnormide rikkumisele kui ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga

maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. A.Helandi

käitumist ja teo tehiolusid arvestades, tuleb isikule mõista karistuseks KarS § 3762 lg 1 ettenähtud

süüteo eest sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksem vangistus s.o 2 aasta ja 2 kuud vangistust

ning KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ning mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel. Arvestades, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule

teadaolevalt uusi kuritegusid ei ole toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 74 alusel

karistus täitmisele pööramata. Arvestades mootrosõiduki joobes juhtimisest möödunud aega, 3 aastat,

mille vältel ei ole A.Helandi kohtule teadaolevalt uusi samaliigilisi rikkumisi toime pannud, on alust

arvata, et tegemist oli juhusliku episoodiga isiku elus, mistõttu kohus ei pea vajalikuks isiku suhtes

kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid peab siiski tulevikku silmas

pidades vajalikuks kohaldada isikule lisakohustust osaleda kriminaalhooldaja määratud

sotsiaalprogrammis, mis aitab Helandil paremini mõista alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki

juhtimise kokkusobimatust.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku

süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama

paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba

puudub. KarS § 376 lg 3 kohaselt konfiskeerib kohus samas paragrahvis sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. Kuna riikliku järelevalve meetme

kohaldamise käigus 22.03,2022 võeti kaasa vedelkütus ja läbiotsimisel 27.09.2022 võeti samuti kaasa

vedelkütus, mille ebaseadusliku käitlemisega (hoidsid aktsiisiga maksustamata kütust kütust selle

edasise müügi eesmärgil) süüdistatavad tegelesid, tuleb hoiule võetud kütus kohustuslikus korras

konfiskeerida. 27.09.2022 läbiotsimisel ära võetud Dell arvutite kuuluvuse üle saab kohus otsustada

üksnes läbiotsimisprotokollis kajastatud Kriškansi väidetest.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud

juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg 1 ja § 376 lg 3 ning KrMS § § 126 lg 3 p-dest 1, 2, 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

CD- ja DVD- plaadid ja kõvaketas SanDisk 4 TB 22366H400526 – jätta kriminaalasja juurde;

-

Kriminaalasjas loodud koopiafailid: 1) Mobiiltelefonist Huawei (turvakotis G350527) leitud

andmetest tehtud konteinerfail nimega Xx3_HuaweiY5.xry; 2) Sülearvuti Dell Inspiron N5040

(turvakotis 5017557) koopia nimega Xx3_DellInspironN5040; 3) Sülearvuti Dell Latitude 6530

(turvakotis 5017555) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530; 4) Sülearvuti Dell Latitude 6530

(turvakotis 5017556) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530_2; 5) Sülearvuti Dell Vostro 3490

(turvakotis nr 477640) koopia nimega AKriskans_477640_Laptop_Dell_Vostro_3490; 6)

Mobiiltelefon iPhone 6S (turvakotis G597673) koopia nimega A.Kriskans_G597673_iPhone6S; 7)

Mobiiltelefon

Mjxy

(turvakotis

nr

G597630)

koopia

nimega

AKriskans_G597630_Telefon_Mjxy_SDHC_4GB; 8) Sülearvuti Apple MacBook seerianumbriga

XXX (turvakotis 5017558) koopia nimega AKriskans_5017558_MacBook; 9) Mobiiltelefon

Xiaomi ja SIM-kaardi (turvakotis 0912251) koopia nimega DKobyalko_XiaomiMi10T.ufdr; 10)

Mobiiltelefoni Nokia (turvakotis 3470709) koopia nimega AHelandi_NokiaG20.xry; 11)

Mobiiltelefoni Motorola (turvakotis 656532) koopia nimega ISjutin_Motorola.xry ning 12)

Mobiiltelefoni Alcatel koopia nimega ISjutin_Alcatel.ufdr (säilitatud Maksu- ja Tolliametis) –

hävitada

-

Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus (22.03.2022) leitud ja ära võetud vedelkütus

kokku 3936,5 liitrit 12 mahutis/kanistris (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) –

konfiskeerida;

-

Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx ja haagisest registreerimismärgiga xxx leitud ja

äravõetud vedelkütus ja esemed – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21930000213 juurde;

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud järgmised esemed: 1) Oranži värvi esikaanega

ruuduline märkmik (turvakotis nr G350526); 2) Sinist värvi kaantega ruuduline märkmik

(turvakotis nr G350526); 3) 5 paberit (tõkendiga KOV008730); 4) Punast ja rohelist värvi kaantega

spiraalköites ruuduline kaustik, üks tühi ümbrik ja 5 paberit (turvakotis nr 9120591); 5)

Spiraalköites ruuduline kaustik Student ja kaks paberit (turvakotis G597670); 6) sinist värvi

kaantega 2022. aasta kalendrimärkmik ja 4 paberilehte (turvakotis G597640) (asuvad Maksu- ja

Tolliametis kriminaalasja 21930000213 juures) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr

21930000213 juurde;

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi mobiiltelefon Huawei

ümbriskaanega koos SIM-kaardi ja sedeliga, millele on kirjutatud number 3064 (turvakotis

G350527) (asub Maksu- ja Tolliametis) - hävitada

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi sülearvuti Dell seerianumbriga

5XMJBR1 (turvakotis 5017557) – tagastada Igor Sjutinile

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 3991,2 liitrit, mis on hoiul 5

mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida;

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud kolm kütusetankurit (tõkenditega 001964491 ja

02239702, teibiga asitõend) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud pump Pius koos filtri ja kahe voolikuga

(tõkendiga 001964561) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell Latitude E6530 kleebisega nr

DPNP28X4A00 ja sülearvuti laadija (turvakotis 5017555) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite

laos) – tagastada Antons Kriškansile

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell kleebisega nr DPN:TJGG3A01

(turvakotis 5017556) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – tagasta Deniss Kobyalkole

-

Mootorsõidukist Xx Xx registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud mobiiltelefon iPhone 6S

turvakotis G597673 (hoiul Maksu- ja Tolliametis) – tagastada Antons Kriškansile

-

Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud: 1) mobiiltelefon iPhone 13 Pro

(turvakotis G597630), 2) Mjxy (turvakotis G597630), 3) sülearvuti Apple MacBook

seerianumbriga XXX (turvakotis 5017558), 4) musta värvi kaantega 2022. a kalendermärkmik

(turvakotis G597635) (hoiul Maksu- ja Tolliametis) – tagastada Antons Kriškansile

-

Antons Kriškansi elukohast XXX leitud tahvelarvuti iPad Air seerianumbriga XXX (turvakotis

G597666) (hoiul Maksu- ja Tolliametis) - tagastada Antons Kriškansile

-

Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 4022,4

liitrit, mis on hoiul 4 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida;

-

Mootorsõidukist Volvo registreerimismärgiga XXX leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti

Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 7160 tükki, mis on edastatud väärteomenetluse

alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile – seisukoht nende osas võtta väärteoasjas;

-

Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga XXX leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti Vabariigi

maksumärkideta sigaretid kokku 2020 tükki on edastatud väärteomenetluse alustamise

otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile – seisukoht nende osas võtta väärteoasjase.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Eeltoodust tulenevalt jäävad kõik lepinguliste kaitsjate tasud süüdistatavate endi kanda.

Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Antons Kriškansilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot,

kaitsjatasu 3691,28 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse

Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Denis Kobyalkolt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45

eurot, kaitsjatasu 2169,2 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse

Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Igor Sjutinilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45

eurot, kaitsjatasu 3010,57 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse

Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Aleksei Helandilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot

ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See

tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme

asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle

tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna

selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis

kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 3-

1-1-120-12, p 6). Antud kriminaalasjas olid läbiviidud kütuseekspertiisid vajalikud, selgitamaks välja,

milliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega vedelikuga süüdistatavad kauplesid ja kas on tegemist

vedelkütusega, mistõttu kuuluvad kütuse ekspertiiside maksumused 7905,60 eurot (2/197-198),

3418 ,20 eurot (4/161-162), 3402,00 eurot (4/ 181-182) kokku summas 14725,80 eurot võrdselt välja

mõistmisele. Iga süüdistatava osaks on 3681,45 eurot.

Teatis asitõendite hoiukulu kohta kinnitab, et kütuse hoiukulud on olnud summas 3497,8 eurot. Kuna

kütuse hoiukulud on otseselt seotud kriminaalasjas menetlusesmeks oleva kütuse hoidmisega kuuluvad

need kulud süüdistatavatelt võrdsetes osades välja mõistmisele. Iga süüdistatava osaks on 874,45

eurot.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi

tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga

tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel

olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei

saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva

põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7).

Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda

jätmist põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust peab kohus süüdistatavatelt välja mõistetavate

sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast

ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega

sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud.

Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid

menetluskulude tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha

tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu

lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Kuna kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi, puudub alus süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise taotluste rahuldamiseks.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus

Maksu- ja Tolliamet on esitanud 04.01.2023 avalik-õigusliku nõudeavalduse Antons Kriškans, Denis

Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi vastu. Nõudeavaldust on Maksu- ja Tolliamet täiendanud ja

täpsustanud 01.10.2024.

AVÕN-i kohaselt koguti kohtueelses menetluses koguti piisavalt tõendeid, et esitada kahtlustatavate

Antons Kriškansi, Denis Kobyalko, Igor Sjutini ja Aleksei Helandi suhtes kahtlustus § 3762 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo toimepanemises.

KarS § 3762 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu seisneb suures koguses vedelkütuse ebaseaduslikus

tootmises, ärilisel eesmärgil hoidmises. Ladustamises või sellega kauplemises.

1) Perioodil 21.12.2021 kuni 01.08.2022 käitlesid Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos

Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor Sjutiniga aadressil Xx tn 3, Tallinn ebaseaduslikult tulu

teenimise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata kohast soetatud vedelkütust kokku vähemalt 619 000

liitrit, millest vähemalt 248 409 liitrit oli bensiin. Perioodil 21.12.2021 kuni 01.08.2022 käideldud

vedelkütuse tõi Xx tn 3, Tallinn territooriumile Mihail S tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A Ki ja

Juri Mga. M S kasutas vedelkütuse transportimiseks paakautot Scania P124 registreerimismärgiga xxx

ja tõi kütust Xx tn 3, Tallinn territooriumile vähemalt 55 korral.

2) Perioodil 02.08.2022 kuni 27.09.2022 käitlesid Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos

Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor Sjutiniga aadressil Xx tn 3, Tallinn ebaseaduslikult tulu

teenimise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata kohast soetatud vedelkütust kokku vähemalt 74 853,2

liitrit, millest vähemalt 72 840 liitrit oli bensiin ja 2013,2 liitrit diislikütus. 27.09.2022 Xx tn 3, Tallinn

angaaris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti 74 853,2 liitrist käideldud kütusest ära 1978 liitrit

bensiini ning 2013,2 liitrit diislikütust.

3) 27.09.2022 käitlesid Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos Denis Kobyalko, Aleksei

Helandi ja Igor Sjutiniga ebaseaduslikult tulu teenimise eesmärgil aadressil Xx tn 3, Tallinn

territooriumile pargitud sõidukis Scania registreerimismärgiga xxx neli 1000-liitrist mahutit

vedelkütusega, mis sisaldasid kokku 4022,4 liitrit bensiini, mis võeti ära eelmärgitud kuupäeval Scania

registreerimismärgiga xxx osas läbiviidud vaatluse käigus.

Seega Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor

Sjutiniga käitlesid ebaseaduslikult tulu teenimise eesmärgil aadressil Xx tn 3, Tallinn kokku vähemalt

697 875,6 liitrit vedelkütust, millest 325 271,4 liitrit käideldi bensiini ja 372 604,2 liitrit käideldi

diislikütust.

Antons Kriškansilt, Denis Kobyalkolt, Igor Sjutinilt ja Aleksei Helandilt nõutakse sisse aktsiisinõuded

summas 321 756,38 eurot, mis on tekkinud suures koguses vedelkütuse ja ärilisel eesmärgil hoidmisel,

ladustamisel ja sellega kauplemisel perioodil 21.12.2021 kuni 27.09.2022.

Tähtpäevaks tasumata maksusummadelt tuleb tasuda intress kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid

mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.

Aktsiisi summa arvutuskäigu kohaselt:

ATKEAS § 66 lg-s 6 on fikseeritud diislikütuseaktsiisimäär. Selle kohaselt oli teo toimepanemise ajal

diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot 1000 liitri kohta. Pliivaba ja pliibensiini aktsiisimäär oli sel ajal

ATKEAS § 66 lg 1 ja 2 alusel 563 eurot 1000 liitri kohta.

Süüdistatavad käitlesid ebaseaduslikult 697 875,6 liitrit kütust, millest 372 604,2 liitrit on diiselkütus

ning 325 271,4 liitrit bensiin. Diislikütuse TARIC kaubakoodiga 2710194790; 2710194690;

2710194390 (lisakood Q001) aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta, kehtiv alates

01.05.2020. Bensiin kaubakoodiga 2710124100; 2710124500 (lisakood Q013; Q020) aktsiisimäär 563

eurot 1000 liitri kohta.

1. Periood 21.12.2021-01.08.2022:

Diislikütuse aktsiisi arvutus: kogus 370 691 liitrit - kütuseaktsiis diislikütuselt 5DT 372 EUR/1000 l

s.o

137 859,85 eurot.

Bensiini aktsiisi arvutus: kogus 248 409 liitrit - kütuseaktsiis bensiinilt 5BT 563 EUR/1000 l s.o

139 854,27 eurot.

2. Periood 02.08.2022-27.09.2022:

Diislikütuse aktsiisi arvutus: kogus 2013,2 liitrit - kütuseaktsiis diislikütuselt 5DT 372 EUR/1000 l

s.o 748,91 eurot.

Bensiini aktsiisi arvutus: kogus 72 875,2 liitrit - kütuseaktsiis bensiinilt 5BT 563 EUR/1000 l s. o 41

028,74 eurot

3. 27.09.2022:

Bensiini aktsiisi arvutus: kogus 4022,4 liitrit - kütuseaktsiis bensiinilt 5BT 563 EUR/1000 l 2264,61

eurot.

Kokku tasumata aktsiisisumma 321 756,38 eurot.

AVÕN-is on ära toodud ka seaduse sätted, millele kannatanu tugineb.

Kaitsjad vaidlevad AVÕN-ile vastu, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed, kes oli kütuse maaletooja

ja kas vaidlusalune kütus on juba varasemalt kütuseaktsiisiga maksutatud. Sjutin, Kobyalko ja Helandi

ei olnud teadlikud, kas nende müüdava kütuse pealt on aktsiis makstud või mitte. ATKEAS 24 lg 1

kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. Tavalisel töötajal puudub reaalne

võimalus või õigus aktsisikauba tarbimisse lubamiseks. Kütus oli juba varasemalt Eesti Vabariigis

tarbimisse lubatud ja aktsiisi tasumise kohustus tekib momendil kui kütus saabub Eesti Vabariiki ja

lastakse tarbimisse. Angaari rentnik oli juriidiline isik, kelle kohustus oli tagada, et kütuse müük oleks

seaduslik. Aktsiisi tasumise nõue tuleks esitada kütuse angaari toonud isikutele. AVÕN-ist ei selgi,

millal vastava kuu aktsiisimaksu deklareerimsie kohustus tekkis. AVÕN-is ei ole toodud välja millised

deklaratsioonid, milliste perioodid eest oleks esitada tulnud. AVÕN-ile ei ole lisatud maksuarvestust.

MKS-i ja ATKEAS-i kehtiv regulatsioon ei võimalda määrata maksukohustust ilma, et oleks

tuvastatud, millised deklaratsioonid ja millise maksukohustusega on jäänud esitamata. Intressinõuet ei

saa rahuldada, kuna selle kujunemine on ebaselge. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks on M

S, A K ja Juri M, kes müüsid Kriškansile kütust. Kütuse tehingute ahelas osalenud isikud ei vastuta

tasumata aktsiisi eest solidaarselt. ATKEAS § 24 lg 12 kolmanda lause kohaselt maksab aktsiisi

rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba valdaja üksnes juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha

ATKEAS § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut.

KrMS § 381 lg 2 annab avaliku võimu kandjale õiguse esitada kannatanuna avalik-õiguslik

nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui

sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava

kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud

sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses.

MTA on riiklike maksude maksuhaldur (MKS § 5 lg 1). Maksuhalduri ülesanne on arvestada ja

määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress (MKS § 10 lg 2 p 2).

Samuti määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane ei ole

deklaratsiooni ettenähtud tähtajaks esitanud (MKS § 92 lg 1 p 1), ning tal on laiendatud õigus

maksukohustuse määramiseks, mis MKS § 92 lg 1 p 4 kohaselt tähendab aktsiisi puhul ATKEAS

sästete kohaldamist. Seega kuulub AVÕNI esitamine Eesti Vabariigi nimel Maksu- ja Tolliameti

pädevusse.

Süüdistuse kohaselt süüdistatavad kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil ebaseaduslikult hoidsid

ja kauplesid suures koguses aktsiisiga maksustamata vedelkütusega (edaspidi vedelkütus). Seega

nähtub süüdistuse tekstist, et kui süüdistuse on nimetatud vedelkütust, tähendab see aktsiisiga

maksustamata vedelkütust. Kuivõrd AVÕN on esitatud seoses käideldud vedelkütuselt maksmata

jäetud aktsiisiga, tuleb asuda seisukohale, et avalik-õigusliku nõude aluseks olevad faktilised asjaolud

kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega, mistõttu esitatud AVÕNi menetlemine

käesoleva kriminaalasja raames on võimalik. Senine kohtupraktika on pigem toetanud avalik-õiguslike

nõudeavalduste esitamist kriminaalmenetluses.

Riigikohtu otsuses 3-1-1-3-09 ei ole kolleegium jaganud ringkonnakohtu arvamust, nagu oleks KarS §

376 suunatud üksnes tubakaseaduse eesmärkide kindlustamisele, mitte aga tubakaaktsiisi laekumise

tagamisele. Kui KarS § 376 oleks suunatud üksnes tubakaseadusest tulenevate eesmärkide

saavutamisele, puuduks maksumärgistamise nõude nimetamisel selle kuriteokoosseisu dispositsioonis

igasugune mõte. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud tõmmata piir KarS § 376 ja maksusüütegude

vahele. Osas, mis puudutab maksumärgiga märgistamata müügipakendis tubakatoodete käitlemist, on

KarS § 376 sisuliselt käsitatav maksusüüteona. Selle kuriteokoosseisu paiknemine karistusseadustiku

21. peatüki esimeses, mitte aga neljandas jaos, on tingitud sellest, et paralleelselt maksunduslike

eesmärkidega teenib kõnealune koosseis tubakaseaduses sätestatud tervise- ja tarbijakaitse eesmärke.

Kohus leiab, et tsiteeritud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas kriminaalasjas, mistõttu suures

koguses aktsiisiga maksustamata vedelkütuse käitlemise osas on süüdistus KarS § 3762 lg 1 järgi

käsitatav sisuliselt ka maksusüüteona. Kohus on seisukohal, et Maksu-Tolliameti poolt esitatud

avalik-õiguslik nõudeavaldus kuulub läbivaatamisele käesolevas menetluses. Selline seisukoht on

soodsam ka süüdistatvatele, kes ei pea hiljem läbima veel haldusmenetlust/halduskohtumenetlust ja

teenib seega menetlusökonoomika põhimõtteid.

Kaitsja väide maksuarvestuse puudumise kohta ei ole asjakohane kuivõrd kannatanu on esitanud

maksuarvestuse juba AVÕN-i tekstis. Aktsiisimaksu arvestus on lihtne: tuleb tuvastatud kogus võtta

tuhande täpsusega ja korrutada vastava aktsiisimääraga. Kohus kontrollis AVÕN-is toodud arvestuse

üle ja tuvastas, et 370 691 liitri diislikütuse aktsiisi suurus peaks olema 137897,052, mis on suurem

kui AVÕN-is märgitud 137 859,85 eurot. Kohus võtab aluseks AVÕN-is märgitud suuruse, kuivõrd

kannatanu on ise sellises suuruses aktsiisinõude esitanud ja see on süüdistatavatele soodsam. Teised

AVÕN-is toodud arvutused on õiged. Seega lähtub kohus aktsiisimaksu nõudest summas 321 756,38

eurot.

Uuritud ekspertiisi analüüsiaktidest (vt lk 13-15) nähtub, et Xx 3 angaaris käideldi vähesel määral ka

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses kehtestatud nõuetele mittevastavat diislit ja

bensiini, mida müüdi siiski klientidele mootorsõidukis kasutamiseks tavalise diislikütuse või

bensiinina. Energiatooteid maksustatakse vastavalt nende tegelikule kasutusele. Kuivõrd nõuetele

mittevastavat vedelkütust käideldi siiski bensiini või diislikütusena, tuleb seda kütust ka maksustada

vastavalt.

Kohus eelpool (vt lk 9-15 ) tuvastas vedelkütuse kogused, mida kohtu hinnangul käideldi

ebaseaduslikult ja millelt ei ole tasutud aktsiisimaksu. Kohtu poolt tuvastatud ebaseaduslikult

käideldud kütuse kogused vastavad AVÕN-is märgitud kütuse kogustele.

VKS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse käitlemine tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks

pakkumine (edaspidi müük), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport

ja tootmine. VKS § 2 lg 1 p 9 kütuse tarbimisse lubamine on aktsiisikauba tarbimisse lubamine

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses.

Järeldust, et kütuse käitlemine VKS § 2 lg 1 p 3 mõttes saab toimuda üksnes majandus- ja

kutsetegevuse raames, kinnitab ka VKS § 3 lg 1, mis sätestab, et kütuse käitlemisega tegeleval isikul

(käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada vedelkütuse seadusest

tulenevate nõuete täitmine. Osutatud nõue laieneb kõigile isikutele, kes tegelevad vedelkütuse seaduse

mõttes kütuse käitlemisega. VKS § 3 lg 3 tuleneb, et kütust võib müüa üksnes äriühing. Olukorras, kus

kütusemüügiga on tegelenud füüsiline isik, on rikutud VKS sätteid.

ATKEAS § 22 lg 1p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on

rikkunud seaduses sätestatud aktsiisikauba tootmise, maksumärgistamise, ladustamise, lähetamise,

vedamise, valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest tuleneb aktsiisi maksmise

kohustus; p 7 kohaselt vedela põlevaine käitleja, kes ei ole aktsiisilaopidaja ja p 8 kohaselt muu isik,

kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

ATKEAS § 24 lg 1 kohuselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel.

Aktsiisikauba tarbimisse lubamine ATKEAS tähenduses on muu hulgas aktsiisiga maksustamata

aktsiisikauba valdamine või ladustamine, sealhulgas ebaseaduslik ladustamine ja valdamine väljaspool

ajutist aktsiisivabastust (ATKEAS § 4¹ lg 1 p 2 ja 3). Aktsiisikauba võõrandamine on aktsiisikauba

müük, vahetamine või tasuta üleandmine (ATKEAS § 8).

ATKEAS ei seo aktsiisi maksmise kohustust üksnes juriidiliste isikutega vaid iga isikuga, kellel tekib

aktsiisi maksmise kohustus.

Kohus eelpool tuvastas, et A.Kriškans, D.Kobyalko, I.Sjutin ja A.Helandi ühiselt ja kooskõlastatult

hoidsid ja kauplesid (ehk müüsid, võõrandasid) vedelkütust s.o bensiini ja diislikütust.

Kohus jõudis tõendeid hinnates ka järeldusele, et käideldi vedelkütust, millelt ei olnud aktsiisimaks

tasutud (vt lk 9-21) ja puudus ka tegevusluba kütuse müügiks. Väited, et kütusemüügiga tegelesid

juriidilised isikud ei ole kohtus leidnud kinnitust. Selle väite tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi

tõendit. Xx 3 angaari rentnikul Xxx OÜ-l puudus vastav tegevusluba ja kohtule ei ole esitatud

andmeid, et äriühing oleks kajastanud kütusemüüki oma raamatupidamises. Kütusemüük ei kuulunud

ka äriühingu tegevusalade hulka (5/88-90). Kütuse müügiga tegelesid neli süüdistatavat füüsiliste

isikutena. Kriškans teadis ise hästi, et ta ei vormistanud kütuse ostu-müüki ühegi äriühingu nimele.

Asjaolu, et Kriškans maksis Sjutinile, Kobyalkole ja Helandile tasu kütusemüügi eest näitab, et

Kriškans jagas nendega ebaseaduslikust kütusemüügist saadud tulu.

Kobyalkol, Sjutinil ja Helandil oli kõigil võimalik keelduda angaaris töötamast ja seal ostjatele kütuse

tankimisest. Tankides kütust mootorsõidukitesse lubasid nad seda kütust ostjatel reaalselt ka kasutada.

Kohus eespool (vt lk 26-31 ) tuvastas, et Kobyalko, Sjutini ja Helandi olid kõik teadlikud, et kütuse

müük on ebaseaduslik.

ATKEAS-ga on Eesti õigusesse üle võetud muuhulgas Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ,

mis käsitleb aktsiisi üldist korda. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-279/19 järgmist: 1) direktiivis ei

ole määratletud selle isiku mõistet, kelle „valduses“ aktsiisikaup on selle direktiivi art 33 lg 3, art 7 lg

1 ja lg 2 p-i b või art 8 lg 1 p-i b tähenduses; 2) direktiivis ei viidata selle mõiste määratlemiseks

liikmesriikide õigusele. See tähendab, et õigusnormi sõnastust tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada

autonoomselt ja ühetaoliselt ning tõlgenduse andmisel tuleb lähtuda väljendi tavakeele tähendusest,

võttes arvesse ka sõnastuse kasutamise konteksti ja selle õigusakti eesmärki, milles sõnastust on

kasutatud; 3) isiku, kelle „valduses“ kaup on, mõiste tähistab tavakeeles isikut, kelle füüsilises

valduses kaup on; 4) tähtsust ei ole sellel, kas asjaomasel isikul on tema valduses oleva kauba suhtes

mis tahes õigus või huvi; 5) tähtsust ei ole ka sellel, kas isik oli teadlik või pidanuks olema teadlik

aktsiisi sissenõutavusest. Kui liidu seadusandja oleks soovinud, et direktiivis võetakse aktsiisi

maksmise eest vastutava isiku kindlaksmääramisel arvesse tahtluse esinemist, oleks ta direktiivis

vastavasisulise sõnaselge sätte ette näinud; 6) liidu seadusandja soovis määratleda laialt isikute

kategooria, kes vastutavad aktsiisi maksmise eest. See tagab maksu võimalikult suures ulatuses

sissenõudmise ja muudab aktsiisi sissenõudmise lihtsamaks. Kui siseriiklik õigus seda võimaldab, siis

saab aktsiisi tasunud isik esitada regressinõude.

Euroopa Kohtu viidatud otsusest tuleneb, et vaidlusaluse kütuse valdajaks tuleb lugeda isik, kes valdas

seda tavatähenduses ehk, kelle füüsilises valduses see oli. Seega tuleb A.Kriškans, I.Sjutin, A.Helandi

ja D.Kobyalko lugeda süüdistuses nimetatud kütuse valdajateks ajal, mil kütus oli ümberpumbatud

mahititesse ning kütusemahutid olid paigutatud Xx 3 angaari või territooriumil asuvasse sõidukisse

kuni selle kütuse müügini üksiktarbijatele.

Tartu ringkonnakohus on lahendis 3-21-2680 (Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse, millest võib

tuletada, et Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega) märkinud, et kohtuasjas nr C-279/19

lahendas Euroopa Kohtus eelotsuse menetluses küsimust direktiivi art 33 lg 3, art 7 lg 1 ja lg 2 p-i b

või art 8 lg 1 p-i b tõlgendamisest. Kohus võrdles direktiivi viidatud sätteid direktiivi teiste sätetega

ning leidis, et aktsiisi maksmiseks kohustatud isiku määratlemisel ei ole seadusandja art 33 lg 3, art 7

lg 1 ja lg 2 p-i b või art 8 lg 1 p-i b tähenduses soovinud kitsendada kohustatud isikute ringi

subjektiivse kriteeriumi „teadis“ või „pidi teadma“ kaudu. Ringkonnakohus mõistab Euroopa Kohtu

seisukohta selliselt, et valduse mõistet ei tohi rakendada selliselt, et see piirab aktsiisi maksmiseks

kohustatud isikute ringi. Esikohal on põhimõte, et Euroopa Liidu seadusandja on soovinud laialt

määratleda isikute kategooria, kes vastutavad aktsiisi maksmise eest.

Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab kaudselt ka Euroopa Liidu Nõukogu 13. veebruaril 2022

jõustunud direktiiv 2020/262, mis asendab seni kehtinud direktiivi 2008/118/EÜ. Direktiivi 2020/262

art 6 lg 3 p b järgi eristatakse tarbimisse lubamise juhtudena kauba valdamist ja ladustamist. Säte

viitab sellele, et kauba vahetu füüsiline hoidmine ei ole valduse ainus kriteerium ja aktsiisi tasumiseks

kohustatud isikute ringi määratlemisel tuleb arvestada isiku tegeliku võimuga kauba üle.

Käesoleval juhul oli kõigil neljal süüdistataval tegelik võim kauba üle, nad olid pädevad otsustama

selle müügi üle (peatasid müügi kui ametnikud olid lähedal) ja kooskõlastasid oma tegevuse.

Süüdistatavad olid süüdistuses nimetatud kütuse valdajaks ja seega vastutavad nad aktsiisi tasumise

kohustuse eest ATKEAS § § 24 lg 1 järgi.

Lahendis 3-21-2680 märkis kohus veel, et aktsiisi tasumise kohustuse tekkimist ei sea ATKEAS § 24

lg 1 sõltuvusse sellest, kas isik, kelle valduses on kaup, millelt ei ole aktsiisi tasutud, on ise sellest

teadlik ega sellestki, kas sellise kauba isiku valdusesse sattumine on isikule endale mingil moel

etteheidetav. Seetõttu ei ole asja lahendamisel määrav, et kaebaja ei ole kütuse käitleja vedelkütuse

seaduse tähenduses ja talle ei laiene kütuse käitlejale kehtivad nõuded. Olukorras, kus aktsiisi tasumise

kohustus tekib objektiivse fakti tuvastamisest, s.o kütuse valdusest, ei ole maksuhalduril

tõendamiskoormust nende asjaolude osas, millest ei sõltu maksukohustuse tekkimine.

Kaitsja väide, et maksuhaldur peaks tagantjärele tuvastama, millise vedelkütuse liigi ja koguse eest,

mis kuupäevaks tuli aktsiis ära tasuda, muudaks hiljem tuvastatud rikkumiste puhul aktsiisi kogumise

ebamõistlikult keerukaks. See omakorda avardaks pahatahtlike turuosaliste võimalusi käidelda

nõuetekohaselt tarbimisse lubamata kütust, jättes aktsiisi tasumise kohustuse täitmata. Kui tarnija on

müünud süüdistatavatele aktsiisiga maksustama vedelkütust ja see toob kaasa kahjuliku tagajärje

süüdistatavate jaoks, siis võib süüdistatavatel olla sellest tulenev nõue kütuse müünud isiku vastu.

Selline regulatsioon on kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga asjas nr C-279/19, kes samuti pidas

isikule kohaseks ja piisavaks õiguskaitsevahendiks võimalust esitada tagasinõue isiku vastu, kelle

tegevuse tõttu aktsiisi tasumise kohustus tekkis.

Seega on õige kannatanu seisukoht, et süüdistatavad hoidsid ja kauplesid kütusega, millelt aktsiisi

tasumine ei ole tõendatud. Aktsiisi tasumise tõendamiseks ongi kehtestatud kord, kuidas kütust

transporditakse s.t saatelehed, vastavussertifikaadid. Need dokumendid võimaldavad kontrollida, kas

aktsiis on konkreetse vedelkütuse koguse puhul tasutud või mitte. Vastavate dokumentide puudumisel

saab järeldada üksnes seda, et kütuse on teadmata päritolu ja aktsiisimaks on tasumata ning sellise

kütuse valdaja on kohustatud tasuma kütuseaktsiisi.

MKS § 41 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud

maksualase kuriteo toimepanemise eest, tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kui lõike 1 alusel vastutab mitu isikut, vastutavad

nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus süüdi neli isikut,

kes kõigest eeltoodust tulenevalt vastutavad kõik solidaarselt maksuvõla ehk tasumata kütuse aktsiisi

maksmise eest.

Eeltoodust tuleneval tuleb rahuldada MTA avalik- õiguslik nõudeavaldus ning A.Kriškansilt,

I.Sjutinilt, A.Helandilt ja D.Kobyalkolt solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks kütuseaktsiisi

maksukohustus summas 321 756,38 eurot.

MTA palub välja mõista tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress MKS § 117 lõikes 1, § 16814

lõikes 2 ja §-s 16816 sätestatud määrades kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. AVÕN-is ei täpsustada, mis kuupäevadest

alates tuleks intressi hakata arvutama.

MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud

tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi

toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. § 117 lg 1 kohaselt on

intressi määr 0,06 protsenti päevas. Seega tuleb süüdistatavatelt mõista Maksu-ja Tolliameti kasuks

välja ATKEAS § 24 lg 1 ja2 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress (MKS § § 115

lg 1 ja 117 lg 1), kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise

aluseks olev maksunõude suurus. Täpne tasumisele kuuluv intressisumma selgub maksunõude

tasumisel.

Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5673 on avalik-õigusliku nõude tagamiseks

Antons Kriškansile kuuluvale kinnistule aadressil xxx (katastritunnus xxx), esimesele vabale

järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 157 224 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kuna kohus

mõistab A.Kriškansilt solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-

õigusliku nõudeavalduse summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmise

tagamiseks jätta kohtulik hüpoteek jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel

kustutada.

Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5732 Igor Sjutinile kuuluval arvelduskontol nr

xxx SEB Pank AS olevate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot suhtes avalik-õigusliku nõude

tagamiseks kohaldatud arest Eesti Vabariigi kasuks tuleb jätta jõusse kuni avalik-õigusliku nõude

rahuldamiseni, seejärel tühistada. Kuna kohus mõistab I.Sjutinilt solidaarselt koos teiste

süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-õigusliku nõudeavalduse summas 321 756,38

eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmiseks Igor Sjutinile kuuluval arvelduskontol nr xxx

SEB Pank AS olevad rahalised vahendid summas 14 624,97 eurot kanda Maksu- ja Tolliameti SEB

Pank AS kontole EExxx51010052031000004 selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 on arestitud Antons Kriškansile kuuluv

sularaha 78 228 eurot, mis kanti Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx. Kuna kohus mõistab

A.Kriškansilt solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-õigusliku

nõudeavalduse summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmiseks Maksu-

ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx olev summa 78 228 eurot arvata avalik-õigusliku nõude

katteks ja kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-

24-7330.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 on arestitud Igor Sjutinile kuuluv sularaha

970 eurot, mis kanti Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx. Kuna kohus mõistab I.Sjutinilt

solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-õigusliku nõudeavalduse

summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmiseks Maksu- ja Tolliameti

SEB Pank AS kontol xxx olev summa 970 eurot arvata avalik-õigusliku nõude katteks ja kanda

Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Antons Kriškans KarS § 376² lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli

aastat.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Antons

Kriškans ei pane 4 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks;

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 27.09.2022-27.01.2023, s.o 4 kuud.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Antons Kriškans katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Antons Kriškansilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3,

4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 3691,28 eurot ja vedelkütuse hoiustamise

kulu 874,45 eurot riigituludesse

Kohustada Antons Kriškansit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu, hoiukulu ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 798,015 eurot.

Menetluskulud kogusummas 9576,18 tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank.

Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034776. Selgitusena võib

märkida: „Antons Kriškans, kriminaalasi 1-24-7330, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Süüdi tunnistada Denis Kobyalko KarS § 376² lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat

ja 6 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Denis Kobyalko ei

pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka kinnipidamise aeg

27.09.2022-29.09.2022, s.o 3 päeva.

Välja mõista Denis Kobyalkolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3,

4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 2169,2 eurot ja vedelkütuse hoiustamise

kulu 874,45 eurot riigituludesse

Kohustada Denis Kobyalkot tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu, hoiukulu ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 671,175 eurot.

Menetluskulud kogusummas 8054,10 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034789. Selgitusena võib

märkida: „Denis Kobyalko, kriminaalasi 1-24-7330, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Süüdi tunnistada Igor Sjutin KarS § 376² lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aasta ja 2

kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Igor Sjutin ei pane 2

aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka kinnipidamise aeg

27.09.2022-29.09.2022, s.o 3 päeva.

Välja mõista Igor Sjutinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3,

4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 3010,57 eurot ja vedelkütuse hoiustamise

kulu 874,45 eurot riigituludesse

Kohustada Igor Sjutinit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu, hoiukulu ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 741,29 eurot.

Menetluskulud kogusummas 8895,47 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034792. Selgitusena võib

märkida: „Igor Sjutin, kriminaalasi 1-24-7330, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Süüdi tunnistada Aleksei Helandi KarS § 376² lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat

ja 2 kuud

Süüdi tunnistada Aleksei Helandi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks

vangistus kaks aastat ja kaheksa kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Aleksei

Helandi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks;

7. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 27.09.2022-29.09.2022, 24.12.2022-25.12.2022 s.o kokku 5 päeva.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Aleksei Helandi katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Aleksei Helandilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3,

6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot

riigituludesse

Kohustada Aleksei Helandit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu, hoiukulu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 490,41 eurot.

Menetluskulud kogusummas 5884,90 tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank.

Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034750 . Selgitusena võib

märkida: „Aleksei Helandi, kriminaalasi 1-24-7330, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

CD- ja DVD- plaadid ja kõvaketas SanDisk 4 TB 22366H400526 – jätta kriminaalasja

juurde;

-

Kriminaalasjas loodud koopiafailid: 1) Mobiiltelefonist Huawei (turvakotis G350527) leitud

andmetest tehtud konteinerfail nimega Xx3_HuaweiY5.xry; 2) Sülearvuti Dell Inspiron

N5040 (turvakotis 5017557) koopia nimega Xx3_DellInspironN5040; 3) Sülearvuti Dell

Latitude 6530 (turvakotis 5017555) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530; 4) Sülearvuti

Dell Latitude 6530 (turvakotis 5017556) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530_2; 5)

Sülearvuti Dell Vostro 3490 (turvakotis nr 477640) koopia nimega

AKriskans_477640_Laptop_Dell_Vostro_3490; 6) Mobiiltelefon iPhone 6S (turvakotis

G597673) koopia nimega A.Kriskans_G597673_iPhone6S; 7) Mobiiltelefon Mjxy (turvakotis

nr G597630) koopia nimega AKriskans_G597630_Telefon_Mjxy_SDHC_4GB; 8) Sülearvuti

Apple MacBook seerianumbriga C02WM08RHH25 (turvakotis 5017558) koopia nimega

AKriskans_5017558_MacBook; 9) Mobiiltelefon Xiaomi ja SIM-kaardi (turvakotis 0912251)

koopia nimega DKobyalko_XiaomiMi10T.ufdr; 10) Mobiiltelefoni Nokia (turvakotis

3470709) koopia nimega AHelandi_NokiaG20.xry; 11) Mobiiltelefoni Motorola (turvakotis

656532) koopia nimega ISjutin_Motorola.xry ning 12) Mobiiltelefoni Alcatel koopia nimega

ISjutin_Alcatel.ufdr (säilitatud Maksu- ja Tolliametis) – hävitada;

-

Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus (22.03.2022) leitud ja ära võetud vedelkütus

kokku 3936,5 liitrit 12 mahutis/kanistris (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) –

konfiskeerida;

-

Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx ja haagisest registreerimismärgiga xxx

leitud ja äravõetud vedelkütus ja esemed – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr

21930000213 juurde;

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud järgmised esemed: 1) Oranži värvi

esikaanega ruuduline märkmik (turvakotis nr G350526); 2) Sinist värvi kaantega ruuduline

märkmik (turvakotis nr G350526); 3) 5 paberit (tõkendiga KOV008730); 4) Punast ja

rohelist värvi kaantega spiraalköites ruuduline kaustik, üks tühi ümbrik ja 5 paberit

(turvakotis nr 9120591); 5) Spiraalköites ruuduline kaustik Student ja kaks paberit

(turvakotis G597670); 6) sinist värvi kaantega 2022. aasta kalendrimärkmik ja 4 paberilehte

(turvakotis G597640) (asuvad Maksu- ja Tolliametis kriminaalasja 21930000213 juures) –

jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21930000213 juurde;

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi mobiiltelefon Huawei

ümbriskaanega koos SIM-kaardi ja sedeliga, millele on kirjutatud number 3064 (turvakotis

G350527) (asub Maksu- ja Tolliametis) - hävitada

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi sülearvuti Dell

seerianumbriga 5XMJBR1 (turvakotis 5017557) – tagastada Igor Sjutinile

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 3991,2 liitrit, mis on

hoiul 5 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida;

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud kolm kütusetankurit (tõkenditega

001964491 ja 02239702, teibiga asitõend) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) -

hävitada

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud pump Pius koos filtri ja kahe voolikuga

(tõkendiga 001964561) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell Latitude E6530 kleebisega

nr DPNP28X4A00 ja sülearvuti laadija (turvakotis 5017555) (hoiul Maksu- ja Tolliameti

asitõendite laos) - tagastada Antons Kriškansile

-

Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell kleebisega nr

DPN:TJGG3A01 (turvakotis 5017556) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos)-

tagastada Deniss Kobyalkole

-

Mootorsõidukist Xx Xx registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud mobiiltelefon iPhone 6S

turvakotis G597673 (hoiul Maksu- ja Tolliametis) - tagastada Antons Kriškansile

-

Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud: 1) mobiiltelefon iPhone 13

Pro (turvakotis G597630), 2) Mjxy (turvakotis G597630), 3) sülearvuti Apple MacBook

seerianumbriga xxx (turvakotis 5017558), 4) musta värvi kaantega 2022. a kalendermärkmik

(turvakotis G597635) (hoiul Maksu- ja Tolliametis) - tagastada Antons Kriškansile

-

Antons Kriškansi elukohast Sinilille tee 23, Tiskre leitud tahvelarvuti iPad Air

seerianumbriga xxx (turvakotis G597666) (hoiul Maksu- ja Tolliametis)- tagastada Antons

Kriškansile

-

Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütus kokku

4022,4 liitrit, mis on hoiul 4 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) –

konfiskeerida;

-

Mootorsõidukist Volvo registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti

Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 7160 tükki, mis on edastatud väärteomenetluse

alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile – seisukoht nende osas võtta väärteoasjas;

-

Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti

Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 2020 tükki on edastatud väärteomenetluse

alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile - seisukoht nende osas võtta väärteoasjas;

Välja mõista Antons Kriškansilt, Denis Kobyalkolt, Igor Sjutinilt ja Aleksei Helandilt

solidaarselt avalik -õiguslik nõudeavaldus summas 321 756,38 eurot Eesti Vabariigi Maksu-ja

Tolliameti kaudu kasuks.

Välja mõista Antons Kriškansilt, Denis Kobyalkolt, Igor Sjutinilt ja Aleksei Helandilt

solidaarselt Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu kasuks ATKEAS § 24 lg1,2 kohaselt

tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress (MKS § § 115 lg 1 ja 117 lg 1) kuni

maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev

maksunõude suurus.

Tasumisel kasutada järgmisi kontonumbreid: SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank

EE957700771001523585. Selgitusse märkida kriminaalasi 1-24-7330.

Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5673 avalik-õigusliku nõude tagamiseks

Antons Kriškansile kuuluvale kinnistule aadressil xxx (katastritunnus xxx), esimesele vabale

järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 157 224 eurot Eesti Vabariigi kasuks jätta jõusse

kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel kustutada.

Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5732 Igor Sjutinile kuuluval

arvelduskontol nr xxx SEB Pank AS olevate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot suhtes

avalik-õigusliku nõude tagamiseks kohaldatud arest Eesti Vabariigi kasuks jätta jõusse kuni

avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel tühistada. Arvelduskontol nr xxx SEB Pank AS

olevad rahalised vahendid summas 14 624,97 eurot kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS

kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Antons Kriškansile kuuluv

sularaha 78 228 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx, kanda Maksu-

ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Igor Sjutinile kuuluv

sularaha 970 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx, kanda Maksu- ja

Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest,

vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.detsembril 2025.