2-25-108595/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-108595

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi Xi vastu 50 euro nõudes

Hagihind

hagi hind 50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, Solarise

keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn, e-post:

krediidihaldus@europark.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ,

Teguri 51, Tartu, e-post: xxx);

Kostja: X (isikukood XXX, xxx, e-post: xxx);

Kostja esindaja: Õnneli Varend (e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine nõudest 30 euro osas ja lõpetada loobutud osas menetlus

käesolevas tsiviilasjas.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt Xilt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks välja 20 (kakskümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Xilt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks menetluskuludena välja 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, millest 100

eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot on kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt Xilt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja alates

10.12.2014. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue, mis jäi tasumata. Kostja ei vastanud

kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Kostja sõiduk oli pargitud 01.11.2022 Kadaka tee 56b parklasse.

Sõidukile koostati leppetrahv numbriga 0780 1112 2154 6028, mille maksetähtaeg oli 15.11.2022.

Leppetrahvi summa on 30 eurot. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning alustatud ei olnud ka mobiilset

parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.

2. Poolte vahel oli lepinguline suhe, mis sõlmiti pakkumise esitamise ja sellega nõustumise teel.

Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on

paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla

sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada,

et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Fotodega

tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Kostjal oli

tingimustega mittenõustumisel võimalik parkida sõiduk mujale. Sõiduki parkimisega avaldas kostja

nõustumust lepingu sõlmimiseks.

3. Parkimislepingu pooleks on kostja. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 punktile 93.

Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli

sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude koostamise ajal kostja. Hagejal on õigus

eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Kostjal on võimalik tõendada vastupidist.

4. Kuna kostja rikkus parkimistingimusi, koostati leppetrahvi nõue. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1

ja VÕS § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist, millest tulenevalt on hagiavalduse esemeks tasumata leppetrahvinõue 30 eurot.

5. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse

olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja ja lihtkirja teel nõudekirjad kostja meiliaadressile

xxx ja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx Tallinnas. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud

kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1. Hageja palus kostjalt võla

sissenõudmise kuludena välja mõista 20 eurot. Võla sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku andmete saamiseks ja

kirjade saatmise kulu. Kogumis on kostja võlgnevus hageja ees 50 eurot, millest 30 eurot on

leppetrahvi võlgnevus ja 20 eurot võla sissenõudmise kulu.

6. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi

120 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus 2 tundi ja menetluskulu suurus on 220 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja palus kostjalt

välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

7. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuna kostja oli tasunud 09.06.2025 nõude katteks 30

eurot, vähendas hageja nõuet. Hageja nõue koosnes põhiosast 30 eurot ning kõrvalnõudest 20 eurot,

kokku 50 eurot. Meeldetuletuskirjas on välja toodud, et kui nõue tasutakse osaliselt, arvestab

võlausaldaja esmalt laekumise kõrvalnõuete katteks, seejärel põhiosa katteks. Eeltoodut kinnitab VÕS

§ 88 lg 8. Hageja vähendas nõuet 30 euro võrra, arvestades, et kostja on osaliselt kohtumenetluse

käigus oma kohustuse täitnud. Seega on nõude suuruseks 20 eurot (leppetrahvinõude jääk).

8. Kostjal lasub vastuväidete tõendamise koormus. Kostja ei pea tõendama mitte seda, et ta ei saanud

sõidukit juhtida, vaid seda, kes sõidukit tegelikult juhtis. Kostja oli leppetrahvinõude esitamise ajal

sõiduki omanik. Kostja kohustuseks on tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukit hagis

märgitud ajal ja kohas parkis. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud ajal kasutas sõidukit

mõni teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja

vahel ja leppetrahvi eest vastutab kostja.

9. Kostja on LS § 72 lõikest 2 teinud eksliku järelduse, et pärast kuue kuu möödumist ta midagi

tõendama ei pea. Hageja ei ole liiklusjärelevalve teostaja. Kostja on hiljem menetlusdokumendis

õigesti leidnud, et poolte vahel on sõlmitud üürilepingu tunnustele vastav leping. Kuivõrd

üürilepingust tulenevad nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aastaga, on hagejal õigus

esitada leppetrahvinõudeid kuni kolme aasta möödumiseni.

10. Kostja soovis kellegi konto väljavõttega tõendada, et ta kindlasti ei parkinud kauem, kui tund aega.

Tüüptingimuste jälgimine parkimisel on kohustuslik ning kui parkimise algusaja fikseerimine on

nähtud ette parkimistingimustega, ei ole tarbijal võimalik muu sobilikuma või meeldivama viisiga

kehtestada ühepoolselt uusi tingimusi. Parkimistingimuste kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud

parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust

andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Tasuta parkimiseks tuli

parkimise algusaeg fikseerida sõiduki esiklaasil või armatuurlaual parkimiskellaga. Kostja sõiduki

armatuurlaual parkimise algusaega fikseeritud ei olnud.

11. Hageja on märkinud leppetrahvil õige põhjenduse ehk parkimistasu maksmata jätmise. Kuna

sõidukil ei olnud parkimise algusaeg fikseeritud, ei saanud kohalduda sõidukile 1 tunnilist tasuta

parkimisaega, mis tähendab, et parkimise eest tuli maksta alates esimesest minutist. Parkimiskorraldaja

ei ole tuvastanud sõiduki parkimise eest tasumist, samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks parkimise

eest tasunud. Järelikult on kostja parkinud parkimistingimusi rikkudes, mille tulemusel on väljastatud

talle leppetrahv.

12. Leppetrahvi nõue ei ole alusetult suur. Kostja viited kohtupraktikale on selles osas ekslikud.

Leppetrahvil on ka kahju hüvitamise funktsioon. Kohtud on korduvalt leidnud, et leppetrahv summas

30 eurot ei ole ülemäära suur või ebamõistlikult kahjustav. Kui sõidukijuht rikub mõnda LS § 21

väljatoodud punkti, tehakse sõidukjuhi suhtes väärteootsus vahemikus 40 või 80 eurot.

13. Kostjat teavitati leppetrahvist siis, kui see jäeti sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi nõude

esitamise eelduseks ei ole sellest eraldi meeldetuletuskirjaga teavitamine või koguni teavituse kätte

toimetamine. Teisalt on kostja möönnud, et kirjad on saadetud tema eelmisele aadressile, mis

varasemalt oli tema rahvastikuregistri järgne aadress. Kostja ei ole tõendanud, millisel ajal on ta

muutnud enda andmeid rahvastikuregistris.

14. Kostja leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendamatu mahult ja hinnalt. Samas leiab kostja, et tal

endal on tekkinud õigusabikulud 4,5 tunni ulatuses, tunnihinnaks on 100 eurot. Hageja hinnangul on

kostja etteheited alusetud, kuivõrd kostja hinnangul ei tohiks hageja kasutada õigusabi ning hageja

esindaja tunnihind on liiga kõrge, kuid kostja enda tunnihind on sarnane hageja esindaja tunnihinnaga

ning kostjal on kulunud 2,25 korda kauem aega õigusabile. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on

selle koostamisele kulunud ajamaht 2 h vajalik ja põhjendatud. Kuigi tegemist on tüüphagiga, pidi

hageja tegelema konkreetse parkimislepingu faktiliste asjaoludega, kohtueelse menetluse

kajastamisega, lisade komplekteerimisega ja hagi kohtule esitamisega.

15. Täiendavalt juhib hageja kohtu tähelepanu, et väidetavalt esindab kostjat Õnneli Varend juriidilise

isiku MTÜ Terve Eluviisi Keskus kaudu. Eelviidatud MTÜ tegevusvaldkonnaks on „muud

teenindavad tegevused“ ning täpsemalt „Piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad ühendused

ja fondid“. Avalikest andmetest nähtub, et ettevõttel pole pea viimased 10 aastat majandustegevust

toimunud. Seetõttu võib kahelda, kas tegelikult on kostjale õigusabi üldse osutatud.

16. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Hagi koostamisele kulus 2 tundi. Kostja

vastusega tutvumiseks ja selle analüüsiks kulus 30 min. Sellele vastamiseks kulus 1, h 30 min.

Kostja vastuväited

17. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagist ei nähtu asulat ega asukohta, kus parkimine aset

leidis. Kostja on juba 10 aastat ratastoolis ning autoga sõitnud ei ole. Ühtki varasemat teadet kostja

saanud ei ole. Tervisliku seisundi tõttu ei ole kostja alates 2015. aastast võimeline sõidukit juhtima, ta

ei ole sõidukit juhtinud ega hagejaga lepingut sõlminud. Alates 26.09.2015 on kostja xxxst põhjustatud

xxx (kogu keha ja jäsemeid hõlmav halvatus) tõttu võimetu sõidukit juhtima, ta on sügava

liikumispuudega, liigub vaid ratastoolis ning vajab igapäevaselt pidevat abi.

18. Terviseseisundist tulenevalt on kostjal sõiduki juhtimine faktiliselt võimatu, sügava puude tõttu ei

kasuta kostja ka Internetti. Kostja tõi need asjaolud esile maksekäsu kiirmenetluse vastuväites. Hageja

pidi aru saama, et kostja ei ole parkimislepingu pooleks. Alles hagiavaldusest sai kostja aru, millist

parkimist hageja silmas pidas.

19. Kui hageja 01.11.2022 Kadaka tee 56 b parklas sellise leppetrahvi nõude kojamehe vahele pani,

siis kostja autoga ei sõitnud ja temani ei ole see jõudnud. Hagiavalduse saamisel 09.06.2025 on kostja

koheselt teinud hagejale ülekande 30 eurot. Samas leidis kostja, et hageja nõue on alusetu, sest kostja

sõidukit ei juhtinud ja sõiduk viibis parkimisalal alla poole tunni, mistõttu ei ületatud tasuta parkimise

aega.

20. Kostja nõustus, et ta on registrimärgiga XXX sõiduki omanik. Kostja arvates ei saanud vaidlust

olla ka selles, et kostja ei ole parkimislepingu pool. Tervislikust seisundist tulenevalt vajab kostja

alates 2015. a igapäevaselt ööpäevaringselt kõrvalist abi. Sügava liikumispuude tõttu kostja sõidukit

juhtida ei saa. Kostja esitas Sotsiaalkindlustusameti otsused, millega on korduvalt tuvastatud kostja

sügav liikumispuue, samuti muud kõrvalekalded ning pidev kõrvalabi vajadus. Kostja palus arvestada,

et tema terviseandmed on delikaatsed andmed.

21. Kostja leidis, et isegi kui auto oli kuskil valesti pargitud, oleks hageja pidanud kostjat sellest

koheselt teavitama, mitte nõudma mitu aastat hiljem kordades suuremaid summasid. Liikumispuude

tõttu ei saa eeldada, et kostja on lepingu pooleks. Lepingu puudumise tõttu on nõue kostja vastu

alusetu.

22. Kostja viitas LS § 72 lõikele 2 ja leidis, et kuna kohustus andmeid säilitada oli kuus kuud, on nõue

alusetu, sest väidetavast parkimisest on möödas 2 aastat ja 8 kuud. Kostja antud kuupäevaga seotud

üksikasju meenutada ei suuda. Samas kostja möönis, et tema sõidukit on aeg-ajalt kasutanud teised

isikud, et toimetada teda meditsiiniasutusse, tuua talle vajalikke tarbeid ja toiduaineid. Panga

andmetest nähtub, et 01.11.2022 on kostja tellimusel ostetud Tallinnas Mustamäe piirkonnas

majapidamistarbeid ja toidukaupu (Lidl, Maxima, Realiseerimiskeskus, Järve Selver).

23. Hageja leppetrahvi nõudest ei selgu, kas sõidukil oli parkimise algusaeg parkimiskellaga vm moel

märgitud või mitte, sellekohased sissekanded dokumendil puuduvad. Hagiavalduse lisast 2 nähtub, et

30 minuti parkimistasu oli 0,5 eurot ja 24 tunni parkimistasu 5 eurot, esimene tund oli tasuta.

Olenemata sellest, kes konkreetsel kuupäeval kostjale kuuluvat sõidukit juhtis, on leppetrahvi nõue

alusetu. Realiseerimiskeskuse juures asuval Kadaka tee 56b parkimisalal on lubatud kuni üks tund

parkida tasuta, mistõttu ainuüksi parkimisalal viibimine ei ole automaatselt samastatav parkimistasu

maksmise kohustuse ega parkimistasu maksmise kohustuse rikkumisega. Üksnes parkimiskaardi või

parkimispileti puudumine või mobiilse parkimise mittealustamine ei ole parkimistasu maksmata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks piisav.

24. Kuna hageja esitatud materjalidest nähtuvalt on kuni ühe tunni ulatuses lubatud parkida tasuta, on

hageja järeldus parkimistasu maksmata jätmise suhtes alusetu. Leppetrahvi koostamise ajaks oli

kostjale kuuluv sõiduk parkimisalal viibinud alla poole tunni. Seda tõendab ostutoimingute väljavõte,

millest on jälgitav, et 01.11.2022 on Mustamäe piirkonnas ostetud kostja tellitud toidu- ja

majapidamiskaupu. Ostude eest on tasutud kell 14:13 kaupluses Lidl Sõpruse pst 153, kell 15:16

kaupluses Maxima Tammsaare tee 133, kell 16:04 kaupluses Realiseerimiskeskus ja kell 17:22 Järve

Selveris Pärnu mnt 238. Kuna leppetrahvi nõue oli Realiseerimiskeskuse ees vormistatud kell 15:46

ehk 30 minutit pärast kaupade eest tasumist Tammsaare tee 133 Maximas kell 15:16, ei saanud

leppetrahvi määramise hetkel parkimisaeg olla 30 minutist pikem. Järelikult ei olnud tekkinud

kohustust parkimise eest tasuda ja leppetrahvi nõue on alusetu.

25. Hagejale ei ole kahju tekkinud, sest esimese tunni jooksul ei tekkinud hagejal õigust tasu nõuda.

Sellele vaatamata leidis kostja, et leppetrahvi nõue on ebaproportsionaalselt suur. Leppetrahvi suurus

ei tohiks ületada põhinõuet. Leppetrahvi nõue ületas 24 tunni parkimise tasu 6 korda ja ühe tunni

parkimise tasu 30 korda. Kohtueelselt hageja kostjat nõudest ei teavitanud. Hagiavaldusele lisatud

kolm e-kirja on saadetud kostja varasemale suletud e-posti aadressile. Üks lihtkiri on saadetud kostja

varasemale aadressile xxx teel. Tähitud kirja ei ole kostja saanud.

26. Kostja rahvastikuregistri järgsetel aadressidel Tallinnas xxx ja xxx vallas xxx ei ole kostjat

teavitanud. Kehtivale e-posti aadressile xxx ei ole hageja teateid saatnud. Kostja taotles leppetrahvi

vähendamist. Kostja vaidles vastu ka hageja õigusabikuludele. Hagiavaldus on esitatud tüüptekstil.

Kostja õigusabi kulu on tekkinud seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega ja asjaolude

väljaselgitamisega. Õigusabi osutati 4,5 tundi, õigusabi tunnihind on 100 eurot, kulu kokku on 450

eurot ilma käibemaksuta.

27. Kompromissina pakkus kostja, et tasub leppetrahvi jäägi 20 eurot, 60% kohtukuludest ning 50%

hageja õigusabi kuludest. Alates 2021. a septembrist kostja xxx aadressil ei ela ning teateid ei ole

saanud. Hageja on teate saatnud kostja aegunud aadressile, samas olid hagejal olemas sama sõiduki

korduva mobiilse parkimise andmed, mida hageja sai kasutada. Kostja tasus 30 eurot kohe, kui

leppetrahvist teada sai.

Kohtuotsuse põhjendused

28. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

29. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja opereerib Tallinnas parklat aadressil Kadaka

tee 56b ning sellesse parklasse oli 01.11.2022 pargitud kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga XXX.

Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki parkimise eest tasu ei makstud.

30. Hageja nõudis algselt hagiavalduses kostjalt tasumata leppetrahvi 30 euro ja võla sissenõudmise

kulu 20 euro väljamõistmist. Pärast hagi menetlusse võtmist tasus kostja hagejale 09.06.2025 30 eurot

(dtl 74). Hageja esitas seetõttu kohtule 01.07.2025 nõude vähendamise avalduse. Hageja luges kostja

tasutud summa arvelt makstuks võla sissenõudmise kulu ning hageja vähendas osaliselt leppetrahvi

nõuet. Seega loobus hageja oma nõudest 30 euro võrra ning nõude suuruseks jäi 20 eurot tasumata

leppetrahvi jäägina.

31. Hageja nõudest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb

menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist

loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui

hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

32. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata

sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest

loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest,

tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral

menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12).

Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis,

kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise

või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul

võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik

esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul

rikkuda kostja õigusi. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine nõudest summas 30 eurot.

Loobutud nõude osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.

33. Menetlusse jäänud leppetrahvi nõude jäägi osas leidis hageja, et kuna kostja ei ole välja toonud,

kes sõidukit tegelikult kasutas ning sõiduk kuulus kostjale, on kostja parkimislepingu pooleks.

Vaidlusaluses parklas oli õigus parkida tund aega tasuta üksnes tingimusel, et parkimise algusaeg on

kellaga tähistatud. Antud juhul seda nõuet rikuti ja hageja leppetrahvinõue on põhjendatud.

Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.

34. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kuna ta liigub ainult ratastoolis, ei saanud tema olla

sõiduki kasutaja ning järelikult puudub tema ja hageja vahel leping. Leppetrahvinõue on alusetu ka

seetõttu, et vaidlusalusel päeval parkis sõiduk parklas mitte enam kui pool tundi ning tund aega oli

lubatud parklas tasuta parkida. Kostja taotles ka leppetrahvi vähendamist, pidades seda

ebaproportsionaalselt suureks võrreldes parkimistasuga.

35. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Ekslik on kostja järeldus, et

LS § 72 lg 2 järgi oli tal kohustus säilitada andmeid vaid kuus kuud. Viidatud säte reguleerib aega,

mille jooksul tuleb säilitada andmeid liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks. Õige on hageja viide, et

tema näol ei ole tegu liiklusjärelevalve teostajaga. Hageja nõue tugines lepingule ning see nõue ei

olnud enne kohtusse pöördumist aegunud. Lisaks on kostja väited selle kohta, et ta ei suuda enam

meenutada parkimise päeval toimunut, kostja väitega selle kohta, et sõiduk parkis leppetrahvi

koostamise päeval vaidlusaluses parklas alla poole tunni. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud

ka tõendid.

36. Kohus selgitas kostjale 17.10.2025 (dtl 97-98), et kuna kostja oli sõiduki omanik, vastutas ta

sõiduki kasutamise eest hageja ees, sest kostja ei ole soovinud välja tuua, kes leppetrahvi koostamise

ajal sõidukit kasutas. Kohus selgitas kostjale, et tüüptingimustest nähtuvalt oli sõiduki omanikul õigus

parkida tund aega tasuta juhul, kui parkimise algusaeg on kellaga tähistatud. Kohus selgitas vajadust

põhistada leppetrahvi vähendamise taotlust ning selle aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu

selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.

37. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 01.11.2022 sõidukile registrinumbriga XXX

leppetrahvi nõude (dtl 33-34), sest sõiduk oli pargitud Kadaka tee 56b parklasse parkimisnõudeid

rikkudes ehk parkimistasu oli jäetud tasumata. Hageja esitas kohtule fotod pargitud sõidukist (dtl 35-

40) Fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasi alla jäetud parkimise alguse aega tähistavat kella.

Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas kohtule fotod parkimisala sissesõitudest

ning nende juurde paigaldatud infotahvlitest ja liiklusmärkidest (dtl 41-49). Parkimistingimuste

kohaselt oli parklas õigus küll parkida tasuta üks tund, kuid seda üksnes parkimiskella kasutamisel.

Pargitud sõiduk kuulus kostjale ning selle üle pooled ei vaidle (dtl 50).

38. Hageja saatis kostjale mitmeid meeldetuletuskirju viimase aadressile Tallinnas, xxx (dtl 51) ja e-

kirja teel e-posti aadressil xxx (dtl 52-57). Kostja ei ole tõendanud, millal ta vahetas elukohta ning

muutis rahvastikuregistris andmeid. Kostja ei ole tõendanud, millal muutus tema e-posti aadress ning

kuidas oleks hageja sellest pidanud teada saama.

39. Eeltoodud tõenditega on hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud parkimisleping parklas avaldatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert

on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus

sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks

tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).

40. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kuna kostja oli sõiduki omanik,

oli tal õigus otsustada, kellel ta võimaldab oma sõidukit kasutada. Vastavalt kohtupraktikale vastutab

parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni

viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017

lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430).

41. Kostja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse 02.03.2017 (dtl 75-76), mille kohaselt

tuvastati tal sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult

takistatud. Kostjal esines liikumise funktsiooni kõrvalekalle. Kostja liikumine oli võimalik ratastoolis.

Kostja esitas ka hilisemad Sotsiaalkindlustusameti otsused, milliste kohaselt ei olnud kostja seisund

paranenud (dtl 77-80). Eeltoodule vaatamata ei toonud kostja välja ega tõendanud, kes tema loal

sõidukit kasutas. Kostja väidetest ei saa teha muud järeldust peale selle, et sõidukit kasutati kostja

teadmisel ja loal kostja vajaduste täitmiseks. Kuna kostja ei ole välja toonud, kes tema loal sõidukit

parkis, loeb kohus kostja kui sõiduki omaniku parkimislepingu pooleks.

42. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks

selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Seega oli kostjale leppetrahvinõue kätte

toimetatud sõltumata sellest, kas ta sai kohtumenetluse eelselt saadetud meeldetuletused kätte või

mitte.

43. Parklas, kus kostja sõidukile leppetrahvinõue koostati, oli sõidukiomanikul õigus parkida sõidukit

ühe tunni jooksul tasuta, kui parkimise algusaeg oli kellaga tähistatud. Asjas esitatud tõenditest nähtub,

et parkimise algusaeg tähistatud ei olnud. Seega ei olnud kostjal või tema loal sõidukit kasutaval isikul

õigust parkida sõidukit parklas tasu maksmata. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema esitatud

tõendid tõendavad, et parkimisaeg ei ületanud poolt tundi. Kostja esitas kohtule konto väljavõtte (dtl

81), mille kohaselt on 02.11.2022 parkla läheduses asuvas Realiseerimiskeskuse kaupluses sooritatud

ost kell 16:04. Eelmises kaupluses, mis ei asunud selle parkla lähedal, sooritati ost kell 15:16 ja

järgmises kell 17:22. Väljavõte ei tõenda, kui kaua parkis sõiduk hageja opereeritud parkimisalal ning

väljavõte ei tõenda, et parkimise aeg oli kuni 30 minutit. Ajavahemik Realiseerimiskeskuses tehtud

ostu ja Järve Selveris tehtud ostu vahel on 1 tund ja 18 minutit. Ajavahemik eelmises kohas sooritatud

ostu ja vaidlusaluse parkla lähedal asuvas kaupluses tehtud ostuvahel on 48 minutit.

44. Eelviidatud ajavahemikud võimaldavad olukorda, kus sõiduk pargiti hageja parklasse juba enne

kella 16:00 ning see lahkus sealt pärast 17:00 ehk parkis enam kui tund aega. Leppetrahv koostati kell

15:46, mis tõendab, et sõiduk oli parklas juba sellel ajal. Järelikult võis sõiduk parkida vaidlusaluses

parklas enam kui tunni ja kostja vastuväited seoses parkimise ajaga on alusetud.

45. Kohus ei nõustu kostja taotlusega leppetrahvi vähendamiseks. Kohtupraktikas ei ole seni hageja

nõutud leppetrahvi peetud ebamõistlikult suureks. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole eeltoodud

sätte alusel esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid leppetrahvi vähendada. Ekslik on

kostja järeldus, et leppetrahvi suurus peaks olema seotud parkimistasu suurusega. Leppetrahv omab ka

preventiivset mõju, kuna avatud parklas on muul moel teenuse osutajal keeruline tagada, et teenust

kasutavad sõiduki omanikud parkimistingimusi täidaks. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi tasumata jäägina 20 eurot.

46. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodut ei muuda ka

asjaolu, et kostja tasus menetluse kestel hageja nõude osaliselt, sest kostja pidi nõudest teadlik olema

enne seda, kui hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

47. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja kulu õigusabile kokku 4 tunni eest hinnaga 120 eurot tunnis ehk 480 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei mõista kostjalt välja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot, sest antud kulu mõistetakse välja siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb

maksekäsu või menetluse lõpetamise määrusega TsMS § 4842 kohaselt. Hageja kulud õigusabile on

põhjendatud osaliselt. Kuigi kohus peab hageja esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks, on tegu vähese

keerukusega vaidlusega ning sellistes vaidlustes osalemine on hageja esindajale tavapärane.

Vaidlusega ei seondu arvukalt selliseid asjaolusid, millistega tutvumine oleks vajanud aega taotluses

märgitud ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusega

tutvumiseks ning sellele vastamiseks on kogumis 240 eurot.

48. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot, millest 100 eurot

on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot on kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb

kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik