2-25-20369/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20369

Kohtuasi

J.T. hagiavaldus L.L.-i vastu

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.T. (isikukood XXX)

Kostja L.L. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata J.T. hagiavaldus L.L.-i vastu.

2. Jätta menetluskulud J.T. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. J.T. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 26. novembril 2025 hagiavalduse L.L.-i (kostja)

vastu, milles taotleb teeservituudi seadmist kinnistule.

1 (4)

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane avaldus. Avalduses peab olema välja toodud avaldaja selged

nõuded ning avalduse aluseks olevad asjaolud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13¹ kohaselt on avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu menetlus hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4. Esmalt selgitab kohus hagejale, et hageja ei saa nõuda servituudi seadmist. Kohtu kaudu on

võimalik nõuda, et kohus määraks juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 13¹ järgi hagita

menetluses.

Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus

selgitab, et AÕS § 156 alusel võib kohtusse pöörduda ka olukorras, kus avaldajat pole küll

takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on keeldutud senist tavaõiguse

alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult ja korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava

asjakohase tasu eest vormistamast (vt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 17; RKTKm

04.03.2020, 2-17-12857/119, p 16).

AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis

seatakse tehingu või kohtulahendiga. Kinnisomandi kitsendusi reguleerib üldsättena AÕS §

141 lg 3 (RKTKo 30.03.2004, 3-2-1-33-04, p 21). AÕS § 63 lõike 1 punkti kohaselt võib

kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud

asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või

tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib

kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

AÕS § 156 lõikest 1 tulenevalt peab kohus määrama juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja,

kasutamise tingimused ja kasutamise tasu suuruse ja maksmise tingimused. Juhul, kui hageja

soov on määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja, tuleb

hagejal esitada kohtule nõue juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele. Avalduses

tuleb välja tuua selge nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud (nõuet põhjendavad asjaolud).

2 (4)

Avalduses tuleb välja tuua:

1) andmed kinnisasja kohta, millele juurdepääsu määramist taotletakse ja andmed

kinnisasja kohta, millest üle juurdepääsu taotletakse.

2) juurdepääsutee täpne asukoht ja ulatus (sh juurdepääsutee pikkus, laius, võimalike

peale- ja mahasõidukohtade asukohad). Kohus selgitab, et juurdepääsutee täpset

asukohta ja ulatust tuleb sõnaliselt kirjeldada sõltumata sellest, kas juurdepääsutee

asukoht märgitakse kohtule esitataval joonisel. Kui avaldaja soovib juurdepääsu

määramist üle olemasoleva tee, peab avaldaja kirjeldama olemasoleva tee asukohta.

3) juurdepääsutee kasutamise tähtaeg ja tingimused (sh kas juurdepääs on tähtajaline või

tähtajatu, kas juurdepääsuteed kasutatakse ööpäevaringselt või kindlatelt kellaaegadel,

kas juurdepääsuteed kasutatakse igapäevaselt ja aastaringselt, juurdepääsutee

kasutamise viis – nt jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukitega jne).

4) tee korrashoiu kohustuse täitmise erisused, sh see, kuidas jaotub korrashoiukohustus

teed kasutavate isikute vahel.

5) juurdepääsutee eest puudutatud isikule makstava tasu suurus ja tasumise aeg.

Kohtule esitatud avaldus peab vastama menetlusdokumendile ja avaldusele ettenähtud

nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et avalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele järgmised andmed:

1) avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus);

2) avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning sellest nõudest lähtudes avaldust

ka menetletakse.

Hageja ei ole esitanud selget nõuet ega välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid.

Avalduses esinevad ulatuslikud puudused. Juhul kui hageja soov on määrata juurdepääs

avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja, tuleb esitada nõue AÕS § 156 lg 1

järgi ja see ka vastavalt sõnastada.

Avalduses sisalduvad ulatuslikud puudused takistavad kohtul avalduse menetlemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p

2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane avaldus.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud

riigilõivu 100 eurot tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

3 (4)

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule avaldus

esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)