1-25-3594/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2025.a, Jõhvi

Kriminaalasja arutati 03.10.2025 ja 16.10.2025.a avalikul

kohtuistungil Jõhvi kohtumaja ruumides.

Kriminaalasja number

1-25-3594 (24244051109)

Kohtukoosseis

Kohtunik Larissa Prokopenko

Rahvakohtunikud Siiri Eero ja Lauri Iro

Kohtuistungi sekretär

Ingrid Koddo

Tõlk

Valentina Michelson

Kriminaalasi

Aleksandr Maltsevi süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liina Pikma

Süüdistatav

Aleksandr Maltsev, ik 39104272218, elukoht xxx, xxx

kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht xxx,

kriminaalkorras karistatud:

- Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.01.2021 otsusega KarS §

183 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 1-aastase

katseajaga.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 14.09.2024

Kaitsja

Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

Tunnistada ALEKSANDR MALTSEV süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle

karistuseks 6 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 13.09.2024-14.09.2024 s.o 2

päeva, lõplikuks karistuseks lugeda 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise ajast.

KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma.

Jätta Aleksandr Maltsevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muutmata

kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Asitõendid:

1) Kivi (asub hoiul PPA-s akt nr 24ATH31830) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

2) A. Maltsevi jalatsid; A. Maltsevi pusa; A. Maltsevi püksid; A. Maltsevi T-särk (antud hoiule

PPA-le akt nr 24ATH31830) (lk 69) – tagastada Aleksandr Maltsevile otsuse jõustumisel.

3) Puuteproovid määrdumiste pinnalt, mis avastati pusa pealt (antud hoiule PPA-le akt nr

24ATH32136) (lk 70) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

4) 1 DVD-plaat rinnakaamera ja häirekeskuse kõne salvestustega – jätta kriminaalasja juurde.

5) 1 CD-R-plaat xxx turvakaamera salvestus – jätta kriminaalasja juurde.

Rahuldada vandeadvokaadi Sergei Politševi taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr Maltsevile

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 835,76 EUR (674 EUR +

24% s.o. 161,76 EUR).

Mõista Aleksandr Maltsevilt riigituludesse välja menetluskulud:

2215 eurot sundraha,

131,76 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses,

995 (155 + 840) eurot ekspertiisitasud,

1111,04 (275,28 + 835,76) eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

Menetluskulud summas 4452,80 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV Pank EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700030136

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates 23. oktoobrist 2025.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kantseleis alates 28. novembrist 2025.a.

I Süüdistus

Aleksandr Maltsev on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 13.09.2024.a kella

16.15 paiku Ida-Virumaal, xxx maja ees lõi ühe korra telliskivi tükiga Q Qit vastu pead, mille

tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile pikali maha. Kui V. Q oli pikali maas lõi Aleksandr

Maltsev teda 16 korda jalaga (jalatalla ja kannaga) vastu pead. A.Maltsevi tegevusse sekkus

vahele tunnistaja W W, kes tõmbas A.Maltsevi kannatanust eemale ja takistas edasiste

kehavigastuste tekitamist kannatanule.

Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 24E-AOI00311-01 esinesid Q Qil järgmised vigastused:

aju-kolju ja näokolju kinnine tömp trauma koos haavaga pea piirkonnas, parema oimu-

kiiruluu murru ja parempoolse peaaju kõvakelmepealse verevalumiga oimu kiiru piirkonnas,

peaajukoe põrutuskollete ja peaaju ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasakus oimusagaras,

parema sarnaluu ja silmakoopa välise seina killunenud kompressioonimurruga; marrastused

mõlema põlveliigese piirkonnas.

Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse laadi, tekkemehhanismi ja paiknemist

tuleb Aleksandr Maltsevi tegevust käsitleda teise inimese tapmise katsena, kui tapmine jäi

lõpule viimata kahtlustatava tahtest mittesõltuvatel asjaoludel.

Oma teoga pani Aleksandr Maltsev toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tapmise katse.

II Kohtu järeldused süüdistuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse

ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on

seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Aleksandr Maltsev

ning tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Süüdistatav Aleksandr Maltsev tunnistas ennast süüdi, kuid ei ole nõus kvalifikatsiooniga.

Kohus loeb usaldusväärseteks kõiki kohtuistungil uurituid kirjalikke tõendeid: sündmuskoha

vaatlusprotokolli koos fototabeliga, isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt, DNA ekspertiisiakt,

kiirabikaart, patsiendikaart, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, asitõendite

vaatlusprotokollid ja videosalvestised. Seega tõendite hindamisel tugineb kohus kõigile

kohtuistungil avaldatud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda ka kannatanu Q Qi ning tunnistajate A A, W W, S S ja D W (D)

ütluste usaldusväärsuses. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel kannatanu ja tunnistajate

ütlusi.

Kohtu hinnangul süüdistatava Aleksandr Maltsevi ütlused on ka peamises osas

usaldusväärsed. Süüdistatava ütlustes esinevad vastuolud võrreldes teiste kogutud tõenditega

kannatanu löömise osas (millega, kuhu ja kui palju lõi Maltsev kannatanut), kuid kohtu

hinnangul on xxx maja videosalvestisega ja selle järgi koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga

on kindlalt tuvastatud Aleksandr Maltsevi tegevused kuriteo toimepanemise ajal ja vahetult

peale selle toimepanemist. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi, kuid vaidles vastu

kvalifikatsioonile.

Aleksandr Maltsevit süüdistatakse selles, et tema 13.09.2024.a kella 16.15 paiku xxx maja ees

lõi ühe korra telliskivi tükiga Q Qit vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile

pikali maha. Kui V. Q oli pikali maas lõi Aleksandr Maltsev teda 16 korda jalaga (jalatalla ja

kannaga) vastu pead. A.Maltsevi tegevusse sekkus vahele tunnistaja W W, kes tõmbas

A.Maltsevi kannatanust eemale ja takistas edasiste kehavigastuste tekitamist kannatanule.

Kannatanule oli tekitatud aju-kolju ja näo-kolju kinnine tömp trauma. Arvestades kannatanule

tekitatud tervisekahjustuse laadi, tekkemehhanismi ja paiknemist tuleb Aleksandr Maltsevi

tegevust käsitleda teise inimese tapmise katsena, kui tapmine jäi lõpule viimata kahtlustatava

tahtest mittesõltuvatel asjaoludel.

Kuna kannatanu Q Q saadeti 02.06.2025 Eesti Vabariigist välja ja kohaldati Eesti Vabariiki

sissesõidukeeldu 2 aastaks ning tema asukoht on teadmata (lk 1), siis avaldas kohus KrMS §

291 lg 1 p 4, 5 alusel kannatanu Q Qi ülekuulamise protokolli koos fototabeliga (lk 7-13).

Kannatanu sõnul on tal ajukolju trauma, kolju murd kolmes kohas. Ta ei mäleta, mis oli enne

trauma saamist. Ta kolis 1,5 kuud tagasi Tallinnasse, kuid käis vahel Kohtla-Järvel.

12.09.2024 tuli ta Tallinnast bussiga Kohtla-Järvele. Ta võttis ühendust Wiga ja sai temaga

kokku. Ta helistas oma tuttavale Sle, keda tunneb umbes pool aastat. Ta läks Wi juurde ja

tarvitasid seal natuke alkoholi. Mingi aeg tuli sinna ka S. Edasisi sündmusi kuni kiirabi

saabumiseni kannatanu ei mäleta.

Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja W W ütlustega, kes kinnitas, et 12.09.2024 elas ta

xxx. Q tuli Tallinnast 6-7 paiku ja oli päris purjus. Nad läksid tema juurde, kus oli ka tema

naine D, pärast tuli ka S. Nad istusid tema korteris ja jõid koos Qi, S ja Sga. Maltsev tuli

järgmise päeva kas päeval või õhtul. Q ja S jäid nende juurde ööseks. Järgmisel päeval S

ütles, et Q vägistas teda. Tema naine kuulis küll öösel midagi, kuid kartis sinna tuppa minna.

13.09.2024 hommikul ärkas, kui S karjus, et „jäta mind rahule, niigi vägistasid mind“. Q

karjus, et ei vägistanud. Q oli enam-vähem kaine, tuli Maltsev. Ta läks Qiga poodi, Maltsev

jäi S ja Sga koju. Nad ostsid veini ja õlut, alkoholi tarvitasid kõik peale S. Maltsev jõi natuke

õlut. Q jõi liiga palju ja tal hakkas katus sõitma. Tahtis teda ja Maltsevit näkku lüüa. Ta

rahustas Qi maha ja ajas teda minema, kuid too rääkis kogu aeg Sst. Ta rääkis Malsevile ka

vägistamisest, too reageeris rahulikult. Siis nad läksid kolmekesi välja maja nurga taha, et Q

koju saata, Q ütles Maltsevile midagi ja tal katus sõitis. Ta oli seljaga nende poole ja ei

näinud, kes esimesena lõi. Maltsevi käes ta kivi ei näinud. Ta sai aru, et Maltsev lõi Qit S ja

agressiivsuse pärast. Ta ei kuulnud, millest Maltsev ja Q rääkisid. Ta nägi, kuidas Maltsev lõi

kannatanut 3 korda rusikaga vastu lõuga ja too kukkus maha. Ta jooksis nende juurde ja tiris

Maltsevi Qist eemale. Q oli agressiivne, kuna teda aeti minema. Q läks ees, Maltsev tema taga

ja kui Q ringi pööras, sai rusikaga vastu lõuga. Q ei püüdnud ennast kaitsta, lihtsalt seisis. Kui

ta Maltsevit eemale tiris, oli Q selili maas, korises. Ta lõi kukkudes pea vastu asfalti. Ta ütles

Malsevile, et aitab küll ja tõmbas ta eemale. Kannatanu peas oli näha verd, midagi mõmises,

silmad olid poolavatud. Pulss oli, liigutas ja hingas. Ta kutsus kiirabi naisterahva telefoniga.

Esimesena tuli politsei. Maltsev läks koju ja siis tema juurde ning ütles Dle, et peksis Qi läbi.

Tunnistaja S S ülekuulamise protokoll (lk 73-76) avaldati KrMS § 2911 alusel. Tunnistaja S

ütlused on kooskõlas tunnistaja W W ütlustega. 12.09.2024 helistas talle päeva jooksul Q Q,

kuid ta ei vastanud. Q oli tema endise poiss-sõbra parim sõber, tunneb pool aastat. Eelnevalt

oli Q talle helistanud ja ta ütles, et ei soovi temaga suhelda. Õhtul oli ta koos sõpradega ja

sõitsid Kohtla-Järvele poodi, sai seal juhuslikult kokku Q Qiga, kes oli koos W W ja veel

tundmatu noormehega (Maltsev). Q oli ebakaine ning hakkas küsima, miks tema kõnedele ei

vasta. Ta selgitas, et ei soovi suhelda. Noormehed kutsusid teda kaasa, kuid ta sõitis

sõpradega minema. Q hakkas talle taas helistama nii enda kui ka W numbrilt. Ühele kõnele ta

vastas ja Q kutsus teda nende juurde, kuid ta keeldus. Ta sõitis sõpradega autoga ringi ja

mingi hetk märkas Qit, Wt ja tema abikaasa Dt ning Maltsevit. Nad läksid nende juurde juttu

ajama. Ta oli juba ebakaine, sai tuttavaks Dga ja rääkis temaga juttu. Q segas kogu aeg vahele

ja püüdis teda kallistada, ta palus seda mitte teha. Kella 00.00 paiku pakkus D minna nende

korterisse veini järele. Nad läksid kahekesi xxx. Nad võitsid veini ja kui välja läksid, olid

tema sõbrad lahkunud. W lubas jääda nende juurde ööseks ja nad läksid viiekesi tuppa. Q

rahunes maha ja vabandas tema ees. Korteris tarvitasid nad alkoholi ja ta oli päris purjus.

Mingi hetk ütles Q, et tal on paha olla ja läks teise tuppa, ka Maltsev läks ära. Mõne aja

pärast läks ta kontrollima, kas Qil on kõik korras ja kui ta läks tema juurde, tõmbas Q teda

vasakust käest ja ta kukkus voodile pikali. Q heitis tema peale ja hakkas temalt pükse maha

tõmbama. Ta osutas vastupanu, nuttis ja palus teda lahti lasta. Q ei reageerinud ja tõmbas

tema püksid alla ning võttis ka enda püksid jalast, surus peenise tuppe. Ta tundis valu, nuttis

ja palus lõpetada, kuid Q ei reageerinud. Tal oli tupes tampoon ja ta ei teadnud algul, kas Q

võttis selle välja või mitte. Mingi hetk ta kas jäi magama või kaotas teadvuse, kui ärkas, oli

toas valge ja tundis tupes valu, Q oli tema peal ja üritas jälle peenist tuppe suruda. Ta hakkas

nutma ja palus tegevus lõpetada ning Q lõpetas oma tegevuse. Ta pani riidesse ja läks

WCsse, kus sai aru, et tampoon on nii sügaval, et ei saa seda kätte. Ta läks W ja D juurde

tuppa, nuttis, W magas veel. Ta rääkis Dle, et Q vägistas teda. S kuulis öösel karjeid, kuid

kuna oli purjus, ei pööranud tähelepanu. Kui W ärkas, rääkis ja temale juhtunust. Kui Q tuppa

tuli, küsis W temalt, miks ta vägistas, kuid ta ütles, et pole midagi teinud. Mingi aeg läksid

nad neljakesi õue, et suitsu teha ja seal jalutas koeraga Maltsev, kellele ka rääkis

vägistamisest, talle see ei meeldinud. Nad läksid korterisse tagasi ja hakkasid alkoholi

tarvitama, ta jäi magama ja ärkas kella 16.oo paiku. W rääkis talle, et Maltsevil sõitis katus

ära ja tahtis vägistamise eest kätte maksta, peksis Qit jalgadega nii, et ta viidi kiirabiga ära.

Tunnistajate W W ja S S ütlused on kooskõlas ka tunnistaja D W (endine D) ütlustega, et

13.09.2024 elas ta aadressil xxx. Tema Qit ei tundnud, ta on abikaasa tuttav. Q tuli nende

juurde Tallinnast kella 19 paiku, oli purjus. Ka Maltsev oli nende juures, oli kaine. Tema

abikaasa oli purjus. Abikaasa ja Q läksid poodi alkoholi ostma, tõid veini ja õlut. Maltsev oli

sel ajal temaga kodus. Mehed hakkasid alkoholi tarvitama, tema mitte. Q nõudis St ja ta tuli

ka nende juurde. Tema ja Maltsev St ei tundnud, abikaasa tundis. S oli joonud ja tarvitas ka

nende juures alkoholi. Maltsev oli nende juures vist kella 24ni, kuna tal oli vaja hommikul

tööle minna. S jäi nende juurde, Q tikkus talle ligi ja nad karjusid köögis. Ta saatis Qi

lastetuppa magama, kuna ta oli väga agressiivne. S läks ka Qi juurde ja nad jälle tülitsesid,

kuna Q tikkus ligi. Ta ärkas kella 8 ajal, S nuttis, karjus, et Q vägistas teda ja palus teda mitte

puutuda. Siis nad tulid toast välja ja S ütles talle, et teda vägistati. Q vastas, et kõik oli

vastastikusel nõusolekul. Ta soovitas minna Sl günekoloogi juurde, kuna tal olevat tampoon

kinni jäänud, kuid ta keeldus. Q äratas tema abikaasa 20-30 minuti pärast. Nad läksid välja,

Maltsev läks koeraga jalutama, W ja Q läksid poodi alkoholi ostma. S rääkis väljas Maltsevile

vägistamisest, too oli šokis. Nad läksid koju ja kui mehed tõid alkoholi, kutsus abikaasa nende

juurde ka Maltsevi. Joodi õlut ja Q tikkus jälle Sle ligi, tema abikaasa palus Qil lõpetada.

Mingi aeg läksid mehed kolmekesi välja suitsetama ja kui Maltsev 10-15 minuti pärast tagasi

tuli, ütles, et varsti tulevad kiirabi ja politsei, ta peksis Qi läbi. Ta jooksis välja, kohal olid

juba politsei ja kiirabi. Enne välja minekut meeste vahel tüli ei olnud. Q tülitses temaga,

sõimas teda ja ajas minema. Tema ja abikaasa palusid Qil koju minna, kuid ta ei olnud nõus,

kuna olevat kohvri bussi unustanud ja piletiga on probleem. S magas sel ajal. Väljas nägi ta

kannatanut maas lamamas, korises, nägi verd, kuid ei mäleta, kus. Ta küsis abikaasalt kas

tema osales selles, ta eitas. Maltsev peksis Qit vist S pärast. Sle pigem meeldis, et Q talle ligi

tikkus ja kui ta väljas vägistamisest rääkis, siis tegi seda naerdes ja tegi talle nalja. Kui

olukord lahenes, siis Q võttis Sl sokid jalast ja silitas jalgu, embas, püüdis musitada, rääkis

hellitavaid sõnu, S naeris ja siis palus teda mitte puutuda, kuna ta vägistas teda.

Süüdistatav Aleksandr Maltsevi ütluste kohaselt tutvus ta Qiga 12.09.2024 Wte korteris. Wd

kolisid veidi varem temaga ühele korrusele, kuid ta tundis neid varem. Kella 18 paiku tuli ta

töölt ja W W kutsus ta soolaleivale. Nad palusid tuua mängukonsooli, ta tõi ja nad hakkasid

alkoholi tarbima. Algul õlut, pärast ostsid veini. Õhtul tuli Q Q, oli üsna purjus. Pärast kutsus

Q oma tüdruksõbra. Ainus tüli oli tal Qiga S pärast, sest Q tikkus neiule ligi. S tarvitas ka

alkoholi. Q oli agressiivne ja sõimas kõiki, et ei topiks oma nina. Ta läks hilja õhtul koju

magama ja kui järgmisel hommikul koeraga välja läks, nägi St trepil istumas ja nutmas. S ja

W olid pingi peal. S ütles, et Q vägistas teda une pealt. Wd ütlesid, et ei tea, kuidas see juhtus,

kuna magasid teises toas. Kui Q välja tuli, läks ta koeraga maja ümber jalutama. Ta viis koera

tuppa ja siis läks Wte juurde Wi kutsel. Korteris olid Q, S, D, W. Nad jõid suure pudeli õlut,

Q tikkus Sle ligi ja nad tegid talle märkusi ja tahtsid, et ta lahkuks. Q reageeris agressiivselt,

sõimas ja solvas neid, ähvardas, et kui nad vait ei jää, virutab kellegile. Nad läksid meestega

õue, suitsetasid ja tahtsid minna poodi alkoholi järele. Tema ja W ütlesid Qile, et ta lahkuks,

kuid too vastas agressiivselt. Nad ei tahtnud juua isikuga, kes lapsi vägistab. S oli siis xxx-

aastane. Q surus käed rusikasse ja ütles, et räägiksime, kuid tema ei tahtnud rääkida. Ta

hakkas minema maja poole, Q järgnes talle. Kui Q talle järgi jõudis, seisid nad vastakuti ja too

karjus, et räägime, ta ütles, et sõitku tagasi Tallinnasse, ei taha temaga rääkida. Q ütles talle,

et kui ta ei lõpeta oma nina toppimist, peksab ta läbi. Ta sai aru, et hakkab kaklus ja ta lõi Qit

kivi tükiga vastu õlga, too kukkus maha, hakkas tõusma ja ta sai aru, et kui tekib füüsiline

konflikt, siis ta Qiga hakkama ei saa, kuna ta on väga suur. Ta lõi telliskiviga kaela ja õla

piirkonda üks kord. Pähe ta ei sihtinud. Esimesest löögist telliskiviga kannatanu kukkus ja

hakkas tõusma, ta lõi teda jalaga vastu õlga, et ta uuesti kukuks. Pärast tegi veel mõned

löögid, et ta „välja lülitada“. Ta tegi 5 lööki, 1 tellisega, 2 vastu nägu ja 1 vastu õlga. Ta lõi 2

korda jalaga pähe ja 1 kord kehasse, 2 korda vastu lõuga ja 1 kord kehasse. Peale 3 esimest

lööki ta püüdis tõusta. Hiljem märkas, et Qil tuli kõrvast verd, läks katsus pulssi. Ta ei

arvanud, et tekitab talle nii tõsiseid kehavigastusi, ta arvas, et lõi kannatanul lõualuu puruks.

W jõudis nende kõrvale, puudutas teda ja palus rahuneda, lõpetada. Ta katsus kannatanu

pulssi, et olla kindel et ei tapnud teda ja läks otsima võimalust kiirabi kutsuda, kuna tal

telefoni polnud. W kutsus politsei. Politseile valetas, kuna hakkas hirm ja ei saanud aru, mida

tegi. Ta ootas politseid maja ees. Politsei viis ta vanglasse. Ta tahtis ülestunnistuse kirjutada,

algas ülekuulamine. Lõi Qit, kuna too tahtis temaga kakelda ja tal oli käed rusikas juba

eelmisel õhtul, tegi poksi liigutusi. Kahetseb tegu.

Suuremalt jaolt kinnitab süüdistatava Aleksandr Maltsevi ja tunnistaja W W ütlusi ka

asitõendi vaatlusprotokoll (lk 46-49) ja DVD salvestis xxx turvakaamerast 13.09.2024.

Salvestisel olev kellaaeg erineb reaalajast (tund aega ees). Kell 15:13:20 tuleb paremalt xxx

maja poolt nähtavale meesterahvas (Maltsev), 4 sek pärast tuleb nähtavale teine meesterahvas

(Q), veel 4 sek pärast tuleb nähtavale kolmas meesterahvas (W). Kell 15:13:30 võtab Maltsev

parema käega maja seina äärest kivi ja tõukab või lööb parema käega rinna piirkonda Q Qit.

Kell 15:13:32 kukub Q asfaldile maha (auto taha), kell 15:13:33 lööb Maltsev maas olevat Qit

jalaga. Q tõuseb korraks püsti, kuid kell 15:13:35 kukub uuesti maha. Samal ajal lööb Maltsev

maas lamavale Qile parema jalaga pea piirkonda. Kuni kella 15:13:52 lööb Maltsev korduvalt

selili lamavale Q Qile jalaga (jalatalla ja kannaga) pea piirkonda (kokku 16 korda). Kell

15:13:52 läheb W Maltsevi juurde ja lükkab teda maas lamavast Qist eemale. Q Q jääb

liikumatult maha lamama. Kell 15:14:04 läheb Maltsev maas lamava Qi juurde ja katsub teda

vasaku käega pea piirkonnast. Maltsev ja W kõnnivad maja poole kell 15:14:19. Kell

15:14:29 katsub W Qit ja 15:14:40 võtab Qi taskust mobiiltelefoni ja teeb ekraanil midagi.

Kell 15:15:03 paneb W mobiiltelefoni Qi taskusse tagasi. Kell 15:15:28 kõnnivad mehed

kaamera vaateulatusest välja. Kell 15:16:01 tuleb W tagasi, tema järel tumedate juustega

naisterahvas ja lähevad Qi juurde. Naine võtab telefoni ja helistab kellelegi. W katsub Qit

kaela piirkonnast ja tõstab korraks paremat kätt. Naine annab telefoni Wle. Kell 15:17:42

tuleb Maltsev, vasakus käes küünarkark. Kell 15:18:26 läheb Maltsev garaažide kõrval

olevasse põõsasse ja sealt väljudes tal karku käes ei ole. Kell 15:18:58 liigutab maas lamav Q

vasakut kätt. Kell 15:21:33 lähevad Maltsev ja W Qi juurde, kes vahepeal ennast liigutab.

Kell 15:22:25 jõuab kohale politseipatrull. Politseinikud lähevad kannatanu juurde, Maltsev

hakkab politseinikuga rääkima. Kell 15:24:08 jõuab kohale kiirabi. Kell 15:30:14 osutab

Maltsev sõrmega üles maja suunas ja politseinikud vaatavad osutatud suunas. Kell 15.49:29

tuleb Pärna tänava poolt politseibuss ja lahkub 15:53:13.

Videosalvestist nähtust erinevad tunnistaja W W ütlused selle poolest, et Maltsev lõi

kannatanut 3 korda rusikaga vastu lõuga. Tunnistaja märkis, et tema süüdistava käes kivi ei

näinud. Kohus leiab, et tunnistaja võis mitte näha kivi süüdistatava käes, kuna tema sõnade

kohaselt oli ta alguses süüdistatava ja kannatanu poole seljaga ning ei näinud, kes esimesena

lõi, samuti oli süüdistatav tema poole seljaga. Videosalvestise kohaselt tegi süüdistatava

esimese löögi kiviga kannatanu rinna piirkonda. Süüdistatav A.Maltsev kinnitas, et lõi

kannatanule kiviga kaela piirkoda, mis on kohtu arvates tõene ning vastab videosalvestusest

nähtule. Samas ei nähtu videosalvestisest, et süüdistatav oleks pärast esimest lööki veel käega

kannatanut löönud, kõik teised löögid olid tehtud jalaga. Kohtu hinnangul on kohtulikul

uurimisel tuvastatud, et esimesena lõi kannatanut A.Maltsev ja lõi kiviga, kuid ei leidnud

kinnitust, et A.Maltsev lõi kiviga vastu pea.

Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga (lk 24-38) vaadeldi kivi ja Aleksandr Maltsevi

riietust (jalanõud, pusa, püksid, T-särk). Kivil jälgi ei avastatud. Musta värvi parema jalatsi

sisekülje peal avastati verd (foto 13-16), Luminooliga töötlemisel avastati verd parema jalatsi

nii siseküljel, kui ka välisküljel, võetud puuteproov. Ekspertiisiakti nr 24E-GE01032-01 (lk

41-45) kohaselt saadud DNA-profiil pärineb Q Qilt. Pusal ja pükstel verd ei avastatud. T-

särgil avastati esiküljel kaela piirkonnas (foto 39-41) ja tagaküljel vasaku abaluu piirkonnas

(foto 43-45) vere määrdumine, võeti puuteproovid. Põhistamata ekspertiisiakti nr 24E-

GE01032-01 (lk 41-45) kohaselt saadud DNA-profiil pärineb peamiselt W Wlt.

Tunnistaja W W ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (50-53), kus vaadeldakse

häirekeskuse kõnesalvestisi. 13.09.2024 kell 16:13:40 teatab naisterahvas, kes annab kohe

toru üle meesterahvale, et on vaja kiirabi, kuna õues on läbipekstud mees. Meesterahvas

teatab, et ei tea, kes peksa andis. Kell 16:18.08 helistab meesterahvas tagasi, et täpsustada,

kaugel kiirabi on.

Kannatanu Q mäletab, kuidas ta lamas maas ja kõrval oli kiirabi, kuid ei mäleta, kuidas

trauma sai. Oli paar päeva koomas. Kui ta oli haiglas, helistas talle W ja ütles, et teda lõi

kiviga mingi Aleksandr. Ta ei tunne seda Aleksandrit ja ei tea, miks too teda lõi. Fotol lk 11

on näha kannatanu vasaku silma all hematoom ja näo parem pool on kollane. Fotol lk 12 on

näha arm kannatanu pea paremal küljel.

Tunnistaja V. W ja süüdistatava A.Maltsevi ütlused on kooskõlas sündmuskoha

vaatlusprotokolli ja fototabeliga (lk 4-6), kus xxx trepikoja ees asfaldil on verekahtlane

määrdumine kahes kohas meetri kaugusel teineteisest.

Kohus avaldas KrMS § 2911 alusel tunnistaja A A (patrullpolitseinik) ülekuulamise protokolli

(lk 2-3). 13.09.2024 kell 16.16 said väljakutse xxx maja juurde, kus maja ees trepikoja juures

lamas Q Q, kellel oli peast verejooks ja maas vereloik. Kohale jõudis ka kiirabi ja lisaekipaaž.

Kannatanu juures oli 2 meesterahvast: Aleksandr Maltsev ja W W. W sõnade kohaselt tuli ta

poest ja nägi maas lamamas meest, kellel tuli verd, küsis möödujalt telefoni ja helistas 112.

Maltsev väitis, et oli kodus teisel korrusel ja kuulis, et 2 meest räägivad trepikoja juures. Kui

läks aknale vaatama, oli mees pikali maas. Maja küljes on valvekaamera, kuid pole teada, kas

see on töökorras. Kannatanu juures vedeles kivi, mille ta pakendas paberkotti ja võttis kaasa.

Tunnistaja A A ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 54-58), kus vaadeldi

vormikaamerate 13.09.2024 salvestisi. Kell 16:21:24 saabub kohale kiirabi ja hakkab

kannatanule esmaabi osutama. Maas lamav mees üritab püsti tõusta ja politseinik hoiab teda

kinni. Saabub teine patrullekipaaž. Kell 16:26:25 hakkab politseinik veelkord suhtlema

Maltseviga. Kell 16:28:10 hakkab politseinik veelkord suhtlema Wga. W sõnul kõndis ta

mööda (tuli kauplusest) ja nägi maas lamavat inimest. Küsis naabrinaiselt telefoni ja helistas

kiirabisse. Ta ei tunne kannatanut.

W W selgitas ristküsitluse käigus, et ütles politseile, et midagi ei näinud, kuna kartis, et

hakatakse teda süüdistama.

Süüdistatav ei rääkinud politseile koheselt tõtt, kuna ta ei olnud kindel, kas majal olevad

kaamerad töötavad ja kas tema tegevusest jäi midagi kaamera salvestistele.

Kiirabikaardist (lk 15) nähtub, et 13.09.2024 kell 16.15 xxx juures leitud maas teadvuseta V.

Q, kellel on pea-ajupõrutus, koljumurd, prillhematoomid, veri kõrvast, ninaverejooks,

kuklahaav, koomas. Toimetatud haiglasse.

Patsiendikaardist nr 24-116183 (lk 16-18) nähtub, et V. Q toimetatud haiglasse teadvuseta,

verejooks paremast kõrvast, peas haav ja verejooks.

Kannatanule tekitatud kehavigastused on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga 24E-

AOI00311-01 (lk 21-23), mille kohaselt Q Qil esinesid aju-kolju ja näokolju kinnine tömp

trauma koos haavaga pea piirkonnas, parema oimu-kiiruluu murru ja parempoolse peaaju

kõvakelmepealse verevalumiga oimu-kiiru piirkonnas, peaajukoe põrutuskollete ja peaaju

ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasakus oimusagaras, parema sarnaluu ja silmakoopa

välise seina killunenud kompressioonmurruga; marrastused mõlema põlveliigese piirkonnas.

Kõik vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest tömbi piiratud

pinnaga esemega (nt kängitsetud jala ja/või kiviga) määruses näidatud ajal – 13.09.2024. Aju-

kolju kinnine tömp trauma põhjustas kannatanul elukohtliku tervisekahjustuse.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et 13.09.2024 kella

16.15 paiku xxx maja ees lõi ühe korra telliskivi tükiga Q Qit, mille tagajärjel kannatanu

kukkus asfaldile pikali maha. Kui V. Q oli pikali maas lõi Aleksandr Maltsev teda 16 korda

jalaga (jalatalla ja kannaga) vastu pead. A.Maltsevi tegevusse sekkus vahele tunnistaja W W,

kes tõmbas A.Maltsevi kannatanust eemale ja takistas edasiste kehavigastuste tekitamist

kannatanule.

Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 24E-AOI00311-01 põhjustas Q Qil aju-kolju kinnine tömp

trauma elukohtliku tervisekahjustuse. Tapmine jäi lõpule viimata kahtlustatava tahtest

mittesõltuvatel asjaoludel.

KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo

toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik

vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eelnevast tulenevalt

saab isikut süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-68-12, p 11) ning

ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab

tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg

tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust

johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu

objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt

puudub.

Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus

suunatud. Saabunud tagajärg võib olla küll üheks tahtluse hindamise kriteeriumiks, kuid sellel

ei saa olla määravat tähendust süüteo kvalifitseerimisel…Subjektiivse külje tuvastamisse

peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 21),

mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg. (RKKKL-3-1-111-16).

Süüdistatav Aleksandr Maltsev ja tema kaitsja vaidlesid kvalifikatsioonile vastu, leides, et

süüdistataval ei olnud tahtlust kannatanut tappa. Süüdistatav tahtis, et kannatanu kaotaks

teadvuse, kuna kartis, et kui läheb kakluseks, siis ei saa süüdistatav temast enam jagu, kuna

too on temast suurem. Kaitsja leidis, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1

p 1 järgi.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-128-06 märkinud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline

tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha

järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse

õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese

tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib

kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese

surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest

tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda

iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu

ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu

iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite

piirkonda).

Kohtu hinnangul Aleksand Maltsevi teo kvalifitseerimisel tuleb lähtuda mitte teo tegelikust

tagajärjest vaid A.Maltsevi tahtlusest.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav peksis kannatanut jalgadega 16 korda

pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule tõsise aju-kolju trauma, mis tekitas kannatanule

eluohtliku tervisekahjustuse. Aleksandr Maltsevi jalaga löögid olid intensiivsed ja kõvad – lõi

jalas oleva jalatsiga ülevalt alla 16 korda otse pähe. Kannatanu viibis vigastuse tagajärjel mitu

päeva koomas ning õigeaegse arstiabi saamiseta oleks ta suure tõenäosusega surnud. Pea on

inimesel elutähtis ja väga haavatavaks kohaks ning jalgadega korduvalt pähe peksmisel tuleb

aru saada teole saabuvast tagajärjest. Videosalvestiselt on näha, kui intensiivseid lööke tegi

süüdistatav kannatanule jalaga vastu pead ning kohtul tekkis seoses sellega veendumus, et ta

ei tahtnud pelgalt raskeid tervisekahjustusi tekitada, vaid tema tahtlus oli suunatud

tapmiskatsele. Süüdistatava tegevuse peatas tunnistaja V.W sekkumine, kes lükkas

süüdistatava kannatanust eemale ning läks otsima telefoni, et kutsuda kiirabi. A.Maltsevi

edasine käitumine ei toeta samuti kaitsja seisukohta, et A.Maltsev ei soovinud kannatanut

tappa, vaid tekitada raske tervisekahjustuse. Süüdistatav läks pärast peksmist kannatanu

juurde, et kontrollida, kas ta on elus, kuid ei teinud midagi, et kannatanut aidata. Kuigi

ristküsitluse käigus avaldas süüdistatav, et ta läks otsima võimalust kiirabi kutsuda, siis ükski

uuritud tõend seda ei kinnitanud. Videosalvestise kohaselt läks A.Maltsev pärast kannatanul

pulsi katsumist maja poole ning minuti pärast tuleb koos naisterahvaga, kelle telefonist kutsuti

kiirabi, tagasi V.W. Paari minuti pärast tuleb välja ka A.Maltsev, kes oli käinud toas ja

rääkinud D Wle, et peksis kannatanu läbi, kuid abi ta ei kutsunud. Kohtu hinnangul

süüdistatava enda tegevus – peale peksmist pulsi kontrollimine, näitab, et süüdistatav sai ise

aru /möönas/, et tema tegude tagajärjel võis saabuda kannatanu surm.

A.Maltsevi poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära

vaid tunnistaja V.W ning meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tegemist oli nn õnneliku

juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis A.Maltsevi poolt vallandatud

kausaalahela kulgemist.

Aleksand Maltsev pidas juba üldise elukogemuse põhjal võimalikuks raske tagajärje (isiku

surm) saabumist. A.Maltsevi tegu, tema teojärgne käitumine, kannatanule tekitatud vigastuse

arv ja iseloom, kannatanu seisund peale peksmist näitavad, et A.Maltsevi tahtlus vähemalt

kaudse tahtluse tasemel oli suunatud kannatanu surma tekitamisele. Aleksander Maltsevi tegu

ei olnud ühekordne, vaid koosnes mitmetest löökidest elutähtsa organi piirkonda.

Seega kohtu hinnangul on Aleksandr Maltsevi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1

- § 25 lg 2 järgi.

KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et pekstes kannatanut rusikate ja

jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht peab süüdlane

võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, sh kannatanu surma ning tegu on seetõttu toime

pandud kaudse tahtlusega (RKKK III-1/1-72/95 ; 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97).

Kohtu hinnangul pani Aleksandr Maltsev tapmise katse toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus tuvastas, et Aleksandr Maltsev lõi korduvalt V. Qit elutähtsatesse organitesse, pea

piirkonda ning süüdistatav pidas võimalikuks või vähemalt möönas, et sellise tegevuse

tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Pärast kannatanu peksmist katsus süüdistatav

kannatanu pulssi, et kontrollida, kas ta on ikka elus, seega ta pidas võimalikuks, et tappis

kannatanu.

Järgnevalt analüüsib kohus hädakaitset ja selle piiri ületamist. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei

ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või

teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse

piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset

vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või

otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

KarS § 28 lg 3 kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole

ei välista õigust hädakaitsele.

Kohus nõustub prokuröriga, et Aleksandr Maltsev ei viibinud hädakaitseseisundis.

Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest või selle piirde ületamisest, tuleb

kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi

tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.

Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku

õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema

vahetu oht ründeks).

Kohtu hinnangul ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, et V. Qi poolt olnuks rünnak

Aleksandr Maltsevi suunas – nii vahet ega vahetult enne. Videosalvestise ja asitõendi

protokolli kohaselt enne A.Maltsevi esimest lööki mõlemad isikud seisid näoga maja poole,

kannatanul polnud käes mingeid esemeid, polnud nähtav, et ta midagi räägiks, ei ole näha, et

V. Qi liigutused oleksid kuidagi ohustavad A.Maltsevi suhtes ja et käed kannatanul olid

rusikas. Välisest teopildist ei ole nähtav, et V. Q vähemalt tegevusega ähvardaks A.Maltsevit.

Aleksand Maltsevi ütlustest tuleneb, et varem ei ole ta V. Qiga ja S Saga tutvunud, seega ei

ole alust rääkida mingitest varasematest „vaenulikest“ suhetest. Samuti ei olnud ka tõsist tüli

alkoholi tarbimise käigus. A.Maltsevi ütlused:“ Ainukene tüli oli minul temaga S pärast,

sest… oli palju kära, ütlesin et tahtsime selle lärmi lõpetada…“ V. Qi „agressiivsus“

A.Maltsevi sõnade kohaselt väljendus selles, et „ta sõimas kõiki… ütles mulle, et ma ei topiks

oma nina“. Kaitsja küsimusele füüsilise vägivallaga ähvardamise osas vastas A.Maltsev –

„olid vihjed, et kui me vait ei jää, siis virutab kellelegi“. Õues ütles V. Q A.Maltsevile, et

„ kui ma ei lõpeta oma nina toppimist, peksab mind läbi, käed olid rusikas “. A.Maltsev

hakkas kannatanut peksma, sest sai aru, et hakkab kaklus.

Kohtu hinnangul isegi A.Maltsevi ütlustest ei tulene, et talle oli mingi reaalne oht V. Qi poolt,

ainult paljasõnalised väljendid, et peksab A.Maltsevi läbi, kuid konkreetseid tegevusi polnud.

Tunnistajate V.W, K.Sa ja K.D ütlustest ka ei tulene, et V. Qi poolt oleks olnud konkreetsed

tegevused

A.Maltsevi

suhtes.

Seega leiab kohus, et Aleksandr Maltsev ei viibinud hädakaitseseisundis, kuna puudus rünne

tema õigushüvele.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Aleksandr Maltsev süüdi

tunnistada talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja

kohas.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse

mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle

tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Aleksandr Maltsev on talle inkrimineeritud

süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja

tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu.

Kohtul puudub alus Aleksandr Maltsev karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt

kergendada.

KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastast vangistust.

Süüdistus on esitatud esimese astme isikuvastases kuriteos.

Aleksandr Maltsevil on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 väärteokaristust, mis ei ole seotud

vägivalla kasutamisega. Aleksandr Maltsevi kuritegude dünaamika muutub raskemaks ja

ohtlikumaks, ta on toime pannud kaudse tahtlusega esimese astme raske isikuvastase kuriteo

katse.

Kaitsja leidis, et süüdistatava teos on KarS § 57 lg 1 p 3 ja 6 sätestatud kergendavad asjaolud -

süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega

esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul.

Kohus nõustub, et kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on süü tunnistamine ja

kahetsus, mida Aleksandr Maltsev avaldas kohtuistungil. Samas ei nõustu kohus kaitsjaga, et

Aleksandr Maltsev pani teo toime õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise

erutuse mõjul. Nimelt ei ole kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, et kannatanu käitumine (nt

solvamine) oleks süüdistatavas esile kutsunud tugeva hingelise erutuse seisundi. Süüdistatava

ja tunnistajate W W ja D W ütluste kohaselt palusid nad kannatanul lahkuda, kuna neile ei

meeldinud, et ta vägistas S Si ning jätkas temale külgelöömist. V.W ütluste kohaselt reageeris

Aleksandr Maltsev rahulikult teatesse, et V.Q vägistas K.Si, seega ei saanud see asjaolu temal

tugevat erutuse seisundit tekitada, seda enam, et nad käisid pärast selle rääkimist mitu korda

väljas suitsetamas ning konflikti polnud. Aleksandr Maltsev kinnitas, et ta lõi kannatanut

pärast seda, kui too käskis oma nina mitte toppida võõrastesse asjadesse, muidu annab peksa

ning tema käed olid seejuures rusikas. Kuid ei olnud V.Qilt ähvardavaid tegevusi, ei olnud

mingeid alandavaid või solvavaid väljendeid A.Maltsevile, et löönud ka kannatanu Aleksandr

Maltsevit esimesena, mis oleks võinud tekitada temas tugeva erutuse seisundi. Aleksandr

Maltsev ütles, et lõi kannatanut, kuna kartis, et kui läheb kakluseks, siis ta ei saa temast jagu,

kuna kannatanu on temast suurem, tahtis teda „välja lülitada“ et saaks rahulikult koju minna.

Seega ei ole tugeva hingelise erituse seisund kinnitust leidnud.

Süüdistatava tegudes ei ole KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Süü suurust hinnates arvestab kohus, et Aleksand Maltsev ründas kannatanut kiviga ning

esimese kiviga löömise pärast kukkus kannatanu asfaldile. Aleksand Maltsev ei jätnud

kannatanule võimalust end ründe vastu kaitsta, sest kui kannatanu hakkas tõusma, jätkas

A.Maltsev maas lamava kannatanut intensiivselt ja kõvasti jalaga lööma. Aleksand Maltsev

lõi kannatanut 16 korda jalaga vastu pead, tekitades mitmeid vigastusid pea piirkonnas, sh

aju-kolju kinnine tömp trauma, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

Eelnevalt leidis kohus, et Aleksandr Maltsev pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ja

tahtlus oli suunatud surma põhjustamisele. Aleksand Maltsevi tegevus oli lõpetatud teise isiku

sekkumise pärast ja kannatanu jäi ellu tänu õigeaegse meditsiinilise abi osutamisele.

Aleksandr Maltsevile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, mis on keskmisest

madalamas määras, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist,

kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, tahtluse liiki, samuti KarS § 113

sanktsiooni keskmist määra (10 aastat 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja

võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab

kohus, et Aleksandr Maltsevit tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni madalama

määra piirides.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (lk 60-63) kohaselt peeti Aleksandr Maltsev

kahtlustatavana kinni 13.09.2024 kell 19.20 ning vabastati 14.09.2024 kell 15.50.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi tuleb mõista Aleksandr

Maltsev 6 vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

Aleksandr Maltsevi suhtes oli alates 14.09.2024 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, mis

tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise ajast.

Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendite osas

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava

vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu

asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõenditeks on tunnistatud:

1)

Kivi (asub hoiul PPA-s akt nr 24ATH31830) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

2)

A. Maltsevi jalatsid; A. Maltsevi pusa; A. Maltsevi püksid; A. Maltsevi T-särk (antud

hoiule PPA-le akt nr 24ATH31830) (lk 69) – tagastada Aleksandr Maltsevile otsuse

jõustumisel.

3)

Puuteproovid määrdumiste pinnalt, mis avastati pusa pealt (antud hoiule PPA-le akt nr

24ATH32136) (lk 70) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

4)

1 DVD-plaat rinnakaamera ja häirekeskuse kõne salvestustega – jätta kriminaalasja

juurde.

5)

1 CD-R-plaat Pärna 44, Kohtla-Järve turvakaamera salvestus – jätta kriminaalasja

juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 1 antud kriminaalasjas on tekkinud

järgmised menetluskulud: sundraha 2215 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot,

DNA ekspertiisi kulu 840 eurot, kaitsjatasu eeluurimisel 131,76 eurot, kohtumenetluses

osutatud kaitsjatasu eest 1111,04 (275,28+835,76) eurot.

Menetluskulud tuleb Aleksandr Maltsevilt välja mõista.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311- 313, 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Eero

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Iro

Rahvakohtunik