2-24-146720/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146720

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi R.M vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1459.12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (B2

Impact osaühing, e-post XXX);

kostja R.M (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt R.M ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 247.90 eurot, intress 50.87 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 9.78 eurot.

3. Mõista kostjalt R.M ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt, so 247.90 eurolt alates 08.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi R.M

(isikukood XXX) vastu põhivõla 881.73 eurot, intressi 57.29 eurot, viivise 50.68

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 81% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kanda ja 19% ulatuses R.M (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt R.M ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 19% ulatuses s.o summas 57 eurot.

2-24-146720

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R.M ’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact osaühing esitas 20.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 27.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu 29.04.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

29.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

B2 Impact osaühing esitas 07.05.2025 ja 21.08.2025 hagiavalduse R.M vastu, millega

hageja palub välja mõista põhivõla 1129.63 eurot, intressi 108.16 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 60.46 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1129.63 eurolt alates 08.05.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni, riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 15.08.2022 sõlmitud

krediidileping xxxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud

ütles IPF Digital AS lepingu 17.11.2024 üles. IPF Digital AS loovutas kostja vastase nõude

B2 Impact osaühingule.

Harju Maakohus võttis 26.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

2-24-146720

26.08.2025 kohtumäärus on R.M ’le kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu

07.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 1656.05 eurot ja tegi tagasimakseid

perioodil 04.10.2022-16.08.2024 kokku 1408.15 eurot. Perioodil 07.09.2022-31.12.2024

kogunes intress 50.87 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhiosa 247.90 eurot,

kuna krediidiandja arvestas kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Intress on

50.87 eurot.

Lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates

17.08.2024

ning krediidiandja ütles lepingu üles 28.10.2024.

Ka ümberarvestatud nõudele lisandub viivis alates 29.10.2024 kuni põhiosa tasumiseni ja

sissenõudekulud summas 30 eurot kostjale saadetud vähemalt kolme meeldetuletuskirja

(hagiavalduse lisad 6-8) eest VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel kuivõrd pooled leppisid

selles osas kokku lepinguga.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

2-24-146720

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja

esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

2-24-146720

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister,

Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi

Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna

ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei

võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. 05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 1656.05 eurot ja tegi tagasimakseid

perioodil 04.10.2022-16.08.2024 kokku 1408.15 eurot. Perioodil 07.09.2022-31.12.2024

kogunes intress 50.87 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhiosa 247.90 eurot,

kuna krediidiandja arvestas kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Intress on

50.87 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et lepingu

ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates 17.08.2024 ning

krediidiandja ütles lepingu üles 28.10.2024. Kohus täpsustab, et leping öeldi üles

17.11.2024.

Asja materjalidest nähtub, et viimane laenu väljamakse tehti kostjale 19.01.2023. Lepingu

kohaselt on minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud. Kohtu hinnangul ei olnud

kostja ümberarvestuse kohaselt lepingu ülesütlemise seisuga 17.11.2024 makseviivituses.

Kohtu hinnangul ei ole leping VÕS § 416 alusel 17.11.2024 üles öeldud ja kogu tagastamata

laen summas 247.90 eurot muutunud sissenõutavaks.

Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu laenuleping, millele kohaldub VÕS § 4141. VÕS § 4141 lg

2 sätestab, et krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui

selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud

enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat

etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine.

Krediidikonto üldtingimuste punkti 18.3. kohaselt võib IPF Digital AS krediidilepingu igal

ajal põhjust avaldamata üles öelda, teatades sellest sulle vähemalt 2 (kaks) kuud ette

kirjalikult, e-kirja teel, Äpi või Iseteenindussüsteemi kaudu.

2-24-146720

Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 17.11.2024 üles. Krediidiandja

saatis 29.10.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja

lepingu ülesütlemisavalduse.

VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse

kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud

tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks

korralise ülesütlemisega 29.12.2024.

8. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni põhiosa tasumiseni.

Hagiavalduses nõuab hageja viivist kuni hagi esitamiseni 07.05.2025 ning täiendavat viivist

alates 08.05.2025. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et leping lõppes 29.12.2024 on

hageja sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamiseni põhjendatud summas 9.78

eurot, vastavalt järgnevale arvestusele:

-

summa 247.90 eurot, periood 30.12.2024-31.12.2024, viivisemäär 12.25% aastas,

summa 0.17 eurot;

-

summa 247.90 eurot, periood 01.01.2025-07.05.2025, viivisemäär 11.15% aastas,

summa 9.61 eurot.

9. Hageja nõuab ka sissenõudekulusid summas 30 eurot kostjale saadetud vähemalt kolme

meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisad 6-8) eest VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel kuivõrd

pooled leppisid selles osas kokku lepingus. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissenõudekulu

suuruseks 35 eurot.

Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid,

sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude

alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on

võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude

tekkimist summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega

tõendatud.

10. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 247.90 eurot, intress 50.87 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 9.78 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt, so 247.90 eurolt alates 08.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 881.73 eurot, intressi 57.29 eurot, viivise 50.68

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

2-24-146720

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12. Hageja nõude suurus kokku oli 1333.25 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 257.68

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 19%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta 81% ulatuses hageja kanda ning 19% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 215

eurot, ehk kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+20) 300 eurot, millest kostja kanda

jääb 19% ehk 57 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-24-146720

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik