2-25-14138/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-14138

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi J. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1838,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: J. H., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi J. H. vastu osaliselt.

2. Välja mõista J. H.-lt (H., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingust XXX

tulenev põhivõlgnevus 709,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

16.01.2025 kuni 01.12.2025 eest kokku 99,49 eurot ning alates 02.12.2025 viivis

põhivõla tasumata osalt (709,25 eurot) lepingu järgses määras 16% aastas alates

02.12.2025 kuni põhivõla (709,25 eurot) tasumiseni.

3. Välja mõista J. H.-lt (H., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingutest XXX ja

XXX tulenev põhivõlgnevus 201,85 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 26.05.2023 kuni 01.12.2025 eest summas 59,38 eurot ning

alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla (201,85 eurot) tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 218,33 euro, intressi 55,05 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 265,50 euro ja sissenõudmiskulude 70 euro osas.

5. Jätta menetluskulud 67,19% ulatuses kostja kanda ja 32,81% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista J. H.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu

summas 534,16 eurot.

2-25-14138

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja otsuse tegemise alus

1. Hageja esitas kohtule 28.08.2025 hagiavalduse J. H. vastu AS Inbank Finance ja kostja

vahel 01.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX, 10.12.2022 sõlmitud Indivy

“Maksa osade kaupa” makseviisi lepingust nr XXX ja XXX tuleneva põhivõlgnevuse

1129,43 euro, intressi 50,55 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 389,20 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 17.09.2025

hagi täpsustuse.



01.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX alusel sai kostja soetada kauba

järelmaksuga summas 1279 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 18,10%

aastas, intressimäär 16% aastas ja viivis 16% aastas. Kostjal tuli laen tagastada 36

osamaksega hiljemalt 15.01.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks

summas 351,42 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 927,58 eurot. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 13. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni

25.05.2023 kokku summas 50,55 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla

summalt 927,58 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.08.2025 lepingus kokku lepitud

viivisemääras s.o 16% aastas summas 335,45 eurot.



10.12.2022 sõlmitud Indivy “Maksa osade kaupa” makseviisi lepingu nr XXX alusel

sai kostja kauba maksumusega 138,95 eurot ja sai kauba eest tasuda kuue võrdse

osamaksega hiljemalt 10.05.2023. Tegemist on makseviisiga Slice. Slice on

internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kuueks

kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa

katteks summas 46,32 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 92,63 eurot. Lepingu

2-25-14138

alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 92,63 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

28.08.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 24,67 eurot.



10.12.2022 sõlmitud Indivy “Maksa osade kaupa” makseviisi lepingu nr XXX alusel

sai kostja kauba maksumusega 218,45 eurot ja sai kauba eest tasuda kuue võrdse

osamaksega hiljemalt 10.05.2023. Tegemist on makseviisiga Slice. Slice on

internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kuueks

kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa

katteks summas 109,23 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 109,22 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 109,22 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 28.08.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas

29,08 eurot.

Kuna kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles võlausaldaja lepingud

25.05.2023 üles ning loovutas 29.05.2023 nõuded hagejale. Hagejal taotleb võla

sissenõudmiskulude väljamõistmist pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS

§ 1132 lõikes 2 sätestatust kokku 100 eurot.

Hageja esitas 17.09.2025 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse 01.01.2022

sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX osas juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Hageja märgib, et kostja on järelmaksulepingu nr.

XXX alusel teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kogusummas 569,75 eurot.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 709,25

eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 25.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 19.

osamaksest, s.o 15.08.2023 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 15.01.2025 summas

709,25 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ning viivis alates graafiku lõppemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 16.01.2025. a kuni hagiavalduse esitamiseni 28.08.2025

lepingujärgses viivisemääras 16% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o

29.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 16% aastas.

2. 18.09.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega selgitas kohus, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja

lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste

kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte e-postiga 07.11.2025. Seega möödus kostjal

hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 21.11.2025. Kostja hagile vastust esitanud

ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg

1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

4. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

2-25-14138

405 lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5. Kohus tuvastas, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 01.01.2022 järelmaksulepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1279 eurot (dtl 19-22). Leping on

mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud 01.01.2022. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei

ole kaupa kätte saanud. Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda kauba eest vastavalt

maksegraafikutele. Hagiavalduse kohaselt kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks

summas 351,42 eurot. Seega on hageja järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevuse nõue

927,58.

Kohus tuvastas, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 10.12.2022 Slice makseviisi

lepingud nr XXX (dtl 16), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 138,95. Slice on

internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi mitmeks

osamakseks ilma lisatasudeta. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba

kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 46,32 eurot, seega on tasumata põhiosa

summas 92,63 eurot.

Kohus tuvastas, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 10.12.2022 Slice makseviisi

lepingud nr XXX (dtl 17), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 218,45. Slice on

internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi mitmeks

osamakseks ilma lisatasudeta. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba

kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 109,23 eurot, seega on tasumata põhiosa

summas 109,22 eurot.

6. Nõuete üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis

edastati kostja postiaadressile (dtl 34). Krediidiandja loovutas nõuded hagejale

29.05.2025.

7. Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr XXX ja XXX puhul on tegemist

faktooringulepinguga VÕS § 256 lg 1 tähenduses ning tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 mõttes, kuna Inbank Finance AS osutas teenust, millega võimaldati füüsilisest isikust

kostjal sõlmida intressidega järelmaksuleping ostu sooritamiseks Sportland Eesti AS-ilt.

Kuivõrd Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud Slice makseviisi lepingute puhul ei

ole kokku lepitud intressi tasumise kohustust, ei kohaldu lepingule tarbijakrediidi sätted.

Slice makseviisi lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevuse nõue 92,63 eurot põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

Slice makseviisi lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevuse nõue 109,22 eurot põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

8. Hageja nõuab kostjalt Slice makseviisi lepingute XXX ja XXX alusel viivist põhivõlalt

(kokku 201,85 eurot) alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates

26.05.2023 seadusjärgses viivisemääras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Kohus

määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (s.o 01.12.2025) kindla summana ja

edasiulatuvalt protsendina.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel Slice makseviisi lepingute

XXX ja XXX eest välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o

2-25-14138

01.12.2025 kokku 59,08 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhivõla (201,85 eurot)

tasumiseni.

9. Hageja esitab lepingute XXX ja XXX sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 60

eurot (30 eurot lepingu kohta). Hagejal märgib, et tal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2

sätestatut ning Indivy makseviisi hinnakirjast tulenevalt. VÕS § 113² lg 2 näol ei ole

tegemist iseseisva nõudenormiga, vaid võla sissenõudmiskulude hüvitamise võimaluses

peavad pooled olema kokku leppinud. Hageja tõendab kulude tekkimist kostjale edastatud

kirjadega ning väljavõttega hageja tööprogrammist. Lepingute hinnakirja järgi (dtl 77) oli

krediidiandjal õigus küsida osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud

meeldetuletuse eest 5 eurot. Sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist kogusummas 30

eurot, kui nõue on kuni 500 eurot.

Lepingu XXX sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine:

-

20.07.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot

-

07.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot

-

21.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot

-

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Lepingu XXX sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine:

-

20.07.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot

-

07.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot

-

21.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot

-

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Hageja soovib saada sissenõudmiskulusid kuue kirja edastamise ja muude

makseviivitusega tekkinud kulude eest. Hinnakirjast tulenevalt on hagejal õigus küsida

tasu iga kirja saatmise eest 5 eurot. Tulenevalt krediidiandja hinnakirjast ja VÕS § 1132 lg-

st 2, leiab kohus, et hageja lepingutest XXX ja XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue

tuleb rahuldada osaliselt summas 30 eurot (6x5).

Kohus selgitab, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on krediidiandjal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

10. Järgnevalt analüüsib kohus järelmaksulepingust nr XXX tulenevat nõuet, hinnates esmalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Vaidlust ei ole, et AS Inbank Finance ja

kostja vahel 01.01.2022 sõlmitud (allkirjastatud digitaalselt 01.01.2022)

järelmaksulepingu nr. XXX puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg

1).

11. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Järelmaksulepingu nr XXX krediidi kulukuse määraks oli 18,10% aastas. Eesti Panga

veebilehe andmetel oli 24.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne

määr 60,27%). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole

2-25-14138

teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama

(Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s

12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse

hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud

ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus

olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661

selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel

lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud

näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

2-25-14138

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada

(TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel

(s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403⁴ lg 2 esimene ja teine

lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403⁴ lg 4 teine lause). See tähendab

muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust

(KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning

millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise

püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures

summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine

on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel),

siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

13. Hageja on seisukohal, et lepingu XXX sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimise eelselt on kontroll teostatud laenutaotluses

esitatud andmete, maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliametist nähtuvate andmete

alusel. Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti kuvatõmmise millest nähtub, et kostja

sissetulekuks oli 507,39 eurot kuus (dtl 7). Kohus selgitab, et hagis esitatud

kuvatõmmisest ei nähtu, kelle kohta ja millal päring tehtud on. Kostja on laenutaotluses

(dtl 35) märkinud enda sissetulekuks 2500 eurot ja kohustusteks 450 eurot. Maksehäirete

kontrolli osas on esitatud Taus.ee väljavõte, mis on tehtud 28.08.2025 ehk enne hagi

kohtusse esitamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kontrollinud kostja maksehäireid.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid

kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara

olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega

kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust

kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete

esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on

2-25-14138

laenuandjal. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi

esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Hageja esitatud vastustest vastutustundliku

laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja sissetulekuid ja kohustusi

kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud

lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s

6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

14. Hageja on ümberarvestused esitanud 17.09.2025 menetlusdokumendis, mis on ühtlasi ka

kostjale kätte toimetatud. Kostja soetas lepingu XXX alusel kauba maksumusega 1279

eurot ning on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kogusummas 569,75 eurot

(dtl 80-84). Kostja kohustus laenu tagastama 36 osamaksega, viimane osamakse tuli teha

15.01.2025 (dtl 19). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel

juhul lugeda lepingut 25.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega viivituses. Maksegraafiku järgne viimase osamakse tähtpäev on

saabunud. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 19. osamaksest 15.08.2023. Kuna

kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 709,25 eurot (1279-569,75).

15. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates maksegraafiku

lõppemisele järgnevast päevast s.o alates 16.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o

28.08.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 16,00% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat

viivist põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast,

s.o 29.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 16,00% aastas. Ringkonnakohtud on

avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal

säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo

17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Lepingu nr. XXX

kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 16% aastas, 0,04% päevas (dtl 19).

Kohus määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (s.o 01.12.2025) kindla summana

ja edasiulatuvalt protsendina. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingust XXX tuleneva viivise kostjal hageja

kasuks välja põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates 16.01.2025 kuni 01.12.2025 kokku

99,49 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt lepingu järgses määras

16% aastas alates 02.12.2025 kuni põhivõla (709,25 eurot) tasumiseni.

16. Hageja märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 40 eurot pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu XXX

tingimuste punktist 8. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping ei olnud kehtivalt

üles öeldud ning leping lõppes tähtpäeva s.o 15.01.2025 saabumisega, ei ole hagejal õigust

nõuda sissenõudmiskulude tasu VÕS § 1132 lg 2 alusel ning kohus jätab nõude

rahuldamata.

17. Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi nõuet esitanud ei ole. Seega jätab kohus hageja

intressinõude summas 50,55 eurot rahuldamata.

18. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

2-25-14138

kasuks välja põhivõlgnevuse 911,10 eurot (92,63+109,22+709,25), sissenõudmiskulu 30

eurot, lepingute XXX ja XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivis alates 26.05.2023

kuni 01.12.2025 kokku 59,08 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhivõla (201,85 eurot)

tasumiseni, lepingu XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.01.2025 kuni

01.12.2025 kokku 99,49 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt

lepingu järgses määras 16% aastas alates 02.12.2025 kuni põhivõla (709,25 eurot)

tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 218,33 euro, intressi 55,05 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 265,50 euro (335,45 eurot - perioodi 16.01.2025 kuni

28.08.2025 viivis 69,95 eurot) ja sissenõudmiskulude 70 euro osas.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagihind on 1838,08 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1235,05 eurot

(põhinõue 911,10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

158,87, edasiulatuv viivis 135,08 eurot) ehk 67,19%). Kohus leiab, et hageja

menetluskulud tuleb jätta 67,19% ulatuses kostja kandja ja 32,81% ulatuses hageja kanda.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4 h x 169 = 676 eurot). Esindaja

tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tasu koosneb:

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine;

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS §

175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik.

Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale.

Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust

on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele esindajatasu 4*120=480 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 795 eurot (315+480).

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale

hüvitada 534,16 eurot (67,19% 795-st).

22. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

2-25-14138

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

23. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik