2-23-16986/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

01.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16986

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Baltem hagiavaldus Osaühingu Jarko

Auto vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Jarko Auto 28.04.2024 apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Kompromissi kinnitamine

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts

Baltem (registrikood 10092960), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Toomela

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Jarko

Auto (registrikood 10691040), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 27.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Aktsiaselts Baltem (registrikood 10092960) ja kostja Osaühing

Jarko Auto (registrikood 10691040 vahel sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

a. kostja kohustub maksma hagejale kahjuhüvitise ja viivise katteks netosumma

40 000 eurot, alljärgneva maksegraafiku alusel: alates 2025. a detsembrist iga kuu

10. kuupäevaks 2500 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni;

b. kui kostja hilineb graafikujärgse osamakse tasumisega rohkem kui 3 tööpäeva,

muutub kogu kompromissisumma tasumata osas koheselt sissenõutavaks;

c. Harju Maakohtu 18.12.2023 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud

jäävad kehtima kuni kompromissi täitmiseni;

d. pooled paluvad hagejale tagastada hagi tagamise eelselt 30.11.2023 tasutud

tagatise 3383,43 euro, tagastamine toimub maksja arvele;

2-23-7017

e.menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2025 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi ja

jaotas menetluskulud ning määras need rahaliselt kindlaks ja lõpetada tsiviilasja nr

2-23-16986 menetlus.

3. Tagastada kostjale apellatsioonimenetluses pool tasutud riigilõivust, so 770 euro

eurot

kandes tagastamisele kuuluva riigilõivu kostja arvelduskontole

nr

EE302200221015256738.

4. Tagastada hagejale hagi tagamise eelselt 30.11.2023 tasutud tagatis 3383,43 eurot,

tagastamine toimub maksja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co

arveldusarvele EE662200221014952965.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale saab Riigikohtule määruskaebuse esitada ühe tööpäeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja palus hagis kostjalt põhinõudena välja mõista 47 989,63 eurot ning hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 2114,71 eurot, alates hagi esitamisele järgnevast

päevast 01.12.2023 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks mutuuva viivise kuni

põhinõude kohase täitmiseni 0,1% päevas põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui kohtu poolt

väljamõistetud põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel

12.05.2021 sõlmitud rendilepingust nr R-2022-23, mille alusel rentis hageja kostjale tehnilise

seadme. Menetluse jooksul vähendas hageja parandustööde maksumuse hüvitamise nõuet ja

palus kostjalt välja mõista 20 900,40 eurot. Hageja nõuab parandustööde maksumuse

hüvitamist ilma käibemaksuta summas 17 417 eurot ehk koos käibemaksuga 20 900,40 eurot.

Hageja on lähtunud nõuete esitamisel 2023. aastal kehtinud käibemaksumäärast ehk 20%.

Hageja vähendab ka hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete suurust ja

nõuab 30.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 1797,43 eurot. Arvestades

põhinõude vähendamist, vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivise suurust. Hageja

paluss sõltumata nõude vähendamisest jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuivõrd nõude

vähendamisel puudub seos kostja vastuväidetega.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus võtis vastu hageja loobumise põhinõudest 3689,23 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudest 317,28 eurot ning lõpetas eeltoodud nõuete osas menetlus.

2-23-7017

Rahuldas hagi ja mõistis kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem

(registrikood 10092960) kasuks välja 46 097,83 (nelikümmend kuus tuhat üheksakümmend

seitse eurot ja 83 senti) eurot, millest 20 900,40 eurot on remondikulude hüvitise nõue,

1797,43 eurot on remondikulude hüvitise nõudelt sissenõutavaks muutunud viivise ja 23 400

eurot on üüritasust tulenev nõue. Samuti mõistis kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood

10691040) hageja AS Baltem (registrikood 10092960) kasuks välja sissenõutavaks muutuv

viivise põhinõuete summalt 44 300,40 eurolt määraga 0,1% põhinõuete summalt päevas kuni

põhinõuete kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui välja mõistetud põhinõuete

ulatuses. Jaotas menetluskulud ja määras rahaliselt kindlaks.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub hagi jätta täies ulatuses

rahuldamata, menetluskulud poolte kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas hagejat sellele vastama.

Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

6.Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi 27.11.2025. Pooled saavutasid kohtuistungi

käigus peetud läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid

kinnitamiseks ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud

tagajärjed on nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse

lõpetamist. Pooled vähendasid edasikaebeõiguse tähtaega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb

kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu osas, milles hagi

rahuldati ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas tühistada, tsiviilasja

menetlus tuleb lõpetada.

8.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

9.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või

lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud

avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

10.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja

ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada.

11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on

kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

2-23-7017

12.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle,

menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

14.Kostja on taotlenud käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

pooles ulatuses tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse. Pooled leppisid kokku,

et hagejale tagastatakse hagi tagamise eelselt tasutud tagatis.

15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled vähendasid

kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)