2-24-6820/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-6820

Tsiviilasi

Allan Ustavi pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus

Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kohtutäitur Jaanika Pajuste määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: kohtutäitur Jaanika Pajuste

(ik XXXXXXXXXXX)

Vastustaja: Allan Ustavi (ik XXXXXXXXXXX)

pankrotihaldur Anne Tammer

Võlausaldajad pankrotimenetluses:

-

Omega Invest OÜ (rg-kood 10866568)

-

kohtutäitur Ivi Kalmet (ik XXXXXXXXXXX)

-

kohtutäitur

Jane

Rumjantseva

(ik

XXXXXXXXXXX)

-

Swedbank Liising Aktsiaselts

(rg-kood

10434248)

-

Swedbank AS (rg-kood 10060701)

-

Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti (rg-kood

70000349) kaudu

-

Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Jaanika Pajuste 18. novembri 2025

vastusele lisatud oksjonikeskkonna päringute väljavõte.

2. Jätta asja juurde võtmata kohtutäitur Jaanika Pajuste määruskaebusele lisatud

Tartu Maakohtu 5. novembri 2024 määrused väärteoasjades nr 4-24-2535, 4-24-2536 ja

4-24-2543.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 7. veebruari 2025 määrus osas, milles maakohus jättis

Allan Ustavi pankrotimenetluses tunnustamata kohtutäitur Jaanika Pajuste nõude

408,70 eurot ning määras 2. rahuldamisjärgu (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2)

jaotised.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnustada täiendavalt 2.

rahuldamisjärgu nõudena kohtutäitur Jaanika Pajuste nõuet 408,70 eurot ning määrata

uued jaotised.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1. Kinnitada Allan Ustavi pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri.

Võlausaldajate tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised on

järgmised:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS §

153 lg 1 p 2)

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi (registri- või

isikukood)

Nõude

suurus (€)

Jaotis

(%)

Kaitsmiseta

tunnustatud

(jah/ei)

1. Omega Invest OÜ (10866568)

709,17

3,90

jah

2. Kohtutäitur Ivi Kalmet

(XXXXXXXXXXX)

198,25

1,09

ei

3. Kohtutäitur Jane Rumjantseva

(XXXXXXXXXXX)

183,00

1,01

ei

4. Kohtutäitur Jaanika Pajuste

(XXXXXXXXXXX)

558,25

3,07

ei

5. Swedbank Liising Aktsiaselts

(10434248)

2176,93

11,98

jah

6. Swedbank AS (10060701)

11769,33

64,78

jah

7. Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti

kaudu (70000349)

2145,70

11,81

jah

8. Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806)

429,08

2,36

jah

Kokku:

18 169,71

100%

Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusest või tingimuslikust

tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuded ei ole

tagatud pandiga. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.

6.2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sh määruskaebusega

seotud menetluskulud. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6.3. Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja vastuväite saanud võlausaldajale.

7. Rahuldada kohtutäitur Jaanika Pajuste määruskaebus.

8. Rahuldada kohtutäitur Jaanika Pajuste riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada

kohtutäitur Jaanika Pajustele määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Riigilõiv

tagastada Jaanika Pajuste kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

9. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur ja vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest. Määrus

loetakse PankrS § 6 lg 3 esimese lause järgi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse

postitamisest või e-toimikus nähtavaks tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 29. mai 2024 määrusega välja Allan Ustavi (võlgnik) pankroti,

nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri (haldur) ning algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Maakohus avaldas pankrotiteate 29. mail 2024 Ametlikes

Teadaannetes. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded

haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast.

2. Haldur avaldas 29. augusti 2024 Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate

nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta, vastuväidete esitamise

tähtpäev oli 23. september 2024. Haldur esitas vastuväite kohtutäitur Jaanika Pajuste

(kohtutäitur) 408,70 euro suurusele nõudele ning andis vastuväite kohta seisukoha ja taotluste

esitamiseks aega kuni 4. novembrini 2024. Kohtutäitur haldurile ei vastanud.

3. Haldur esitas võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks 7. detsembril 2024.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus kinnitas 7. veebruari 2025 määrusega järgmise võlausaldajate nimekirja:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood)

Nõude

suurus

(eurot)

Jaotis

Kaitsmiseta

tunnustatud

(jah/ei)

1. Omega Invest OÜ (10866568)

709,17

3,99

jah

2. Kohtutäitur Ivi Kalmet (XXXXXXXXXXX)

198,25

1,12

ei

3. Kohtutäitur Jane Rumjantseva

(XXXXXXXXXXX)

183,00

1,03

ei

4. Kohtutäitur Jaanika Pajuste

(XXXXXXXXXXX)

149,55

0,84

ei

5. Swedbank Liising Aktsiaselts (10434248)

2176,93

12,26

jah

6. Swedbank AS (10060701)

11 769,33

66,26

jah

7. Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu

(70000349)

2145,70

12,08

jah

8. Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806)

429,08

2,42

jah

Kokku:

17 761,01

100%

Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusest või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuded ei ole tagatud pandiga. Nõuete

suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.

Maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri nõude 408,70 eurot. Menetlusosaliste

menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ja märkis, et kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Maakohus avaldas teate võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta

Ametlikes Teadaannetes.

Maakohus tõi välja, et kohtutäitur esitas nõudeavalduse 558,25 euro suuruse nõude

tunnustamiseks. Nõudeavalduse kohaselt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes neli täiteasja:

185/2022/61, 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857. Nõue koosneb täiteasjade

alustamise tasust 146,40 eurot, täitekulust 3,15 eurot ja poolest kohtutäituri põhitasust 408,70

eurot. Haldur ei vaidlustanud nõuet 149,55 euro ulatuses, st menetluste alustamise tasusid ja

täitekulu. Halduri vastuväite kohaselt ei ole põhitasunõuded põhjendatud. Kohtutäituri

seaduse (KTS) § 32 lg 5 näeb ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt,

on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

Täitemenetluses laekumisi ei ole olnud ning lahendeid ei õnnestunud täita. Maakohus nõustus

halduri vastuväitega. Puuduvad tõendid, et kohtutäitur oleks midagi võlgnikult sisse nõudnud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED, EDASINE MENETLUS

10. Kohtutäitur esitas 25. veebruaril 2025 määruskaebuse, mille kohaselt vaidlustab määruse

osas, milles maakohus jättis tema tasunõude tunnustamata. Kohtutäitur palus tühistada

maakohtu määruse täies ulatuses või osaliselt ja saata asja tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kohututäitur palub jätta määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku

kanda ning tagastada kaebuse rahuldamise korral riigilõivu.

Täitemenetlustes nr 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857 on sissenõudja Politsei- ja

Piirivalveamet. Määruskaebuse tegemise ajaks on kõigis kolmes täitemenetluses põhinõuded

asendatud arestiga, mis tähendab, et põhinõuded on täidetud ja kohtutäituril on õigus saada

põhitasu.

Täitemenetluses nr 185/2022/61 on sissenõudjaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu,

kelle nõue on tunnustatud. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kohtutäitur peab saama oma

põhitasu võrdeliselt kava järgi sissenõudja rahuldatava nõude osaga (TrtRKm 29. juuni 2023

nr 2-22-12019 ja 12. detsembri 2023 nr 2-23-5537). Põhjendatud ei ole põhitasu vähendamine

nullini, põhitasu tuleb vähendada proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate

võlgade summaga. Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa

võlausaldajate nõuetest.

Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist

sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud

kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg

3).

11. Haldur ei nõustunud kohtutäituri seisukohtadega.

Haldur leidis KTS § 32 lg-le 5 viidates, et põhitasunõuded ei ole põhjendatud.

Täitemenetlustes laekumisi ei olnud ning kohtulahendit ei õnnestunud täita. Kohtutäitur ei

tõendanud, et summad oleksid sisse nõutud ja nendelt kohtutäituri põhitasu jäetud kinni

pidamata.

KTS § 41 lg 3 ei ole kohaldatav, sest pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise

menetluses ei täida võlgnik nõudeid vabatahtlikult ning ei ole teada, kas üldse ja millises

ulatuses on võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada. Kohtutäituri viidatud kohtupraktika ei ole

asjakohane, sest puudutab võlgade ümberkujundamise menetlust.

Kohtutäitur ei esitanud halduri vastuväite kohta seisukohti ega taotlusi. Vastavalt PankrS §

1001 lg-le 5 jätab kohus pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate

nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Määruskaebusele lisatud kohtumäärused on esitatud

hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 10. märtsil 2025

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

13. Arvestades Riigikohtu seisukohti 28. mai 2025 määruses tsiviilasjas nr 2-23-607, andis

ringkonnakohus kohtutäiturile tähtaja esitada andmed või tõendid, mis võimaldaks hinnata

kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust vaidlusalustes täiteasjades.

14. Kohtutäitur tõi 18. novembri 2025 vastuses välja täitemenetlustes tehtud toimingud ning

esitas oksjonikeskkonna päringute väljavõtte.

15. Haldur leidis 26. novembri 2025 vastuses, et esiletoodud asjaolusid ja Riigikohtu

seisukohta arvestades on kohtutäituri nõue täies ulatuses põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel maakohtu määruse

menetlusnormi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt ning

teeb tühistatud osas uue määruse. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus

jättis tunnustamata kohtutäituri nõude 408,70 eurot ning määras 2. rahuldamisjärgu jaotised.

Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega tunnustada kohtutäituri nõuet täiendavalt

408,70 eurot 2. rahuldamisjärgu nõudena ning määrata uued jaotised. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

17. Ringkonnakohus esitab TsMS § 659 ja § 654 lg 22 alusel määruse resolutsioonis ka

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sealjuures jätab ringkonnakohus võlgniku nime

juurest ära sõna „pankrotis“. Välja on kuulutatud füüsilisest isikust võlgniku pankrot.

Seadusest ei tulene, et sellisel juhul lisatakse nimele sõna „pankrotis“. PankrS § 38 näeb ette

nime kasutamise koos sõnaga „pankrotis“ vaid juriidilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamise korral.

18. Kohtutäitur ei märkinud määruskaebuses oma selgelt väljendatud protsessuaalset taotlust,

piisav ei ole taotlus tühistada maakohtu määrus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi

tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur tõi siiski välja selle, et

vaidlustab maakohtu määrust ulatuses, milles tema nõue jäi tunnustamata. Sellest on

ringkonnakohtul võimalik järeldada, et kohtutäitur palub tühistada määruse oma

põhitasunõude tunnustamata jätmise osas ja tunnustada põhitasunõuet 408,70 eurot.

19. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel määruskaebe korras esimese

astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud

– seega käesoleval juhul osas, milles maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri põhitasunõude

408,70 eurot. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust ei kontrolli.

20. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtutäituri 18. novembri 2025 vastusele

lisatud päringute väljavõtte. Asja juurde tuleb jätta võtmata määruskaebusele lisatud Tartu

Maakohtu 5. novembri 2024 määrused väärteoasjades nr 4-24-2535, 4-24-2536 ja 4-24-2543,

sest need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 esimene lause).

21. Halduri algne seisukoht ning maakohtu seisukoht, et kohtutäituri põhitasunõuded ei ole

põhjendatud, sest täitemenetluses ei olnud laekumisi, on ekslikud. KTS § 32 lg 5 näeb

tõepoolest ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril

õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Samas on

kohtupraktikas leitud, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei ole kooskõlas,

et kohtutäitur ei saa üldse põhitasu olukorras, mil kohtutäitur on alustanud täitemenetluse ja

teinud täitetoiminguid, kuid täitemenetlus on lõpetatud võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on kohtutäituril

analoogia alusel KTS § 412 esimeses lauses sätestatuga õigus nõuda võlgnikult menetluse

põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. KTS § 412 esimese

lause rakendamine eeldab põhitasu suuruse kaalumist vaidlusalustes täiteasjades kohtutäituri

töö mahu ja täitemenetluse keerukuse alusel (vt RKTKm 28. mai 2025 nr 2-23-607/72, p-d

13–15). Seega on põhimõtteliselt võimalik tunnustada kohtutäituri põhitasu kuni pooles

ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt.

Kohtutäitur märkis nõudeavalduses (dtl 62–64) vaid täiteasjade numbrid, sissenõudjate ja

täitedokumentide andmed, sissenõudjate nõuete, oma tasude ja kulude suurused ning palus

tunnustada oma nõuet summas, millest võis järeldada, et see koosneb täitemenetluse

alustamise tasudest, täitekuludest ning poolest põhitasudest. Nõudeavaldusele lisas kohtutäitur

täitmisavaldused, täitedokumendid ning otsused oma tasude ja kulu kohta (dtl 50–61, 65–86).

Haldur esitas kohtutäituri põhitasunõuetele täies ulatuses vastuväite, leides KTS § 32 lg-le 5

viidates, et nõuded ei ole põhjendatud, sest täitemenetlustes laekumisi ei olnud ning lahendeid

ei õnnestunud täita, kohtutäitur ei ole tõendanud sissenõutud summasid ja nendelt kohtutäituri

põhitasu kinnipidamata jätmist; haldur andis kohtutäiturile vastuväite kohta seisukohtade ja

taotluste esitamiseks aega 4. novembrini 2024 (dtl 87–91). Kohtutäitur vastuväitele ei

vastanud.

Kohtueelses halduri menetluses on jäänud välja selgitamata kohtutäituri põhitasu suuruse

kaalumiseks vajalikud asjaolud. Alles vastuseks ringkonnakohtu kirjale tõi kohtutäitur 18.

novembril 2025 mh välja, et arestis võlgniku arvelduskontod pankades, Maksu- ja Tolliameti

konto, Tervisekassa hüvitised, pensionikeskuse II samba väljamaksed ja töötasu, lisaks

kontrollis iga nädal registervara ja sissetulekut. Kohtutäitur esitas oksjonikeskkonna

üksikpäringute väljavõtte (dtl 202–207) ning selgitas, et võlgniku isikukood oli pidevalt

kontrollitavate isikukoodide tabelis. Haldur leidis eeltoodust lähtudes, et kohtutäituri nõue on

täies ulatuses põhjendatud, seega sisulisel loobus oma vastuväitest.

Eeltoodut arvestades tuleb tunnustada kohtutäituri põhitasu nõuet pooles ulatuses, s.o summas

408,70 eurot.

22. Määruskaebuses esitatud ülejäänud väidete ja seisukohtade kohta märgib ringkonnakohus

järgmist.

Haldur leidis vastuses määruskaebusele õigesti, et kohtutäituri viidatud KTS § 41 lg 3, mis

reguleerib kohtutäituri tasu maksmist olukorras, kus võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku

täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, praegusel juhul ei

kohaldu. Täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu kohaldub

analoogia alusel KTS § 412 esimene lause (vt eespool määruse p 21).

Kohtutäituri viited Tartu Maakohtu 5. novembri 2024 määrustega väärteoasjades nr 4-24-

2535, 4-24-2536 ja 4-24-2543 karistuste asendamisele ning seisukoht, et seega on põhinõuded

täitemenetlustes nr 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857 täidetud ja kohtutäituril õigus

saada tasu, on asjakohatud. Täitemenetlused lõppesid TMS § 51 lg 1 alusel 29. mail 2024,

kuid karistused asendati 5. novembril 2024, st pärast täitemenetluste lõppemist. Seega ei saa

see enam kohtutäituri tasu maksmise kohustust mõjutada.

Ajakohased ei ole ka määruskaebuses esitatud seisukohad seoses täiteasja nr 185/2022/61

põhitasuga. Kohtutäituri väited ja viited kohtupraktikale seonduvad võlgade

ümberkujundamise menetlusega. Praeguses asjas on välja kuulutatud võlgniku pankrot ja

otsustatakse pankrotimenetluses nõuete tunnustamise üle, tegemist ei ole

ümberkujundamiskava alusel vabatahtlikult võlausaldajate nõuete täitmisega.

23. Kohtutäituril, kelle määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab, puuduvad menetluskulud

peale määruskaebuselt tasutud riigilõivu, mis tuleks talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel

tagastada, kui kohus ei jäta seda mõne teise menetlusosalise kanda. Võlausaldajate nimekirja

kinnitamise menetlus on oluline osa pankrotimenetlusest ja toimub kõigi menetlusosaliste

huvides. Arvestades eeltoodut, määruskaebuse rahuldamist ning PankrS § 3 lg 2 kolmandat

lauset ja TsMS § 172 lg-t 1, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

24. Kohtutäituri taotlus riigilõivu tagastamiseks (dtl 181) tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 1 p

5 alusel tuleb kohtutäiturile tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)