3-25-4469/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4469

Haldusasi

X. X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X’i (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi

õigusabi tema esindamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 17.11.2025 rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu

kohaldamise otsuse nr 12503200027-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud

õigusdokumentide koostamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast

määramist oma esindatavaga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (taotleja) esitas 01.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17.11.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr

12503200027-1 vaidlustamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse § 10 lg 2 p 9 ja RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 alusel rahuldada. Taotleja on välisriigi

kodanik, kes ei valda eesti keelt ning kellel pole õigusalaseid teadmisi, mistõttu on tõenäoline,

et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta. Kaebaja esitas

20.03.2025 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik viibib hetkel Vao majutuskeskuses

Lääne Virumaal.

3-25-4469

3. Kuivõrd taotleja soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise kohta, ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu

kohaldamist, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele

järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 8).

4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

5. Riigi õigusabi taotlusele lisatud taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt saab

taotleja igakuist toetus 200 eurot. Seega eelduslikult ei ole taotlejal piisavalt vahendeid, et

tasuda õigusabiteenuse eest. Praegusel juhul võib ka eeldada, et isikul ei ole piisaval määral

oskusi ja teadmisi, et enda õigusi rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses efektiivselt

kaitsta. Isiku huvi, saada rahvusvahelist kaitset, ei saa pidada väheoluliseks, sest sellest sõltub

isiku järgnev elukäik. Kohus leiab, et taotlejal esineb õigusabi saamise vajadus, et tema

õigused ei jääks tähelepanematuse või väheste õigusalaste teadmiste tõttu kaitseta. Eelnevat

arvestades on kohus seisukohal, et RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks puuduvad.

6. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kohus edastab määruse ärakirja riigi

õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5) ning teadmiseks PPA-le.

Kohus juhib tähelepanu, et taotleja ei valda eesti keelt ja on võimeline suhtlema hispaania

keeles ning Google Translate abiga ka inglise keeles.

Teave esindajale

7. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses

nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse

tegemiseni. Seega pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust.

8. Järgides rahvusvahelise kaitse taotluse asju lahendavate kohtunike väljakujunenud

menetluspraktikat, selgitab kohus, et esitatava kaebuse koostamisel tuleb juhinduda

järgmistest suunistest:



kaebuses tuleb esitada selge taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on

vormistanud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda

samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku, tuua välja otsuse

põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Kaebuses tuleb tuua

välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti

hinnanud;



kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei

tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja

soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need

selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud;



kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale

päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad eestikeelsed

tõlked (HKMS § 80–81);

2(3)

3-25-4469



veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis

võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks

tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel;



kui soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil ja tõlgi kaasamist, ent kaebajal endal

pole võimalik tõlgile tasuda, siis tuleb esitada vastav menetlusabi taotlus;



kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse

rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse

esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi

taotlus, kui:

− kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks või

− kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse

eest pole kaebajal endal võimalik tasuda;



kui riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole võimalik kohe esitada kaebuse

põhjendatud tervikteksti, tuleb kaebetähtaja jooksul igal juhul esitada kaebus, kus on

näidatud PPA otsuse vaidlustamise peamine põhjus ning märkida, et soovitakse

põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kohtule ei ole taotleja esitatud

materjalidest selge, kas kaebaja võib olla ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Seega

tuleb koos hilinenult esitatud kaebusega esitada kohtule ka kaebetähtaja ennistamise

taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)