3-25-1858/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1858

Määruse kuupäev

3. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle

vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud

sissekanne täies ulatuses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 18. juuni 2025. a vastuse lisa (dtl 27)

osas kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud tõendiga ning saada sellest koopiaid.

4. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

5. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 25. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister)

suhtlusprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekanne.

2. Tartu Vangla väljastas 27. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3150-2 kaebajale nõutud

sissekande osaliselt. Vangla märgib, et ei väljasta kannet osaliselt vangistusseaduse (VangS) §

52 lg 7 p-le 1 tuginedes.

3. Kaebaja esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning vangiregistrist teabe väljastamiseks kohustamiseks.

Tartu Vangla rahuldas 27. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3150-2 kaebaja vastava taotluse

osaliselt, jättes osa kaebaja kohta käivast informatsioonist õigusvastaselt väljastamata.

Kaebajale ei väljastatud teavet suhtlusprogrammi kohtumise osas (kaebaja märgib kohtumise

3-25-1858

kuupäevaks nii 21. märtsi kui ka 21. mai 2025). Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ning

soovib suhtlusprogrammis käsitletud teemade kokkuvõtet täies mahus. Vangla hangib kaebaja

kohta õigusvastaselt teavet ning teeb selle teabe alusel kaebaja õigusi ja vabadusi piiravaid

otsustusi. Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna alust

piirata kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud infoga. Kaebaja on teabe sotsiaaltöötajale

ise avalikustanud ning sellisele infole ligipääsu piiramine on õigusvastane. Vangiregistrile

juurdepääsu võib piirata vaid julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja ei saa

ümber lükata vangla valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on salastatud.

Kaebaja märgib, et talle on tekkinud ka kahju ning ta koostab hiljem kaebuse asjaoludega

seonduvalt kahjunõude. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 18. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid ja 21. mai 2025. a vangiregistri sissekande. Tartu Vangla palub andmekogusse

kantud andmete kohta koostatud tõendi ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus

kinniseks ning kohtule edastatud tõendit kaebajale mitte näidata. Õiguslik alus, millele

tuginedes kaebajale 21. mai 2025. a sissekande väljastamisest keelduti, ei ole olnud õige. Osa,

milles 21. mai 2025. a kannet kaebajale ei väljastatud, ei sisalda endas mitte teavet vanglatöös

kasutatavate meetodite ja taktikate või teavet julgeolekuriskide kohta, vaid see sisaldab endas

vestluse läbi viinud teenistuja andmeid. Ka selliseid andmeid ei pea vangla VangS § 52 lg 7 p

2 tähenduses kinnipeetavale väljastama. Kaebuse menetlusse võtmine ei ole HKMS § 121 lg 2

p-st 21 tulenevalt põhjendatud. Kande väljastamata jäetud osa puhul ei ole tegemist teabega,

mille kinnipeetav oleks ise avaldanud. Samuti ei ole tegemist infoga, mis oleks kogutud tema

kohta. Kinnikaetud osa pinnalt ei saa vangla teha ka kaebaja õigusi ja vabadusi piiravaid

otsustusi. Tegemist on vestluse läbiviija isikut puudutavate andmetega ning nende

väljastamata jätmine ei avalda kaebaja õigustele sellist mõju, nagu kaebaja kardab. Kui isegi

jaatada, et vaidlusaluses osas väljastamata jäetud kanne avaldab kaebaja õigustele mõju, siis

saab see mõju olla üksnes minimaalne.

5. Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata

dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide

Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 27. mai 2025. a vastust nr 2-2/2-25/3150-2,

millega jäeti talle osaliselt vangiregistrist 21. mail 2025 tehtud sissekanne väljastamata. Seega

mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist

väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekanne

täies ulatuses. Kohustamisnõude raames hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust,

mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus

tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud tõendile

(II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III).

I

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-1858

8. Vaidluse all on üksnes ühe sotsiaalprogrammi raames tehtud sissekande kaebajale osaliselt

väljastamata jätmise õiguspärasus. Vangiregistri 21. mai 2025. a sissekande eesmärgiks ei ole

kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid seal on fikseeritud sotsiaaltöötaja ja kaebaja

vaheline vestlus ning osas, milles kaebajale teavet ei avalikustatud, on sotsiaaltöötaja

fikseerinud vangiregistris ennast puudutava teabe ja töökorraldusliku info, millest kaebaja

vähemalt osaliselt on tõenäoliselt teadlik. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada, millise täpse

teabe sotsiaaltöötaja vangiregistris fikseeris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning

kaebajale ülemääraseid ebamugavusi või kannatusi põhjustada. Vangiregistri sissekannetel ei

ole iseseisvalt kaebaja õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu

ning neil puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Vaidlusaluse sissekande

puhul pole tegemist ka teabega, mis oleks kaebaja kohta kogutud, vaid nagu kohus juba

märkis, siis on tegemist sotsiaaltöötajat ja tema töökorraldust puudutava teabega. Isegi kui

tegemist oleks teabega, millele tuginedes oleks võimalik kaebaja õigusi piirata, siis tehakse

sellised otsustused eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida kaebajal on võimalik

vaidlustada.

9. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu,

mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda

teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada

arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud

andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud

täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19

„Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“

lisas 1. Vangla ja sotsiaaltöötajad ei hangi ega kogu kaebaja kohta teavet õigusvastaselt.

Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning

vangiregistris talletada ja töödelda. Siinjuures on aga oluline rõhutada, et käesoleval juhul ei

ole tegemist teabega, mille kaebaja oleks vanglale avalikustanud või mis oleks tema kohta

kogutud.

10. Vangla keeldus kaebajale osaliselt 21. mai 2025. a vangiregistri sissekande väljastamisest.

Kui algselt tugines vangla 27. mai 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/3150-2 VangS § 52 lg 7 p-le 1,

mille kohaselt ei pea andmesubjektile väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui

väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad

või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti,

eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist, siis on vangla kohtumenetluses oma

põhjendusi muutnud. Vangla nendib, et kohtueelses menetluses on haldusorgan tuginenud

ebaõigele keeldumise alusele ning et tegelikkuses oli vanglal õigus teabe väljastamisest

keelduda tulenevalt VangS § 52 lg 7 p-st 2, mis sätestab, et andmesubjektile ei pea väljastama

vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või

andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks. Kohus nõustub, et VangS § 52 lg 7 p 2 eeldused

on täidetud ning esineb alus kaebajale 21. mai 2025. a kande tervikuna väljastamata

jätmiseks. Vaidlusalune kanne sisaldab sotsiaaltöötaja isikuandmeid, millele ei ole

põhjendatud kinnipeetavale ligipääsu võimaldada, kuivõrd see võib kahjustada sotsiaaltöötaja

eraelu puutumatust. Ei ole välistatud, et sellisele teabele ligipääsu saamisel kasutaks kaebaja

teavet mingil viisil ära, jagaks seda omakorda teiste kinnipeetavatega jne. Tegemist ei ole

teabega, mis oleks kaebaja kohta kogutud ning millele tuginedes saaks vangla teha kaebaja

õigusi piiravaid otsustusi. Kuivõrd teave ei iseloomusta ega kirjelda mingil viisil kaebaja

isikut, tema tegevust vms, vaid puudutab sotsiaaltöötajat ja tema töökorraldust, siis ei saaks

kaebaja nõuda ka võimalike vangiregistris sisalduvate valeväidete või hinnangute muutmist.

Tegemist ei ole teabega, millele ligipääsu saamiseks saaks kaebajal ülekaalukas huvi olla.

3-25-1858

Seega ei saa kaebajale 21. mai 2025. a sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist

õigusvastaseks pidada ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

12. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1 ja 3

kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik: riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige

riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks; menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi

asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-

dele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult,

sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada: riigi julgeoleku või avaliku korra

tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu

kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1

märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt

kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.

13. Käesolevas asjas tuleb vangla 18. juuni 2025. a vastuse lisa (dtl 27) osas haldusasja

menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend

sisaldab vangiregistrisse sotsiaalprogrammi raames 21. mail 2025 tehtud sissekannet täies

ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 52 lg-st 5 tulenevalt

on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama

paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna

21. mai 2025. a sissekande näol on tegemist teabega, mille väljastamata jätmine on vajalik

teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks (VangS § 52 lg 7 p 2), siis ei ole

kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Teabe varjamine on vajalik sotsiaaltöötaja eraelu

kaitseks ning kohtu hinnangul ei saa huvi asja avaliku arutelu vastu või kaebaja huvi teabega

tutvuda pidada kaalukamaks sotsiaaltöötaja ja Tartu Vangla huvist teavet kaebaja eest varjata.

14. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu.

15. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 18. juuni 2025. a

vastuse lisa (dtl 27) osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja

saada sellest koopiaid.

III

3-25-1858

16. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

17. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. a

11 kuuga on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba ligikaudu 140 kaebust), ta on

iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et

kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise

aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate

kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et

tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav

ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu

Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas

nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

19. Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu

Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd

kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi

AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i

vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule

paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et

kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks.

Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu 28. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 27.

novembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt

eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Samuti esitas kaebaja

28. novembril 2025 AET-i kaudu halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 3-

25-4417). Lisaks esitas kaebaja ajavahemikul 29. november kuni 1. detsember 2025 Tartu

Halduskohtule elektrooniliselt kokku 19 kaebust (nendest 2 kaebust enda nimel ning 17

kaebust teiste kinnipeetavate nimel). Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt

AET-i, kui peab seda ise vajalikuks, ning ei nähtu, et kaebajal oleks sama programmi kaudu

kohtudokumentide vastuvõtmine oluliselt takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud

põhjenduste ja tegelikkuses toimuva vahel on seega vastuolud, mis omakorda viitab

järjekordselt kaebaja poolsele valikulisele, manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole

kalduvale tegevusele. Kaebaja tegevus viitab enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte

tegelikult esinevale takistusele AET-i kasutamisel. Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord

juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 28 lg-s 2 sätestatust lähtumise vajadusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-1858

Juhan Siider