2-19-19280/64 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtujurist

Karolin Kirss

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2025.a, Paide

Tsiviilasja number

2-19-19280

Tsiviilasi

RR hagi XX vastu kinnisasja hinna alandamise või

alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, hagist

loobumise avalduse

vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: RR (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom

(Advokaadibüroo LINDEBERG, e-post x)

Kostja: XX (isikukood x, surnud xx.xx.xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja 2-19-19280 menetlus.

2. Võtta vastu RR hagist loobumise avaldus ja see rahuldada

3. Lõpetada menetlus RR hagis XX vastu kinnisasja hinna alandamise või

alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes.

4. Menetluskulud jätta hageja kanda.

5. Rahuldada RR taotlus riigilõivu tagastamiseks.

6. Tagastada RR-ile käesoleva tsiviilasja menetluses tasutud pool riigilõivust

summas 500 eurot, mis kanda RR arveldusarvele nr x.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hagi läbi vaatamata ja riigilõivu tagastamata jätmise osas esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu menetluses on RR hagi XX vastu kinnisasja hinna alandamise või

alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Seoses kostja surmaga xx.xx.xxxx peatus menetlus

TsMS § 353 lg 1 alusel kuni seda jätkab XX üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks

õigustatud muu isik.

x notar MM teatas 21.05.2025 kohtule, et XX tegi 12.08.2019 testamendi. Pärimismenetluse

algatamise avalduse esitas testamendiga määratud pärija ja loobus pärandist. Kuna

testamendis nimetatud pärija ei ole testaatori sugulane, siis ei kohaldu PärS § 31 sätted ja

pärimisõigus läheb üle seadusjärgsetele pärijatele. XX on oma testamendis avaldanud, et tal

on olnud kuus last: BB, MM, CC, LL, EE ja KK; LL on surnud ja temal lapsi ei olnud.

Rahvastikuregistris ei ole XX laste kohta andmeid. Pärimismenetluse algatanud isiku

andmetel ei ela pärandaja lastest keegi Eestis ja tal ei olnud nende kohta muud teavet kui KK

e-posti aadress x. Sellele e-posti aadressile saatis notar teate pärimisasja algatamise kohta, aga

vastust sellele ei saanud. Notar avaldas 21.05.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded

üleskutsemenetluse teate. Kuna ühe kuu jooksul teate avaldamisest arvates ükski pärija endast

ei teatanud ega tõendanud oma pärimisõigust, siis eeldatakse, et seadusjärgne pärija on

pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Kohtute Infosüsteemist (KIS2) nähtuvalt esitas XXX 14.10.2025 Pärnu Maakohtule avalduse

XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-x). Pärnu Maakohtu

24.10.2025 määrusega on x avaldus menetlusse võetud, jäetud ajutine haldur nimetamata ja

lõpetatud pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kõnealune kohtumäärus jõustus 12.11.2025.

Kohus teavitas hagejat 27.11.2025 e-kirjaga eespool nimetatud asjaoludest ja palus hagejal

esitada oma seisukoht menetluse edasise käigu osas. 02.12.2025 esitas hageja kohtule taotluse

hagist loobumiseks ja ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või

peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse

peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole

puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kuna

käesolevaks ajaks on selgunud, et kostja pärijaks on XXX , siis peab kohus põhjendatuks

menetluse uuendada.

TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta

vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist,

kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega,

samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohtu hinnangul

puuduvad käesoleval juhul TsMS § 429 lg-s 4 nimetatud asjaolud. Kohus leiab, et hageja

hagist loobumise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtumenetluse jätkamine

ei oleks põhjendatud olukorras, kus kostja on surnud ning pärija avalduse alusel on algatatud

pärandvara pankrotimenetlus, mis on käesolevaks ajaks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu lõppenud. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asja

menetluse. Hageja on kinnitanud, et ta on hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlik.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole hageja hagist

loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on taotlenud

menetluskulude jätmist poolte endi kanda, sest see oleks hageja hinnangul õiglane. Kohus ei

pea menetluskulude poolte kanda jätmist põhjendatuks, kuivõrd hageja pidi kohtusse

pöördumisel muuhulgas arvestama, et tema hagi võib jääda kas täielikult või osaliselt

rahuldamata või läbi vaatamata vms, mille puhul jäävad kohtukulud täielikult või osaliselt

tema kanda. Asjaolu, et kostja on menetluse kestel surnud ja hageja ei soovi oma hagi edasist

menetlemist, ei muuda menetluskulude kandmise kohustust hageja suhtes ebaõiglasemaks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS

§ 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

Hageja tasus hagi esitamisel 1000 eurot riigilõivu. Seoses hagist loobumisega tuleb hagejale

tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.

Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt hageja soovile tema arveldusarvele nr x.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik