3-25-4388/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4388

Määruse kuupäev

3. detsember 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

S.B (S.B) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-25-4388.

2. Jätta S.B esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta S.B taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 24. novembril 2025 S.B võõrkeelne kaebus Tartu Vangla

vastu. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 12. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide kohustada

vanglat täitma haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lõikeid 1 ja 4 ning tegema koopiat.

Kaebaja viitab seejuures Tatarini tegevusetusele seoses dokumendiga 6-7/2-25/3997-1.

Kaebaja palub kohustada vanglat viima läbi 12. novembril 2025 esitatud vaide menetlust ning

täitma seoses dokumendiga nr 6-7/2-25/3997-1 seadust. Lisaks märgib kaebaja, et kontaktisik

on tegevusetu spordisaali külastamise nimekirja taastamisel (koos teiste kinnipeetavatega).

Kaebaja viitab seejuures dokumendile nr 2-2/2-25/6094-1 (tõlkes valesti märgitud 2-2/2-

25/6034-1). Kaebaja taotleb ka esialgset õiguskaitset halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 249 lõike 2 alusel ning riigilõivust vabastamist.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 1. detsembril 2025 kohtule kaebaja

kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kaebaja on

27. oktoobril 2025 esitanud vanglale võõrkeelse avalduse nr 2-2/2-25/6094-1, milles soovis

teada, miks teda ei viidud 27. oktoobril 2025. a kell 09.00 spordisaali muusikaringi. Tartu

Vangla 3. novembri 2025. a vastuskirjaga nr 2-2/2-25/6094-2 selgitati kaebajale, et ta on

seoses 6. oktoobril 2025 toime pandud rikkumisega spordihoones toimuvast muusikaringist

maha võetud. Vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtunud, et kaebaja oleks esitanud

vanglale vaiet seoses spordihoones toimuvast muusikaringist eemaldamisega, sellisesse

huvitegevusse viimata jätmisega või vangla 3. novembri 2025. a vastuskirjaga nr 2-2/2-

25/6094-2.

Vangla selgitab, et 4. novembril 2025 registreeriti vanglas kaebaja pöördumine nr 6-7/2-

25/3997-1, milles kaebaja palus kohustada personali täitma HMS § 37 lõiget 1 ja tutvustada

temale 22. aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1. Pöördumises avaldab kaebaja, et

kontaktisik Tatarin, aga samuti Salla keeldusid sellest. Tartu Vangla selgitas 11. novembri

2025. a vastuskirjas nr 6-7/2-25/3997-2, et vanglale ei ole laekunud kaebaja nimelt ühtegi

pöördumist, mis oleks registreeritud 22. aprillil 2020 numbriga 2-3/1518-1. Kolmandate

isikute poolt vanglale adresseeritud pöördumisi vangla ei väljasta. Kaebaja esitas 18.

novembril 2025 vanglale võõrkeelse vaide nr 1-8/2-25/246-1, milles soovib vaidlustada 22.

aprillil 2020 registreeritud dokumendi nr 2-3/1518-1 tutvustamata jätmist ja nõuab jätkuvalt

sellega tutvumise võimaldamist. Tartu Vangla edastas 28. novembril 2025 võõrkeelse vaide

tõlkijale tõlkimiseks. Dokumendi eestikeelset tõlget ei ole veel vanglale saabunud.

Tartu Vangla on seisukohal, et kuigi kaebaja on esitanud vanglale vaide vaidlustamaks

keelduvat otsust konkreetse dokumendiga tutvumise võimaldamise kohta, ei saa üksnes

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse pinnalt järeldada selle põhjendatust. Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks ei ole piisav kaebajale ebameeldiva või teda mitterahuldava

olukorra tekkimine. Kaebaja on viidanud vangla keeldumisele, vaide esitamisele ja esialgse

õiguskaitse kohaldamise soovile. Ühtegi põhjendust selle kohta, millised pöördumatud

kahjulikud tagajärjed temale saabuvad, kaebusest ei nähtu. Vanglale ei ole ka äratuntav,

millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed võiksid kaebajale saabuda, kui 2020. aastal

registreeritud pöördumisega seonduvalt esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kuna esialgse

õiguskaitse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus, on Tartu Vangla seisukohal, et

käesoleval juhul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks kaasneks esialgse

õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt ka põhivaidluse äraotsustamine. Tartu Vangla on

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ilmnenud sellist ülekaalukat vajadust, mis õigustaks

esialgse õiguskaitse korral põhivaidluse äraotsustamist olukorras, mil vaidlus dokumendi

tutvumise võimaldamise üle on veel pooleli.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse

taotluse (II).

I

4. HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus,

ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi kaebaja on palunud kohustada

vanglat viima läbi 12. novembril 2025 esitatud vaide menetlust ning täitma seadust seoses

dokumendiga nr 6-7/2-25/3997-1, mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja nõuab HKMS § 37

lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tutvustada talle 22. aprilli 2020. a dokumenti

numbriga

2-3/1518-1 (kaebaja 4. novembri 2025. a pöördumise nr 6-7/2-25/3997-1 ja 12. novembri

2025. a vaide sisu). Kohus selgitab siinkohal, et kohtupraktikas ei tunnistata iseseisvat, s.o

põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Kohtule esitatud kaebus tuleb esitada

põhinõudes. Kuna kaebusest nähtub ka kaebaja tahe, et kontaktisik taastaks tema õiguse

külastada spordisaali (lisaks ta vastavasse nimekirja), siis mõistab kohus, et kaebaja taotleb

lisaks Tartu Vangla kohustamist lubada tal külastada spordisaali. Täpsemalt mõistab kohus, et

kaebaja soovib külastada spordisaali muusikaringis osalemise eesmärgil.

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel,

mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette

nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 5). VangS § 1¹ lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

8. Kohus hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga. Käesoleval juhul nähtub nii

kaebaja enda kaebusest kui Tartu Vangla 1. detsembri 2025. a vastusest, et kaebaja 12.

novembri 2025. a vaie, milles kaebaja taotleb temale 22. aprilli 2020. a dokumendi numbriga

2-3/1518-1 tutvustamist, on hetkel Tartu Vangla menetluses. Kaebaja vanglale esitatud vaide

pinnalt võib küll asuda seisukohale, et kohtueelse menetluse võib lugeda alanuks, kuid vaide

läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud (VangS § 1¹ lõige 7). Kaebaja on oma kaebuse

esitanud kohtule ennatlikult ehk enne kohustusliku kohtueelse menetluse lõppemist.

9. Asja materjalidest ei nähtu aga, et kaebaja oleks seoses muusikaringis osalemiseks

spordisaali külastamise võimaldamisega pöördunud kohase vaidega vangla poole. Tartu

Vangla 1. detsembri 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole sellist vaiet

esitanud. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud erinevalt vanglale esitatud 12. novembri

2025. a vaidest, et ta oleks esmalt kohase vaidega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega on

kaebajal ka kõnealuse kohustamisnõude puhul täitmata VangS § 11 lõikest 5 tulenev kohtusse

pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.

10. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõuete esitamiseks

praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning

kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab sel põhjusel taotluse

läbi vaatamata.

II

1. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist

tutvustada talle 22. aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1 ning lubada tal külastada

spordisaali muusikaringis osalemiseks.

2. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

3. Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse

õiguskaitse vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti

kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-

1-19-17, p 15). Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis

kaasneks antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse

äraotsustamine (22. aprilli 2020. a dokumendiga number 2-3/1518-1 tutvumine ning

spordisaali külastamise võimaldamine muusikaringis osalemiseks). Kohtupraktika kohaselt

tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajal olema

esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid.

4. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

põhivaidlust ette ära otsustada (seda nii taotluse puhul kohustada vanglat tutvustama talle 22.

aprilli 2020. a dokumenti numbriga 2-3/1518-1 ning lubada tal külastada spordisaali

muusikaringis osalemiseks) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Kaebaja ei

ole välja toonud asjaolusid, mis osutaksid edasilükkamatule vajadusele tutvuda vanglale

adresseeritud 22. aprilli 2020. a dokumendiga number 2-3/1518-1 ega vajadusele koheselt

külastada spordisaali muusikaringis osalemiseks. Kohtule pole ka muude asjas esitatud

materjalide pinnalt äratuntav, et kaebajat ähvardaksid praegu kahjulikud tagajärjed, mida

tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Ainuüksi soov viidatud

dokumendiga tutvuda ning osaleda spordisaalis toimuvas muusikaringis ei osuta esialgse

õiguskaitse vajadusele. Seetõttu ei ole kaebajal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust.

5. Kuivõrd kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei ole praegusel juhul vaja

hinnata muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi. Kohus jätab eeltoodud põhjustel

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6. Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu,

et HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel

(st ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks

hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust.

Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse

osas seisukohta võtmata.

7. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on käesoleva määrusega lahendatud, jätab kohus

kaebaja menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)