4-25-3450/28 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-25-3450

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Kohtuistungi aeg

17. november 2025

Väärteoasja number

4-25-3450

Kohtunik

Istungisekretär

Piia Jaaksoo

Gerda Raidla-Allika

Väärteoasi

Keith Siilats kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

4.9.2025 otsusele väärteoasjas 2500,25,000172 LS §

227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Keith Siilats (ik 37810290294;)

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet,

e-post: XXX, esindaja Kristi Kostenok

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2, LS § 227 lg 2, KarS § 2

lg 2, § 56 lg 1 kohus otsustas:

1. Jätta Keith Siilatsi kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna

4.9.2025 otsus väärteoasjas nr 2500,25,000172 osaliselt - määratud karistuse osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Keith Siilatsit LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 240 eurot.

4. Rahatrahv 240 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220255064807). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

nõude 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja

möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

5. Edastada kohtuotsus Keith Siilatsile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kirjalikult

Riigikohtule, menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja

ise või advokaadist esindaja vahendusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

4-25-3450

teatavaks tegemisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Kärdla politseijaoskonna 4.9.2025 üldmenetluse otsusega

(väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 1-2) väärteoasjas nr 2500,25,000172 karistati Keith Siilatsit

selle eest, et tema 5.8.2025 kella 11.13 ajal XXX km juhtis mootorsõidukit Volvo XC60

reg.nr XXX asulasisesel teel kiirusega 75±3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 22 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 50 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p

2, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline

menetleja karistanud K. Siilatsit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 46 trahviühikut, s.o. 368

eurot.

Kaebus

K. Siilats esitas Pärnu Maakohtule 15.9.2025 kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT tl 2-6, 26-

28, 46-47) milles taotleb väärteootsuse tühistamist, kuna rikkumine ei ole korrektselt

tuvastatud. Kaebus põhineb järgmistel argumentidel: kiiruse mõõtmise küsitav täpsus (kiiruse

mõõtmine on ebausaldusväärne tõenäolise vahemaa ja radarisignaali käitumise tõttu, ei vasta

seadme kasutusjuhendi nõuetele) ja asukoht, liiklusmärgi halb nähtavus ning kohtuvälise

menetleja esitatud vigane arutluskäik.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja märkis seisukohas (KT tl 33-35b), et jääb üldmenetluse otsuses

esitatud seisukohtade juurde. XXX küla tähistav asulamärk on igati nähtav ja loetav, samuti

sellele eelnev 70 km/h kiirusepiirangu märk. Kiiruse mõõtmisel kasutati radarkiirusemõõturit

Stalker II MDR, mis on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja

tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti

kiirusest (Doppleri efekt). Läbi füüsilise takistuse, antud juhul läbi kasvavate puude

kiirusemõõtmist teostada ei ole võimalik. Kiiruse mõõtmine toimus taadeldud kiirusmõõturi

Stalker II MDR nr. AS 008394. Kiiruse mõõtmist teostanud patrullpolitseinik D.W on

omandanud mõõtepädevuse 11.3.2014.

Juhindudes väärteomenetlus seadustiku § 132 punktist 1 palub kohtuväline menetleja jätta

Keith Siilats kaebus rahuldamata ja 4.9.2025 otsus väärteoasjas nr 2500,25,000172 muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse

menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus asja

arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja kohtul

puudub õigus tuvastada protokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.

Väärteoprotokollis (VTT lk 3) ja väärteootsuses olevad teokirjeldused kattuvad.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas K. Siilats on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. K. Siilats avaldas

kohtuistungil (ütlused kohtuistungi protokollis KT tl 82 pöördel - 84), et ei ületanud

kiirust, kuna märki oli kehvasti näha, siis täpselt märgi juures õnnestus kiirus saada

50-ks. Tunnistaja D.W andis kohtuistungil ütlusi (ütlused kohtuistungi protokollis

KT tl 84-87 pöördel), et oli patrullis ning mõõtsid kiirust. XX poolt XX sisse tuli

auto, esialgne kiirus oli 78 km/h, ta astus natukene veel rohkem tee peale välja, et

vaadata, kas inimene näeb teda, et võib-olla ta võtab kohe nagu 50 peale, et siis ta ei

4-25-3450

fikseerinud seda ära. Aga kuna tuli sama kiiresti põhimõtteliselt edasi, siis fikseeris ära

75 km/h. Peatas auto kinni, vormistas üldmenetluse dokumendid – kiirusmõõturi

kasutamise protokolli (isik ei allkirjastanud) ja väärteoprotokolli.

3. K. Siilats selgitas kohtuistungil, et keeldus kiirusmõõturi kasutamise protokolli

allkirjastamast, kuna seal olid vead, oli märge, et esineb eraldusjoon kahe sõidurea

vahel; asja materjalide juures olevas protokollis seda märget ei ole, seega on protokolli

pärast muudetud ja see ei ole usaldusväärne. Tunnistaja D.W selgitas, et tahvelarvutis

koostas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tahvelarvutis ka K. Siilatsile

protokolli tutvustas. K. Siilats juhtis tähelepanu, et protokollis on linnuke kohas, et

sellele teel oli eraldusjoon; see on tingitud IT-lahendusest ja on automaatselt eelmisest

protokolli kasutamisest, kui lähed edasi, siis tegelikult see linnuke ei jää sinna ja see ei

jäänud lõplikku allkirjastatud portokolli. Kui märgib protokolli, et isik ei ole nõus

allkirjastama, siis seda protokolli enam muuta ei saa, allkirjastab ise ja tunnistaja ning

siis see protokoll läheb infosüsteemi, tema seda enam ei näe ja seda muuta ei saa.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused kinnitavad, et kiirusmõõturi kasutamise

protokoll (VTT tl 5-6) on sama, mida K. Siilatsile kohapeal näidati. K. Siilats keeldus

seda allkirjastamast, sellekohane märge on protokolli tehtud. Protokoll on

allkirjastatud protokolli koostaja ja tunnistaja poolt. K. Siilatsi poolt viidatud

ebatäpsust allkirjastatud protokollis ei ole. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise

protokoll on lubatav ja usaldusväärne tõend, sinna on kantud Vabariigi Valitsuse

määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s 10 lg-s 1 nimetatud andmed.

4. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT tl 5-6) kinnitab, et 5.8.2025 kell 11:13

mõõdeti Keith Siilatsi juhtud sõiduki Volvo XC60 reg.nr XXX kiirust XXX. km

asulasisesel teel; kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS 008394, kiirusmõõtur oli

töökorras (testitud 5.8.2025 kell 7.09) sõiduk liikus üksi ja lähenes mõõtjale;

kiirusmõõturi lugem oli 75, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 72 km/h,

juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; lubatud sõidukiirus 50 km/h,

ületatud sõidukiirus 22km/h.

5. K. Siilats leidis, et on aluseid kahelda Stalker II MDR radariseadmega saadud

mõõtmise kehtivuses. Kohtule on esitatud (KT tl 40-41) Tehnilise järelevalve

inspektsiooni poolt väljastatud Mõõtevahendi (Stalker II MDR) siseriiklik

tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.07 (kehtis kuni 28.12.2016). Kasutatud

kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008394 oli taadeldud (taatlustunnistus VTT tl 7).

Kohtuväline menetleja viitas põhjendatult Mõõteseaduse § 11 lg 5, mille kohaselt

kordustaatlust võib teha ka juhul, kui mõõtevahendi kasutusele võtmise eelduseks

olnud tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. Mõõtmist teostas pädev

mõõtja, KT tl 38-39 on tõend, et D.W on läbinud mõõtealased koolitused.

6. K. Siilats avaldas, et politsei väidab, et andmed salvestati mõõtjasse, kuid neid pole

avaldatud. Tunnistaja D.W selgitas kohtuistungil, et K. Siilatsile näidati kohapeal

seadme tabloole fikseeritud lugemit kahel korral. Kiirusmõõteseadme kasutamise

protokollis on samuti märge, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit.

Seega on kiirusmõõturi tabloole lugem fikseeritud ja K. Siilatsile on seda näidatud, K.

Siilatsi väide vastupidise kohta on paljasõnaline.

7. K. Siilats avaldas, et mõõtmine tehti 203 m kauguselt – kasutusjuhend näitab, et radar

on aldis ebatäpsusele alla 200 meetri (kaebuse esitaja viitab Stopwatch režiimile,

kasutusjuhend, KT tl 64 pöördel - 65, kus soovitatakse kasutada minimaalse

kaugusena 201 m distantsi). Tunnistaja D.W avaldas, et ei kasutanud mõõtmisel

Stopwatch režiimi, mida kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll -

kasutati kiireima objekti jälgimise režiimi. Stalker II MDR kasutusjuhend ei sätesta

4-25-3450

kiireima objekti jälgimise režiimil (KT tl 65 pöördel) mõõdetava objekti

miinimumkaugust. Seega auto, mille kiirust mõõdeti, kaugus mõõtjast ei oma

käesoleval juhul tähtsust. K. Siilatsi väide, et mõõtmistulemus ei ole usaldusväärne

mõõdetava objekti kaugusest tulenevalt, ei tulene mõõteseadme kasutusjuhendist ja

pole asjakohane.

8. K. Siilats avaldas, et on usutav, et kiirust mõõdeti ajal, mil ta oli veel 70 km/h tsoonis,

politseil on vale arusaam, et radarisignaal ei suuda puulehtedest läbi tungida; kuigi

lehestik võib signaali osaliselt hajutada, ei loo see läbimatut barjääri. Samas avaldab,

et usaldusväärne mõõtmine pole võimalik, kui radarikiir on takistatud puude ja

lehestiku poolt. Tunnistaja D.W selgitas, et politsei auto seisis Teemeistri teel, teest

võib-olla 5 m kaugusel, aga ise olid XXX tee ääres, sõidutee peal. XXX on 50-ala nii,

et on asula märk ja siis tuleb kurv, näeb autot kui auto kurvist välja tuleb. Tema

kiiruse mõõtmise kohast asula märki ei näe, see jääb kurvi taha (seisis tee ääres, isegi

kui keset teed oleks olnud, poleks näinud). Kohus leiab, et tunnistaja poolt kirjeldatud

mõõtmise tehiolusid kinnitavad K. Siilatsi poolt esitatud pilt (KT tl 26 pöördel) ja

kohtuvälise menetleja poolt esitatud skeem (KT tl 34), milledelt on näha, et asula

märgi järgselt on asulasse sisse sõites kurv vasakule, tee suundub puude vahele,

mõõtmise kohast asula märki näha ei ole. Tunnistaja selgitas, et peab nägema objekti,

mille kiirust mõõdab, siis suunab Stalkeri objektile. Mõõdab autot, mis on nähtav,

suunab kiirusmõõturi autole ja siis helisignaal oli katkematu, seda näeb ette ka

kasutusjuhend. Ei mõõtnud läbi puude, ka kasutusjuhend ütleb, et läbi puude ei ole

võimalik mõõta (KT tl 66, kasutusjuhend ütleb, et radari signaal ei läbi paljusid

kompaktseid objekte, muuhulgas puude lehestik). Eelnev kinnitab, et K. Siilatsi auto

kiirust mõõdeti, kui auto oli 50-alas.

9. K. Siilats leidis, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on mõõtmise kellaaeg

11.13, terve minut, kui auto sõidab 60 km/h, läbib ta selle ajaga 1 km. Tunnistaja D.W

selgitas, et mõõtmisel ei märgita mõõtmisaega sekundilise täpsusega, aeg on

minutilise täpsusega kui fikseerib mõõdetava auto kiiruse. Kohus märgib, et tunnistaja

D.W ütlustest tuleb, et kiirus fikseeriti konkreetsel ajahetkel ühekordselt, kiirust ei

mõõdetud minuti jooksul, konkreetsel ajahetkel mõõdetud kiiruse näit fikseeriti

mõõteseadme tablool ja näidati ka K. Siilatsile. Asjaolu, et protokollis ei ole kiiruse

mõõtmise aega sekundilise täpsusega ei muuda mõõtmistulemust ebausaldusväärseks.

10. K. Siilats leidis, et kui politseinik kiirust mõõtes jooksis tema suunas, siis see ei olnud

mõõtmine paigal seistes. Kohus märgib, et tunnistaja D.W ütles, et kui kiirust mõõtis,

oli politseiautost väljas, tee ääres, ta astus kiirust mõõtes sammu tee peale.

Kiirusmõõturi kasutusjuhendi kohaselt liikumisel kohaldatavad mõõtmisfunktsioonid

tähendavad seda, et patrullauto liigub (tl 56 pöördel, tl 64). Seega toimus kiiruse

mõõtmine režiimil, mis on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli märgitud.

11. Liiklusseaduse § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VV on

kehtestanud määrusega „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Kohus leiab, et käesoleval

juhul on mõõtmisel järgitud määruses kehtestatud üldiseid nõudeid kiiruse mõõtmisele

ja määruse § 9 lg 2, lg 4, 5 sätestatud nõudeid radarkiirusmõõturi kasutamisel.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kiirust mõõdeti taadeldud kiirusmõõteseadmega, kiirust

mõõtis pädev mõõtja, kiiruse mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, seega on kohtule

esitatud tõenditega tuvastatud, et K.Siilatsi poolt juhitud auto kiirus oli

väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, asulas, kus kehtis kiiruspiirang 50 km/h, 72

km/h.

4-25-3450

12. K. Siilats on avaldanud, et asula märk ei ole nähtav. Kohtu hinnangul on liiklusmärk

hästi näha ka kaebuse esitaja poolt esitatud pildil (KT lk 4), märki ei varja puud ega

varjud ega mõni muu liiklusmärk. Kiirust mõõdeti kell 11.13, seega ei päde kaebuse

esitaja väide, et õhtul paistab loojuv päike juhtidele silma. Lisaks on K. Siilats kohtus

avaldanud, et siiski nägi märki ja pidurdas täpselt märgi juures kiiruse 50-ne peale

(viimane väide ei ole kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud). Kohus märgib, et

K. Siilatsi väited, millised näevad välja teistes riikides asula märgid, ei oma käesoleva

kaebuse lahendamisel tähtsust, sest Eesti Vabariigis sätestab liikluskorralduse teedel

liiklusseadus (liiklusseaduse § 1).

13. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused, foto, skeem

tõendavad, et K. Siilats juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit

asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 72 km/h,

ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2.

14. Kohus leiab, et K. Siilatsi poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud

objektiivse teokoosseisu.

15. Kohus leiab, et K. Siilats pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

Kohus juba eespool leidis, et K. Siilatsi poolt viidatud asjaolu, et asula märk ei ole

õhtupäikeses nähtav, ei ole asjakohane. Isegi K. Siilatsi poolt esitatud must-valgel

fotol (KT lk 4) on must-valge asulamärk hästi nähtav; tegelikus elus, kus esineb

rohkem värve, on märk ilmselgelt veelgi paremini nähtav. Lisaks avaldas K. Siilats

kohtus, et ta nägi asulamärki. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaks, et

K. Siilats ei teadnud, et ta on jõudnud asulasse, kus kehtib kiiruspiirang 50 km/h. K.

Siilats ei vähendanud auto kiirust lubatud kiiruseni, seega ta vähemalt möönis, et

ületab asulas lubatud sõidukiirust.

16. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

17. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K. Siilats on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

18. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et K. Siilatsi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

19. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

20. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue

kuuni. Kohtuväline menetleja on K. Siilatsit karistanud rahatrahviga 46 trahviühikut

(KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus on 8 eurot), s.o 368 eurot.

21. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS § 56.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

4-25-3450

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii

kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama

preventsioone.

22. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

K. Siilats ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse

normi, see näitab tema süüd väiksena. K. Siilats on teo toime pannud otsese

tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus on seisukohal, et K. Siilatsi süü on väike. Karistuse mõistmisel peab

arvestama karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline mentleja on

väärteootsuses avaldanud, et K. Siilats on karistamata, seega karistuse eripreventiivne

kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse mõistmisel

peab kohus arvestama karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. K. Siilats on avaldanud,

et tegemist on kohaga, kus politsei sageli kiirust mõõdab, kus õhtuse päikesevalguse

tõttu ei ole märki hästi näha, mis tekitab küsimuse, kas tegemist on pigem karistusliku

kui liiklusohutust tagava tegevusega. Tunnistaja D.W avaldas, et XXX elanikud on

pöördunud politsei poole, et just seal kiirust mõõdetaks, sest inimesed sõidavad sealt

nii kiiresti läbi. Kohus leiab, et D.W poolt avaldatut kinnitab ka käesolev juhtum – ei

olnud õhtune aeg, et K. Siilats juhina oleks olnud päikesest pimestatud, kuid siiski

ületas ta tahtlikult asulas lubatud piirkiirust. Kuna liiklusnormid on kehtestatud

kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks, siis karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib

karistuse karmistamist.

23. Kohtuväline menetleja on K. Siilatsit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei

ole määranud karistust vastavalt karistuse mõistmise alustele, K. Siilatsit on karistatud

liiga karmilt. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda K. Siilatsi

olukorda.

24. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Keith Siilatsi kaebuse rahuldamata. Kohus tühistab

väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse.

Kohus karistab Keith Siilatsit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o

240 eurot.

25. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 15 lg 1 p 2, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1, VTMS

§ 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

Kohtunik