Legislator Case Law & Legislation
3-25-4479/4 AI generated

3-25-4479/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-4479/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

xxx kell xxx helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde politsei. Isik väitis, et ta saabus jalgsi Venemaa Föderatsioonist, sest teda tahetakse sõtta saata.

Legislator headnote

AI generated

3-25-4479/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Isik väitis, et ta saabus jalgsi Venemaa Föderatsioonist, sest teda tahetakse sõtta saata.

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian asylum of Sri Lankan nationals post-flight political activities visas, asylum, immigration, etc illegal departure grounds Mongolian asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-4479

Määruse kuupäev

3. detsember 2025 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava

osaga 4. detsembril 2025)

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Gerli Konsap

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) –

X, sünniaeg Y, isikusamasuse tuvastas Politsei- ja

Piirivalveamet

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetluses, kohtuistungil 3. detsembril 2025 Tartus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

kaheks kuuks, s.o 3. veebruarini 2026 (kaasa arvatud).

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning pärast tõlke valmimist koos

tõlkega puudutatud isikule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxx kell xxx helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde

politsei. Isik väitis, et ta saabus jalgsi Venemaa Föderatsioonist, sest teda tahetakse sõtta saata.

Kell xxx kohale jõudnud autopatrull tuvastas, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik

3-25-4479

X (sünniaeg Y). X selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone

ebaseaduslikult, sest põgenes Venemaa Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA) pidas xxx kell xxx X Meremäe külas väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.

2. X esitas xxx PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel pidas PPA xxx kell xxx X

kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel.

3. PPA esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja

tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja

6 ja § 362 lg 2 alusel. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.

3.1. X kinnipidamine on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks

vajalik ja põhjendatud. Ainuüksi esmaste menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei

ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb

X suhtes põgenemisoht – puudub alus arvata, et ta oleks vabaduses viibides ametivõimudele

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni kättesaadav. Ta saabus Eestisse

ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. X kinnitas ka ise, et ta ületas piiri teadlikult

ja tahtlikult ebaseaduslikult. Ta ei proovinud tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks

seaduslikult. X seletused ja ebaseaduslik piiriületus kinnitavad põgenemisohtu.

3.2. X kinnipidamine on vajalik ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel. X tausta ja tema riiki saabumise

viisi ja eesmärke arvestades ei ole välistatud, et ta ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi

avalikule korrale või julgeolekule. PPA hinnangul on X lähedased sidemed Venemaa armeega

ning see on ohuks Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. X väitis seletuses, et soovis

augustikuus minna palgasõduriks. PPA-le ei ole praegu teada, kas ta on Venemaal

palgasõdurina arvel. X tegeles ajateenistuse ajal side segamisega ja ta on saanud Venemaa

Föderatsioonis sellekohase sõjaväelise väljaõppe. Tema vend õpib Venemaal sõjaväekoolis

lenduriks. Seega on nii X kui ka tema vend sõjaväelise taustaga. Tema vend oli varem teeninud

Kurskis, kuhu taheti ka X saata.

3.3. X põgenemisohu tõttu ei ole võimalik tema suhtes muid järelevalvemeetmeid tõhusalt

kohaldada. Tema dokumentide hoiule võtmine ega kindlaksmääratud kohta elama suunamine ei

vähenda põgenemisohtu. X ületas Venemaa ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri

teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult, üritamata leida Eestisse saabumiseks mõnda muud

seaduslikku viisi. Adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene uuriks eelnevalt

välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kellelt saab rahvusvahelist kaitset

taotleda. X-l oli kaasas Venemaa siseriiklik pass. Ta ei olnud taotlenud endale kehtivat

reisidokumenti ega Schengeni viisat, et tulla Eestisse piiripunkti kaudu ja taotleda seal

rahvusvahelist kaitset. Selline käitumine annab alust arvata, et X ei pruugi vabaduses viibides

talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning ta võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult

soovitud riiki lahkuda.

3.4. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

4. Kohus tunnistas 3. detsembri 2025. a määrusega istungi PPA taotluse alusel kinniseks.

5. Kohus rahuldas 3. detsembri 2025. a istungil PPA taotluse, kuulutas suuliselt määruse

resolutsiooni ning vormistas pärast istungit määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

3-25-4479

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus täiendab käesoleva määrusega 3. detsembri 2025. a määrust kirjeldava ja põhjendava

osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).

7. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem

kui 24 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

8. PPA on esitanud kohtule haldustoimingu tegemise loa taotluse nõuetekohaselt: kirjalikult

koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega (HKMS § 264 lg 2).

9. PPA esitatud materjalidest nähtuvalt esitas X xxx PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse

(digitoimiku leht (dtl) 19). Seega on ta rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

10. PPA taotleb X kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel.

10.1. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA taotlusest nähtuvalt

tugineb PPA põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 8. Nimetatud sätte kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise

tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

Kuna X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes paar päeva tagasi, on ilmne, et PPA-l on

vaja teha menetlustoiminguid, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavad asjaolud. PPA on loataotluses põhjendatult märkinud, et ainuüksi esmaste

menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas X kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks. See pole selge ka X kohtuistungil antud vastuste põhjal.

Kohtu hinnangul esineb X suhtes ka põgenemisoht. X on kinnitanud, et ta ületas Eesti ja

Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult. Samuti pole vaidlust selles, et tal

puudub Eestis viibimis- või elamisõigus. Kohtu hinnangul ei saa siiski ainuüksi asjaolust, et X

ületas Eestisse saabumisel piiri ebaseaduslikult, põgenemisohtu järeldada, sest usutavasti

polnud X Venemaa Föderatsiooni kodanikuna võimalik Eestisse ilma Venemaa välispassita

seaduslikult siseneda. Nagu ta istungil selgitas, oleks välispassi võimalik saada üksnes juhul,

kui sõjaväeteenistuses viibimisest on möödunud vähemalt viis aastat. X oli aga hiljuti või on

seniajani Venemaa sõjaväeteenistuses. Kohtu hinnangul esineb sellele vaatamata oht, et X võib

rahvusvahelise kaitse menetluse ajal põgeneda või olla menetlejale muul moel kättesaamatu.

Tema selgitustest nähtuvalt on ta võimeline väga kiiresti ja operatiivselt tegutsema. Istungil

väidetu kohaselt tekkis X Venemaalt lahkumise mõte alles xxx ning juba järgmisel päeval

liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri ebaseaduslikuks ületamiseks (istungi

protokoll, 00:28:57 ja 00:30:28). Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri

ebaseaduslikult ületamine polnud Xile keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist

ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. X möönis istungil ka ise, et

sõjaväelasena eelistas ta Eestisse väljaspool piiripunkti siseneda (istungi protokoll, 00:32:02).

Samuti võtab kohus arvesse ebakõla PPA-le esitatud teabes ja Xi istungil antud selgituses. xxx

seletuskirjas selgitas X PPA-le, et ta mõtles piiri Soome kaudu ületada, kuid loobus sellest

ebasobiva teedevõrgustiku tõttu (dtl 34). Seevastu kohtuistungil väitis ta, et ta ei kaalunud

Venemaalt lahkumisel teisi variante peale Eesti (istungi protokoll, 00:27:47). Eeltoodu põhjal

saab pidada tõenäoliseks, et X võib siiski Eestist ebaseaduslikult Soome liikuda.

3-25-4479

10.2. Kohtu hinnangul on X kinnipidamine lubatav ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.

PPA esindaja selgitas istungil, et PPA peab X kinnipidamist vajalikuks eelkõige riigi

julgeoleku kaitsmiseks. Kohus peab nii PPA-le kui kohtuistungil antud X selgituste põhjal

tõenäoliseks, et X ohustab Eesti julgeolekut. Ta selgitas, et läbis aastatel 2018–2019 Venemaal

ajateenistuse ning osales 2025. aastal sõjalises väljaõppes (istungi protokoll, 00:32:51). Ta

nimetas ka ise end sõjaväelaseks (istungi protokoll, 00:32:02). Kohtule arusaadavalt sõlmis X

2025. aastal vabatahtlikult lepingu, et teenida Venemaa Föderatsiooni sõjaväes (istungi

protokoll, 00:18:52 ja 00:22:44). Eeltoodu põhjal saab pidada tõenäoliseks, et Xil on nii

sõjandusalased teadmised kui ka valmisolek sõjalises tegevuses osaleda.

11. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s

2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kohus nõustub PPA hinnangu ja põhjendustega, et muud järelevalvemeetmed

oleksid X põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu ebatõhusad. Võttes arvesse, et Xil ei

olnud kohtuistungil kinnipidamiskeskusse paigutamisele vastuväiteid (istungi protokoll,

00:39:15), ei pea kohus põhjalikumat põhjendust vajalikuks.

12. Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning tema

kinnipidamisel tuleb arvestada isikuga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1). X ei toonud

kohtuistungil esile asjaolusid, mis osutaksid, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivaks

mõnda tema põhiõigust ülemääraselt (istungi protokoll, 00:39:32).

13. Eeltoodust tulenevalt annab kohus VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 ning § 362 lg 2 alusel loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 3. veebruarini 2026 (kaasa arvatud).

Juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või isikule antakse

riigis viibimiseks viibimisalus, tuleb puudutatud isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult

vabastada (VRKS § 364 lg 1).

14. Kohus asendab avaldatavas määruses X nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen