2-25-6520/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6520

Tsiviilasi

Estateguru tagatisagent OÜ hagiavaldus M. S. H. vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

325 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368, aadress

Liivalaia 36, 10132 Tallinn)

Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-

Kai Teeäär

Kostja

M. S. H. (sünniaeg XXX.a, Saksamaa Liitvabariigi isikukood

XXX, aadress XXX / XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. S. H.lt (H., sünniaeg XXX.a, Saksamaa Liitvabariigi isikukood XXX)

Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368) kasuks 325 000 (kolmsada

kakskümmend viis tuhat) eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud M. S. H. (sünniaeg XXX, Saksamaa Liitvabariigi isikukood XXX)

kanda.

5. Välja mõista M. S. H.lt (H., sünniaeg XXX, Saksamaa Liitvabariigi isikukood XXX)

Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368) kasuks menetluskulud lepingulise

esindaja kulu 1070 (üks tuhat seitsekümmend) eurot, dokumentide tõlkimise kulu 670

(kuussada seitsekümmend) eurot ja riigilõiv 3780 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend)

eurot.

6. Välja mõista M. S. H.lt (H., sünniaeg XXX, Saksamaa Liitvabariigi isikukood XXX)

Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368) kasuks viivis menetluskulude 5520

(viis tuhat viissada kakskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 5520 (viis tuhat viissada kakskümmend) eurot.

7. Jätta rahuldamata Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368) avaldus lepingulise

esindaja kulu 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks ja M. S. H.lt

(H., sünniaeg XXX, Saksamaa Liitvabariigi isikukood XXX) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse

asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka

esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas 28.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. S. H.

(kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab Estateguru tagatisagent OÜ M.

S. H.lt käenduslepingu täitmata jätmisest tuleneva võla 325000 eurot tasumist. Nõude aluseks on

hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt vastutab kostja käendajana XXX

kohustuste täitmise eest kuni 25% laenusumma ehk 325000 euro ulatuses. Kostja on XXX

ainuosanik. Hagiavalduse kohaselt haldab Estateguru OÜ (Estateguru) rahvusvahelist

2 (8)

ühisrahastusplatvormi Estateguru (www.estateguru.co), mille kaudu investorid saavad

finantseerida erinevate laenusaajate projekte. Tagatiste hoidmise ja realiseerimisega tegeleb hageja.

XXX esitas 2021. aastal 3 laenutaotlust seoses projektiga XXX. Taotluste alusel sõlmitud

laenulepingute kohaselt laenasid investorid XXX-le kokku 1300000 eurot. Laen anti 18 kuuks.

XXX sõlmis hagejaga (tagatisagendiga) paralleelkohustuse lepingu, millega XXX võttis kohustuse

tasuda hagejale summa, mis on võrdne Estateguru portaali kaudu XXX poolt sõlmitud

laenulepingutest tulenevate XXX kohustuste summaga (paralleelkohustus). Seega hageja võib

nõuda XXX-lt laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist endale ning XXX-l on kohustus täita

laenulepingutest tulenevad kohustused hagejale. Kõiki XXX-le antud laene ja paralleelkohustuse

täitmist tagab kostja käendus, mis on antud käenduslepinguga. Laenusaaja ei tagastanud laenu.

17.11.2022 esitas Estateguru XXX-le teate, millega ütles laenulepingu XXX võlgnevuse tõttu üles

ja palus täita laenulepingust tulenevad kohustused, ning 01.12.2022 esitas Estateguru kostjale teate,

millega palus tasuda käenduslepingust tulenevad kohustused. XXX ega kostja võlgnevust ei

tasunud. 28.04.2025 seisuga on hageja nõue XXX vastu koos lepingujärgsete kõrvalnõuetega

kokku 2349728,85 eurot. Kuivõrd XXX ega kostja ei ole laenulepingust ja käenduslepingust

tulenevaid kohustusi täitnud, esitab hageja kostja vastu nõude käenduslepingust tulenevate

kohustuse täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 325000 eurot. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.05.2025. Hageja esitas kohtule

menetluskulude nimekirja 02.06.2025. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude riigilõivu 3780 eurot,

lepingulise esindaja kulu 1305 eurot (sh õigusteenusele kulunud aeg 2,5 tundi tasumääraga ilma

käibemaksuta 210 eurot tunnis ja õigusteenusele kulunud aeg 6,3 tundi tasumääraga ilma

käibemaksuta 130 eurot tunnis) ning dokumentide tõlkimise kulu 670 eurot (sh tõlkekulud 145

eurot hagi lisaks olevate tõendite eesti keelde tõlkimise eest, tõlkekulud 490 eurot hagimaterjalide

ja menetlusse võtmise määruse saksa keelde tõlkimise eest ja tõlkekulud 35 eurot menetluskulude

nimekirja saksa keelde tõlkimise eest) hüvitamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2. Kohus võttis hagiavalduse 13.05.2025 menetlusse ja andis kostjale hagiavaldusele

vastamiseks tähtaja 40 päeva menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega

kättetoimetamisest. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse koos lisadega ja

menetluskulude nimekirja kostjale tähtsaadetisena Saksamaa Liitvabariiki aadressile XXX / XXX).

Kostjale on hagimaterjalid loetud kättetoimetatuks 16.06.2025 TsMS § 316 lg 3 alusel, kuid kostja

ei ole hagile vastanud. Hagile vastamise tähtaeg möödus eeltoodust tulenevalt 26.07.2025. Kostja

ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus lahendab eeltoodut arvestades hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist

lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja

poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt

tuvastada kohustuse olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest.

Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude Estateguru OÜ hallatava ühisrahastusportaali

www.estateguru.co vahendusel XXX (XXX) projekti XXX finantseerimiseks sõlmitud

laenulepingute käenduskohustusest tulenevas nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja käenduslepingust tulenev võlgnevus summas 325000 eurot.

VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

3 (8)

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on esitanud kohtule käenduslepingu

(allkirjastatud hageja poolt 30.08.2021 ja kostja poolt 02.09.2021) (dtl 65-69, tõlge 70-72), mille

kohaselt Estateguru tagatisagent OÜ (võlausaldaja) ja M. S. H. (käendaja) sõlmisid

käenduslepingu, millega käendaja M. S. H., kes on XXX, kantud Charlottenburgi linnakohtu

äriregistrisse koodiga XXX, tegevuskoha aadress XXX („põhivõlgnik“) osanik, võtab täieliku

vastutuse põhivõlgniku kohustuste eest, mis tulenevad laenuandjate („investorid“) ja põhivõlgniku

laenulepingust, mis on sõlmitud Estateguru portaali (estateguru.co) kaudu, seoses projekti Plauen II

(K. S.) „XXX sildlaen“ rahastamisega (kõiki selle projekti rahastamiseks allkirjastatud või

allkirjastatavaid laenulepingud nimetatakse koos laenulepinguks) alates kuupäevast, mil

laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ja tasumisele kuuluvaks. Käendaja

võtab seega täieliku vastutuse põhivõlgniku kohustuste eest, mis tulenevad põhivõlgniku ja

võlausaldaja paralleelsest võlaõiguslepingust, mis sõlmiti seoses projekti Plauen II (K. S.) „XXX

sildlaen“ rahastamisega, alates kuupäevast, mil paralleelsest võlaõiguslepingust tulenevad nõuded

on muutunud sissenõutavaks ja tasumisele kuuluvaks. Käenduslepingu punkti 1.2 järgi käendaja ja

põhivõlgnik vastutavad solidaarselt tasumata osamaksete, intresside ja kõigi võlausaldaja nõuete

eest seoses punktis 1.1 osutatud paralleelse võlaõigusliku lepinguga, mis tulenevad põhivõlgniku

kohustuste täitmata jätmisest, sealhulgas leppetrahvide, viiviste ja kahju hüvitamise eest. Kokku

vastutab käendaja põhivõlgnikule laenulepingu alusel ja sellega seoses antud laenusumma eest kuni

25% ulatuses. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt vastutab kostja XXX kohustuste täitmise

eest kuni 25% laenusummast ehk 325000 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid

kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et

tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks

on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas

käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1

mõttes.

Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga

VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga kohustub käendaja

vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendajal

tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks

põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude

rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud

võlausaldaja nõude olemasolu ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on

käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

Pooled on sõlminud käenduslepingu, millega kostja käendas XXX ja laenajate („investorite“) vahel

seoses projektiga XXX sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Käenduslepingu punkti 4.1

kohaselt leping jõustub selle allkirjastamisel ja jääb täies ulatuses jõusse, kuni põhivõlgnik ja/või

käendaja on täitnud kõik oma kohustused (dtl 71). Hageja on hagiavalduses märkinud, et XXX-l on

hageja ees võlgnevus kokku summas 2 349 728,85 eurot. Samuti on käenduslepingus kokku lepitud

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et tegemist on kehtiva käenduslepinguga.

Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu laenulepingutest tulenev nõue. Laenulepingule kohalduvad

VÕS § 396 jj sätted. Hagiavalduse kohaselt ei ole laenusaaja laenulepingutest tulenevaid kohustusi

täitnud, laenusaajal XXX-l on hageja ees võlgnevus kokku summas 2 349 728,85 eurot, mis

koosneb põhinõudest (tähtajaks tagastamata laen) ja lepingujärgsetest kõrvalnõuetest (dtl 3). Kohus

loeb hageja esitatud faktilised väited laenusaaja XXX võlgnevuse kohta kostja poolt omaksvõetuks

(TsMS § 407 lg 1). Hagejal saab olla laenusaajast põhivõlgniku vastu nõue VÕS § 108 lg 1, § 113

lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

4 (8)

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet

olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg

1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping.

Estateguru kasutajatingimuste (dtl 5-33) p 1.5 sätestab, et Estateguru eesmärgiks on võimaldada

kasutajatel kasutada tehnilisi lahendusi, mille abil saavad nad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel

ettevõtluse rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Laenu antakse üksnes kinnisvara või kinnisvaraga

seotud õiguste tagatisel. Punkti 1.6 kohaselt Estateguru ei anna ega vahenda laenu tarbijale. Laenu

võtmiseks peab laenu saada sooviv kasutaja sõlmima kasutajatingimustes sätestatud korras

laenulepingu laenu anda sooviva investoriga. Laenulepingu näol on tegemist laenuandja ja

laenusaaja vahelise eraldi lepinguga, millest tulenevaid õiguseid ja kohustusi teostatakse muu

hulgas kasutajatingimustest tulenevate erisuste ja piirangutega. Kasutajatingimuste punkti 6.1

kohaselt laenulepingu sõlmimine toimub laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning vastavat

laenulepingut sõlmida sooviva investori poolt sellele laenutaotlusele nõustumuse andmise teel.

Hagiavalduse kohaselt on XXX 2021. aastal esitanud 3 laenutaotlust seoses projektiga XXX (dtl-d

2, 34-36). Taotluste alusel sõlmitud laenulepingute alusel laenasid investorid XXX-le kokku

1300000 eurot (laenuleping) (dtl-d 2, 37-46). Laenu andmist tõendavad maksekorraldused (dtl-d 2,

37-46). Laen anti põhivõlgnikule 18 kuuks. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt, kui

laenu põhitingimuste kohaselt kuulub laen tagastamisele ühe maksena laenuperioodi möödumisel,

peab laenusaaja tagastama kogu laenusumma laenu põhitingimustes täpsustatud laenuperioodi

viimasel päeval. Hageja on välja toonud, et laenusaaja ei ole laenu tagastanud. Estateguru laenu

üldtingimuste punkti 21.1 kohaselt on Estategurul õigus hallata laenu ning tegutseda laenuandjate

esindajana laenuandjate ja laenusaajate omavahelistes suhetes. 17.11.2022 esitas Estateguru OÜ

XXX-le teate, millega ütles laenulepingu XXX võlgnevuse tõttu üles ja palus täita laenulepingust

tulenevad kohustused (dtl-d 3, 92-95). Kohus loeb hageja väited laenulepingute sõlmimise, laenu

andmise, laenu tagastamata jätmise ja laenulepingute ülesütlemise kohta kostja poolt omaksvõetuks

(TsMS § 407 lg 1 ls 2). Laenulepingud on üles öeldud, seega on laenulepingutest tulenevad

kohustused muutunud sissenõutavaks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud nõudearvestusest (dtl-d 3,

117-118) nähtuvalt on laenuandjal põhivõlgniku vastu nõue kokku summas 2 349 728,85 eurot, sh

põhiosa 1300000 eurot.

Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Käenduslepingu punkti 1.2 järgi käendaja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt tasumata

osamaksete, intresside ja kõigi võlausaldaja nõuete eest seoses punktis 1.1 osutatud paralleelse

võlaõigusliku lepinguga, mis tulenevad põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest, sealhulgas

leppetrahvide, viiviste ja kahju hüvitamise eest. Kokku vastutab käendaja põhivõlgnikule

laenulepingu alusel ja sellega seoses antud laenusumma eest kuni 25% ulatuses. Hagiavalduses

esitatud asjaolude kohaselt vastutab kostja XXX kohustuste täitmise eest kuni 25% laenusummast

ehk 325000 euro ulatuses. Kohus loeb hageja väite kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ls

2).

Käenduslepingu punktist 2.1.1 tulenevalt kohustub käendaja täitma maksekohustusi, mida

võlausaldaja võib nõuda põhivõlgnikult, 10 (kümne) päeva jooksul alates võlausaldajalt kirjaliku

teate saamisest. Hageja esitas 01.12.2022 kostjale nõude käenduskohustuse täitmiseks ja 325000

euro tasumiseks (dtl 3, 105-108). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 12.12.2022. Kostja ei

ole hagiavalduse esitamise seisuga kohustust täitnud.

Estateguru laenu üldtingimuste punkti 15.1 kohaselt üldtingimuste punkt 15 (Paralleelkohustuse

kokkulepe) kohaldub igale laenule, mille puhul on selle laenu põhitingimuste kohaselt tegemist

5 (8)

tagatud laenuga (dtl 86). Käesoleval juhul on pooled laenulepingutes kokku leppinud, et tegemist

on tagatud laenudega (märgitud laenutaotlustes, dtl 34-36). Paralleelkohustuse lepingu punkti 2

kohaselt kohustub laenuvõtja maksma tagatisagendile summa (laenuvõtja sellisele kohustusele

tagatisagendi ees on edaspidi viidatud kui „paralleelkohustusele“), mis võrdub projekti „XXX

sildlaen“ mis tahes laenudokumendist tuleneva laenuvõtja iga üksiku rahalise kohustuse summaga

(sellisele muule rahalisele kohustusele on edaspidi viidatud kui „põhikohustusele“). Kahtluste

vältimiseks lepitakse käesolevaga kokku, et laenusaaja paralleelne koguvõlg tagatisagendi ees ei

ole väiksem kui kõigi baaskohustuste kogusumma. Paralleelkohustuse lepingu punkti 3 järgi

paralleelne kohustus muutub tasumisele kuuluvaks ja tuleb tagatisagendile täita samal ajal ja samas

vääringus, kui asjaomane baaskohustus. Tulenevalt lepingu punktist 5 loob käesolev leping

iseseisva võlakohustuse, mille laenusaaja peab tasuma tagatisagendile käesolevas lepingus ja

laenudokumentides sätestatud tingimustel. Tagatisagent võib iseseisvalt nõuda paralleelse

kohustuse täielikku tasumist oma nimel käesoleva lepingu alusel ja laenusaaja peab täitma

paralleelse kohustuse tagatisagendi või tagatisagendi määratud isiku ees (dtl 60-61, tõlge dtl 63).

Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda käenduskohustuse täitmist iseendale VÕS § 401 lg 1 ja

paralleelkohustuse lepingu punktide 2, 3 ja 5 alusel.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel

õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt põhivõla 325 000 euro väljamõistmiseks põhjendatud

ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 325 000 eurot. 325 000

eurot on ühtlasi käenduslepingu p 1.2 (dtl 66, tõlge dtl 70) tulenevalt käendaja koguvastutuse

maksimumsumma (25% 1 300 000-st on 325 000).

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi,

siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 3780 eurot,

tõlkekulu 670 eurot ja õigusabikulu 1305 eurot (käibemaksuta), s.o menetluskulud kokku 5755

eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.

TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid

menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks

tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 3780 eurot, mis vastab avalduse esitamise ajal

riigilõivuseadusega (RLS) kehtestatud määradele. Riigilõivu 3780 eurot tasumine on vältimatu

kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja

kohtukulude (riigilõiv) suuruse 3780 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtu töökeel on eesti keel (TsMS § 32 lg 1). TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud

on tõlgikulud. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et hageja on kandnud tõendite ja

menetlusdokumentide tõlkimisega seoses tõlkekulu 670 eurot (sh hagi lisaks olevate tõendite eesti

keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 145 eurot (käibemaksuta), hagimaterjalide ja menetlusse

võtmise määruse saksa keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 490 eurot (käibemaksuta) ja

menetluskulude nimekirja saksa keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 35 eurot (käibemaksuta)).

6 (8)

Kohus leiab, et kuna kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks oli vajalik

menetlusdokumentide saksa keelde tõlkimine ning kohtule hagi lisaks olevate tõendite esitamiseks

oli vajalik tõendite eesti keelde tõlkimine, on tõlkekulu summas 670 eurot põhjendatud. Kohus

määrab kindlaks hageja menetluskulude (tõlkekulu) suuruse 670 eurot ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja.

TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat

esindasid kohtumenetluses lepingulised esindajad, kes vastasid tsiviilkohtumenetluse seadustikus

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal

õigus nõuda kostjalt lepinguliste esindajate kulude hüvitamist.

Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 130 ja 210 eurot

(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on Advokaadibüroo Ellex Raidla

vandeadvokaat Grete-Kai Teeäär ja jurist Karl Kajak osutanud hagejale antud asjas 02.06.2025

seisuga õigusteenuseid 6,30 tundi tunnihinnaga 130 eurot ja 2,50 tundi tunnihinnaga 210 eurot

(käibemaksuta). Hageja õigusabikulud on kokku 1305 eurot (käibemaksuta) ja koosnevad

järgmistest toimingutest järgmise ajakuluga: 1) 21.05.2025 Dokumendi ettevalmistamine:

menetluskulude nimekiri, ajakulu 0,50h, tunnihind 210,00, hind 105,00 eurot; 2) 13.05.2025

Dokumendiga tutvumine: menetlusse võtmise määrus ja kohtu kiri seoses tõlgetega; seonduv

kirjavahetus kliendi ja tõlkebürooga, ajakulu 0,30h, tunnihind 210,00, hind 63,00 eurot; 3)

28.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus; kirjavahetus kliendiga; esitamine e-

toimikus, ajakulu 0,50h, tunnihind 210,00, hind 105,00 eurot; 4) 26.04.2025 Dokumendi

ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 1,20h, tunnihind 210,00, hind 252,00 eurot; 5) 25.04.2025

Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 1,00h, tunnihind 130,00, hind 130,00 eurot; 6)

24.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 2,00h, tunnihind 130,00, hind

260,00 eurot; 7) 19.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 3,00h, tunnihind

130,00, hind 390,00 eurot; 8) 15.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus ja töö

dokumendi lisadega (tõlgete korraldamine), ajakulu 0,30h, tunnihind 130,00, hind 39,00 eurot.

Kokku ajakulu 8,80h, hind kokku 1305,00 eurot.

Kohtu hinnangul tuleb lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste

maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest

keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse

tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnitasuga 130 eurot mahus

6,30 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olnud vajalikud

hageja menetlusõiguste teostamiseks ning esindaja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Kohtuasja keerukusastet ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu arvestades on ajakulu

põhjendatud osaliselt. Hagi sisu ja mahtu ning asja keskmist keerukust arvestades on hagi

koostamise kulu 6,30 tundi põhjendatud 5 tunni ulatuses. 5 tundi x 130 = 650 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja vandeadvokaat Grete-Kai Teeäär osutanud

hagejale õigusteenust tunnitasuga 210 eurot mahus 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on teostatud

toimingud olnud vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks ning esindaja seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks (sh informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi). Kohtuasja

keerukusastet, mahtu arvestades on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud 2 tunni ulatuses. 2 tundi x 210 =

420 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1070

eurot (650+420=1070). Kohus mõistab lepingulise esindaja kulu 1070 eurot kostjalt hageja kasuks

välja.

Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 1305 eurot kindlaksmääramist. Kohus määras kindlaks

lepingulise esindaja kulu 1070 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks

7 (8)

välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 235 eurot.

Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskulude 5520 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

8 (8)