2-25-114891/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2025.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-114891

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

G. A. hagi H. A. vastu elatise nõudes

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Hageja: G. A. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. K. (isikukood XXX)

Kostja: H. A. (isikukood XXX)

04.11.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. A. hagi H. A. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt H. A.ilt igakuine elatis G. A.i kasuks alates 01.06.2025 summas

301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50%

lapsetoetusest (40 eur)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Elatis tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 24.07.2030.a.

3. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud elatise A. K.

pangakontole. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu

viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

4. Jätta rahuldamata hageja elatisvõla nõue kostja vastu summas 3115 eurot.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi asjaolud ja nõue

1. G. A. esitas 01.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

423,47 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 02.06.2025 kostjale makseettepaneku, mis on

kätte toimetatud 12.06.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja esitas 15.06.2025

nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus asja üle

menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas Harju Maakohtule 22.07.2025

hagiavalduse ja korduva hagi 23.07.2023.

2. Asjaolude kohaselt kostja ei osale lapse elus kuigi lapse ema on isa korduvalt palunud.

Isa on kutsutud alati lapse sünnipäevale, mis toimub igal aastal XXX ema vanematekodus

XXX ja mida ema on korraldanud üksinda. Aastate jooksul on ema mitmel korral isale

kirjutanud fb messengeri vahendusel raha teemadel, et suur vajadus on osta lapsele

riideid, lubada väikest puhkusereisi Eestis või kultuurielamust, vastust nendele kirjadele

ei tule. Eelmine aasta pöördus ema suure palvega, et lapse isa tegeleks natukenegi ja

aitaks lapse nutisõltuvust ohjeldada, sest koolis olid hinded mitmes aines puudulikud, aga

kahjuks ei juhtunud midagi. Lapse ema võttis 3 aastat tagasi juurde teise töökoha, sest

viimased kaks aastat on olnud majanduslikult väga rasked. Viimastel kuudel ei ole enam

söögiraha peale arvete maksmist. G. on nii kiiresti kasvanud, et on XXX-aastaselt XXX

cm pikk, jalanõud on number 45, ta vajab mitu korda päevas korralikku toitu. Ema on

juba paar aastat loobunud kõigist võimalikest kulutustest - meil ei ole telekanalite paketti,

suveks peatan kodus Wi-Fi, ei käi spaas, mina ei osta endale riideid, ei käi massaažis

kuigi kurnatus on väga suur ja oluline oleks lõõgastuda. Aastate jooksul oleme G. käinud

reisil ainult siis kui minu vanemad on pakkunud, et tasuvad selle eest. Lisaks on nad

ostnud jalgratta, millega G. sõidab palju ja käib koolis, samuti on kinkinud arvuti. Nad

toetavad ka trennitasude maksmisel. Suviti ja jõuluvaheajal on G. alati XXX minu

vanemate juures. Alates 2025. aasta jaanuarist koolitas kostja ennast mitu kuud XXX.

Selle aja jooksul ei pidanud ta ühtegi korda vajalikuks lapsega midagi koos teha ega teda

koolitöödes toetada. Õpetajad on juba aastaid tagasisides märkinud, et G. on rohkem

võimeid, kuid hooletuse tõttu jätab ta kodutööd tegemata. H. saatis 19. veebruaril sõnumi,

et XXX on Lapsed kaasa päev ja pildi pakutavast toidust. Peale koolipäeva seda infot

saades ei läinud G. võõrasse hoonesse kuhu ta ei olnud varem ühistranspordiga sõitnud.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 700 eurot kuus tagasiulatuvalt alates

01.06.2024.

Kostja vastus

4. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid ning palub jätta hagi

rahuldamata.. Kostja leiab, et hagiavaldus tugineb paljasõnalistele ja ülepaisutatud

väidetele. Hageja on esitanud lapse kulutuste tabeli summas 1420 eurot kuus, mis on

selgelt ülepaisutatud ja tegelikele vajadustele mittevastav.

5. Kostja on alates 06.06.2025 tasunud igakuiselt elatist summas 423,47 eurot (enne seda

märgitud aega 350 eurot kuus). Tegemist on korrektse ja regulaarse

ülalpidamiskohustuse täitmisega. Seega ei saa väita, et kostja oleks vältinud lapse

ülalpidamist või jätnud oma kohustused täitmata. Vastupidi – kostja on igakuiselt

panustanud lapse majanduslikku heaolusse vastavalt seadusest tulenevale kohustusele ja

minu võimalustele, arvestades minu sissetulekut ja kohustusi ka teiste alaealiste laste ees.

Kostjal on kokku XXX last, kellest XXX on alaealised (dtl 63 väljavõte

rahvastikuregistrist).

6. Kostja on järjekindlalt teinud katseid lapsega kohtuda, kutsunud teda enda juurde

koolivaheaegadeks, nädalalõppudeks ning sündmustele ja üritustele. Hageja ei ole neid

katseid viimaste aastate jooksul toetanud, vaid takistanud. Oluline on rõhutada, et lapse

ja isa suhtlus on püsinud eelkõige tänu lapse vanaisa, hr A. K., konstruktiivsele ja

tasakaalustavale käitumisele. Vanaisa on suutnud leevendada pingeid, hageja liigset

emotsionaalsust talitseda või sellest mööda minna ning seeläbi võimaldanud lapse ja isa

kohtumisi. Kuid lapse vanaisa ei ole siiski hageja A. K. esindaja, kellega saaks ja kellel

oleks õiguslikult pädevust arutada võimalikku kompromissi antud tsiviilasjas.

7. Hageja väited, justkui kostja oleks lapsele kinkinud vaid suvalisi raamatuid või esemeid,

ei vasta tõele. Tegelikkuses on kostja lapsele kinkinud muuhulgas muusikainstrumendi,

lapse vanaema originaalmaali ning väärtuslikke, eakohaseid raamatuid. Need kingitused

on sisukad ja arendavad, mitte juhuslikult valitud.

8. Kostja on korduvalt püüdnud hagejaga kontakti võtta ja kompromissi saavutada. Hageja

on aga kostja kõnesid ja sõnumeid ignoreerinud, mida ta tunnistab ka oma hagiavalduses

(lk 2 alumine lõik: „Esimest korda nende aastate jooksul ei võtnud ma telefoni vastu, ei

vastanud sõnumitele ja keelasin lapsel sellele “reisile” minemise.“). Kostja kinnitab, et

on jätkuvalt valmis kompromissiks lapse huvides.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab,

hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja isa on H. A. ja ema on A. K.. Selles osas

pooltel vaidlus puudub.

12. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud

saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS §

101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

13. Alates 01.04.2025 on elatis 301,74

eurot (baassumma (282,31 eurot) + 3%

brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot).

14. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10.

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta

lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

15. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1

ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS

§ 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend

tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes.

16. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja

tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et

kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis

on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.

17. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,

22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 15).

18. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus 1420 eurot:

eluasemekulud 400,00 eur, toidukulud 400,00; transpordikulu 60 eur, sidekulu 40 eur,

tervishoiukulu 50 eur, hügieenikulu 10 eur , koolikohustuse täitmiseks 50 eur, riietele ja

jalanõudele 80,00 eur, muud vältimatud püsikulud (klassikaaslaste sünnipäevad, kino)

30,00 eur, trennikulu 200,00 eur, kodu korrastamine, uue voodi ostmine (varem

kirjutuslaua ostmine) 100 eur.

19. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda kostja väitega, et hageja kulud on ebaproportsionaalselt

suured. Kostja märgib, et hageja elab koos emaga modernses uues majas XXX, suures

korteris XXX m2. Selline elamine nõuab head sissetulekut. Kui emal sissetulekut ei ole,

siis on see kahjuks liigne luksus. Isa leiab, et XXX on võimalik hakkama saada

väiksemate eluasemekuludega 250 eurot kuus. Toidukulu ei pea tõendama, kohus eeldab,

et kulu tekib ja on vältimatu lapse kasvatamisel. Statistikaameti elatusmiinimumi

andmetel minimaalse toidukorvi maksumus (2400 kcal päevas) on u 153 eurot kuus

inimese kohta (2024.a andmed). XXX-aastane poiss vajab keskmiselt 2200-2800 kcal

päevas, sõltuvalt aktiivsusest. Koolitoit on tasuta ja arvestada saab, et toitu valmistatakse

perele, mitte üksikisikule, on põhjendatud toidukulu 170 eurot kuus. Põhjendatud ei ole

transpordikulu, sest hageja elab XXX ja Tallinnas on ühistransport tasuta. Sidekuludena

toob ema välja Telia ja Diili arved ning jagades 40 eurot 2 inimesega, teeb hageja

sidekuluks 20 eurot. Hagejal puudub meditsiiniliselt kinnitatud terviserike. Lastele

osutatavad tervishoiuteenused on tasuta. Ema ei osanud istungil öelda, mida on silmas

peetud tervishoiukulu all (võivad olla köharohud, plaastrid), seega ei saa tõendamata

kuluga arvestada. Hügieenikulu on põhjendatud 5 eurot kuus, sest duššigeeli, higipulka,

hambapastat ja hambaharja ei osteta iga kuu, neid tooteid jätkub mitmeks kuuks.

Koolikohustuse täitmiseks tõi ema esile õpetajale kingid, ekskursioonid, teatrid. Kohus

selgitas ärakuulamisel, et elatis on mõeldud lapse esmavajaduste rahuldamiseks ja kingid,

ekskursioonid, teatrid ei ole selline vajadus, ilma milleta ei saa last üles kasvatada.

Kingitusi võib teha juhul, kui selleks on rahalised vahendid; vahendite puudumisel

kingitusi ei tehta. Hageja õpib XXX, kus on koolivorm, millest vest 40 eurot, kampsun 40

eur, paar polosärki 17 eurot. Isa pakub 80 eurot aastas, sest ei pea ostma koolivormi

täiskomplekti, vaid piisab ka koolielemendi ostmisest. Riietele ja jalanõudele pakub isa

20 eurot kuus, sest neid ei pea ostma kallitest poodidest. Outletid pakuvad riideid

märkimisväärselt soodsamate hindadega. Muud vältimatud püsikulud (klassikaaslaste

sünnipäevad, kino) ei kuulu esmavajaduste hulka. Trennikulu on põhjendatud 95 eurot

kuus, hageja käib ujumas. Uue voodi ostis isa väitel vanaisa. Mööbli ostmine on lisakulu,

mis ei kuulu elatise arvestuse alla.

20. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole reisikulud. Hageja esindaja on esitanud lapse

reisikulude kviitungid (dtl 257 jj). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et elatis katab

lapse vajadused, mis on vältimatud ja tavapärased, mitte vanema soovi järgi tehtavad

lisakulutused. Reisid ja puhkusereisid ei ole vältimatu kulu, vaid pigem vanema vaba

valik. Lapse reisimine võib olla arendav ja meeldiv, kuid see ei ole vältimatu kulu lapse

esmavajaduste katmiseks. Seetõttu ei kuulu reisimisega seotud kulud elatise hulka PKS §

100 lg 1 tähenduses.

21. Kohus selgitab, et tšekkidel, millel ei ole lapse nime, ei saa automaatselt tõendada, et

kulu on seotud lapsega. Kohtud on praktikas rõhutanud, et elatise suurendamise või

lisakulude tõendamisel peab olema selge seos lapse vajadustega. Kui tšekk on

anonüümne (nt toidupoe ostukorv), ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et see kulu on

tehtud lapse tarbeks. Lapse ema oste (dtl 306 – 309, 311-325) ei saa seostada hageja

kuludega. Lisaks kohus saab arvestada ainult nende kuludega, mis jäävad hagiavaldusega

hõlmatud perioodi. Väljaspool seda ajavahemikku tehtud kulud ei kuulu menetluse

esemesse ja neid ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta (nt 08.01.2024 Rimi Apteek, dtl

312).

22. Kuna hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata, siis lähtub kohus kohtupraktikast, et

hageja ülalpidamiseks kulub arvestades vanemate võrdset kohustust kahekordne elatise

miinimummäär (Riigikohtu 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-7-05, p 20), alates

01.04.2025 on elatis 301,74 eurot.

23. Erandina saab miinimumist väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval

põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja.

Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema

piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesolevas asjas kostja ei

taotle miinimumelatise vähendamist, mistõttu ei kohaldu PKS § 102 lg 2.

24. Kostja palub elatise võla nõudel mõjuva põhjusena arvestada kostja teiste laste

olemasolu. Kostjal on kokku seitse last, kellest viis on alaealised. Kaks noorimat last K.

A. ja H. A. elavad koos kostjaga. Kostja netopalk on 3385 eurot XXX ja aasta keskmine

XXX volikogu liikme tasu 295,77 eurot. Kostja ütluste kohaselt kaob volikogu liikme

tasu kohe ära (istung 1:03:40). Kostjale laekub töötasuna keskmiselt

3385+295,77=3680,77 eurot. Kostja igakuised laenukohustused on 724,27 eurot (AS S)

ja 511,9 eurot (AS B).

25. A. K. avaldas enda majandusliku seisu (04.11.2025 istungiprotokoll): Minu sissetulek

sõltub töötundide arvust kui palju ma tööd teen. Kõik on minu otsustada. Mulle oli suur

hoop teise töökoha kaotus. Praegune töökoht on olnud üksinda 2025 terve suvi,

september-oktoober. Minu sissetulek kuus võib olla 1500 eurot. Hiljem täpsustas, et 1730

eurot kuus (dtl 250). XXX korter on minu omandis. Mulle kuulub sõiduauto Toyota 2022

aastast, auto on liisingus, mina maksan, olen tõendid kohtule esitanud. Novembris saan

alustada väikses mahus uue tööga. Mulle kuulub XXX osa majast, kinnistust, seal ei ela

keegi. Isa kavatseb renoveerida ja korda teha. Majamüük on minu jaoks välistatud. Maja

ei ole välja üüritud. Osa majast on minu nimel, ca 50%, teises osas elavad inimesed, minu

osa on tühi.

26. Kohuse selgitab, et pelgalt vanema töökaotus ei anna alust lahuselavalt vanemalt

suuremat elatist välja mõista. Perekonnaseaduse (§ 100 ja § 101) kohaselt on mõlemal

vanemal kohustus last ülal pidada. See tähendab, et kui üks vanem kaotab töö, ei vabasta

see teda kohustusest panustada lapse ülalpidamisse. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on

vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks

ka lapse vajaduste rahuldamise.

27. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere

esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on

lapsetoetuse suurus 100 eurot. Kostja sõnul kui ta annaks lapsetoetuse 40 eurot ära, siis ta

kaotaks suurpere toetuse. Suurpere toetus laekub kostja arvele ja läheb laste

ülalpidamisse tagasi. Kostja tegi kompromissi ettepaneku, et ta maksab igakuist elatist

460 eurot ning kostjale jääb toetus 80 eurot, millega hageja ei nõustunud (04.11.2025

istungiprotokoll).

28. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud enda kulusid hagis küsitud ulatuses, siis

on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3%

brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus PKS § 108 alusel. Hageja on teinud

arvutused (dtl 143): tagasiulatuvalt 2024. aasta eest, mis vastab igakuiselt kokku 400

eurole. Võttes maha igakuise makstud 137 eurot, tuleks juurde maksta 263 eurot jaanuar

kuni mai, mis teeb 5x263=1315 pluss 7x150=1050 ja 2025. aasta jaanuari kuni mai eest

sama arvutust tehes lisandub 750 eurot, kokku 3115 eurot.

29. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

30. Vaidlus puudub, et hageja igakuiste kulude kandmise osas on hageja seaduslik esindaja

kostja poole pöördunud. Seega ei saa kostjale kahju nõue tulla üllatusena. Järgnevalt

hindab kohus, kas kahjunõue on põhjendatud. Kostja on tõendina esitanud enda

pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et kostja tasus perioodil 08.06.2024 – 06.06.2025

igakuist elatist 350 eurot kuus, kokku 4623,47 eurot (dtl 23). Kohtule ei ole tõendatud, et

lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve.

Kui hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule

hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem. Üksnes sel moel oleks olnud võimalik

tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku

igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud

vahendid nende rahuldamiseks. Lapsetoetuse ülekandmine kostja arvele oli vanematel

kokku lepitud (istung 1:09:30) ja ei kuulu paljulapselise kostja üle otsustamiseks hageja

poolt tagantjärele. Tegemist on riikliku toetusega, mille maksmise mehhanism on

seadusega reguleeritud. Kostjat ei saa selles küsimuses kohustada ning see ei ole antud

juhul asjakohane lähenemine. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine

ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku

suurust ja et kostja ülalpidamisel on viis alaealist last, kellest hagejale on kohus kostjalt

elatise välja mõistnud.

31. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate

taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi

elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma

väljamõistetud elatise A. K. pangakontole nr XXX XXX pank. Väljamõistetud elatis

tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest

ette.

32. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 x 301,74).

33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS

§ 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

35. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik