3-25-2346/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2346

Määruse kuupäev

30. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses 16. aprillil 2025

kaebaja kambris toimunud intsidendiga tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Kuulutada menetlus kinniseks osas, mis puudutab Tartu Vangla poolt 3. septembril

2025 kohtule esitatud tõendit (videosalvestis) ning piirata kaebaja õigust tutvuda selles

osas haldusasja toimikuga.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204

lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 16. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu. Kaebuses on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses 16. aprillil 2025

vanglas toimunud intsidendiga. Kaebuse kohaselt kasutas vanglaametnik R. Adari 16. aprillil

2025 kaebaja kambris kaebaja suhtes meelevaldselt erivahendit, kui ähvardas teleskoopnuia

kasutamisega. Vanglal puudus vajadus kaebaja suhtes erivahendit kasutada. Erivahendi

kasutamine vanglateenistuse ametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel. Ametnik

sisenes kaebaja kambrisse, et saada kätte teler, mille kaebaja loovutas rahumeelselt. Seejärel

hakkas ametnik kaebaja kambris omavolitsema ja asju segi ajama. Ametnik keeldus maha aetud

3-25-2346

asjade põrandalt üles korjamisest ning hakkas selle asemel kaebajat teleskoopnuiaga

ähvardama. Ametnik tekitas olukorra tahtlikult. Samuti ütles ametnik kaebaja kohta „rott.“ Rott

on vangla žargoonis väga solvava ja alandava tooniga väljend. Vangla tegevus alandas ja solvas

kaebajat, teotas tema aud ja head nime, põhjustas kaebajale hingelist valu ja kannatusi ning

heaolu langust. Kaebaja nõuab erivahendi kasutamisega ähvardamise eest 5000 eurot ning au ja

hea nime teotamise eest 5000 eurot.

Kaebaja palub nõuda vastustajalt ametnike vormikaamerate salvestised, kes sündmuste juures

viibisid.

Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamist.

Kaebaja taotleb ka riigi õigusabi määramist. Kaebaja sõnul ei suuda ta ennast enda esitatud

kaebuste suure hulga tõttu ise esindada. Kaebaja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et vangla

piirab meelevaldselt ligipääsu menetlustele. Kaebajale on keelatud tahvelarvuti kasutamine ja

seega ka ligipääs menetlusdokumentidele. Vastutaja laseb alates 27. veebruarist 2025 kasutada

kaebajal arvutiruumi, mis tähendab seda, et vastutaja otsustab, mis päeval kaebaja

dokumentidele ja menetlustele ligi pääseb ja kui kauaks ta saab nendele ligipääsu. Kaebaja saab

kasutada arvutiruumi kaks tundi päevas. Kaebaja vajab riigi õigusabi, et keegi esindaks teda

menetlustes, millele tal on ligipääs oluliselt piiratud.

2. Tartu Vangla edastas 3. septembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 1. mai 2025. a

kahjunõude ja selle täiendused, Tartu Vangla 3. septembri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/203-5, 6.

mai 2025. a vastuse märgukirjale nr 2-2/2-25/2377-2, 27. mai 2025. a vastuse märgukirjale nr

2-2/2-25/29202 ja 16. aprillil 2025 kaebaja kambris toimunud intsidendi juures viibinud

ametniku vormikaamera salvestise.

Tartu Vangla taotleb vastuse lisana edastatud videosalvestise osas kohtumenetluse HKMS § 77

lg 1 ja § 79 lg 1 p 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks

tunnistamist ning palub videosalvestist kaebajale ja tema võimalikule esindajale mitte näidata.

Videosalvestise puhul on tegemist piiratud juurdepääsuga teabega, millest nähtub teave vangla

turvasüsteemide kohta. Kaitstavaks infoks on kaamerate tehniline võimekus, sh info, milline on

salvestise kvaliteet, sh hääle salvestamise võimekus. Seda infot teades oleks võimalik

kinnipeetavatel nt korraldada rikkumisi selliselt, et kaamera rikkumist ei fikseeri (nt teades,

milline on vaikseim heli, mida kaamera suudab salvestada). Tegemist on avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tagastada (I), lahendab seejärel kaebaja riigi

õigusabi taotluse (II) ning teeb muud menetluslikud otsustused (III).

I

4. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja praeguse kaebusega Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise

kahju eest, mille vangla tekitas talle sellega, et 16. aprillil 2025 ähvardas ametnik kaebaja

kambris olles kaebaja suhtes teleskoopnuia kasutada ning ütles kaebaja kohta sõna „rott.“

Kaebaja küll teeb nimetatud kuupäeval tema kambris toimunud intsidendiga seoses vanglale ka

3-25-2346

muid etteheiteid, kuid kaebusest väljendub selgelt kaebaja tahe nõuda kahjuhüvitist üksnes

erivahendi kasutamisega ähvardamise ja kaebaja suhtes sõna „rott“ kasutamise eest. Kohus ei

käsita seetõttu kaebuses kirjeldatud muid asjaolusid kaebuse alusena.

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

5.1.1. Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust

ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi

või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas

kinnipidamisega (vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1). Vangla julgeoleku tagamiseks peab

kinnipeetav alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele ning ta ei tohi takistada

ametnikku tema ülesannete täitmisel (VangS § 67 p-d 1 ja 2). Ametnikul on õigus

läbiotsimiseks (§ 68 lg 1). Teenistusülesannete täitmisel võib vanglateenistuse ametnik ohutuse

tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema

loata siseneda. Selle nõude rikkumisel võib vanglateenistuse ametnik kasutada füüsilist jõudu,

erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi (VangS § 71 lg 3).

Kohtule esitatud Tartu Vangla 6. mai 2025. a vastusest märgukirjale nr 2-2/2-25/2377-2 ja

videosalvestisest nähtub, et 16. aprillil 2025 sisenes vanglaametnik kaebaja kambrisse

televiisorit ära võtma ning selle käigus võeti kaebaja kambrist ära ka ametnikule silma hakanud

ja nähtaval olnud keelatud esemed – teistelt saadud toiduained ja seina äärde riputatud nöörid.

Kaebaja suhtes kehtestati ohutsoon ning teda hoiatati, et selle rikkumisel ning ametnikule

lähemale tulemise korral kasutatakse kaebaja suhtes teleskoopnuia. Vajadus selleks oli tingitud

asjaolust, et kaebaja keeldus täitmast korraldusi keelatud esemete eemaldamiseks ja ära

andmiseks ning ametnik oli sunnitud eemaldamiseks ise liikuma kambri akna poolse seina

juurde. Kaebajale anti korraldus selle toimingu ajaks liikuda kambri pesuruumi, mida ta algselt

täitis, kuid nööride eemaldamise ajal astus sealt välja, blokeerides seeläbi ametniku tee

kambrist välja ning hakkas kätega vehkima ja ametniku peale karjuma. Vangla selgitas 6. mai

2025. a vastuses märgukirjale, et kaebaja suhtes kehtestati ohutsoon ning teda hoiatati

teleskoopnuia võimaliku kasutamisega seetõttu, kuna kaebajal on varasemalt olnud probleeme

vägivalla kasutamisega ja ta viibis vangla julgeolekule kujutatud ohu tõttu eraldatud lukustatud

kambris.

Kohtule esitatud videosalvestiselt ei nähtu, et vanglaametnik oleks kaebajale 16. aprillil 2025

andnud ebaseaduslikke korraldusi. Videosalvestiselt nähtub aga selgesti kaebaja nii verbaalselt

kui ka füüsiliselt ähvardav hoiak kambris teenistusülesandeid täitnud ametniku suhtes. Sellises

olukorras oli ametnikul kaebaja käitumist arvestades kohtu hinnangul õigus enda ohutuse

tagamiseks kehtestada ohutsoon ning seada külmrelv kasutusvalmis ja selle kasutamisega

kaebajat hoiatada, kuivõrd kaebaja rikkus talle kehtestatud ohutsooni. Seega ei pea kohus

tõenäoliseks, et vangla tegevus külmrelva (s.o teleskoopnuia) väljavõtmise ja selle

kasutamisega hoiatamise osas on õigusvastane.

5.1.2. Tartu Vangla 6. mai 2025. a vastuse kohaselt kõnealusel kuupäeval kaebaja kambris

viibinud vanglaametnik tunnistab ja vabandab, et ärevas olukorras ei olnud sõna „rott“ valik

just kõige õnnestunud, kuid vastav väljend oli kasutatud otsese reageeringuna kaebaja enda

poolt ametnikule suunatud ütlusele, et viimane käib kogu aeg tema asju „rottimas.“ Seega sai

kaebajale tema enda sõnastust kasutades vastatud, et kaebaja ise on „rott,“ kuna ta pidevalt

3-25-2346

hangib keelatud viisil teistelt kaaskinnipeetavatelt esemeid, mida siis ametnik on korduvalt

pidanud ära võtma. Kaebaja kasutas ise esimesena sõna „rottima“ toomaks välja, et ametnik

käib tema asju pidevalt ära võtmas. Tegemist on slängis kasutatava sõnaga, mis tähendab oma

olemuselt millegi varastamist, ebaseaduslikku omandamist vms ja „rott“ on isik, kes seda teeb.

Kuivõrd kaebaja kasutas seda slängi esimesena, siis vastas ametnik samuti kasutades slängi.

Ametniku eesmärk ei olnud kaebajat solvata, vaid viidata asjaolule, et kambrist ära võetud

esemed ei kuulu kaebajale ning tegelikkuses on vastupidi kaebaja väljatoodule ehk kaebaja

soetab vanglas ebaseaduslikult endale esemeid, mille ametnik seaduslikult ära võtab.

Kohus nõustub sellega, et vanglaametniku sõnakasutus ei pruukinud olla kõige kohasem, kuid

kohtule esitatud videosalvestiselt nähtuvalt ei olnud ametniku keelekasutus kaebaja suhtes

pahatahtlik ja kaebajat kuidagi eriliselt halvustav. Kohtule on usutav ametniku selgitus, et ta

kasutas kaebaja enda terminit kirjeldamaks seda, et kaebaja ei saanud ära võetud asju olla

soetanud vanglas lubatud teel. Videost nähtub seegi, et kaebaja kontrollis täpselt oma kõnet

ning tema eesmärgiks võiski suure tõenäosusega olla ametniku provotseerimine.

5.1.3. Kohus ei pea tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja ei ole esitanud

veenvaid põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et vangla tegevus külmrelva kasutamisega

hoiatamisel ja vanglaametniku sõnakasutusega seoses oleks tekitanud kaebajale ülemääraseid

kannatusi või tema väärikust alandanud. Kaebaja üldsõnalised viited hingelisele valule ja

kannatustele, au ja hea nime teotamisele ning heaolu langusele ei osuta mittevaralise kahju

tekkimisele.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja suhtes ei

kasutatud 16. aprillil 2025 reaalselt külmrelva. Üksnes külmrelva kasutamisega hoiatamine ei

saa tekitada mingeid taolisi tagajärgi, mis kaebaja õigusi võiks intensiivselt riivata.

Vaidlusaluse intsidendi konteksti arvestades ei saanud ka vanglaametniku poolne sõnakasutus

kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata, sest vanglaametniku öeldut kuulis üksnes kaebaja ja

teine sündmuse juures viibinud vanglaametnik ning kõrvalistele isikutele väidetavat kaebaja

aud ja head nime teotavat sõna ei avaldatud.

5.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

II

7. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

7.1. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

3-25-2346

7.2. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi

kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

põhjendatud. Asjaolust, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei järeldu, et kaebaja poleks ise

võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti ei ole kaebajal takistusi vanglaportaali kaudu kohtule

dokumentide esitamiseks – seda kinnitab muu hulgas ka praeguses asjas esitatud kaebus. Kohus

ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

7.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

III

8. Vastustaja taotleb menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist ning kaebaja ja kolmandate

isikute toimikuga tutvumise õiguse piiramist kohtule 3. septembril 2025 esitatud videosalvestist

puudutavas osas.

8.1. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS §

79 lg-s 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on selliseks aluseks riigi julgeoleku või

avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda

toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest

ärakirju (HKMS § 88 lg 2 teine lause).

8.2. AvTS § 35 lg 1 p 51 kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle

avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist.

Sama lõike punkti 9 kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada

ka teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta.

8.3. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et vangla kaamerate videosalvestised on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuulutab kohus vangla poolt käesoleva

haldusasja raames 3. septembril 2025 esitatud videosalvestise osas menetluse HKMS § 77 lg 1

ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning piirab HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles

osas kaebaja õigust haldusasja materjaliga tutvuda. Vajadus kaitsta vangla asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning

seeläbi vangla julgeolekut kaalub üle kaebaja menetluslike õiguste riive. Kohus lähtub HKMS

§ 88 lg-st 3, mille kohaselt piiratakse menetlusosalise õigust haldusasja materjalidega tutvuda

minimaalses ulatuses ning võimaldatakse tutvuda maksimaalses ulatuses, mis on toimikuga

tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Kaebajal on võimalik tutvuda

haldusasja ülejäänud materjaliga. Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu

piiramist on tunnustanud järjekindlalt ka väljakujunenud kohtupraktika.

8.4. Kohus märgib, et vastavalt HKMS § 89 lg 2 viimasele lausele ei või menetlusväline isik

tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Seetõttu ei ole menetluse kinniseks

kuulutatud osas ka kolmandatel isikutel võimalik asja materjaliga tutvuda.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

3-25-2346

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen