2-25-105458/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-105458

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, istung

25.11.2025 kell 11.00, Pärnu kohtumaja

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ, registrikood 11198910

Hageja lepinguline esindaja: XX

Kostja: XX, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) ja XX-i (XX, isikukood XXX)

vahel 01.12.2025 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale PLACET GROUP OÜ arvelduskontole

EE874204278606351211 põhivõlgnevuse 1279,02 eurot, seadusjärgse intressi 23,25

eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 28,13 eurot (lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 26.02.205 kuni 08.05.2025), menetluses tasutud

riigilõivu 366,29 eurot, s.o kokku 1696,69 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:

Jrk

Maksetähtaeg

Tagasimakse

1.

15.12.2025

50,00 €

2.

15.01.2026

50,00 €

3.

15.02.2026

50,00 €

4.

15.03.2026

50,00 €

5.

15.04.2026

50,00 €

6.

15.05.2026

50,00 €

7.

15.06.2026

50,00 €

8.

15.07.2026

50,00 €

9.

15.08.2026

50,00 €

10.

15.09.2026

50,00 €

2-25-105458

11.

15.10.2026

50,00 €

12.

15.11.2026

50,00 €

13.

15.12.2026

70,00 €

14.

15.01.2027

70,00 €

15.

15.02.2027

70,00 €

16.

15.03.2027

70,00 €

17.

15.04.2027

70,00 €

18.

15.05.2027

70,00 €

19.

15.06.2027

70,00 €

20.

15.07.2027

70,00 €

21.

15.08.2027

70,00 €

22.

15.09.2027

70,00 €

23.

15.10.2027

70,00 €

24.

15.11.2027

70,00 €

25.

15.12.2027

80,00 €

26.

15.01.2028

80,00 €

27.

15.02.2028

96,69 €

1.1 Kompromisslepingu täitmise käigus, kui kostja on teinud maksed, loetakse hagejale

laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud

(sissenõudmiskulud), seejärel võlgnetav laenu põhiosa, seejärel tasumata intress,

seejärel viivis ning lõpuks riigilõiv.

1.2 Juhul, kui kostja ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi, sh iga

osamakse tasumise kohustust, kohaselt, st viivitab osamakse tasumisega rohkem kui

kümme (10) päeva, kohustub kostja tasuma hagejale kogu võlgnevuse (s.o 1696,69

eurot) tasumata osa ning lisanduvad viivised põhinõude (1279,02 eurot) tagastamata

osalt arvestusega 0,03 % päevas alates kogu võlgnevuse tasumata osa sissenõutavaks

muutumise päevast.

1.3 Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole

kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.

2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

4. Tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust s.o 228,72 eurot

PLACET GROUP OÜ arvelduskontole EE644204278606351237 (Coop pank).

Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (poolte kokkulepe TsMS § 661 lg 4 alusel).

Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. PLACET GROUP OÜ esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4585,69 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Maksekäsuosakond andis nõude üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2-25-105458

2. Hageja esitas 08.05.2025 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 3899,76 euro, intressi 669,17,

sissenõudmiskulude 10 euro ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid

hageja ja kostja 31.08.2021 krediidikonto lepingu nr KK3712455, mille alusel võimaldati

kostjale laenulimiiti 1000 eurot. 25.09.2021 sõlmiti krediidikonto lepingu KK3712455

muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000 euroni. 01.02.2022

sõlmiti krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati

laenulimiiti 3000 euroni. 05.04.2022 sõlmiti krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise

kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 3900 euroni. Krediidikonto lepingu

KK3712455 alusel teostas PLACET GROUP OÜ XX-ile väljamakseid summas kokku

4140 eurot ning krediitkaardi tehinguid tegi kostja summas 10 005,86 eurot. Kokku

teostas kostja krediidikonto lepingu KK3712455 alusel tagasimakseid summas 13 625,15

eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 10 274,65 euro ulatuses põhiosa ning 3

350,50 euro ulatuses intresse. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata

krediidiandjale põhiosa 14 174,41 – 10 274,65 = 3 899,76 eurot. Kuivõrd kostja lepingust

tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles võlausaldaja lepingu 25.02.2025 üles.

3. Kuna kostja vastust hagile tähtaegselt ei esitanud ning kohtul puudus kostja kirjaliku

menetluse nõusolek, määras kohus asjas istungi 25.11.2025 kell 11.00.

4. Kostja teatas 18.11.2025 kohtule, et ei osale määratud istungil ning andis nõusoleku asja

lahendamiseks kas kirjalikult või istungil ilma kostja kohalolekuta.

5. 25.11.2025 istungil hageja kinnitas, et jääb esitatud nõude juurde. Hageja kinnitas, et

väljamakseid on teinud hageja kostjale kokku 4140 eurot ja krediitkaarditehinguid tegi

kostja summas 10 005, 86 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 10 274,65

eurot põhiosa katteks ning 3350,50 euro ulatuses intresside katteks. Hageja põhinõue

kostja vastu on seega 3899,76 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi,

ütles hageja lepingu üles 25.02.2025. Kohus selgitas hagejale, et kohus leiab et hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud vaid osaliselt. Hageja selgitas, et esitab

nõude ümberarvestuse ning leiab, et olenemata ümberarvestusest, on leping kostjaga

kehtivalt üles öeldud. Kohus selgitab, et kostja on kohtule teatanud, et on valmis sõlmima

hagejaga kompromissi. Kohus annab hagejale tähtaja kompromissi esitamiseks ning

selgitab, et kui pooled tähtajaks kompromissi ei esita, tuleb hagejal esitada nõuete

ümberarvestus. Kohus märkis, et teeb asjas lahendi 09.01.2026.

6. Hageja esitas 27.11.2025 nõuete ümberarvestuse ning palub kostjalt välja mõista hageja

kasuks krediidikonto lepingust nr KK3712455 tulenev võlgnevus põhiosas 1279,02 eurot,

intressid 23,25 eurot ning 28,13 eurot (põhinõudelt 1 279,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kokku 1330,40 eurot. Edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates

09.05.2025 põhinõude 1279,02 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud

riigilõiv summas 595 eurot. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

7. Pooled esitasid kohtule 01.12.2025 kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

2-25-105458

9. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning

leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja lähtunud kostja

krediidvõimelisuse hindamisel järgnevalt:

-

krediidikonto lepingu KK3712455 sõlmimisel 31.08.2021 Creditinfo.ee, Taust.ee ja

Maksu-ja Tolliameti (EMTA) andmete põhjal kostjal puudusid varasemad ja kehtivad

maksehäired. 31.08.2021 teostati päring Pensioniregistrisse, mille tulemusena tuvastas

hageja, et kostja kolme kuu (juuni 2021- august 2021) keskmine sissetulek oli 967,67

eurot. Samuti teostati päring rahvastikuregisrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et

kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 31.08.2021 päring Ametlike Teadaannete

(AT) registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud

teadaanded. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 900

eurot (töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Finantskohustusi kostja ei

märkinud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel lähtus hageja kostja

sissetulekust 967,67 eurot, kohustustest 0 eurot ning majapidamiskuludest 225 eurot

(hageja hinnangul minimaalne igakuine majapidamiskulu). Enne lepingu sõlmimis ei

küsitud kostja konto väljavõtet, hindamaks andmete vastavust tegelikkusele ning

kostja krediidivõimelisust.

-

Krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 25.09.2021

lähtuti samadest andmetest, mis selgus enne 31.08.2021 lepingut sõlmides. Enne

25.09.2021 lepingu sõlmimist tegi hageja uued päringud 25.09.2021 AT-sse ja

EMTA-sse, võlgnevused puudusid. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks

1000 eurot (töötasu) ja kuludeks 0 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Hageja

arvestas enne 31.08.2021 lepingu sõlmimist pensioniregistrist saadud andmetega ehk

hageja sissetulekuks 967,67 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel

lähtus hageja kostja sissetulekust 967,67 eurot, kohustustest 0 eurot ning

majapidamiskuludest 225 eurot (hageja hinnangul minimaalne igakuine

majapidamiskulu). Konto väljavõtet enne lepingu sõlmimist kostjalt küsitud ei ole.

-

Krediidikonto lepingute KK3712455 muutmise kokkulepete 01.02.2022 sõlmimise

eelselt analüüsis hageja kostja konto väljavõtet perioodi 05.08.2021-31.01.2022 osas.

Kostja sissetulek oli keskmiselt ca 1200 eurot ning kohustused 466,47 eurot kuus

(kolme võlausaldaja ees). Hageja tegi päringud Creditinfo.ee, Taust.ee ja EMTA-sse,

maksehäired kostjal puudusid. Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda

igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (töötasu), finantskohustuseks 60 eurot (Muu

kohustus) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Hageja arvestas lepingu

sõlmimisel kostja sissetulekuks 1236,30 eurot, kohustuste suuruseks 466,47 eurot

(finantskohustused) ja majapidamiskuludeks 225 eurot (hageja hinnangul minimaalne

igakuine majapidamiskulu).

-

Enne krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkulepete sõlmimist 05.04.2022,

lähtus hageja juba varem esitatud konto väljavõttest ehk perioodist 05.08.2021-

31.01.2022. Hageja ei veendunud enne lepingute sõlmimist, kas kostja sissetulekud ja

kohustused on muutunud. Hageja tegi päringud EMTA-sse ja AT-sse, maksehäired

puudusid. Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks

sissetulekuks 1100 eurot (töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 200 eurot.

Finantskohustusi kostja ei märkinud. Hageja arvestas lepingu sõlmimisel kostja

2-25-105458

sissetulekuks 1236,30 eurot, kohustuste suuruseks 466,47 eurot (finantskohustused) ja

majapidamiskuludeks 225

eurot (hageja hinnangul minimaalne igakuine

majapidamiskulu).

Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud

näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada

(TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid

kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara

olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud iga lepingu sõlmimise eelselt kostja

pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste

iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi

kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise

kohustus on laenuandjal.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud

lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s

6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab

2-25-105458

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on teinud ümberarvestused

ning sõlminud nende pinnalt kostjaga kompromissi.

10. Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK3712455 sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi

standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 41,27%. Vastavalt

krediidikonto nr KK3712455 25.09.2021 lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks

41,27%. Vastavalt krediidikonto nr KK3712455 01.02.2022 lepingu muutmise

kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi

kulukuse aastamääraks 41,26%. Vastavalt krediidikonto nr KK3712455 05.04.2022

lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli

lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 41,27%.

Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehet on enne lepingu sõlmimist edastatud

kostjale tutvumiseks e-postiga. Lepingute krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS §

406² lg-le 1 ega ole tühine.

11. Pooled kinnitasid 01.12.2025 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada

kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et

kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab

seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi,

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p

4 kohaselt.

12. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise

või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes

esitada uut hagi.

13. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku § 1 tähenduses.

14. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud

kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

15. TsMS § 150 lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas

kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagi

esitamisel riigilõivu 457,43 eurot. Tulenevalt poolte taotlusest, tagastab kohus pool

hagimenetluses tasutud riigilõivu s.o 228,72 eurot taotluses märgitud hageja kontole.

Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele.

16. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise

õigusest.

2-25-105458

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik