2-25-15995/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-15995

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.W vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

570,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A.W (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A.W vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista A.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-i ja A.W vahel

10. detsembril 2019 sõlmitud kliendilepingust nr XX, seadmete kasutuslepingust nr XX

ja seadmete kasutuslepingust nr XX tulenev võlgnevus 292,82 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 197,33 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Mõista A.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 26. septembrist

2025 kuni põhinõude (272,82 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.

4. Jätta menetluskulud A.W kanda.

5. Mõista A.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 428,50 eurot.

6. Mõista A.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (428,50

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 25. septembril 2025 hagi

A.W (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia

Eesti AS-i ja kostja vahel 10. detsembril 2019 sõlmitud kliendilepingust nr XX, seadmete

kasutuslepingust nr XX ja seadmete kasutuslepingust nr XX tulenev võlgnevus 292,82 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 197,33 eurot ja võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Lisaks

palus hageja kostjalt välja mõista viivised alates 26. septembrist 2025 kuni põhinõude (272,82

eurot) täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks 27. oktoobril 2025 dokumentide kättetoimetamisega kostja abikaasale kostja

elukohas. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja

taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

8. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

175 eurot ning õigusabikulu 253,50 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega

tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 1,5 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

428,50 eurot (175 + 253,50).

10. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

11. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)