2-23-10249/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10249

Kohtuasi

A.H hagi AS-i CREDITINFO EESTI vastu isikliku

õiguse kahjustamise lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peep Rajavere

Kostja AS CREDITINFO EESTI (registrikood

10256137), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.01.2025 otsus muutmata.

2. Jätta A.H apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.H kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-10249

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.H (hageja) esitas 19.07.2023 Harju Maakohtule hagi AS-i CREDITINFO EESTI

(kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama AS-i SEB Pank sisestatud hageja

maksehäire avaldamine läbi automatiseeritud liideste (API-d) kui ka veebiportaalide

e-krediidiinfo.ee ja minucreditinfo.ee vahendusel ja mistahes muul viisil ning hoiduda AS-i

SEB Pank sisestatud hageja maksehäire uuesti avaldamisest kuni hageja suhtes läbiviidava

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni. Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldab kostja e-krediidiinfo ja minucreditinfo portaalides hageja

kohta maksehäiret, mille kohaselt on hagejal alates 02.10.2020 võlgnevus krediidiasutusele

suuruses vahemikus 3200 – 12 800 eurot. Hageja on endine pankrotivõlgnik. Hageja

pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 02.12.2020 ning AS-i SEB Pank nõue

9735,91 eurot, mille kohta on avaldatud maksehäire, on pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustus. Pärnu Maakohus algatas 09.09.2021 määrusega hageja kohustustest vabastamise

menetluse, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas hagejat ennast täitma kohustustest

vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus kestab

kuni septembrini 2026. Kuna hageja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus, siis ei

saa seda menetlust maksehäire avaldamisega kuidagi muuta ega kiirendada. Võlausaldajal

puudub kohustustest vabastamise menetluse ajal õigustatud huvi maksehäire avaldamiseks.

Maksehäire avaldamine rikub liigselt hageja kui andmesubjekti huve.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole avaldanud andmeid hageja võla kohta viisil, mis saaks teotada hageja mainet või

head nime. Esitatud on üksnes tõene teave hageja võla kohta AS-i SEB Pank ees. Andmed on

avaldatud keskkonnas, milles avaldatakse üksnes võlainfot ning kus andmed ei ole piiramatult

avalikkusele kättesaadavad. Sisestatud andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes

peavad enne füüsilise isiku kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima,

deklareerima õigustatud huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine

registreeritakse. Hageja võlaandmete töötlemiseks on kostjal õigus ning seda õigustab huvi

isikute krediidivõimelisuse hindamisel ning vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks.

Tõeste võlaandmete töötlemine on eesmärgipärane ning oluline, sest vastava info

kättesaadavuse piiramine võib viia ka hageja võlgadest vabastamise menetluse soovimatu

tulemuseni. Uute kohustuste võtmine olukorras, kus hagejal on suured, täitmata kohustused

varasemate võlausaldajate ees, võivad tingida hageja korduva maksejõuetuse.

2-23-10249

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 20.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

4. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on äriühing, mis tegeleb oma

kutse ja majandustegevuses füüsiliste ja juriidiliste isikute krediidiriski hindamise ja selleks

vajalike andmete kogumise ja avaldamisega, et teenuse kasutajad saaksid otsuste tegemisel

hinnata oma võimalike partnerite tausta ja krediidiriski. Kostja avaldab oma kogutud andmeid

läbi automatiseeritud liideste (API-d) kui ka veebiportaalide e-krediidiinfo.ee ja

minucreditinfo.ee vahendusel. Muu tegevuse hulgas peab kostja maksehäireregistrit, milles

annab registri kasutajatele võimaluse sisestada andmeid enda võlglaste ja võlgade kohta.

Kostja avaldab need andmed oma internetilehtedel – juriidilisest isikust kasutajad saavad

maksehäireid vaadata portaalis e-krediidiinfo.ee internetilehel https://www.e-krediidiinfo.ee/

ning füüsilised isikud saavad enda ja teiste isikute maksehäireid vaadata portaalis

minucreditinfo.ee internetiaadressil https://www.minucreditinfo.ee/et/.

5. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et alates 2023. a märtsikuust avaldab kostja

portaalides e-krediidiinfo ja minucreditinfo hageja maksehäiret, et hagejal on alates

02.10.2020 võlgnevus krediidiasutusele suuruses vahemikus 3200 – 12 800 eurot, maksehäire

võlausaldaja on AS SEB Pank ja nõude summa on 9730,59 eurot.

6. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja on endine pankrotivõlgnik,

kelle füüsilise isiku pankrotiasja kohtumenetlus ja pankrotimenetlus kestsid 12 aastat, 2008–

2020. Hageja pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 02.12.2020 Pärnu

Maakohtu määrusega ning AS-i SEB Pank nõue 9735,91 eurot, mille kohta on avaldatud

maksehäire, on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus. Pärnu Maakohus algatas

09.09.2021 määrusega hageja kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku

määramata ning kohustas hagejat ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus kestab kuni septembrini 2026.

7. Pooled ei vaielnud ja maakohus tuvastas, et hageja on Sailing Estonia OÜ juhatuse liige,

Sõru Jazz Mittetulundusühingu juhatuse liige ning OÜ Saarte vara osanik ja juhatuse liige.

8. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1). Kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva

käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla

ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh

avalikustamise) tingimusi ja korda. IKS § 10 lg 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud

isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku

poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel

eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate

andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud

andmeedastuse.

9. Poolte vahel pole vaidlust, et avaldatud isikuandmed on õiged, st et hagejal on võlgnevus

AS-i SEB PANK ees maksehäires kajastatud summavahemikus. Asjaolust, et maksehäire

tekke ajaks on märgitud 02.10.2020 ehk aeg, kui pankotimenetluses ei olnud veel

2-23-10249

lõpparuannet kinnitatud (see kinnitati 02.12.2020), siis ei saa mõistlikult teha järeldust, et

tegemist on uue võlaga või võlaga, mis polnud hõlmatud pankrotimenetlusega.

10. Selleks, et tuvastada, kas avaldatud isikuandmed kahjustavad ülemäära hageja kui

andmesubjekti õigusi või vabadusi (IKS § 10 lg 2 p 3) tuleb kaaluda huve avalikustamiseks ja

avalikustamise lõpetamiseks.

11. Kostja on selgitanud, et lisaks isiku tasumisele kallutamise eesmärgile on andmete

avalikustamise eesmärk ka võimaldada krediidiandjatel rakendada vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kontrollides isiku krediidivõimet. Seega on avalikustamise huvi nii aidata kaasa

krediidivõimelisuse hindamisele kui ka mõjutada sellega hagejat täitma enda kohustusi.

Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka võlausaldaja õigust avaldada andmeid isiku võlgnevuse

kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma. Seega on iseenesest mõlemad huvid

seaduspärased.

12. Hageja väidetel seisneb tema huvi avalikustamise lõpetamiseks tema õiguste (maine,

eraelu puutumatus, võimalus teostada ennast äritegevuses, omandi põhiõiguse, sh igapäevaelu

tehingute tegemise võimaluse1) kaitses. Hageja tõi välja, et pangad on keeldunud

laenupakkumise tegemisest ja laenu andmisest Sailing Estonia OÜ-le (kelle juhatuses on

hageja) põhjusel, et pakkumise tegemisel võetakse arvesse kogu avalik teave nii ettevõtte kui

seotud isikute kohta ja et ettevõte ei mahu panga poolt soovitud raamidesse. Maakohus leidis,

et praegusel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas vaidlusaluse maksehäireta oleksid pangad

keeldunud Sailing Estonia OÜ-le laenu andmisest. Samas on eluliselt usutav, et maksehäire

olemasolu mõjutab isiku võimalust saada laenu ja ka isiku krediidivõimelisuse hinnangut,

kuid see ei pruugi olla kaalukam huvi IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes.

13. Lisaks on hageja toonud välja, et tema nime ja maksehäire avaldamine põhjustab tal

hingelisi üleelamisi ja häbi – sest teda häbistatakse maksehäirega, avaliku teatega võlgnetava

rahalise kohustuse kohta, olenemata sellest, et ta on 13 aasta jooksul nii pankrotimenetluses

kui kohustustest vabastamise menetluses tasunud võlgu ja loovutanud kogu oma arestitava

sissetuleku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maakohtu hinnangul on usutav, et

maksehäired, pankrotimenetluse läbi tegemine ja kohustustest vabastamise menetluses

osalemine võivad olla hageja jaoks põhjustanud hingelisi üleelamisi. Välistatud ei ole, et ka

vaidlusalune maksehäire põhjustab hagejas täiendavaid negatiivseid emotsioone. Siiski ei

piisa üksnes negatiivsetest tagajärgedest, et järeldada, et avalikustamine tuleb lõpetada.

14. IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5 seavad konkreetsed ajalised piirangud võlasuhte rikkumisega

seonduva info edastamisele (vastavalt 30 päeva lepingu rikkumisest ja viis aastat kohustuse

rikkumise lõppemisest). Kuna seadus näeb võlakohustuste rikkumise avalikustamise osas ette

erinormi, siis on selle kaudu võimalik tuletada, et üldjuhul viis aastat kohustuse rikkumise

lõppemisest on õiguspärane avaldada võlasuhte rikkumisega seonduvat infot. Käesoleval

juhul ei ole aga küsimust ajalises kestvuses, vaid eelkõige huvide kaalumisel. IKS § 10 lg 2 p

3 seab isiku õiguste ja vabaduste kahjustumisele kõrgema standardi, see tähendab, et õigused

ja vabadused ei pea olema lihtsalt saanud kahjustatud, vaid see peab olema toimunud

ülemääraselt. Seega isegi kui jaatada, et kohustustest vabastamise menetluse ajal aktiivse

maksehäire avalikustamine võib rikkuda isiku õigusi, ei ole hageja veennud kohut, et tegemist

on ülemäärase kahjustumisega.

2-23-10249

15. Kuna hageja on enda kohustusi AS-i SEB Pank ees rikkunud ning kuivõrd kohustus on

käesoleva ajani tasumata, on rikkumine jätkuv. Üksnes asjaolu, et isiku suhtes on käimas

kohustustest vabastamise menetlus, ei muuda avalikustatud informatsiooni ebaõigeks ega

hageja suhtes ülemääraselt tema õigusi rikkuvaks infoks. Hageja kohustusest vabastamise

menetlus veel kestab, sh võlausaldajate nõuete täitmine ning ka avalikustatud maksehäire

aluseks oleva nõude täitmine. Seega ei saa öelda, et maksehäiret ei eksisteeri. Asjaolu, et

kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlausaldajal võimalik algatada sundtäitmist

ning nõuete rahuldamise kohustuse ulatus on piiratud, ei tähenda, et võlausaldajal ei ole

õigustatud huvi ka jätkuvalt mõjutada maksehäire avalikustamisega isikut veelgi suuremas

mahus enda võlakohustust täitma, st leidma viise ja võimalusi, et teenida rohkem tulu, mida

võlausaldajal on võimalik vastavalt ettenähtud jaotistele väljamaksena saada. Seega ei saa

öelda, et nimetatud huvi puuduks täielikult. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et vaidlusaluse

maksehäire avalikustamine võib iseenesest mõjuda negatiivselt hageja võimalustele tulu

teenida ja seega ka kohustustest vabastamise eesmärgile. Isiku finantsiline usaldusväärsus ei

saa olla seotud ainult ühe maksehäirega, vaid pikema ajalooga. Ka isiku varasem

pankrotimenetlus ning toimuv kohustustest vabastamise menetlus on asjaolud, mis võivad

mõjutada isiku võimalusi tulu teenimisel.

16. Pooled ei vaielnud, et avaldatud maksehäire ei ole piiramatult avalikkusele kättesaadav,

vaid sinna sisestatud andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes peavad enne

füüsilise isiku kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima, deklareerima

õigustatud huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine registreeritakse.

Olukorras, kus avaldatud maksehäire pole piiramatult avalikkusele kättesaadav, ei

avalikustata hageja maksehäiret ebaproportsionaalses ulatuses, st igaühele, kes otsib internetis

hageja kohta andmeid, vaid üksnes juhul, kui isik end identifitseerib ja deklareerib õigustatud

huvi, kelleks tavapäraselt on krediidiandjad, kellel on seadusest tulenev kohustus seda teha

krediidivõimelisuse hindamisel laenu väljastamiseks.

17. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et maksehäire avaldamine pole vajalik, kui avalikest

andmetest nähtub info hageja pankrotimenetlusest, pankrotimenetluse lõpetamisest ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Maakohus tuvastas, et kui isiku suhtes

on pankrot välja kuulutatud, siis on selle kohta tehtud määrus kättesaadav isikutele, kui seda

riigiteataja.ee portaalist otsida. Hageja oma väiteid, et hageja suhtes tehtud määruste kohta on

info avalikult kättesaadavad ka Ametlike Teadaannete veebilehel ning kostja hallatavast

internetiportaalist www.e-krediidiinfo.ee, ei tõendanud. Riigiteataja.ee portaalist lahendite

kättesaadavust ei saa aga võrrelda krediiditeabe registrites oleva info kättesaadavusega isiku

krediidivõime hindamisel, sest see eeldab isiku kohta tehtud kõigi kohtulahendite

läbitöötamist. Samas teade isiku suhtes toimunud pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta ei ole samastatav kehtiv maksehäire tähendusega, et kohustust

krediidiandja ees pole jätkuvalt täidetud.

18. Seega leidis maakohus, et maksehäire avalikustamine ei kahjusta hageja huvisid

ülemääraselt. Olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus veel kestab ning kohustus

AS-i SEB Pank ees on täitmata, on jätkuvalt oluline avalikustamisel nii krediidivõime

hindamise võimaluse loomine kui ka survefunktsioon. Hageja huvid, et maksehäire ei nähtuks

kolmandatele isikutele, ei ole kaalukamad.

2-23-10249

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 20.01.2025

otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

20. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti IKS § 10 lg 2 p 3 ja see on viinud kohtu ebaõige

lahendi tegemiseni. Maakohus on hageja kui andmesubjekti ja võlaandmete avalikustamise

huve kaaludes omistanud liigväikse kaalu hageja õigustele, mis tulenevad tema suhtes

algatatud kohustuste vabastamise menetlusest.

21. Kuigi hageja kohustustest vabastamise menetlus algas 09.09.2021 Pärnu Maakohtu

määruse alusel pankrotiseaduse (PankrS) §-de 169–177 kohustustest vabastamist

reguleerivate sätete järgi, s.o enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist,

siis võib ka pankrotiseaduse alusel toimuva kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi

sisustada FIMS-i järgi, kuivõrd PankrS ei ole selle menetluse eesmärki avatud. Kohustust

vabastamise menetluse eesmärgiks on FIMS § 2 lg-te 1 ja 4 järgi võimaldada makseraskustes

füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema kohustustest vabastamine,

tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse ning vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Nendest normidest tuleneb menetluse

kaugem eesmärk anda pankrotimenetluse läbinud võlgnikule võimalus läbi kohustustest

vabastamise menetluse tagasi tulla tavaellu kui majandusellu ja selleks, et võlgnik saaks oma

kohustusi täita ja kohustustest vabastamise menetlus täidaks seaduses sätestatud eesmärke,

tuleb võlgnikule anda õigusrahu. Võlaandmete avaldamine kahjustab ja takistab kohustustest

vabastamise menetluse eesmärkide saavutamist.

22. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht huvide kaalumisel, et võlaandmete avaldamist saab

õigustada survefunktsiooniga. Ainus õiguspärane surve, mida võlgnikule saab kohustustest

vabastamise ajal menetluse eesmärki arvestades avaldada, et teda sundida täitma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi, peab lähtuma PankrS-is ja FIMS-is sätestatud

võlgniku kohustustest ja võlausaldaja õigustest. Maksehäire avaldamist ei saa õigustada ka

vajadusega hinnata hageja maksevõimet teiste krediidiandjate poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte täitmiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks ja isiku

maksevõime hindamiseks on piisav, et krediidipakkujad saavad andmed hageja

pankrotimenetlusest Riigi Teataja internetilehe kohtulahendite otsingust. Maakohus on

ebaõigesti ja põhjendamatuilt jätnud tähelepanuta hageja väite, et info hageja kohta tehtud

kohtumäärustest on samuti kättesaadav portaalist krediidiinfo tellitavast faktiraportist.

23. Maakohtu seisukoht, et võlaandmete avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja

kohustuste rikkumise lõppemisest ei ole möödunud viis aastat, vaid hageja kohustuse

rikkumine jätkub, on formalistlik ega arvesta konkreetse kohustuse aja- ja tekkelugu. Kui

maksehäire aluseks olev nõue muutus sissenõutavaks juba enam kui 13 aastat tagasi, see nõue

ei ole aegunud üksnes spetsiifiliste õiguslike eripärade tõttu ja pankrotimenetluse venimine ei

ole põhjustatud hagejast, siis ei ole AS-i SEB Pank huvi saada oma nõudele iga hinna eest

rahuldust ja kostja huvi pakkuda oma klientidele krediidiotsuste langetamiseks infot

kaalukamad hageja huvist maksehäire avalikustamine lõpetada.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-23-10249

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

26. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hageja nõue jäeti rahuldamata,

täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

27. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

28. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

29. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja kohta maksehäire

avalikustamine kahjustab ülemäära hageja huvisid, mis annaks aluse nõuda kostjalt

maksehäire avalikustamise lõpetamist.

30. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleva juhul hageja kohta maksehäire avalikustamine

ei kahjusta hageja huvisid ülemääraselt IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Hageja huvid, et tema kohta

ei avaldataks maksehäiret, ei kaalu üles kolmandate isikute õigustatud huvi saada teavet

hageja maksehäire kohta. Maksehäire, et hagejal on alates 02.10.2020 võlgnevus

krediidiasutusele suuruses vahemikus 3200 – 12 800 eurot, maksehäire võlausaldaja on AS-i

SEB Pank ja nõude summa on 9730,59 eurot, on tõene. Asjaolud, missugustel konkreetsetel

põhjustel hagejal tekkis võlgnevus AS-i SEB Pank ees ja miks nõue ei ole aegunud, ei lükka

ümber tõest infot, et hagejal on kohustus AS-i SEB Pank ees ning see kohustus on täitmata.

Kahtlemata on iga võlgnevuse kujunemisel oma põhjused, kuid võlgnevuse kujunemise

põhjused ja hageja põhjendused selle kohta ei tee olemasolevat maksehäiret olematuks.

31. Maakohus ei pidanud IKS § 10 lg 2 p 3 alusel maksehäire avalikustamiseks poolte huve

kaaludes eelistama hageja huve seepärast, et hageja on veendunud, et maksehäire

avalikustamisega on temal kui pankrotimenetluse läbinud füüsilisest isikust võlgnikul

takistatud tavaellu kui majandusellu naasmine, mistõttu tuleb talle anda õigusrahu. Maakohus

on õigesti märkinud, et üksnes asjaolu, et isiku suhtes on käimas kohustustest vabastamise

menetlus, ei muuda avalikustatud informatsiooni ebaõigeks ega hageja suhtes ülemääraselt

tema õigusi rikkuvaks infoks. Kolmandate isikute huvi saada teavet hageja maksehäire kohta

ei saa kahjustada hageja huve suuremal määral, s.o ülemääraselt, kui avaldatud on vaid

2-23-10249

faktiväide maksehäirest. Olukorras, kus hageja maksehäiret on võimalik selgitada ja

põhjendada, on hagejal võimalik sellekohane täiendav info avaldada kolmandale isikule, kes

hageja sõnul võivad olemasolevat maksehäiret hageja maksevõime hindamisel ebaõigesti

tõlgendada.

32. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et kui hageja suhtes toimub kohustustest

vabastamise menetlus, mille raames on kavandatud, et hageja vabaneb muuhulgas AS-i SEB

Pank ees tulenevast kohustusest, siis ei saakski maksehäire avaldamisest järeldada mistahes

survefunktsiooni kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et hageja täidab AS-i SEB Pank kohustuse

oma kohustusest vabastamise menetluse raames, lubab arvata, et hageja on võtnud endale

seadusest tuleneva kohustuse mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks, et muuhulgas

täita kohustust AS-i SEB Pank ees ning AS-il SEB Pank on huvi, et hageja oma kohustused

täidaks. Kahtlemata on AS-il SEB Pank olnud huvi maksehäire avalikustamiseks, et hageja

täidaks oma kohustused tema ees võimalikult suures ulatuses. Sellest ei saa aga kuidagi

järeldada soovi hageja survestamiseks kohustusi täitma väljaspool kohustuste vabastamise

menetluses ettenähtud normide piire.

33. Hageja väide, et kui kolmandatel isikutel on tema pankrotimenetluse ja kohustusest

vabastamise menetluse kohta võimalik teavet saada mujalt, siis justkui maksehäire

avalikustamine on hagejat ülemäära koormav, on põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei saa

olla hageja huve kahjustav või ülemäära kahjustav, kui tema maksevõimet puudutavat infot

avaldatakse erinevatel viisidel, sh kostja hallatavas internetiportaalis www.e-krediidiinfo.ee,

et tagada info kättesaadavus. Hageja huvi kahjustamise ülemäärasust ei ole põhjust järeldada

ka sellest, et kas hageja maksehäire on kolmandale isikule leitav hageja

maksejõuetusemenetluses tehtud määrustest või maksehäireregistrist. Asjaolust, kas

kolmandale isikule, kes tunneb huvi hageja maksevõime kohta (hageja krediidivõimelisuse

hindamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks) on teada andmed hageja

maksejõuetuse ja kohustustest vabastamise menetlusest, ei välista kolmanda isiku huvi saada

teavet maksehäireid kajastavast ühtsest, olemasolevast maksehäireregistrist.

34. Käesoleval juhul ei olud maakohtul hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest võimalik

järeldada, et hageja hea nimi oleks maksehäire avalikustamise tõttu kahjustatud või ülemäära

kahjustatud. Kuivõrd vaidlust ei olnud selles, et hagejal on jätkuvalt täitmata kohustus AS-i

SEB Pank ees, see ei ole aegunud, ning seadus näeb ette piirtähtaja maksehäire jätkuvaks

avaldamiseks viis aastat alates kohustuse rikkumise lõppemisest (IKS § 10 lg 2 p 5), siis ei

olnud hageja esile toodud asjaoludel põhjendatud arvata, et hageja õiguseid on ülemäära

kahjustatud maksehäire avaldamisega, kui tähtaeg kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole

käesoleval juhul hakanud kulgemagi.

Menetluskulude jaotus

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

36. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4

teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

2-23-10249

37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)