2-22-114843/130 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-114843

Kohtuasi

Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu avaldus Katya

Sambuca OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 5. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu

(registrikood

80211337),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

Puudutatud isik: Katya Sambuca OÜ (registrikood

12679474), seaduslik esindaja TD

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu 18. veebruari 2025. a, 8.

septembri 2025. a, 29. septembri 2025. a ja 29. oktoobri 2025. a seisukohtade lisad.

2. Võtta vastu Katya Sambuca OÜ 15. jaanuari 2025. a seisukohale lisatud arved nr

1222 ja 1235, maksekviitung ning 26. juuni 2025. a seisukoha lisad. Keelduda

ülejäänud dokumentide vastu võtmisest ja eemaldada need asja materjali hulgast.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 5. detsembri 2024. a määrus osas, millega kohus jättis

rahuldamata Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu põhinõude 3747,01 euro

ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 274,74 eurot ja edasiulatuva

viivise nõude ning jättis menetluskulud Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu

kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Katya Sambuca OÜ-lt

Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu kasuks välja 3747,01 eurot, 31. oktoobri

2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 274,74 eurot ja viivis 3747,01

eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1.

novembrist 2023 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jäävad 95% ulatuses Katya Sambuca OÜ ja 5% ulatuses

Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu kanda.

4. Pärnu Maakohtu 5. detsembri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega kohus

mõistis Katya Sambuca OÜ-lt Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu kasuks

2-22-114843

välja 2851,26 eurot ja sellelt viivise alates lahendi tegemisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punktid 2

ja 3), samuti osas, millega maakohus jättis avalduse osaliselt läbi vaatamata ning

võttis vastu avaldusest osalise loobumise, lõpetas selles osas menetluse

(resolutsiooni p-d 4 ja 5) ning vähendas Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a

määrusega seatud kohtuliku hüpoteegi summat (resolutsiooni p 7).

5. Rahuldada Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu määruskaebus.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu avaldus Katya Sambuca

OÜ vastu võla väljamõistmiseks.

6.2. Mõista Katya Sambuca OÜ-lt Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu kasuks

välja põhivõlg 6598,27 eurot, seisuga 31. oktoober 2023 sissenõutavaks

muutunud viivis 274,74 eurot ja viivis põhinõudelt 6598,27 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1.

novembrist 2023 kuni kohustuse täitmiseni.

6.3. Jätta läbi vaatamata Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu avaldus Katya

Sambuca OÜ-lt 113,64 euro väljamõistmiseks.

6.4. Võtta vastu Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu avaldus nõudest

loobumiseks summas 223,38 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

6.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses Katya

Sambuca OÜ kanda ja 5% ulatuses Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu

kanda.

6.6. Muuta Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a kohtumäärust kohtuliku

hüpoteegi summa osas, vähendades hüpoteegi summat 2939,11 euro võrra.

Uueks kohtuliku hüpoteegi summaks on 3000 eurot.

6.7. Edastada määrus Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistule, Katya Sambuca

OÜ-le ja täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale pärast kohtulahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haapsalu linn, Karja tn 6 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu ) esitas 27.04.2022

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Katya Sambuca OÜ-lt (puudutatud isik) majandamiskulud

võla väljamõistmiseks. Seoses puudutatud isiku vastuväitega anti asi üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas 13.06.2022 (täpsustatud 14.11.2022) hagiavalduse, milles palus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista 5224,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 275,41

2-22-114843

eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Koos avaldusega

esitas avaldaja taotluse hagi tagamiseks.

3. Maakohus rahuldas 14.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja

seadis puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale aadressiga Karja tn 6-11, Haapsalu esimesele

vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi 5033,93 eurot avaldaja kasuks tsiviilasjas nr 2-22-

114843 tehtava lahendi tagamiseks. Kohus suurendas 16.11.2022 määrusega kinnisasjale

seatud hüpoteegi hüpoteegisummat 5939,11 eurole.

4. Maakohus rahuldas 18.01.2023 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 5506,65 eurot ja viivise põhivõlalt 5224,52 eurot seadusjärgses määras

alates 22.12.2022 kuni võla tasumiseni. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 209,51 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras. Kohus

määras, et puudutatud isiku korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek jääb kehtima määruse

täitmise tagamiseks.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2023 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

6. Harju Maakohus edastas avaldaja avalduse läbivaatamiseks ja lahendamiseks kohtualluvuse

järgi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

7. Avaldaja täpsustas asja uuel läbi vaatamisel avaldust 29.10.2023, 12.02.2024, 24.04.2024,

30.04.2024 ja 17.06.2024. Viimases täpsustuses palus avaldaja puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista põhivõla 6598,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 274,74 eurot ja

viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

7.1. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand Haapsalus, Karja 6-11.

Puudutatud isik on korteriühistu liige. Puudutatud isik tasus temale ajavahemiku eest

september 2019 kuni oktoober 2023 esitatud arveid 2717 eurot, kuid jättis 6598,27 eurot

tasumata. Seisuga 31.10.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 274,74 eurot.

7.2. Korteriomanike 28.06.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt tasutakse ühiskasutuses olevate

ruumide (trepikojad, koridorid jne) ja hoone üldiseks majandamiseks vajalikud kulud (soojus,

vesi, elekter) vastavalt korteriomanike kaasomandi osa suurusele elamu üldpinnast. Vastavalt

omandiosa suurusele jaotatakse prügivedu, üldvesi, üldsoojus, üldelekter. Kõigi

korteriomanike vahel jaotatakse võrdselt raamatupidamisteenus.

7.3. Lisaks kogub avaldaja ettemakseid remondifondi, et teha vajalikke remont- ja ehitustöid

ning finantseerida laenukohustusi. Korteriomanikelt koguti kuni 31.05.2023 remondifondi

maksena 0,77 eurot/m2. Alates 01.06.2023 on makse 1,0 eurot /m2.

Puudutatud isiku seisukohad

8. Puudutatud isik avaldaja nõudeid ei tunnista ja palus jätta avalduse rahuldamata.

8.1. Puudutatud isikule kuuluv korteriomand on kütteta katusealune pööning, kus puuduvad

kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon). Kütmata ja kommunikatsioonideta

2-22-114843

pööningu eest tasu nõudmine on vastuolus seadusega. Üldkoosoleku otsus, millega kulud

jagatakse vastavalt omandi osa suurusele ei saa kehtida, kui puudutatud isik teenuseid ei tarbi

ja neid talle ei osutata.

8.2. Remondifondi igakuine makse 105,3 eurot on suurem, kui piirkondlike õigusaktidega

kehtestatud maksimumtariif.

8.3. Avaldaja nõue on aegunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Pärnu Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja 2851,26 eurot ning viivise sellelt seadusjärgses määras alates kohtulahendi tegemisest.

Kohus jättis avaldaja avalduse 113,76 euro ulatuses läbi vaatamata, võttis vastu avaldusest

loobumise 223,38 euro osas ja lõpetas selles osas menetluse. Menetluskulud jättis kohus

avaldaja kanda. Kohus muutis Harju Maakohtu 16.11.2022 määrust kohtuliku hüpoteegi

summa osas, vähendades hüpoteegi summat 2939,11 euro võrra.

9.1. Kohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulub Karja 6 asuvas elamus eriomandiesemena

mitteeluruum nr 11, mille üldpind on 136,40 m2 ning see moodustab 1364/12875 mõttelist osa

kinnisasjast. Puudutatud isikule esitatud arvetest nähtub, et kuludeks on haldus- ja

avariiteenus, raamatupidamisteenus, remondifond, heakord, prügivedu, üldsoojus, üldvesi ja

üldelekter.

9.2. Korteriomanike 28.06.2019 üldkoosolekul otsustati jagada ühiskasutuses olevate

trepikodade küttekulud korteriomanike vahel proportsionaalselt korterite pinnaga ja üldvee

kulud proportsionaalselt korteriomandite pinnaga üldveemõõtja näitude vahe ja

korteriomanike poolt esitatud näitude vahe alusel, välja arvatud korterid nr 2, 5, 7 ja 13, kus

on eraldi veemõõtjad. Kohtule esitatud 2019 kuni 2023. aasta majanduskavade kohaselt

jagatakse raamatupidamisteenus vastavalt korteriomandite arvule. Haldus- ja avariiteenus,

hoolduskulud, remondifond, kommunaalteenused jagatakse vastavalt kaasomandi osa

suurusele. Kohus tuvastas, et majandamiskavad on kehtestatud vastavalt korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg-le 3 korteriomanike üldkoosoleku otsustega.

9.3. Ühiskasutuses olevate trepikodade küttekulud tuleb tasuda korteriomanikel. Avaldaja ei

esitanud aga andmeid ega tõendeid, kui suur on kogukulu ühiskasutuses olevate pindade

soojusenergiale, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas avaldaja arvestus vastab

korteriomaniku omandiosa suurusele. Kuna avaldaja nõue ei ole kontrollitav ega selge ja

puudutatud isik vaidles nõudele vastu, jääb avaldus selles osas rahuldamata.

9.4. Võimalik ei ole tuvastada ka seda, kuidas ja mil viisil kujunes arvetel märgitud üldvee

arvestus. Avaldaja tegi väidetavalt ümberarvestused, mis on lisatud 17.09.2024 avaldusele.

Samas ei ole kohtule esitatud arveid, kust nähtuks, kui palju ja millise teenuse eest avaldaja

korteriomanikult nõuab, arvestades ümberarvestust. Seega ei ole nõue selge ega kontrollitav ja

jääb selles osas rahuldamata.

9.5. Avaldaja ei esitanud pärast ümberarvestuse tegemist arveid ka üldelektri kohta. Seega ei

ole tuvastatav, milline on igakuiselt maksmisele kuuluv summa. Avalaja ei esitanud ka

tõendeid, millest nähtuks, kui palju kulub kogu üldelektrile, et oleks võimalik tuvastada,

milline osa tuleks korteriomanikul tasuda vastavalt oma omandiosa suurusele. Avaldaja

üldelektri nõue jääb seetõttu rahuldamata.

2-22-114843

9.6. Avaldaja raamatupidamisteenusega seotud nõue 160 eurot on põhjendatud

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 108 lg 1 ja KrtS § 40 lg-d 1 ja 2). Avaldaja

remondifondi maksete nõue 5568,26 eurot on samuti põhjendatud (KrtS § 41 lg 1 p 4 ja lg 3).

9.7. Avaldaja ei esitanud arvutusi haldus- ja avariiteenuste eest ning heakorrateenuste eest.

Samuti ei ole esitatud arveid ega arvete aluseks olevaid dokumente, mille alusel kohus ja

puudutatud isik saaksid kontrollida, kuidas puudutatud isikule arvestati kulu haldus- ja

avariiteenuse eest. Seega ei ole nõue kontrollitav ega arusaadav ja jääb rahuldamata.

9.8. Kuna avaldaja ei esitanud andmeid prügiveo teenuse kohta, jääb nõue selles osas

rahuldamata.

9.9. Avaldaja nõue on seega põhjendatud 5568,26 euro ulatuses. Puudutatud isik tasus

ajavahemikus 2019 september kuni 2023 oktoober majandamiskulude katteks 2717 eurot.

Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 2851,26 eurot.

9.10. Kuna avaldaja põhinõue ei ole ülejäänud osas selge ja jälgitav, ei ole seda ka avaldaja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista

viivis alates kohtulaheni tegemisest.

9.11. Avaldaja nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi aegunud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ulatuses, millega avaldus jäeti rahuldamata ja

teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus täies ulatuses. Menetluskulud palub

avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

10.1. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus uurimisprintsiipi. Kohus tugines avalduse

rahuldamata jätmisel üksnes nõude ebaselgusele. Ebaselgus tulnuks menetluses kõrvaldada.

10.2. Määrus on üllatuslik ja vastuoluline. Kohus heidab avaldajale ette tõendite esitamata

jätmist, mida maakohus ei ole avaldajalt kordagi nõudnud.

10.3. Kohus jättis avaldaja esitatud tõendite ja selgitustega arvestamata. Avaldaja selgitas ja

põhjendas, kuidas toimub üldkulude arvestus korteriühistus.

11. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2025 määrusega rahuldamata puudutatud isiku

30.12.2024 taotluse Harju Maakohtu 14.06.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõu tühistamiseks.

14. Ringkonnakohus selgitas 15.08.2025 kirjaga avaldajale tõendamiskoormist ja määras

29.09.2025 kirjaga tähtaja kaebuse ulatuse selgitamiseks. Avaldaja esitas seisukoha koos

tõenditega ning selgitas kaebuse ulatust. Samuti andis ringkonnakohus puudutatud isikule

võimaluse avaldaja esitatu kohta seisukoha avaldamiseks.

2-22-114843

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse osaliselt rahuldamata ja

jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab

avalduse täies ulatuses ja jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 95% ulatuses

puudutatud isiku kanda ja 5% ulatuses avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

16. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses vaidlustab avaldaja maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldaja

avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas,

millega maakohus avalduse osaliselt rahuldas. Maakohtu määrus on seega TsMS § 456 lg 4

teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega maakohus mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2851,26 eurot ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 2 ja

3), samuti osas, millega maakohus jättis avalduse osaliselt läbi vaatamata ning võttis vastu

avaldusest osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ning

vähendas Harju Maakohtu 16.11.2022 määrusega seatud kohtuliku hüpoteegi summat

(resolutsiooni p 7).

17. Avaldaja esitas puudutatud isiku kui korteriomaniku vastu nõude majandamiskulude võlga

tasumiseks ajavahemiku eest september 2019 kuni oktoober 2023. Maakohus jättis avalduse

osaliselt rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud avaldaja nõue piisavalt selge ega

tõendatud. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et nõude tõendamiseks ei piisanud üksnes

puudutatud isikule esitatud arvetest ja nõude arvutuskäigu selgitamisest. Samas nõustub

kolleegium avaldajaga selles, et maakohus rikkus asja lahendamisel selgitamiskohustust,

mistõttu ei saanud avaldaja võimalust oma nõude kujunemist nõuetekohaselt selgitada ja

tõendada. Maakohtu rikkumine viis ebaõige lõppjärelduseni, s.o avalduse osaliselt

rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu eksimuse. Ringkonnakohus

selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist ning andis võimalusi sellest tulenevalt

seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Arvestades määruskaebemenetluses esitatud täiendavaid

selgitusi ja tõendeid, tuleb maakohtu määrus avalduse osalise rahuldamata jätmise kohta

tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega rahuldab avalduse terves

ulatuses.

18. Ringkonnakohus otsustab uute tõendite vastu võtmise. Uusi tõendeid esitasid nii avaldaja

kui puudutatud isik.

18.1. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas

tähtsust. Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see kinnitab menetlusosalise poolt kohtule

esitatud väiteid (TsMS § 236 lg 1).

18.2. Avaldaja esitas tõendid 18.02.2025, 08.09.2025, 29.09.2025 ja 29.10.2025

seisukohtadega. Arvestades ringkonnakohtu selgitusi ja neist lähtuvaid avaldaja selgitusi, on

uued tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjali juurde.

18.3. Puudutatud isik esitas tõendid 15.01.2025, 26.06.2025, 29.06.2025, 17.10.2025 ja

29.10.2025 seisukohtadega. Ringkonnakohus ei võta asja materjali juurde 15.01.2025

seisukohale lisatud arveid nr 230711 (dtl 1021) ja 1147 (dtl 1022) ning kulude jaotuse

ülevaadet (dtl 1023), sest need on asja juurde juba varem esitatud (vastavalt dtl-d 761, 963 ja

877). Samal põhjusel ei võta kohus asja juurde 17.10.2025 ja 29.10.2025 seisukohtadele

2-22-114843

lisatud

tabelit

(dtl-d 2224 ja 2234; olemas dtl 891) ega 29.06.2025 seisukohale lisatud kirjavahetust

(dtl-d 1093–1096), sest see on esitatud juba 26.06.2025 seisukohaga (dtl-d 1063–1066).

Arvestades puudutatud isiku väiteid, on ülejäänud tõendid asjakohased ja kohus võtab need

asja materjali juurde.

19. Määruskaebemenetluses jätkub vaidlus kütte-, vee-, elektri-, haldus-, avariiteenuste-,

heakorrateenuste- ja prügiveoteenuste kulu osas. Avaldaja palub puudutatud isikult

täiendavalt välja mõista põhivõla 3747,01 eurot, seisuga 31.10.2023 sissenõutavaks muutunud

viivise 274,74 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlalt alates 01.11.2023 kuni kohustuse

täitmiseni. Avaldaja tugineb nõude esitamisel korteriühistu põhikirjale ja korteriomanike

üldkoosolekutel vastu võetud majanduskavadele. Puudutatud isik leiab seevastu, et temale

kuuluv korteriomand on kütteta katusealune pööning, millel puuduvad kommunikatsioonid

(elekter, vesi, kanalisatsioon), mistõttu on temalt majandamiskulude nõudmine vastuolus

seadusega. Puudutatud isiku vastuväited ei ole põhjendatud.

20. Korteriomanikud valitsevad korteriomandite kaasomandiosa KrtS § 34 lg 2 kohaselt

korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, milles peab KrtS § 41 lg 1 p 3 järgi muu hulgas kajastuma

korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. KrtS § 41 lg 3 kohaselt

kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele.

21. Maakohus tuvastas, et korteriomanike 28.06.2019 üldkoosolekul otsustati edaspidi jagada

ühiskasutuses olevate trepikodade küttekulud korteriomanike vahel proportsionaalselt

korteriomandi pinnaga. Üldvee osas otsustati jagada proportsionaalselt korteriomandite

pinnaga üldveemõõtja näitude vahe ja korteriomanike poolt esitatud näitude vahe, välja

arvatud korteriomandid nr 2, 5, 7 ja 13, kuna neil on eraldi veemõõtjad. Samuti tuvastas

maakohus, et kohtule esitatud korteriühistu 2019–2023. aastate majanduskavad on kehtestatud

üldkoosolekute otsustega, mis on kooskõlas KrtS § 41 lg-ga 3. Lisaks tuvastas maakohus, et

vaidluse all olevad haldus- ja avariiteenus, hoolduskulud ja kommunaalteenused jagatakse

vastavalt kaasomandi osa suurusele. Menetlusosalised ei ole neid asjaolusid vaidlustanud,

mistõttu lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest.

22. Maakohus tuvastas kinnistusraamatu andmete alusel, et elamu üldpindala on 1287,5m2,

kuid kohtule algselt esitatud avalduse aluseks olnud arvetel on kogu elamu pindala 1257,9m2.

Asja materjalist nähtuvalt selgitas avaldaja 17.06.2024 avalduse täpsustuses, et

raamatupidamisprogrammi sisestati ekslikult korteriomandite ehitusregistri andmed, mis ei

vasta kinnistusraamatu andmetele. Avaldaja arvestas oma nõude ümber lähtudes

kinnistusraamatu andmetest, mille tulemusena puudutatud isiku vastu esitatud nõue vähenes

(dtl-d 943 ja 949–951).

23. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 08.09.2025 ja 29.09.2025 selgitused nõude kujunemise

kohta koos tõenditega. Avaldaja esitas 08.09.2025 vaidlusaluse ajavahemiku kohta

korteriühistule esitatud teenusepakkujate arved, samuti arvestuse, kuidas on teenusepakkujate

arvetel märgitud kulud jaotatud korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel (dtl-d 1644–2205).

29.09.2025 esitas avaldaja selgitused nõude kujunemise kohta kululiikide kaupa (dtl-d 2210–

2217). Avaldaja tõi esile, et vaidlusalusel perioodil tasus puudutatud isik avaldajale kokku

2717 eurot. Puudutatud isik ei ole seda vaidlustanud. Avaldaja esitas maakohtumenetluses

17.06.2024 seisukoha lisana ülevaatliku tabeli selle kohta, kuidas ta puudutatud isiku

2-22-114843

laekumisi võla katteks arvestas. Samas tabelis on esitatud ka viivisenõude kujunemine (dtl-d

949–951). Määruskaebemenetluses tugineb avaldaja nõude kujunemise selgitamisel samale

tabelile.

24. Kuna puudutatud isik ei kasuta e-toimikut, edastas ringkonnakohus puudutatud isikule

avaldaja 08.09.2025 seisukoha ning 29.09.2025 seisukoha ja selle lisaks oleva avaldaja nõude

kujunemise kohta kululiikide kaupa (Exceli tabel) 29.10.2025 e-kirjaga. Kuna avaldaja

08.09.2025 seisukoha lisad olid väga mahukad, edastas kohus puudutatud isikule 10.11.2025

e-kirjaga lingi ühiskasutuses olevale kaustale, kuhu kohus laadis avaldaja 08.09.2025 ja

29.09.2025 seisukoha lisad. Puudutatud isik teatas 18.11.2025, et ta ei saa kohtu edastatud

lingi kaudu dokumente alla laadida. Kohus selgitas 19.11.2025 e-kirjas puudutatud isikule, et

dokumentide avamiseks tuleb kasutada sülearvutit, mitte mobiiltelefoni. Probleemi

väljaselgitamiseks pöördus kohus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (RIT)

poole, kes selgitas, et puudutatud isikule on dokumentidele ligipääs tagatud, kuid kuna

mobiiltelefonil puuduvad vastavad rakendused, tuleb dokumentide vaatamiseks kasutada

arvutit. Vastavalt saadud selgitustele palus kohus 19.11.2025 e-kirjas puudutatud isikul

dokumentidega tutvumiseks kasutada arvutit. Puudutatud isik teavitas 19.11.2025 e-kirjaga, et

pääses ligi vaid dokumendile „2-22-114843 zipitud lisad pdfina“. Kohus tuvastas, et

kõnealuse pealkirjaga fail sisaldas avaldaja 08.09.2025 seisukoha lisasid (korteriühistule

esitatud teenusepakkujate arved ja arvestus, kuidas on teenusepakkujate arvetel märgitud

kulud jaotatud korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel). Avaldaja 17.06.2024 seisukoha

lisana maakohtule esitatud puudutatud isiku laekumiste ja viivise arvestuse tabel saadeti

puudutatud isikule maakohtu poolt 18.06.2024 e-kirjaga. Seega on puudutatud isikul olnud

võimalus avaldaja esitatuga tutvuda.

25. Ringkonnakohus selgitas 10.10.2025 kirjas (dtl 2219) puudutatud isikule seoses tema

vastuväidetega, et avaldaja ei nõua temalt soojusenergia, vee- ja elektrikulude kandmist eriosa

esemeks oleva mitteeluruumi eest, s.t kulusid, mida puudutatud isik oleks korteriomanikuna

individuaalselt tarbinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult määruskaebemenetluses

üldkulude, s.o üldelektri, üldvee, üldsoojuse, haldus- ja avariiteenuse, heakorra ja prügiveo

võla tasumist. Selliste kulude tasumise kohustus tuleb puudutatud isikule kui kaasomanikule

asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-st 1 ning KrtS §-st 40. Kolleegium jääb selle seisukoha

juurde. Samas kirjas selgitas kohus puudutatud isikule, et avaldaja nõudele vastuvaidlemiseks

ei piisa üksnes üldsõnalistest vastuväidetest nõudega mittenõustumise kohta. Kui puudutatud

isik vaidleb avaldaja nõudele vastu, tuleb tal selgelt esile tuua, milliste nõuetega ja millises

osas, samuti millisel põhjusel ta konkreetselt ei nõustu, ning viidata ka asjakohastele

tõenditele (dtl-d 2219 ja 2210). Kohus kordas samu selgitusi puudutatud isikule 30.10.2025

saadetud kirjas (dtl 2251).

26. Puudutatud isik esitas 19.11.2025 seisukoha, milles märkis, et ta peab kandma samu

kulusid, mida teised korteriomanikud. Kuna aga puudutatud isiku korteriomandis

kommunikatsioonid puuduvad, siis näib puudutatud isikule, et ta peab tasuma teenuste eest,

mida talle ei osutatud (dtl 2261). Puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele

ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle

kujunemises. Seda, et puudutatud isikul kui kaasomanikul on kohustus tasuda üldkulusid, on

kohus puudutatud isikule selgitanud.

27. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebemenetluses esitatud täiendavate selgituste ja

neid kinnitavate tõendite pinnalt avaldaja nõude kujunemine arusaadav ja selge. Ka

puudutatud isik ei viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust kahelda avaldaja põhinõude

või viivise arvestuse õigsuses. Kuigi praegune vaidlus tuleb TsMS § 613 lg 1 järgi lahendada

2-22-114843

hagita menetluses, ei tulene TsMS § 5 lg 3 esimesest lausest ega § 477 lg-st 7 kohtule

kohustust väljuda asja lahendamisel nende eluliste asjaolude piiridest, mis menetlusosalised

on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi osas selgitanud,

et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning

tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei

jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (vt TsMS § 200

lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka

tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt

RKTKm 22.09.2021 2-20-110080, p 11). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida

mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave selleks alust ei

anna (vt RKTKm 03.10.2018 2-16-3663/95, p 23). Puudutatud isik ei ole esile toonud

asjaolusid, mis avaldaja nõude (vähemalt osaliselt) välistaksid ja selliseid ei tuvastanud ka

kohus.

28. Avaldaja täiendav põhinõue 3747,01 eurot on seega põhjendatud KrtS § 40 lg 1 ja VÕS §

76 lg 1 alusel, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 274,74 eurot on põhjendatud KrtS § 42

lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud samuti KrtS § 42 lg

1 ja VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel.

29. Seoses puudutatud isiku palvega tasaarvestada avaldaja nõue puudutatud isiku poolt

varem tasutud 3000 euroga, selgitab kohus, et asja materjalist nähtuvalt tasus puudutatud isik

3000 eurot 2019. aasta augustis ning selle summa arvestas avaldaja varasema võla katteks (s.o

võla, mis ei ole seotud praeguse vaidlusega), (dtl 922). See ei mõjuta seega siinses asjas

puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetavat summat.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada ja puudutatud isikult mõista

avaldaja kasuks täiendavalt välja põhivõlg 3747,01 eurot, 31.10.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 274,74 eurot ja viivis põhinõudelt 3747,01 eurot seadusjärgses määras alates

01.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus rahuldab avalduse ka selles osas.

Menetluskulude jaotus

31. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu määruse, tuleb muuta ka

maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

31.1. TsMS § 172 lg 1 kohasel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Eeltoodu kohaselt on kohtul hagita menetluses ulatuslik kaalutlusõigus

otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14).

31.2. Avaldaja palus 12.02.2024 avalduse terviktekstis puudutatud isikult välja mõista

põhivõla 6821,65 eurot (lisanduvad viivised). Avaldaja selgitas 09.05.2024 istungil, et

avaldus oli võetud 113,64 euro ulatuses tagasi, kuna see osa nõudest ei puudutanud avalduse

aluseks olevat perioodi, ja 09.10.2024 kohtuistungil avaldaja loobus veel 223,38 euro

nõudmisest. Arvestades, et avaldaja nõudest on põhjendatud kokku 6598,27 eurot (lisandub

viivis), rahuldatakse avaldaja nõue ca 95% ulatuses. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust,

2-22-114843

jäävad avaldaja menetluskulud 95% ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku

menetluskulud 5% ulatuses avaldaja kanda.

32. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 alusel kindlaks

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-

142-15, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)