3-25-2356/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2356

Määruse kuupäev

30. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses 26. novembri 2024. a

läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võetud deodorandiga

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-25-596 juurest Tartu Vangla 19. juuni

2025. a vastuse lisad 1, 2 ja 4.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

4. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Rahuldada X-i taotlus ning tagastada talle kaebuse originaaldokumendid pärast

käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8

ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus

toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 15. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaks eraldi

dokumendina vormistatud kaebust Tartu Vangla vastu, milles viitab tema poolt varasematele

kohtule esitatud kaebustele haldusasjades nr 3-25-2240 ja 3-25-596, kust väidetavalt saab

kohus rohkem infot. Kaebaja sõnul ei ole ta kindel, kas kahjunõue tuleb esitada eraldi

kohtuasjana või vaadatakse see läbi ühe eelviidatud kohtuasja raames. Kaebaja märgib, et Tartu

Vangla 15. juuli 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/325-1 jäeti tema kahju hüvitamise taotlus läbi

vaatamata. Kaebaja leiab, et vangla pidi tema kahjunõude läbi vaatama. Kaebaja sõnul on tema

kaebus seotud Tartu Vangla 27. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 ja 18. juuni

3-25-2356

2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/27-2. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et vangla ei saatnud

õigusvastaselt tema kambrist leitud deodoranti laborisse. Kaebaja oli nõus analüüsid kinni

maksma, kui labor oleks kinnitanud, et deodorandi sees oli paberiliim. Vangla jättis ka

õigusvastaselt kaebajale deodorandi tagastamata ega pannud seda kaebaja isiklike asjade lattu.

Kaebajat karistati õigusvastaselt ilma tõenditeta, kuna deodorandil ei olnud liimi sees. Seetõttu

peab vangla tagastama kaebajale tema deodorandi vabandustega või maksma talle 500 eurot.

Samuti nõuab kaebaja 100 eurot iga päeva eest kuni tuli 18. juuni 2025. a vaideotsus nr

1-8/2-25/27-2 ning 5000 eurot väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest.

Kaebaja palub saata talle originaalkaebus tagasi. Kaebaja palub ka anda talle advokaat ja

taotleb riigilõivust vabastust.

X-i 15. juulil 2025 esitatud kaebused registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-25-2356.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla kohtule 27. augustil 2025 X-i vanglale

esitatud 15. mai 2025. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/239-1 ja Tartu Vangla 15. juuli

2025. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 1-9/2-25/325-1. Esitatud

dokumentidest nähtub järgnev.

2.1. Kaebaja heitis kahju hüvitamise taotluses vanglale ette seda, et tema vaie nr 1-8/2-25/27-1

on jäetud tähtaegselt lahendamata. Kaebaja esitas 26. jaanuaril 2025 vanglale vaide Tartu

Vangla 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 peale. Vaie lahendati Tartu Vangla

poolt 18. juunil 2025 ning vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2 toimetati kaebajale allkirja vastu kätte

19. juunil 2025. Kuna vaie lahendati tähtaega ületades, siis vabandas Tartu Vangla vaideotsuses

ka vaideotsuse viibimise pärast. Kuivõrd vangla on vaideotsuse viibimise pärast kaebaja ees

juba vabandanud ning kaebajal ei ole vastava nõude esitamisega võimalik saavutada soovitud

eesmärki, siis jättis Tartu Vangla kaebaja nõude ka selles osas läbi vaatamata.

2.2. Kaebaja tunnistati Tartu Vangla 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 alusel

süüdi Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.17, 7.1.17 ja 8.5.2. nõuete rikkumises ning talle

määrati distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelamine 5 päevaks 2-kuulise

katseajaga. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli tema kambrist keelatud

eseme avastamine. Kaebaja nõudis kahjunõudes nr 1-9/2-25/239-1 ka alternatiivselt kas

äravõetud eseme tagastamist vabandustega või kahjuhüvitise maksmist.

Tartu Vanglale teadaolevalt on kaebaja esitanud kohtule mitmeid taotlusi ja kaebusi, milles ta

soovib vaidlustada nii Tartu Vangla 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 kui ka

Tartu Vangla 18. juuni 2025. a vaideotsust nr 1-8/2-25/27-2 (haldusasjad nr 3-25-596 ja 3-25-

2240). Tartu Vangla arvates võib käesoleval juhul alles pärast käskkirja nr 2-24/1-3/526

õigusvastasuse tuvastamist kohtu poolt kõne alla tulla kaebaja hüvitamis- või heastamisnõue

HKMS § 37 lg 2 p-de 4 või 5 alusel. Kuigi VangS § 11 lg 8 näeb kinnipeetavale kahju

hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumise eeltingimusena ette kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimise, ei ole eesmärgipärane juhul, kui isik on juba kohtu poole pöördunud, viia

paralleelselt samasisulisi menetlusi läbi nii vanglas kui ka halduskohtus. Kuivõrd kaebaja on

käesolevaks hetkeks pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtu poole ning kohtueelse ja

kohtumenetluse paralleelne läbi viimine ei ole eesmärgipärane, jättis Tartu Vangla kaebaja

kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/239-1 läbi vaatamata ja luges sellega menetluse

lõppenuks.

KOHTU SEISUKOHT

3-25-2356

3. Kohus selgitab välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks

või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p-d 1 ja 8).

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud kohtule Tartu Vangla 27. detsembri

2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 peale kaks kaebust, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-25-

596 ja 3-25-2240. Tartu Halduskohus tagastas 10. juuli 2025 a. määrusega kaebaja kaebuse

haldusasjas 3-25-2240 HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd tegemist oli korduva kaebusega.

Haldusasjas nr 3-25-596 võttis kohus 30. juuli 2025. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse

Tartu Vangla 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja 18. juuni 2025. a vaideotsuse

nr 1-8/2-25/27-2 tühistamiseks. Kohus võtab praeguse asja materjalide juurde haldusasja nr 3-

25-596 juurest Tartu Vangla 19. juuni 2025. a vastuse lisadena 1, 2 ja 4 esitatud Tartu Vangla

27. detsembri 2025. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja sellega seonduvad distsiplinaarmenetluse

materjalid ning 18. juuni 2025 a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-2.

Kohus mõistab, et kaebaja on praeguse haldusasja raames esitanud kohustamis-, heastamis- ja

hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2, 4 ja 5). Ta taotleb Tartu Vanglalt tema kambrist

läbiotsimise käigus ära võetud deodorandi tagastamist koos vabandamisega või alternatiivselt

kahju summas 500 eurot väljamõistmist. Samuti taotleb kaebaja vanglalt 100 eurot iga päeva

eest kuni tehti 18. juuni 2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2 ning 5000 eurot väärikuse

alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja peab kaebuses õigusvastaseks seda, et teda

karistati seoses läbiotsimise käigus tema kambrist leitud deodorandiga ning et deodoranti ei

tagastatud kaebajale ega paigutatud seda ka tema isiklike asjade lattu. Samuti viitab kaebaja

tema vaide nr 1-8/2-25/27-1 tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasusele.

Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatuks kontrollida, kas Tartu

Vangla tagastas 15. juulil 2025 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

3.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

3.1.1. Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.17. kohaselt on kinnipeetaval keelatud muretseda,

valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vanglas keelatud.

Kodukorra punkti 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud kunsti- ja kontoritarbed,

kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a kodukorras välja toodud esemed. Kodukorra punkti 8.5.2.

kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks

tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks

teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata

kambris tema televiisorit või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali).

Tartu Vangla 27. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 tunnistati kaebaja süüdi Tartu

Vangla kodukorra punktide 1.7.17, 7.1.17 ja 8.5.2. nõuete rikkumises ning määrati talle

distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelamine 5 päevaks. Karistuse

täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kaks kuud tingimusel, et kaebaja ei pane katseajal

toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja kohaselt koostas Tartu Vangla teabe- ja

uurimisosakonna spetsialist A. Bronzov 26. novembril 2024 ettekande nr 2-24-3682, millest

nähtub, et samal päeval leiti ja võeti kaebaja kambri nr 470 läbiotsimise käigus ära üks Rexona

higipulk, mille sees oli PVA liim. Eelnimetatud ese leiti kaebaja kapist. Kaebaja väitis, et selle

higipulga oli talle kinkinud keegi teistest kinnipeetavatest. Kaebaja oli läbiotsimise hetkel

3-25-2356

paigutatud kambrisse üksinda. Seega hoidis kaebaja enda käes eset, mis on keelatud vastavalt

Tartu Vangla kodukorra punktile 7.1.18, rikkudes seeläbi Tartu Vangla kodukorra punkti

1.7.17. Tegemist oli PVA liimi sisaldava deodorandiga. Kaebaja oli selle omandanud teiselt

kinnipeetavalt, rikkudes seeläbi ka vangla kodukorra punkti 8.5.2.

Kuivõrd kõnealuse 26. novembri 2024. a läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võetud

deodorandi näol oli tegemist keelatud esemega olenemata asjaolust, kas see sisaldas PVA liimi

või mitte, ning kaebaja ka ei eita seda, et selle andis talle teine kinnipeetav, siis ei ole alust

pidada Tartu Vangla tegevust kaebajale 27. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/526

distsiplinaarkaristuse määramisel õigusvastaseks. Sel põhjusel puudub kaebajal ka igasugune

alus nõuda vanglalt deodorandi tagastamist ja selle äravõtmise tõttu tema ees vabandamist või

äravõtmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

3.1.2. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt kahjuhüvitist ka 27. detsembri 2024. a käskkirja peale

esitatud vaide tähtaegselt lahendamata jätmise eest. Tartu Vangla küll lahendas kõnealuse

kaebaja 26. jaanuari 2025. a vaide alles 18. juunil 2025, s.o VangS § 11 lg-s 7 sätestatud

tähtaega rikkudes, kuid vangla vabandas kaebaja ees vaideotsuse viibimise pärast. Olukorras,

kus vangla on oma õigusvastast käitumist tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud, ei ole alust

vaide lahendamise viivitamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

3.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Vaidlusaluse 27. detsembri 2024. a käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks

viiepäevane televiisori kasutamise keeld kahekuulise katseajaga. Seega kui kaebaja ei pannud

katseajal toime uusi distsipliinirikkumisi, siis ei tulenenud käskkirjast kaebaja elukorraldusele

mingeid reaalseid tagajärgi. Isegi kui kaebaja pidi viis päeva televiisorita olema, ei ole

televiisor selliseks esemeks, mille omamine oleks kaebajale vanglas hädavajalik. Kaebaja

õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka tema kambrist leitud deodorandi äravõtmine. Tegemist

ei ole hinnalise esemega. Vaide lahendamisega viivitamine ei saanud samuti põhjustada

kaebajale mingeid selliseid tagajärgi, mida saaks käsitleda tema õigusi intensiivselt riivavaks.

Vaideotsuse tegemisel või tegemata jätmisel ei ole iseseisvat mõju kaebaja õigustele või

kohustustele.

3.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

4. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata.

5. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt

taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

3-25-2356

Kaebaja on pöördunud korduvalt halduskohtu poole ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei

pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle originaalkaebuse.

Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud kaebuse, kuid tagastab

soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Kohtule

esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni,

kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg

5).

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen