2-25-8661/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-8661

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagiavaldus J. L. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5502,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostja: J. L. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. L. alt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 3527,73 eurot, viivis 439,01 eurot

ja alates 04.12.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud J. L. kanda 79% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 21% ulatuses.

4. Välja mõista J. L. alt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 470,05 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. J. L. al tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ viivist VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Kostja ja ESTO AS sõlmisid 14.03.2020 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 9012173052

krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääras 41.9% aastas, krediidi kulukuse määr 54,16% aastas,

väljavõtu tasu on 73.5 eurot. Lisa 1 muudatusest tulenevalt olid alates 14.02.2024 lepingu

tingimused järgmised: lisa sõlmimisega leppisid pooled kokku krediidilimiidi muutmises 4000

euroni, intressimäär 42% aastas, krediidi kulukuse määr aastas 51.11%. Kostja on perioodil

08.06.2020 kuni 01.05.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 4330 eurot. Kostja on

tagasimakseid teostanud perioodil 12.07.2020 kuni 06.08.2024 kokku summas 802,27 eurot.

Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses 15.07.2023, 15.08.2023 ja 15.09.2023

maksetega. Krediidiandja saatis 01.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.10.2024. Kostja ei tasunud võlgnevust,

mistõttu loeti leping ülesöelduks 16.10.2024. Hageja omandas nõude loovutamisega. Hageja

nõuab kostjalt põhivõlga 3751,50 eurot, intressi 301,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist

996,27 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuvat viivist.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 26.06.2025, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja avalike registripäringute

põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke

kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik

hinnata tarbija krediidivõimelisust. Pensioniregistri päringust ei ole võimalik kostja kohustusi

tuvastada. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab

nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid

tasusid hageja nõuda ei saa.

Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele

põhiosa 3527,73 eurot (laenusumma 4330 eurot - tagasimaksed summas 802,27 eurot) ja alates

16.10.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 03.12.2025 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivised 439,01 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja

mõista alates 04.12.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (79% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 79% ulatuses ja hageja kanda 21% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot ja kostjal

tuleb sellest hüvitada 79% ehk summa 470,05 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik