2-25-13665/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-13665

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13665

Tsiviilasi

R.R hagi Y.R-i vastu asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.R (isikukood XXX),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko

Paabumets;

Kostja: Y.R (isikukood XXX),

Kostja lepinguline esindaja: Kristjan Okas

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja

õigeksvõtul põhinev otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista xxxxxxxxxx XXX korter Y.R-i ebaseaduslikust valdusest välja R.R

valdusesse ja tõsta Y.R korterist välja.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.R (hageja) esitas 22.08.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduseY.R-i vastu asja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Hagi asjaolude kohaselt kuulub hagejale korteriomand, registriosa numbriga xxxxxx,

asukohaga xxxxxxxxxx XXX xx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx. Hageja ja

kostja olid abielus alates xxxxxxxxxx. a, aga abielu lahutati Tartu Maakohtu xxxxxxxx. a

otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Tartus, XXX korteriomandi oli hageja omandanud

enne abielu sõlmimist ja see on hageja lahusvara. Kostja elab jätkuvalt peale poolte abielu

lahutamist hagejale kuuluvas korteris Tartus, XXX ühes toas ja kasutab korteri teisi

ruume enda vajadusteks ilma õigusliku aluseta. Hageja avaldas juba kohtuasjas nr x-xx-

xxxxx, et soovib pärast abielu lahutamist kostjast eraldi elama asuda ja on palunud kostjal

korter vabastada. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele, kostja aga korterit ei

vabasta ega anna üle hagejale korteri valdust. Hagejal on kolm alaealist last: M. R.R, D.

R.R ja K. R.R. Hageja ei saa kasutada temale kuuluvat korterit vastavalt enda ja laste

vajadustele, kuivõrd kostja keeldub korterit õigusvastaselt vabastama. Hageja ja kostja

vahel on tekkinud pinged ja konfliktid seoses kostja õigusvastase käitumisega korteri

mittevabastamisel, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole oma õiguste

kaitseks.

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks xxxxxxxxxx XXX korteri kostja

ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja ja tõstaks kostja korterist välja.

2. Kohus võttis hagi 03.09.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, Y.R esitas 29.09.2025. a kohtule vastuse, milles teatab, et võtab hagi õigeks,

tunnistab hagis tema vastu esitatud nõudeid ja palub menetlus lõpetada hagi õigeksvõtul

põhineva otsusega.

Kostja võtab õigeks, et xxxxxxxxxx XXX asuv korteriomand kuulub hagejale. Kostja

vastuse koostamise hetkel elavad selles korteris kostja, hageja ja nende kolm alaealist last.

Hageja ja kostja abielu lahutati xxxxxxxx. a kohtuotsusega. Kostja ei nõustu aga hageja

väidetega selle kohta, et hageja on mitmel korral palunud kostjal korteri vabastada.

Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei palunud hageja kostjal korterit vabastada. Hageja avaldas

selles tsiviilasjas 19.09.2023. a toimunud kohtuistungil, et pooled ei ela lahus ja elavad

koos, kuna neil on lapsed, ning 09.04.20xx. a toimunud kohtuistungil avaldas, et otsib

praegu tööd ja tema vanemad saavad aidata laste hoidmisega ning ta saab kolida lastega

vanemate juurde. Kostja märgib, et rahvastikuregistris on kantud tema elukohaks hagejale

kuuluv korter xxxxxxxxxx XXX. Kanne on tehtud 30.04.2025. a. Kuna rahvastikuregistris

saab kannet teha vaid kinnisasja omaniku loal, siis saab eeldada, et 2025. aasta aprillis oli

hageja veel nõus, et kostja elab tema korteris. Seega hageja väited selle kohta, et ta on

nõudnud kostjalt korteri vabastamist, ei ole mitte ainult paljasõnalised ja tõendamata, vaid

ka täiesti vastuolus hageja enda tegeliku tahtega. Hageja ise tunneb kostjalt pidevalt

(peaaegu igapäevaselt) huvi, et kas kostja saab lastega kodus olla kui hageja ise käib

kodust eemal. Oma väidete tõendamiseks lisab kostja oma vastusele hiljutise

sõnumivahetuse hagejaga. Nimetatud kirjavahetus on toimunud ajal, kui hageja

hagiavaldus oli juba kohtu menetluses. Eeltoodut arvestades leiab kostja, et hageja poolt

hagiga kohtusse pöördumine ei olnud üldse põhjendatud ja arvestades ka seda, et kostja

võttis hagi kohe õigeks, jätta asja menetluskulud hageja kanda.

4. 01.10.2025. a esitas kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1069,50

2 (6)

eurot. Kostja palub selle menetluskulu summas 1069,50 eurot kohtuotsusega hagejalt

kostja kasuks välja mõista ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Hageja esitas 28.10.2025. a kohtule seisukoha, milles palub kohtul rahuldada hagi kostja

õigeksvõtul põhineva otsusega ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja ei nõustu kostja taotlusega jätta menetluskulud hageja kanda. Sealhulgas ei nõustu

hageja kostja väidetega selle kohta, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist nõudnud

kostjalt korteri valduse väljaandmist. Tõele ei vasta kostja väited selle kohta, et tsiviilasjas

nr x-xx-xxxxx ei palunud hageja kostjal korteri vabastamist. Poolte ütlused kohtuistungil

09.04.20xx: /…/ R.R: leian, et peame eraldi elama. Y.R: kui pean üürima korteri endale,

siis jääb mul vähem raha lastele. Ütlustest nähtub hageja nõue eraldi elamiseks, korteri

vabastamiseks, kostja keeldumine korterist lahkumiseks põhjendusega, et raha jääb

lastele vähem. Lähtuvalt eeltoodust on hageja tõendanud, et on nõudnud kostjalt korteri

vabastamist, kostja on aga põhjendamatult keeldunud seda tegemast ka tsiviilasjas nr x-

xx-xxxxx. Kostja väide, et hageja ei ole kunagi nõudnud korteri vabastamist on väär ja

lihtsalt vale. Hageja küll avaldas 09.04.20xx. a kohtuistungil, et: „otsin tööd praegu ja

minu vanemad saavad aidata laste hoidmisega. Saan kolida vanemate juurde lastega.

Arvan, et saan hakkama“. Hageja avaldas seda olukorras, kus kooselu oli muutunud

kostjaga võimatuks, kostja keeldus ise korterit vabastama, hageja oli antud juhul isegi

valmis lahkuma temale kuuluvast korterist koos lastega, et mitte viibida korteris koos

kostjaga. Hageja selline avaldus kohtus tõendab hageja väljapääsmatut olukorda ja seda, et

kostja ei kavatsenudki korterit, vaatamata hageja nõudmistele, vabastada. Hageja võtab

õigeks, et rahvastikuregistris tehti 30.04.2025. a kanne, mille kohaselt on kostja

elukohaks hageja korter, aga hageja leiab, et see ei tõenda hageja nõusolekut lubada

kostjal hageja korteris elada. Hageja põhjendab, et kostja oli registreeritud elanikuna

xxxxx ning tema juhiluba oli aegunud. Ilma registreeritud elukohata Eestis ei saanud

kostja juhiluba vahetada. Rahvastikuregistri kanne 30.04.2025.a tehti hageja poolt

põhjusel, et saada kostjalt luba lastega reisimiseks. Kostja pani hageja fakti ette, et annab

loa lastega reisimiseks vaid siis, kui hageja registreerib kostja elukohaks Anne xx-xx,

Tartu. Sisuliselt on tegemist kostja poolt elukoha kande väljapressimisega ja tühise

tehinguga TsÜS § 89 lg 2 järgi. Hageja märgib, et kostja on vabastanud korteri

25.10.2025. a, s.o pärast hagi esitamist, mis tõendab seda, et just hageja otsus pöörduda

kohtu poole oma õiguste kaitseks, sundis kostjat hageja õigustatud nõudele alluma ja

korterit vabastama. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab hageja, et põhjendamatud on

kostja väited selle kohta, et tema käitumine ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja

on korduvalt keeldunud korterist lahkumast, muutnud hageja elu väljakannatamatuks.

Hageja on olnud sunnitud palkama advokaadi ja kandma õigusteenusega seoses kulutusi.

Hageja on seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas 28.10.2025. a seisukohas kohtule ka oma menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 2745 eurot, sh 420 eurot hagilt tasutud

riigilõiv ja 2325 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja palub kohtul määrata kindlaks

tema menetluskulud nimetatud ulatuses ja mõista need kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja palub kohtul kohustada ka kostjat tasuma menetluskuludelt viivist alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja poolt kohtuotsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras.

6. Kostja esitas 26.11.2025. a kohtule seisukoha, milles taotleb jätkuvalt, et kohus jätaks

menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi esitas kostja oma seisukoha hageja menetluskulude

3 (6)

kohta ja samuti täiendas enda menetluskulude nimekirja. Kostja leiab, et menetluskulude

nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt õlemäärane ja

ebamõistlikult suur, mistõttu on kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja tasu

põhjendatud vaid osaliselt. Kostja teatel tekkis tal seoses hageja seisukohaga tutvumisega

ja sellele vastamisega täiendav menetluskulu lepingulise esindaja tasu näol summas

418,50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 440) lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses,

võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Selles asjas võttis kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ja kohus leiab, et

eelnimetatud sätete alusel tuleb hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega

kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata.

Kohus rahuldab hagi ja otsustab mõista xxxxxxxxxx XXX asuva korteri kostja

ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja ja tõsta kostja korterist välja.

TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 168 lg 6 näeb eraldi ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Selles asjas võttis kostja hagi kohe õigeks ja kohus rahuldab hagi. Pooled vaidlevad selle

üle, kas kostja on oma tegevusega andud põhjust hagi esitamiseks või mitte ning kas

esineb alus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 üldpõhimõttest

kõrvalekaldumiseks ja TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks või mitte.

Hageja on esitanud 22.08.2025. a kohtusse hagiavalduse kostja vastu nõudega

xxxxxxxxxx XXX asuva korteri kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Kostja võttis hagile esitatud kirjalikus vastuses kohe hagi õigeks ega esitanud hagile

vastuväiteid. Muu hulgas võttis kostja õigeks, et korter kuulub hagejale, kostja elas koos

hagejaga ja nende ühiste lastega selles korteris, poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu

xxxxxxxx. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kostja väitel aga ei olnud hageja enne

hagiga kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt korterist väljakolimist ja valduse

vabastamist, mistõttu leiab kostja, et tema oma käitumisega ei andnud põhjust hagi

esitamiseks. Hageja kostjaga ei nõustu ja väidab, et nõudis enne kohtusse pöördumist,

juba tsiviilasja nr x-xx-xxxxx menetluses kostjalt korteri vabastamist, millest kostja

9. 4 (6)

keeldus.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja on esitanud tõendina Tartu Maakohtu xxxxxxxx. a otsuse tsiviilasjas nr x-xx-

xxxxx, millega on rahuldatud hageja R.R hagi ja lahutatud poolte abielu (dtl 23-xx).

Nimetatud otsuse põhjendavas osas on kohus märkinud: „Kohus tegi rahvastikuregistri

andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Hageja väitel lõppesid poolte suhted 2023. aasta juulis. Kohus on andnud pooltele aega

leppimiseks alates 2023. a septembrist. 9. aprilli 20xx. a kohtuistungil kinnitas hageja

korduvalt, et tema arvates on abielulised suhted pöördumatult lõppenud, ta ei soovi

kostjaga leppida ega suhteid taastada ning palub kohtul abielu lahutada. Kostja vaidles

kohtuistungil abielu lahutamisele vastu ja leidis, et neil on võimalik suhted taastada ja

ühise perena koos elada. Kohus pakkus pooltele kohtuistungil, et neil on võimalus

pöörduda perenõustaja või -lepitaja poole ja kohtul on võimalik anda pooltele veel aega

leppimiseks, kuid hageja keeldus. Kuigi pooled elavad endiselt koos ühises korteris,

kinnitas hageja, et nad elavad eraldi tubades ja pärast lahutust soovib ta kostjast eraldi

elama asuda.„ Kostja esitas veel tõendina tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx 19.03.2023. a ja

09.04.20xx. a toimunud kohtuistungite protokollid. 19.09.2023. a kohtuistungi

protokollist (dtl 26-28) nähtub, et hageja on andnud mu hulgas ütlusi järgnevalt: „Me ei

ela lahus. Elame koos, kuna meil on lapsed. Abikaasa käib välismaal ja seal tal on

suhted teiste naistega./…/ Kui ta tuleb Eestisse, siis elab ta meie korteris lastega koos.“

Kohus on otsustanud sellel istungil anda pooltele leppimiseks aega 3 kuud. 09.04.20xx. a

kohtuistungi protokollist (dtl 30-3) nähtub, et hageja on avaldanud: „Jään hagi juurde,

me ei ole leppinud. Elame endiselt ühes korteris, meil on lapsed. Abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Leppimisaega ma ei soovi rohkem./…/Pakkusin, et kui lahutame,

siis peame hakkama eraldi elama, aga ta ei taha seda./…/ Leian, et peame eraldi elama.“

Kostja on istungil avaldanud: „Arvan, et me ei peaks lahutama, see on täielik rumalus. Ei

ole põhjust lahutamiseks. /…/ Meil on lapsed, R.R ei tööta. Kui peaksin üürima korteri,

siis ei jääks mul raha laste ülalpidamiseks./…/Arvan, et hageja on solvunud

millegipärast, ja on nõus isegi halbade tingimustega laste ja enda jaoks. Tuleme

hädavaevu ots-otsaga kokku rahaliselt. Kui mind enam pere juures ei ole, siis laste

olukord halveneb. Mingil ajal oli R.R minu suhtes agressiivne, tahtis, et ma ära koliks.

Ma olen sellesse korterisse panustanud 15 aastat. Kõige hullem, et lapsed jäävad

vaesusesse, kui ma ära lähen. Praegu elame nagu normaalne pere.“ Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et 30.04.2025. a kanti hageja nõusolekul rahvastikuregitrisse kostja

elukoha aadressiks hageja korteriomandi aadress XXX. Kostja on esitanud veel tõendina

väljavõtte poolte vahel 27.09.2025. a toimunud sõnumivahetusest (dtl 32). Nimetatud

tõendist nähtub, et hageja on kostjale kirjutanud: „Kas sa saad homme enne 12:00 tulla?

Pean kell 12 ära minema. Ma siis lapsi ei vii vanema juurde.“

Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oleks nõudnud

kostjalt xxxxxxxxxx XXX korteri valduse vabastamist ja kostja lahkumist korterist ning

kostja oleks sellest keeldunud. Abielu lahutamise menetluses on hageja 09.04.20xx. a

kohtuistungil avaldanud soovi elada kostjast eraldi ja abielu lahutada. Samas ei saa

kuskilt välja lugeda hageja nõuet kostjale pere ühiseks elukohast olnud korterist lahkuda

või kostja keeldumist sellest. Kohtu hinnangul on ka see, et hageja andis 30.04.2025. a

nõusoleku kostja elukoha registreerimiseks tema korterisse vastuolus hageja väidetega,

mille kohaselt ta oli eelnevalt korduvalt nõudnud, et kostja vabastaks korteri valduse ja

lahkuks. Hageja ei ole esitanud ka omalt poolt tõendeid, mis tema vastavaid väiteid

kinnitaks.

5 (6)

Kuigi tõenditest ei ole tuvastatav, et hageja oleks enne hagiga kohtusse pöördumist

nõudnud kostjalt korteri valduse vabastamist ja kostja oleks sellest keeldunud, siis kohtu

hinnangul ei saa siiski hagejale korteri kostja valdusest väljamõistmise hagiga kohtusse

pöördumist ette heita. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte abielu lahutati ja hageja ei soovi

kostjaga koos elada. On eluliselt usutav, et poolte omavahelised suhted on probleemsed ja

suhete reguleerimine kohtuväliselt kokkuleppega on raskendatud. Kohus leiab, et antud

olukorras oleks menetluskulude ühe poole kanda jätmine poole suhtes äärmiselt

ebaõiglane ja põhjendatud on kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 4

ning jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

6 (6)